2-21-1924/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Määruse tegemise aeg ja koht

14. oktoober 2021, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

J. A. (pankrotis) pankrotimenetlus

Tsiviilasja number

2-21-1924

Menetlustoiming

pankrotimenetluse

lõpetamine

raugemise

tõttu,

pankrotihalduri tasu ja kulutuste määramine, võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse algatamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

võlgnik J. A. (pankrotis; ik XXX; elukoht XXX; tel

XXX; e-post XXX)

pankrotihaldur Tiia Kalaus (OÜ Civilex; Soola 3, 51004

Tartu; e-post tiia.kalaus@civilex.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

4. oktoober 2021

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada J. A. (pankrotis), isikukood XXX, pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast

pankroti väljakuulutamist.

2. Vabastada pankrotihaldur Tiia Kalaus pankrotihalduri kohustustest J. A. (pankrotis)

pankrotimenetluses.

3. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses on jäänud raha saamata:

2. rahuldamisjärk – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded (PankrS § 153

lg 1 p 2):

Võlausaldaja

Saamata nõue

(EUR)

Jaotise %

Võlausaldaja kontonumber

Bondora AS (rk 11483929)

2 118,81

29,97

XXX

Aktiva Finants OÜ (rk

10746479)

4 950,04

70,03

saaja: Julianus Inkasso

XXX

7 068,85

100,00

Võlgnik võlausaldajate nõuetele vastuväiteid ei esitanud.

4. Määrata

pankrotihaldur

Tiia

Kalause

töötasu

suuruseks

J.

A. (pankrotis)

pankrotimenetluses 740,52 eurot, sh käibemaks 123,42 eurot, ja mõista tasu büroole, mille

kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le Civilex.

5. Pankrotihalduri tasu 490 eurot, sh käibemaks 81,67 eurot, tasuda pankrotivara arvel.

6. Anda J. A. (pankrotis) hüvitamiskohustuseta menetlusabi pankrotihalduri tasu

hüvitamiseks riigi vahenditest summas 250,52 eurot, sh käibemaks 41,75 eurot.

7. Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta pankrotihaldur Tiia Kalause pankrotihalduri tasu

katteks riigi vahenditest 250,52 eurot, sh käibemaks 41,75 eurot, OÜ Civilex (rg-kood

12088721) arvelduskontole nr XXX.

2/7

8. Algatada J. A. (isikukood XXX) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus.

Pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise. Kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid

arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta

möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse

algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt

täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses (PankrS § 175 lg 1,

lg 11).

9. Jätta J. A. kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik määramata ja kohustada J. A.

(isikukood XXX) ennast täitma usaldusisiku kohustusi.

10. Usaldusisikul kanda võlgniku igapäevakulutusteks mõeldud arvelduskontole üle 25

protsenti võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust või

ettevõtlusest saadud tulust, mis ületab summat, millele ei saa seaduse kohaselt sissenõuet

pöörata, ning ülejäänud 75 protsenti kanda võlgniku teisele arvelduskontole, millelt

usaldusisik teeb väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta 15. oktoobril)

vastavalt kohtu kinnitatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele. Esimene

väljamakse teha 15. oktoobril 2022, seejärel 15. oktoobril 2023 jne.

11. J. A.esitada kord kuue (6) kuu jooksul kohtule aruanne, mis peab sisaldama vähemalt

selgitust võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes,

andmeid võlausaldaja nõude katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajale

väljamaksete tegemise kohta. Aruandele lisada võlgniku arvelduskontode väljavõtted.

Esimene aruanne esitada hiljemalt 1. maiks 2022, järgnev 1. novembriks 2022, jne.

12. Võlgniku täiendavad kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel on järgmised

(PankrS § 173):

Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist

tegevust ei ole, siis seda otsima.

Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha

vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku

nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või

ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab

sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata

sissenõuet. Täitemenetluse seadustik (TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui

see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2021 584 eurot) suurust

või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga

ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus.

Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning

sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude

täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20%

võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud

arvestuslik elatusmiinimum (2021. aastal 220,48 eurot). Kui J. A. sissetulek ei ületa TMS

§ 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lg-

te 12 ja 13 alusel lähtudes kuni 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud

summast.

3/7

TMS § 131 lg 1 p-de 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele:

riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande

seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja

majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke

tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja

mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis;

rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise

töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise

toetus.

Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.

13. Määrus saata pankrotihaldurile, võlgnikule ning jõustumisel p 7 osas täitmiseks Riigi

Tugiteenuste Keskusele (info@rtk.ee). Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajatele.

14. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

15. Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest

alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu

vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib

määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt PankrS

§ 171 lg-le 1 (PankrS § 164 lg 1, 2, § 171 lg 4).

MENETLUSE KÄIK

1. J. A. esitas 06.02.2021 Tartu Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Tartu

Maakohtu 10.03.2021 määrusega kuulutati välja J. A. pankrot ja pankrotihalduriks nimetati

Tiia Kalaus. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 31.03.2021. Võlausaldajad olid

PankrS § 93 lg 1 järgi kohustatud esitama nõudeavaldused haldurile hiljemalt 10.05.2021.

Pankrotihaldur esitas 13.07.2021 kohtule taotluse võlausaldajate lõpliku nimekirja

kinnitamiseks, võlausaldajate nõuete rahuldamisjärgu ja jaotiste määramiseks. Kohus

kinnitas võlausaldajate nimekirja 28.07.2021 määrusega.

2. 10.09.2021 esitas pankrotihaldur Tiia Kalaus kohtule taotlused: 1) lõpetada J. A.

pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist; 2) vabastada

pankrotihaldur Tiia Kalaus halduri kohustustest; 3) kinnitada pankrotimenetluses halduri

tasu 740,52 € (sh käibemaks), ning mõista tasu välja OÜ Civilex kasuks (XXX); 4)

halduritasust 490 eurot (sh käibemaks) tasuda pankrotivarast ja anda võlgnikule menetlusabi

250,52 eurot (sh käibemaks) ja välja mõista OÜ-le Civilex; 5) otsustada võlgniku suhtes

kohustustest vabastamise menetluse algatamine; 6) menetluse algatamisel määrata

usaldusisikuks J. A. ise.

3. 15.09.2021 avaldas kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et pankrotimenetluse

raugemise vältimiseks on võimalik pankrotimenetluse kulude katteks maksta deposiidina

selleks ettenähtud kontole 1000 eurot hiljemalt 06.10.2021. Võlausaldajatest ega

kolmandatest isikutest ei ole keegi määratud summat deposiidina maksnud.

4. 04.10.2021 kuulas kohus ära võlgniku. Kohus selgitas võlgnikule tema kohustusi ja

usaldusisiku ülesandeid võlgniku kohustustest vabastamise menetluses.

ARUANNE

1. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta

1.1. Materiaalne põhi- ja käibevara: võlgnikule ei kuulunud materiaalset vara.

1.2. Muu laekumine:

4/7

Võlgnik on pankrotimenetluse jooksul saanud töötasu, töövõimetus- ja sotsiaaltoetust.

Võlgniku käsutuses olevale Swedbank kontole oli seatud halduri poolt TMS § 132 lg 1 alusel

rahaliste vahendite kasutamise limiit kuni 584 €/kuus. Pankrotimenetluse jooksul on võlgnikule

laekunud tulude arvelt haldur teostanud rahaliste vahendite arestimist summas 490 eurot.

Pankrotivara hoiustamiseks olid halduri poolt arestitavad summad blokeeritud.

Laekumine pankrotivarasse seisuga 06.09.2021 490 eurot.

2. Andmed PankrS §-s 146 toodud väljamaksete kohta

Väljamaksed vastavalt PankrS § 146 lg 1 p 1 - vara välistamise nõuded - puuduvad;

Väljamaksed vastavalt PankrS § 146 lg 1 p 2 – võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis

– ei ole tasutud;

Väljamaksed vastavalt PankrS § 146 lg 1 p 3 (massikohustused) – puuduvad;

Väljamaksed vastavalt PankrS § 146 lg 1 p 4 (pankrotimenetluse kulud) – pankrotivara arvelt

väljamaksed puuduvad

Ajutist haldurit antud pankrotiavalduse menetluses ei nimetatud. Pankrot kuulutati välja PankrS

§ 171 lg 11 alusel. Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul teavitas haldur kohut ja

võlausaldajaid, et taotleb halduritasu määramist toimingutasuna. Haldur taotleb halduritasu

määramist summas 740,52 eurot, sh käibemaks, millest 490 eurot mõista välja pankrotivara

arvelt ja 250,52 eurot, sh käibemaks, mõista välja riigi vahenditest, millise tasumiseks anda

võlgnikule menetlusabi.

3. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa

Võlausaldajatele väljamakseid teostatud ei ole.

4. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta

Pandiesemeid pankrotivarasse ei kuulunud.

5. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta

Müümata pankrotivara ei ole. Teistelt isikutelt saadaolev vara puudub.

6. Andmed pankrotihalduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel

Haldur juhindus pankrotimenetluse läbiviimisel seadusest ning võlausaldajate ning võlgniku

huvidest. Võlgniku pangakontodele oli seatud halduri kasutus- ja käsutusõigus.

7. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta,

mida haldur veel kavatseb esitada

Haldur ei ole hagisid esitanud ega kavatse seda ka teha.

8. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused

Kohtukulud puuduvad.

9. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud ja maksejõuetuse põhjus

J. A. pankrotimenetluses on haldur tuvastanud, et maksejõuetuse põhjuseks oli XXX. Samuti

on haldur seisukohal, et võlgnik ei taju väga täpselt alati oma vajadusi rahaliste vahendite

kasutamisel. Pankrotimenetluse mõte on ilmselt seniajani pisut arusaamatu. Haldurile on

võlgnik korduvalt menetluse ajal helistanud ning soovinud saada selgitusi juba korduvalt

selgitatud asjaolude kohta. Samuti on võlgniku soovid rahaliste vahendite kasutamise limiidi

osas olnud erinevad (küll soovis internetipanga kasutamist üüri maksmiseks, siis jälle soovis

üüri tasuda sularahas). Samas on võlgnik pankrotimenetluse ajal saanud töist tulu, kuigi on

töökohta vahetanud.

Maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu PankrS mõttes.

5/7

KOHTU SEISUKOHT

Pankrotimenetluse lõpetamine

5. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri

ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku

massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.

Kohus leiab, et J. A.puudub vara pankotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete

tegemiseks ning J. A. (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu.

6. Kohus avaldas 15.09.2021 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et

võlausaldajal või kolmandal isikul on võimalus J. A. pankrotimenetluse raugemise

vältimiseks maksta kohtu deposiidina 1000 eurot hiljemalt 06.10.2021. Kohtu deposiiti ei

ole määratud summat tasutud. Seega leiab kohus, et J. A. (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb

lõpetada pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist.

7. PankrS § 162 lg 3 kohaselt peab haldur lõpparuandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise

põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur

on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks.

8. Pankrotihaldur on märkinud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oli nn muu asjaolu.

Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu PankrS § 163

lg 5, PankrS § 28 tähenduses.

9. Vastavalt PankrS § 165 lg-le 3 tuleb Tiia Kalaus vabastada J. A. (pankrotis)

pankrotimenetluse lõppedes pankrotihalduri kohustustest.

10. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Halduri

tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele,

sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu

pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena

pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse

määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama

oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust.

11. PankrS § 65 lg 113 alusel võib füüsilise isiku pankrotimenetluses haldur taotleda tasu

toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5

alusel kehtestatud alampalga määr (2021. aastal 1752 eurot). Toiminguks on kogu

pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta

sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel

ega pea pidama tööaja arvestust.

12. Haldur on taotlenud määrata halduri tasu suuruseks 617,10 eurot, millele lisandub

käibemaks 123,42 eurot, kokku 740,52 eurot. Tasu määrata büroole, mille kaudu haldur

tegutseb – OÜ-le Civilex. Pankrotihaldur taotleb tasu määramist PankrS § 65 lg 113 alusel

toimingutasuna. Tööaja arvestuse järgi kulus halduril ülesannete täitmisele 9,35 töötundi

hinnaga 33 eurot pool tundi.

13. Pankrotihaldur taotleb menetlusabi andmist pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi

vahenditest summas 250,52 eurot, sh käibemaks 41,75 eurot. Pankrotihalduri tasu 490 eurot,

sh käibemaks 81,67 eurot, palub pankrotihaldur mõista välja pankrotivara arvelt.

14. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lõike

11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab

kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad

kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi

vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses

ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2

6/7

„Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ näeb

ette, et kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestatakse tasu poole tunni täpsusega ning

ümardatuna järgmise täiseuroni (§ 1 lg 2), tasu on 33 eurot poole tunni kohta (§ 2 lg 1) ning

nimetatud tasumäära kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles

ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale (§ 2

lg 4).

15. Kuna pankrotihaldur taotleb halduri tasu hüvitamist osaliselt riigi vahenditest, tuleb

pankrotihalduri tasu määramisel arvestada, et halduri tasu on 33 eurot poole tunni kohta, st

66 eurot tunni kohta. Halduri tasu 9,35 töötunni puhul on: 9,35 h × 66 eurot ehk kokku

617,10 eurot, millele lisandub käibemaks 123,42 eurot. Arvestades pankrotihalduri töö

keerukust ja kutseoskust ning antud menetluse mahtu, peab kohus põhjendatuks rahuldada

Tiia Kalause taotlus ning määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 740,52 eurot, sh käibemaks

123,52 eurot. Pankrotihalduri taotlusel tuleb tasu välja mõista büroole, mille kaudu haldur

tegutseb, so OÜ-le Civilex.

