2-20-12953/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Kohtujurist Merily Mets Määruse tegemise aeg ja koht 14.10.2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-12953 Tsiviilasi Xi (X) hagi Yi (Y) vastu 1245 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks Menetlustoiming Hagi läbivaatamata jätmine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja X (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Katrin Kiisk Kostja Y (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Kadi Milva

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Xi 26.11.2020 taotlus peatada tsiviilasjas menetlus kuni tsiviilasjas nr 2- 20-16181 lõpplahendi jõustumiseni.

2. Jätta läbi vaatamata Xi hagi Yi vastu 1245 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud

1. X (hageja) esitas 07.09.2020 Harju Maakohtule hagi Yi (kostja) vastu 1245 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. Hageja palus jätta menetluskulud hageja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sündis hageja Ci ja kostja koosolest. Lapse ema ja kostja kooselu lõppes 2013. a lõpus. 2014. a alguses kolis hageja koos emaga alaliselt Soome elama, kus asub hageja püsiv elukoht ka praegu. Hageja vanematel on ühine hooldusõigus, mistõttu on kostjal muuhulgas ligipääs hageja pangakontole.

Harju Maakohus mõistis 13.05.2015 otsusega kostjalt hageja kasuks välja elatise seaduses sätestatud määras. Kostjal on tekkinud septembriks 2019 elatisvõlgnevus 807,45 eurot. Hageja algatas täitemenetluse kostjalt võlgnevuse sissenõudmiseks. Pärast täitemenetluse algatamist on kostja asunud hagejale kahju tekitama. Kostja on kandud 07.11.2019 hageja pagankontole igakuise elatise

270 eurot, ent kohe samal päevas selle samas summas enesele tagasi kandnud. 11.11.2019 laekus hageja pangakontole kohtutäituri poolt kostjalt sissenõutud elatisvõlgnevus 807,45 eurot. Järgmisel päeval on kostja teinud hageja kontolt endale tagasikande 500 eurot.

21.11.2019 esitas kostja kohtule kaebuse kohtutäituri tegevusele, mille kohus jättis rahuldamata. Märgitud kohtumenetluses mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja kantud menetluskulud

475 eurot. 09.06.2020 tasus kostja hageja pangakontole menetluskulude hüvitise 475 eurot, kuid samal päeval on kostja teinud hageja kontolt endale tagasikande 475 eurot.

Hageja leidis, et kostja on oma käitumisega tekitanud hagejale kahju 1245 eurot (270 eurot +

500 eurot + 475 eurot). Hageja palus välja mõista kostjalt 1245 eurot. Lisaks palus hageja välja mõista kostjalt seaduses sätestatud määras viivis põhinõudelt.

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata.

Kohtumääruse põhjendused

3. Hageja esitas 26.11.2020 taotlus peatada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 356 lg 1 alusel menetlus praeguses tsiviilasjas kuni tsiviilasjas nr 2-20-16181 lõpplahendi jõustumiseni. Viidatud tsiviilasjas esitas hageja ema avalduse lõpetada vanemate ühine hooldusõigus lapse varahoolduse osas ja anda hooldusõigus märgitud osas lapse emale üle.

Kohtule teadaolevalt on maakohus jätnud 14.10.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-16181 hageja ema avalduse läbi vaatamata. Märgitud asjaolu annab alust jätta rahuldamata hageja taotlus menetluse peatamiseks.

Kohus on seisukohal, et puuduvad ka sisulised alused praeguse menetluse peatamiseks TsMS § 356 lg 1 alusel tsiviilasjas nr 2-20-16181 toimuva menetluse tõttu. Praeguses vaidluses tehtav otsus ei sõltu tsiviilasja nr 2-20-16181 tulemusest. Eeltoodud põhjustel jätab kohus rahuldamata hageja taotluse peatada menetlus praeguses vaidluses kuni tsiviilasjas nr 2-20-16181 tehtava lõpplahendi jõustumiseni.

4. Kohus leiab, et esineb alus jätta hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 9 alusel. Märgitud säte näeb ette, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui õigustatud isiku nimel hagi esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu.

5. Kohtule esitatud andmetest nähtub, et lapse ema volitas lapse seaduslikku esindajat esindama last kohtumenetluses. Seega tuleb otsustada, kas lapse emal on hageja esindusõigus.

6. Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et hageja vanematel on ühine hooldusõigus perekonnaseaduse (PKS) § 120 lg 1 alusel. Seega on vanematel ühine õigus hoolitseda lapse vara eest (varahooldus). Varahooldus hõlmab PKS § 127 alusel õigust last esindada. Kuna vanematel on ühine hooldusõigus, pidid lapse vanemad hagi lapse nimel ühiselt esitama. Hageja ema ei ole tõendanud, et kostja on andnud talle volituse hagi esitamiseks. Kostja on 21.11.2020 menetlusdokumendis avaldanud, et ta ei andnud lapse emale nõusolekut hagi esitamiseks. Seetõttu ei ole täidetud ka PKS § 120 lg 7, mille järgi eeldatakse teise vanema nõusolekut, kui vanem esindab last iseseisvalt.

7. Kohtu hinnangul on vanemate, sh lapse ema õigus last praeguses vaidluses esindada välistatud PKS § 120 lg 6 alusel. Märgitud säte näeb ette, et vanemad ei või last esindada juhtudel, kui see on keelatud eestkostjal käesoleva seaduse § 180 kohaselt. PKS § 180 lg 1 p 3 sätestab, et eestkostja ei saa eestkostetavat esindada õiguslikus vaidluses eestkostetava ja käesoleva lõike punktis 1 nimetatud isikute vahel, samuti vaidluses punktis 2 nimetatud asjades. PKS § 180 lg 1 p 1 järgi ei saa eestkostja eestkostetavat esindada tehingutes, mille üks pool on eestkostetav ja teine pool eestkostja, eestkostja abikaasa, eestkostja otsejoones sugulane, õde või vend, välja arvatud juhul, kui tehingust ei teki eestkostetavale otseseid tsiviilkohustusi.

Praegusel juhul on lapsest hageja esitanud hagi kostjast isa vastu. Seega on vaidluse üheks pooleks laps ja teiseks pooleks on lapsevanem. Lisaks võib vaidlus tekitada lapsele kohustusi, näiteks kohustus hüvitada kostja menetluskulud, kui hagi jääb rahuldamata. Seega on täidetud PKS § 120 lg 6, § 180 lg 1 p-de 1 ja 3 eeldused, mis välistab lapse ema õiguse last esindada. Eeltoodust tuleneb, et hageja nimel hagi esitanud isikul puudub esindusõigus, mistõttu tuleb hagi jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 9 alusel.

8. Kohtul puudub võimalus algatada hagita menetlus lapsele erieestkostja määramiseks, sest laps elab Soomes. Lapse hooldusõigusega seotud küsimused on Soome kohtu pädevuses.

9. Hageja leiab, et praegusel juhul on täidetud eeldused PKS § 209 lg 2 teise lause kohaldamiseks. Märgitud säte näeb ette, et kohus võib eestkostetava tahteavalduse asendada jõustunud kohtulahendiga erieestkostjat määramata, kui erieestkostja määramine ei oleks konkreetse toimingu puhul otstarbekas.

Kohtu hinnangul ei ole viidatud säte kohaldamine võimalik. PKS § 209 lg 2 teine lause annab kohtule õiguse asendada eestkostetava (praegusel juhul lapse) tahteavaldus. Kohus leiab, et kohus saab asendada tahteavalduse ühekordse toimingu tegemiseks. Seda kinnitab ka hageja 26.11.2020 menetlusdokumendis viidatud Tallinna Ringkonnakohtu 15.05.2019 lahend tsiviilasjas nr 2-18-17726. Märgitud lahendis leidis ringkonnakohus, et tuleb asendada kohtulahendiga avaldaja tahteavaldus esitada riigi õigusabi ja menetlusabi taotlus. Lapsest hageja esindamine kohtumenetlus ei ole ühekordne toiming, vaid kestev tegevus. Lisaks oleks erieestkostja praeguses vaidluses otstarbekas, sest vaidlus puudutab lapsele kahju tekitamist lapsevanema poolt. Sellises vaidlus on põhjendatud erapooletust isikust erieestkostja määramine, kes saab lapse õigusi menetluses jooksvalt kaitsta. Seetõttu ei kohaldu praeguses vaidluses PKS § 209 lg 2 teine lause.

10. Kuigi kohus jätab hagi läbi vaatamata, tuleb kohtu hinnangul jätta menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 162 lg 4 alusel. Hageja on alaealine laps ja kostja menetluskulude hageja kanda jätmine oleks tema suhtes äärmisel ebaõiglane. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, ei määra kohus kulusid rahaliselt kindlaks.

11. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

12. Kohus selgitab, et hagejal on TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel õigus taotleda hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist. Selleks tuleb hagejal esitada avaldus, märkides kellele ja mis kontole palub hageja riigilõivu tagastada.

Aleksandr Kondrašov

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik