2-12-11056/79 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

1(9)

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Rajar Miller

Kohtujurist

Aalo Kukk

Määruse tegemise aeg ja koht

14. oktoober 2021, Kuressaare kohtumaja

Tsiviilasja number

2-12-11056

Tsiviilasi

V Ja kohustustest vabastamise menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik: V J (isikukood XXXXXXXXXX)

Võlausaldajad:

Swedbank AS (registrikood 10060701), volitatud esindaja

Triin Kihuoja

VAZZABI

IT

OÜ

(likvideerimisel,

registrikood

14365633),

seaduslik

esindaja

likvideerija

Andrei

Rjazantsev

Menetlustoiming

Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada V Ja (J, isikukood XXXXXXXXXX) kohustustest vabastamise menetlus.

2. Keelduda V Ja (isikukood XXXXXXXXXX) vabastamisest pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest.

3. Avaldada teade kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise kohta väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

4. Jätta riigi õigusabi kulud riigi kanda ja muud menetluskulud V Ja kanda.

Võlausaldajal VAZZABI IT OÜ hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Mõista V Jalt

Swedbank AS-kasuks välja menetluskulude (riigilõiv) hüvitis 50 eurot.

5. Avaldada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata jätmise teade

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

6. Toimetada määrus kätte võlgnikule ja võlausaldajatele.

2(9)

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule

Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates.

Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohtu 21.12.2012 määrusega lõpetati võlgnik V Ja pankrotimenetlus ja algatati

tema kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisiku kohustusi määrati täitma võlgnik

ise. Pankrotimenetluse lõpetamise määruse kohaselt olid tunnustatud nõuded, mille

ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud, järgmised: 1) Swedbank AS 2901,77 eurot; 2)

Bigbank AS 4473,82 eurot.

2. Võlausaldaja Bigbank AS on loovutanud kohustustest vabastamise menetluse kestel nõude

21.10.2014 Condor Inkasso OÜ-le (kd I lk 232-233). 01.03.2018 esitas võlausaldaja

Condor Inkasso OÜ teate nõude loovutamisest 06.11.2017 koos kõigi loovutamise hetkeks

tekkinud ning tulevikus tekkida võivate kõrvalnõuetega Vazzabi IT OÜ-le (II kd lk 3-5).

3. Võlgnik esitas 23.02.2018 kohtule taotluse tema täitmata kohustusest vabastamise

otsustamiseks seoses 5 aasta möödumisega kohustustest vabastamise menetluse algusest.

Maakohus rahuldas 18.04.2018 määrusega võlgniku taotluse ja vabastas V Ja tema

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Maakohus tuvastas, et kuni 2015 aasta

lõpuni oli võlgniku keskmine sissetulek alla kuupalga alammäära. Võlgniku sissetulek

alates 2016. aastast ei olnud kohtu hinnangul oluliselt üle kuupalga alammäära. Kohus tõi

välja, et võlgnik suutis vähendada võlgnevust ühe võlausaldaja ees. Vazzabi IT OÜ kinnitas

kohtule, et võlgnik tasus võlgnevust perioodil 05.02.2015–13.02.2017 50 eurot kuus, st

25x50=1250 eurot. Swedbank AS-le võlgnik väljamakseid ei teostanud. Kohus asus

seisukohale, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse jooksul seadusest

tulenevaid kohustusi täitnud nõuetekohaselt ja kohustustest vabastamise menetluse

pikendamine ei oleks tulemust toov.

4. Pärnu Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse võlausaldaja Swedbank. Võlausaldaja

taotles maakohtu määruse tühistamist ja võlgniku kohustustest vabastamata jätmist.

Määruskaebusele vastamiseks määras kohus võlgniku taotlusel talle riigi õigusabi korras

esindaja. Määratud esindaja ülesandeid asus täitma vandeadvokaat V Krinal.

5. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 07.01.2019 maakohtu 18.04.2018 määruse, millega

maakohus võlgniku täitmata jäänud kohustustest vabastas, pikendas võlgniku kohustustest

vabastamise menetlust kuni 21.12.2019 ja saatis tsiviilasja tagasi maakohtule võlgniku

kohustusest vabastamise menetluse jätkamiseks. Ringkonnakohus määras, et nimetatud

kuupäeva möödumisel vaatab maakohus kohustustest vabastamise avalduse uuesti läbi.

Ringkonnakohus andis maakohtule juhise asja uuel läbivaatamisel võlgnikule täiendavalt

selgitada PankrS § 173 lõikes 3 sätestatud kohustuse sisu, vajadusel nt koos näidetega

3(9)

konkreetsetest rahasummadest, mis võlgniku konkreetse kuusissetuleku suuruse juures

tuleks tal võlausaldajatele vastavalt nende jaotistele maksmiseks eraldada.

Ringkonnakohus ei nõustunud maakohtuga osas, milles kohus leidis, et võlgnik on

kohustustest vabastamise menetluse jooksul seadusest tulenevaid kohustusi täitnud

nõuetekohaselt. Samuti ei nõustunud kolleegium maakohtuga, et kohustustest vabastamise

menetluse pikendamine ei oleks praegusel juhul tulemust toov. Ringkonnakohus leidis, et

olukorras kus võlgniku sissetulek on menetluse kestel alates 2016. a teisest poolest püsivalt

ületanud kehtestatud kuupalga alammäära, kuid ühele kahest võlausaldajast, Swedbank

AS-ile, ühtegi väljamakset teostatud ei ole, ei saa asuda seisukohale, et võlgnik oleks oma

kohustusi täitnud nõuetekohaselt. Võlgnik on rikkunud kohustustest vabastamise

menetluse põhikohustust – teha võlausaldajatele väljamakseid.

Ringkonnakohus analüüsis võlgniku esitatud kontoväljavõtteid ja leidis, et võlgnikul

tulnuks vastavalt (pankrotiseaduse) PankrS § 173 lõigetele 3 ja 5 alates juulist 2016, mil

võlgniku sissetulek ületas püsivalt kehtestatud kuupalga alammäära, võlausaldajatele

väljamakseteks eraldada igakuiselt kuupalga alammäära ületav osa oma sissetulekust, s.o

igakuiselt vähemalt 129,36 eurot (2017. a septembris 599,36 eurose kuupalga puhul,

arvestades tolleaegset kuupalga alammäära 470 eurot) kuni 275,64 eurot (2016. a

septembris 705,64 eurose kuupalga puhul, arvestades tolleaegset kuupalga alammäära 430

eurot), millest PankrS § 173 lõike 4 järgi võib võlgnik endale jätta 25%. Seega pidanuks

võlausaldajatele

väljamakseteks

jääma

igakuiselt

97,02

kuni

206,73

eurot.

Ringkonnakohus tõi välja, et asja materjalidest nähtuvalt tasus võlgnik üksnes võlgnevust

Condor Inkasso OÜ-le (Bigbank AS-i eriõigusjärglane) 14.01.2015 sõlmitud

maksegraafiku (I kd lk 235-236) alusel alates 05.02.2015 kuni 13.02.2017 igakuiselt 50

eurot. Seega arvestades summasid, mis tulnuks võlgnikul igakuiselt võlausaldajatele

väljamaksete tegemiseks eraldada, ning pankrotimenetluses jaotusettepaneku kinnitamise

määruses määratud võlausaldajate jaotiseid (Swedbank AS 39,343%, Bigbank AS

60,657%), tulnuks võlgnikul eraldada väljamakseteks raha nii Swedbank AS-le kui ka

Vazzabi IT OÜ-le suuremas summas kui 50 eurot. Ringkonnakohus asus seisukohale, et

võlgnik rikkus põhikohustust teostada võlausaldajatele väljamakseid ning vähemalt

määruskaebuse ringkonnakohtus lahendamise ajal (07.01.2019) esinesid PankrS § 175

lõike 2 punktis 2 sätestatud alused võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks, s.o

võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS § 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega

võlausaldajate huve.

Ringkonnakohus kohaldas PankrS § 175 lg 51 sätestatut, mis annab kohtule olukorras, kus

võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võimaluse menetlust pikendada ja

määrata võlgnikule täiendava tähtaja (mitte pikema kui seitse aastat menetluse

algatamisest), pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti

läbi. Ringkonnakohtu hinnangul andsid asja materjalid alusel järeldada, et võlgnik ei

pruukinud olla tegelikkuses aru saanud oma PankrS § 173 lõikes 3 sätestatud kohustusest

võlausaldajatele väljamakseid teostada, kuivõrd maakohus oli jätnud võlgnikule tema

kohustuste sisu arusaadavalt selgitamata. Muuhulgas ei olnud selgitatud ka seda, mida

kujutab endast tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Kuivõrd

võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatati Pärnu Maakohtu 21.12.2012

määrusega pikendas ringkonnakohus menetlust PankrS § 175 lõike 51 alusel maksimaalse

võimaliku tähtajani, kuni 21.12.2019. Kolleegium pidas põhjendatuks anda võlgnikule

nimetatud täiendav aeg mõlema võlausaldaja nõuete rahuldamiseks kooskõlas jaotisega.

6. Edasises kohustusest vabastamise menetluses on maakohus teinud 07.02.019 päringu

aruande saamiseks võlgniku 2018. aasta tegevuse kohta tähtajaga 07.03.2019 ning

4(9)

teavitanud, et järgmine aruanne tuleb esitada 2019 juunis. Kohus kohustas võlgnikku

aruandes esitama andmed, millega võlgnik tegeleb, tulude ja kulude kohta ning

arvelduskonto väljavõtte. Päringu on kohus edastanud V Jale ja temale määruskaebuse

lahendamisel riigi õigusabi korras määratud esindajale V Krinalile.

Võlgnik esitas 26.02.2019 kohtule SEB panga arvelduskonto väljavõtte ajavahemiku

04.06.2018 kuni 18.02.2019 kohta.

17.01.2020 on kohus teinud võlgnikule päringu, milles on juhtinud tähelepanu, et viimati

on võlgnik esitanud aruandena vaid kontoväljavõtte ning seoses vajadusega kontrollida

võlgniku kohustuste täitmist ja kohustanud võlgnikku esitama kohtule: pangakontode

väljavõtted alates 27.02.2019; teave ja tõendid töötamise ning igakuise sissetuleku suuruse

kohta; juhul kui võlgnik ei tööta, siis tõend töötuna arvele võtmisest ja teave, mida on

võlgnik teinud mõistlikult tasustatava töökoha leidmiseks; teave millest koosnevad

võlgniku igapäevased olmekulud ning info, kes neid tasub; ülevaade võlausaldajatele

tehtud väljamaksetest.

Võlgnik esitas 31.01.2020 kohtule aruande, milles on märgitud, et võlgnik töötab padjaliini

töötajana M OÜ-s, tunnitasuga 4,00 eurot, tööajaga 40 tundi nädalas. Aruandesse

võlausaldajatele tehtud väljamaksete kohta kirjutatust võib aru saada, et maksete kohta ei

mäleta ning ei ole võimeline maksma, maksis summas 20 eurot kuni septembri lõpuni. Ei

tea kus on tšekid, osa tšekke on Vi käes. Aruandele on lisatud M OÜ ja V Ja vahel

13.12.2019 sõlmitud tööleping ja võlgniku arvelduskonto väljavõte pangast SEB perioodist

13.03.2019 kuni 18.01.2020 (II kd lk 65-72). 04.02.2020 on kohtule esitatud palgaleht V

Ja töötasudest töötamisel C OÜ-s perioodist 27.06.2017 kuni 30.09.2019 ja

maksekorraldused Swedbank AS-ile: 13.03.2019 makse 5 eurot, 15.04.2019 makse 10

eurot, 15.05.2019 makse 10 eurot, 10.06.2019 makse 10 eurot ja 12.08.2019 makse 10

eurot (II kd lk 73-79). Kohtute infosüsteemis on märgitud palgalehe ja maksekorralduste

esitajaks vandeadvokaat V Krinal. 11.02.2020 on kohtule esitatud V Ja Swedbank

pangakonto väljavõte perioodist 25.03.1999 kuni 11.02.2020 (II kd lk 80-87).

Kontoväljavõttest nähtuvalt on V Jale 04.02.2019 laekunud 962,02 eurot selgitusega

„pärimistunnistus 9524-18, vastavalt pärijate kokkuleppele“.

7. Seoses kohtunik Külli Mõlderi pensioneerumisega anti V Ja kohustusest vabastamise

menetluse järelevalve 2020. aasta veebruaris kohtunik Rajar Milleri menetlusse.

8. Kohus kuulas kohustuste täitmise kohta selgituste saamiseks võlgniku isiklikult ära

19.11.2020 Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajas. Kohus palus võlgnikul selgitada

võlgniku kohustusi kohustustest vabastamise menetluses nii nagu võlgnik neist aru sai ning

kuidas võlgnik sai maksete tegemise kohustusest aru pärast ringkonnakohtu määrust.

Võlgnik vastas kohtule, et võlgadest vabastamise menetluses tuli tal tasuda natukene neile,

kellele võlgu on. Pärast ringkonnakohtu määrust sai võlgnik enda sõnul esindajalt juhise

teha mingeid väikseid makseid ja ta tegi. Tegi ühele võlausaldajale. Seda, miks võlgnik

tegi aastal 2019 makseid vaid ühele võlausaldajale ning seda, miks maksed jäid tegemata

nõuetekohases määras, võlgnik selgitada ei osanud.

9. Võlausaldaja Wazzabi IT OÜ (likvideerija Andrei Rjazantsev) esitas oma seisukoha

võlgadest vabastamise menetluse lõpetamise kohta 02.12.2020. Esitatud vastuses on

võlausaldaja seisukohal, et võlgnik tuleks jätta tema täitmata kohustustest vabastamata.

Võlausaldaja vastuse kohaselt ei ole perioodil 18.04.2018 kuni 21.12.2019 võlausaldajale

võlgnikult ega ka tema nimel kelleltki kolmandalt väljamakseid tehtud.

5(9)

10. Võlausaldaja Swedbank esitas seisukoha 11.12.2020. Võlausaldaja leiab, et võlgnik tuleb

jätta kohustusest vabastamata. Võlausaldaja on vastuses välja toonud, et perioodil

18.04.2018 kuni 21.12.2019 on võlausaldaja nõude katteks laekunud 45 eurot.

Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik on rikkunud pankrotiseaduses sätestatud

loovutuskohustust. Võlausaldaja arvutuste kohaselt oleks võlgnik pidanud sel perioodil

loovutama Swedbank AS-ile 1 160,81 eurot (arvutus lisatud vastusele). Võlgnik ei ole

põhjendanud, miks ei ole võlgnik seaduses sätestatud määral loovutamiskohustust täitnud.

Võlausaldaja toob välja, et lisaks on saanud võlgnik pärandi ning jätnud päranduseks saadu

arvelt väljamakse tegemata.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

11. Kohus, tutvunud võlgniku poolt kohtule esitatud aruannete ja seisukohtadega,

võlausaldajate seisukohtadega ning kuulanud võlgniku isiklikult ära, leiab, et võlgadest

vabastamise menetlus tuleb lõpetada ning võlgnik tuleb jätta pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastamata.

12. Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

Käesolevas kohustustest vabastamise menetluses pikendas ringkonnakohus menetlust

PankrS § 175 lõike 51 alusel seitsme aastani, s.o kuni 21.12.2019. Võlgniku kohustusest

vabastamise menetlus algatati 21.12.2012 ja 21.12.2019 möödus PankrS § 175 lg 51

sätestatud maksimaalne seitsme aastane tähtaeg vabastamise menetluse algatamisest, seega

tuleb kohtul võlgniku taotlusel otsustada tema pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise küsimus.

13. Võlgniku kohustuste täitmist kohustustest vabastamise menetluses ajavahemikus

21.12.2012 kuni maakohtu määruse tegemiseni 18.04.2018 on ringkonnakohus oma

07.01.2019 määruses analüüsinud ning leidnud, et võlgnik rikkus kohustust teha

võlausaldajatele väljamakseid. Kuid seda põhjusel, et võlgnik ei pruukinud kohtu selgituste

puudulikkuse tõttu saada aru oma PankrS § 173 lg 3 sätestatud kohustusest võlausaldajatele

väljamakseid teha ega saada aru sellest, millised on sissetulekust sõltuvate väljamaksete

nõuetekohased suurused. Ringkonnakohus pidas põhjendatuks anda võlgnikule täiendav

aeg mõlema võlausaldaja nõuete rahuldamiseks kooskõlas jaotisega.

14. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kulgemises kuni 18.04.2019 tugineb kohus

ringkonnakohtu määruses toodud asjaoludele ja järeldustele ning seega tuleb võlgniku

taotluse uuel läbivaatamisel kohustustest vabastamise üle otsustades kohtul eelkõige

kontrollida, kas võlgnik on talle antud täiendava tähtaja jooksul PankrS § 173 lg 3

sätestatud kohustustest aru saanud ja neid nõuetekohaselt täitnud, s.o teinud

võlausaldajatele enda sissetulekutest makseid ettenähtud ulatuses.

15. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1)

võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS

§-s 173 nimetatud kohustusi (võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse

kestel) ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

16. Kohtute infosüsteemist ei nähtu kohtule võlgniku süüdimõistmist pankrotikuriteos. Seega

PankrS § 175 lg 1 punktis 1 tulenevat keeldumise alust ei esine.

17. Järgnevalt kontrollib kohus teist PankrS § 175 lg 2 sätestatud keeldumise alust ehk kas

võlgnik on täitnud PankrS § 173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul

6(9)

tuleb ka tuvastada, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud

sellega võlausaldajate huve.

PankrS §-st 173 tulenevalt peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel: (i)

tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima;

(ii) teatama viivitamatult kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest,

mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet

oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 1

sätestatud tulutoova tegevusega tegelemise kohustuse täitmise osas arvestab kohus

konkreetset isikut, sh millised on tema väljavaated ja potentsiaal tulutoova tegevuse

leidmiseks, võttes arvesse tema haridustaset, väljaõpet, töökogemust, vanust,

terviseseisundit ning samuti perekondlikku elukorraldust.

18. PankrS § 173 lg 3 alusel loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest

suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule.

Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg

3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti, kui kohus ei ole

määranud üleantavat protsenti teistsuguses määras (PankrS § 173 lg 4). PankrS § 173 lg 5

kohaselt ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa

pöörata sissenõuet. Käesoleval juhul määrati võlgniku ennast täitma usaldusisiku

kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab (PankrS § 172 lg

6). Võlgnik usaldusisiku ülesannetes on kohustatud eelkõige tulenevalt PankrS § 172 lg 2

ja § 173 lg 3, 4 pidama arvestust enda tulust võlausaldajatele eraldatavat summade kohta

ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele

välja maksma.

19. Asja materjalidest (aruanded, kontoväljavõtted) nähtub kohtule, et kohustustest

vabastamise menetluse kestel on võlgnik töötanud aastatel 2013-2015 OÜ-s B taara

vastuvõtjana, hiljem kuni juunini 2016 OÜ-s M Alates juunist 2016 OÜ-s R ning alates

2017. aastast AS-is S abitöölisena. Võlgniku esitatud aruannetest ja kontoväljavõtetest

nähtuvalt on võlgnik kohustustest vabastamise taotluse esmakordse läbivaatamise ajal ja

järel jätkanud töötamist AS-is S. Võlgniku SEB konto väljavõttest nähtuvalt on talle

detsembris 2019 laekunud töötasu AS-ilt S samuti M OÜ-lt. Võlgniku 31.01.2020

aruandele lisatud töölepingust nähtuvalt asus võlgnik tööle M OÜ-s alates 13.12.2019

padjaliini töötaja ametikohale täistööajaga ja brutotöötasuga 4 eurot tunnis (II kd lk 67-72).

09.04.2012 kohtuistungi protokollist nähtuvalt on võlgnikul põhiharidus, enne

maksejõuetuse tekkimist on töötanud transporttöölisena. Võlgnik on kohustustest

vabastamise menetluse ajal olnud valdavalt tööga hõivatud ning sissetulekut menetluse

kestel suurendanud. Seega arvestades võlgniku haridustaset ja ameteid on ta kohtu

hinnangul täitnud PankrS § 173 lg 3 p 1 sätestatud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova

tegevusega.

20. Arvestades kohtule esitatud aruannetes kajastatut ja kontoväljavõtteid ei tuvasta kohus, et

võlgnik oleks varjanud enda tulusid või vara ja sellega rikkunud Pankrs § 173 lg 2 p 2

sätestatud kohustust.

21. Küll tuvastab kohus asja materjalide pinnalt, et võlgnik on ka kohustusest vabastamise

taotluse ringkonnakohtus arutamise perioodil ning pärast ringkonnakohtu 07.01.2019

lahendit, millega pikendati kohustusest vabastamise menetluse kestust, rikkunud PankrS §

173 lg 3 p 3 ja § 172 lg 2 koostoimes usaldusisiku kohustusi täitvale võlgnikule langevat

kohustust eraldada võlausaldajatele väljamakseteks 75 % oma sissetulekutest, millele ei

saa pöörata sissenõuet ja teha sellest võlausaldajatele väljamakseid vastavalt jaotistele.

7(9)

22. Võlgniku esitatud kontoväljavõtetest ja palgalehest nähtuvalt on võlgnikule alates aprillist

2018 kuni 21. detsember 2019 laekunud töötasu ning võlausaldajatele kuulunuks

väljamaksmisele igakuiselt arvestatuna summad järgnevalt:

23. Võlgniku ärakuulamisel saadud teabest, esitatud maksekorraldustest ja võlausaldajate

kinnitustest nähtub, et alates aprillist 2018 on võlgnik teinud väljamakseid üksnes

võlausaldajale Swedbank kogusummas 45 eurot järgnevalt: 13.03.2019 summas 5 eurot,

15.04.2019 summas 10 eurot; 15.05.2019 summas 10 eurot, 10.06.2019 summas 10 eurot

ja 12.08.2019 makse summas 10 eurot (II kd lk 73-79). Võlausaldaja Swedbank on 45 euro

laekumist kinnitanud. Võlausaldajale Wazzabi IT OÜ väljamaksed puuduvad.

24. Võlgniku sissetulekute (töötasu) ja võlausaldajale tehtud maksete alusel tuleb resümeerida,

et võlgnik on perioodil 2018 aprill kuni 2019 detsember tasunud võlausaldajaile kokku 45

eurot olukorras, kus ta saanuks ja pidanuks teenitud palgast tasuma kokku 2416,28 eurot.

25. Kuivõrd võlausaldajate nõuete rahuldamine võimalikult suures ulatuses on võlausaldajate

esmane huvi, siis väljamaksete tegemise kohustuse eiramine on kahtlemata võlausaldajate

huve kahjustav. Seega jääb kohtul hinnata, kas võlgnik on rikkunud oma kohustust teha

sissetulekust võlausaldajatele nõuetekohases mahus väljamakseid süüliselt. Riigikohus on

lahendis 3-2-1-19-16 avaldanud seisukohta, et PankrS § 175 lg 5 rakendamiseks peab

kohus tuvastama, et võlgniku käitumises esineb raske süülise käitumise, s.o kas VÕS § 104

sätestatud tahtluse või raske hooletuse, tunnuseid.

Kuu ja

aasta

Töötasu

laekumised

Palga

alammäär

Välja -

maksmiseks

Võlgnikule

25%

Võlausaldajaile

75%

04.2018

727,51

500,00

227,51

56,88

170,63

05.2018

688,99

500,00

188,99

47,25

141,74

06.2018

726,26

500,00

226,26

56,57

169,70

07.2018

660,82

500,00

160,82

40,21

120,62

08.2018

725,26

500,00

225,26

56,32

168,95

09.2018

697,94

500,00

197,94

49,49

148,46

10.2018

671,74

500,00

171,74

42,94

128,81

11.2018

752,54

500,00

252,54

63,14

189,41

12.2018

737,62

500,00

237,62

59,41

178,22

01.2019

600,27

540,00

60,27

15,07

45,20

02.2019

726,54

540,00

186,54

46,64

139,91

03.2019

665,88

540,00

125,88

31,47

94,41

04.2019

696,22

540,00

156,22

39,06

117,17

05.2019

700,92

540,00

160,92

40,23

120,69

06.2019

735,47

540,00

195,47

48,87

146,60

07.2019

663,06

540,00

123,06

30,77

92,30

08.2019

700,62

540,00

160,62

40,16

120,47

09.2019

610,33

540,00

70,33

17,58

52,75

10.2019

516,45

540,00

0,00

0,00

0,00

11.2019

547,01

540,00

7,01

1,75

5,26

12.2019

626,70

540,00

86,70

21,68

65,03

Kokku

14178,15

3221,70

805,43

2416,28

8(9)

26. Ringkonnakohus tuvastas taotluse esmakordsel läbivaatamisel küll võlgniku kohustuse

rikkumise, kuid pikendas kohustustest vabastamise menetlust andmaks võlgnikule

täiendav võimalus võlausaldajate nõuete rahuldamiseks kohustustest vabastamise

menetluse raames. Kolleegiumi hinnangul puudus alus eeldada, et kui võlgnik oleks saanud

oma väljamaksete teostamise kohustuse sisust aru, ei oleks ta seda täitnud ning kohustas

maakohut võlgnikule tema kohustusi selgitama. Toimikus ei ole dokumenteeritud, mil

viisil eelmine maakohtu kohtukoosseis ringkonnakohtu osundatud selgitamiskohustust

täitis. Toimikust on leitav võlgnikule ja talle määratud esindajale adresseeritud kohtu

07.02.2019 e-kiri üldsõnalise juhisega ja tähtajaga aruande esitamiseks (II kd lk 58).

Dokumenteeritud ei ole, kas kohus küsis võlgnikult täiendavat teavet või jagas selgitusi

pärast seda, kui võlgnik kohtu nõudele reageerides esitas 26.02.2019 üksnes SEB panga

konto väljavõtte ajavahemiku 04.06.2018 kuni 18.02.2019 kohta. Teine toimikust leitav

kohtunõue on võlgnikule saadetud 17.01.2020, s.o pärast kohustusest vabastamise

menetluse lõppemist.

27. Võlgniku poolt ärakuulamisel antud selgituste põhjal järeldab kohus, et võlgnik oli teadlik

kohustusest vabastamise menetluse pikendamisest ja sellest, et tal on jätkuvalt kohustus

teha võlausaldajatele väljamakseid. Ärakuulamisel selgitas võlgnik kohtule enda arusaama

kohustustest vabastamise menetluse olemusest selliselt, et tuleb natuke tasuda neile, kellele

võlgu oled. Võlgnik teadis, et tal on kaks võlausaldajat. Võlgnik kinnitas kohtule, et sai aru

kohustusest teha võlausaldajatele makseid. Võlgnik selgitas, et sai esindajalt juhise teha

mingeid väikseid makseid ja ühele võlausaldajale tegi. Põhjust, miks tegi makseid ainult

ühele võlausaldajale, võlgnik kohtule anda ei osanud. Kohtule on võlgniku selgitustest küll

usutav, et võlgnikule võis ehk jääda endiselt pealiskaudseks arusaam kui suure osa

igakuistest sissetulekutest pidanuks ta võlausaldajatele väljamakseteks eraldama ning

millal väljamakseid tegema. Teisalt ei ole võlgniku teadmisel maksete suurusest praegusel

juhul ka määravat tähtsust. Olukorras, kus võlgnik on saanud kohustuse olemusest aru ja

samas teinud teadliku valiku jätta kahest võlausaldajast ühele maksed sootuks tegemata

ning võlgnevust mitte vähenda, tuleb asuda seisukohale, et kohustuse rikkumine on tahtlik

ja seega süüline PankrS § 175 lg 2 p 2 mõttes.

28. Lisaks on võlgnik saanud vara pärimisest. Swedbank pangakonto väljavõttest nähtuvalt V

Jale 04.02.2019 laekunud 962,02 eurot selgitusega pärimistunnistus 9524-18, vastavalt

pärijate kokkuleppele. Kohus märgib, et kui ka igakuistest sissetulekutest väljamakseteks

eraldatava raha arvestamine võib olla keeruline, siis võlgniku kohustuste kohta PankrS §

173 lg 6 sätestatu (kajastub ka kohustusest vabastamise menetluse algatamise määruses),

on arusaadavalt ja selgelt sõnastatud – pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud

poole üle andma. Arvestades, et laekumine on toimunud üsna lühikest aega pärast võlgniku

kohustusest vabastamise menetluse pikendamist, oleks mõistlikult eeldatav, et võlgnik on

kohustusest vabastamise saavutamiseks enda kohustused eriti hoolikalt üle vaadanud.

Pärandvara arvelt võlausaldajatele makse tegemata jätmise puhul on võlgnik olnud kohtu

hinnangul vähemalt raskelt hooletu ja seega on ka PankrS 173 lg 6 sätestatud kohustuse

rikkumine süüline PankrS § 175 lg 2 p 2 mõttes.

29. Kohus viitab Riigikohtu seisukohale, et võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest

vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks

lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue

võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (3-2-1-60-13, p 10). Uue

võimaluse saamiseks tuleb võlgnikul kohustustest vabastamise menetluse kestel anda

ennast parim võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik talle

võimaldatud täiendaval perioodil kohustustest vabastamise menetluses võlausaldajate

nõuete rahuldamiseks endast parimat andnud. Võlgnikule antud ajapikendus pidi andma ka

9(9)

arusaadava signaali, et senini ei ole võlgniku panus olnud tema kohustusest vabastamiseks

piisav. Selles olukorras püüaks hoolsalt käituv võlgnik ka ise selgitada võimalikult

aktiivselt välja põhjused ja saada juhised, kuidas olukorda parandada. Ka võlgniku

ärakuulamisel kõlanud selgitused, et ta tegi esindaja juhisel mingeid väikseid maksed ning

samas ei mäleta, kui palju ta maksis või kus on maksekorraldused, näitab kohtule, et

võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluses oma kohustuste täitmise eest

mõistlikult oodatavat vastustust võtnud ning pigem püüab tegematajätmisi õigustada.

30. Eeltoodust tulenevalt on võlgnik rikkunud süüliselt PankrS § 173 lõigetes 3 ja 6 sätestatud

ning PankrS § 172 lg 2 nimetatud usaldusisiku kohustusi ja kahjustanud sellega

võlausaldajate huve, mistõttu kohus keeldub PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel V Ja tema

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisest ja lõpetab võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse (PanrkS § 175 lg

8).

31. Menetluskulud maa ja ringkonnakohtus jäävad TsMS § 172 lg 1 esimese lause järgi

võlgniku kanda. Võlgnikule on antud riigi õigusabi hüvitamiskohustuseta, seega riigi

õigusabi kuud jäävad riigi kanda. Toimikumaterjalidest nähtuvalt maakohtu menetluses

võlausaldajatele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Ringkonnakohtu menetluses on

võlausaldaja Swedbank menetluskuluks määruskaebuselt 08.05.2018 tasutud riigilõiv 50

eurot, mis tuleb võlgnikult võlausaldaja kasuks välja mõista. Võlausaldajal Wazzabi IT OÜ

määruskaebemenetluses hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

32. Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud,

võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse (PankrS § 175 lg 6).

33. PankrS § 175 lg 7 kohaselt avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamise või

vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

(allkirjastatud digitaalselt)

Rajar Miller

kohtunik