16. Kuivõrd vara väärtus ei ole piisav halduri tasu katmiseks ja pankrot kuulutati välja PankrS

§ 171 lg 11 alusel, määrab kohus halduri taotlusel halduri tasu hüvitamise osaliselt riigi

vahenditest.

17. TsMS § 183 lg 2 kohaselt ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks

määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla

ühe pankrotimenetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud

kuupalga kahekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud

käibemaks. Alates 2020 on kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 584 eurot,

kahekordne alammäär on 1168 eurot.

18. Kohus leiab, et halduri taotlus on põhjendatud ning J. A. tuleb anda hüvitamiskohustuseta

menetlusabi pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 250,52 eurot, sh

käibemaks. Tasu hüvitis maksta välja OÜ-le Civilex. Pankrotihalduri tasust 490 eurot, sh

käibemaks, tasuda pankrotivara arvel.

Kohustustest vabastamise menetluse algatamine

19. PankrS § 169 kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest.

20. PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule

hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos PankrS § 158 lõikes

3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast

võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist.

21. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

Võlausaldaja võib PankrS § 171 lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku

kohustustest vabastamisele vastuväite.

22. J. A. esitas koos pankrotiavaldusega avalduse kohustustest vabastamise menetluse

algatamiseks. Kohus leiab, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse PankrS

§ 170 lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides, avalduses sisalduvad PankrS § 170 lg-s 2 nõutud

kinnitused. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks rikkunud PankrS § 173 toodud kohustusi.

PankrS § 171 lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku

kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. Pankrotimenetluses ei ole

ükski võlausaldaja vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele

esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada J. A. kohustustest

vabastamise menetluse.

7/7

23. PankrS § 172 lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik

teeb PankrS § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

24. PankrS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku

määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik

suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku

ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus kontrollib, kas võlgnik oma kohustusi täidab.

25. Võlausaldajad kandidaate usaldusisiku osas ei ole esitatud. Samuti ei ole võlausaldajad

esitanud vastuväiteid sellele, et J. A. täidaks ise usaldusisiku kohustusi. Võlgnik on

09.09.2021 andnud nõusoleku ise usaldusisiku kohustuste täitmiseks. Kohtu hinnangul ei ole

J. A. ise suuteline usaldusisiku kohustusi täitma. 04.10.2021 toimunud kohtuistungil selgitas

võlgnik, et teda abistab kõiges XXX, kuid XXX ei soovi ise tema usaldusisiku ülesandeid

täitma hakata, vaid abistab teda usaldusisiku kohustuste täitmisel, so jaotiste järgi

väljamaksete arvutamisel ja aruannete koostamisel. Kohus leiab, et võlgnik on XXX abil

võimeline usaldusisiku kohustusi täitma ja teda tuleb ennast kohustada usaldusisiku

ülesandeid täitma. Kohus kohustab J. A. esitama kohtule aruandeid, mis sisaldavad teavet

võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes,

võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete

tegemise kohta ning võlgniku arvelduskontode väljavõtteid iga kuue (6) kuu järel, esimene

aruanne tuleb esitada 1. maiks 2022, järgnev 1. novembriks 2022, jne.

26. PankrS § 173 lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest

saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. PankrS

§ 173 lg 4 järgi peab PankrS § 173 lõikes 3 nimetatud tulust (J. A. töö- või teenistussuhtest

või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) usaldusisik võlgnikule

üle andma 25 protsenti, mis ületab summat, millele ei saa seaduse kohaselt sissenõuet

pöörata. PankrS § 173 lg-s 3 nimetatud tulust peab J. A. kandma endale lisaks sissetulekule,

millele ei saa seaduse kohaselt pöörata sissenõuet, igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti

töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust ning ülejäänud 75% jääb

võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks. Väljamaksed võlausaldajatele tuleb sooritada igal

aastal hiljemalt 15. oktoobril.

27. Kohus juhib tähelepanu, et täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 12 ja 13 sätestavad, et

kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäär ning

sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude

täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20%

võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud

arvestuslik elatusmiinimum. Kui J. A. sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud

alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lg-te 12 ja 13 alusel lähtudes

kuni 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik