2-21-9393/3 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. oktoober 2021, Pärnu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-9393

Tsiviilasi

Osaühingu Aktiva Finants hagi L. Õ. vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

10731,78 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood:

10746479; asukoht: A.Weizenbergi tn 20, Kesklinna

linnaosa,

Tallinn,

Harju

maakond)

lepinguline

esindaja Alla Žulinskaja (e-post jurist@julianus.ee)

Kostja: L. Õ. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: xxx;

viibimiskoht: xxx)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista L. Õ.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks 01.06.2017 L. Õ. ja Coop

Finants AS vahel sõlmitud laenulepingust nr L2700586644 tulenev võlgnevus kokku

9694,97 eurot (millest 6857,81€ põhivõlgnevus; 895,01€ intress, 6,30€ haldustasu, 35€

võla sissenõudmiskulud, 1900,85€ põhivõlalt perioodi 01.08.2019 kuni 10.06.2021 eest

sissenõutavaks muutunud viivis).

3. Välja mõista L. Õ.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks sissenõutavaks muutunud

viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 6857,81eurot) alates 11.06.2021 kuni otsuse

tegemiseni, so kuni 14.10.2021 summas 352,74 eurot.

4. Välja mõista L. Õ.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivis arvestatuna võla

põhiosalt (s.o 6857,81 eurot) alates 15.10.2021 kuni põhivõla määras 14,9% aastas.

5. Jätta rahuldamata Osaühing Aktiva Finants võla sissenõudmiskulude hüvitamise

nõudes L. Õ. vastu summas 15,00 eurot.

6. Menetluskulud jätta 99,86% ulatuses L. Õ. kanda ja 0,14% ulatuses Osaühing Aktiva

Finants kanda.

7. Määrata Osaühingu Aktiva Finants põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks 760 eurot (maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv kokku

Tsiviilasi nr 2-21-9393

2 (6)

600€ ja 160€ hageja lepingulise esindaja tasu), millest 758,94 eurot mõista L. Õ.lt

Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja.

8. Väljamõistetud menetluskuludelt on L. Õ. kohustatud tasuma Osaühingule Aktiva

Finants viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

9. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale tagaseljaotsuse teinud kohtule kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS §

415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 1), kohtuistungile ilmumata

jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 2),

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1 p 3).

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada

(TsMS § 415 lg 2).

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (TsMS

§ 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon

tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT:

EEUHEE2X) AS-s SEB Pank või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X)

Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-

s või a/a EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) AS-s LHV Pank, märkides

selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi.

Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS §

442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-

2-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11).

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

Tsiviilasi nr 2-21-9393

3 (6)

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD

1. Osaühing Aktiva Finants esitas 10.06.2020 hagiavalduse L. Õ. vastu põhivõlgnevuse 6857,81

euro, intressi 895,01 euro, haldustasu 6,30 euro, sissenõudmiskulude 50,00 euro,

sissenõutavaks muutunud viivise 1900,85 euro ja lisanduva viivise arvestatuna tasumata

põhinõudelt (so hagi esitamise seisuga 6857,81 eurot) kuni selle tasumiseni alates 11.06.2020

määras 14,90% aastas. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 600,00 eurot

ning hageja õigusabikulud 480,00 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt palub hageja mõista

kostjalt välja viivis menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.

2. Asjaolude kohaselt kostja sõlmis Coop Finants AS-ga 01.06.2017 laenulepingu nr

L2700586644, mille alusel kostja sai laenu 10 000,00 eurot. Kostja kohustus laenusumma koos

intressiga tagastama maksegraafiku alusel perioodil 20.07.2017 – 20.06.2021. Kostja on

tasunud põhisumma katteks 3142,19 eurot, kostjal on intressivõlgnevus alates 19-ndast

osamaksest s.o 20.01.2019 kuni lepingu ülesütlemisele eelnenud 25. osamakseni s.o 20.07.2019

summas 895,01 eurot, kostjal on tasumata laenuhalduskulud perioodi 20.01.2019 kuni

20.07.2019 osamaksete eest kogusummas 6,30 eurot. Coop Finants AS ütles võlgnevuse tõttu

laenulepingu üles 31.07.2019 ja loovutas kostja vastu nõuded hagejale. Hageja on arvestanud

sissenõutavaks muutunud viiviseid lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga

võrdses viivisemääras s.o 14,90% kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 10.06.2021 summas

1900,85 eurot. Hageja soovib tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagiavaldusele

määratud tähtajaks ei vasta.

3. Pärnu Maakohus võttis 14.06.2021 määrusega hagiavalduse menetlusse põhivõlgnevuse

6857,81 euro, intressi 895,01 euro, haldustasu 6,30 euro, sissenõudmiskulude 50,00 euro,

sissenõutavaks muutunud viivise 1900,85 euro ja lisanduvate viiviste tasumise nõudes. Kostjale

toimetati hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte isiklikult allkirja vastu 18.06.2021 ning kostjale

vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 02.07.2021 kell 24:00. Kostja vastust kohtule

esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid

asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse

lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

5. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel

subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise

otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja

on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14).

Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui

tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).

6. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt

omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded kohtu hinnangul osaliselt põhjendatud. Kostja ei ole

kohaselt täitnud Coop Finants AS-ga 01.06.2017 sõlmitud laenulepingust tulenevaid rahalisi

kohustusi, mistõttu on esialgne võlausaldaja laenulepingu üles öelnud. Hagiavalduses

Tsiviilasi nr 2-21-9393

4 (6)

kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue tarbijaga sõlmitud laenulepingust

võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 mõistes. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping

lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt

lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või

tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Coop Finants AS andis

laenulepingu nr L2700586644 alusel kostjale laenu summas 10 000 eurot ning kostja kohustus

tagastama laenu koos intressiga ja laenuhaldustasuga maksegraafiku alusel. Kostja ei ole

täitnud Coop Finants AS-ga sõlmitud lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi vastavalt

lepingule. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, mille kohaselt kohustuse rikkumine

on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas

täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib

võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha

maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõude omandanud

loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku

nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude

loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise

asemele. Hageja on kinnitanud, et esialgne võlausaldaja on nõude loovutamisest kostjat

teavitanud. Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse summas 6857,81

euro ja laenuhaldustasu 6,30 euro väljamõistmiseks kostjalt.

7. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Coop

Finants AS ja kostja on lepingu nr L2700586644 sõlmimisel kokku leppinud intressi maksmise

määras 14,9% aastas. Kostja intressivõlgnevus kuni laenulepingu ülesütlemiseni on hagis

esitatud asjaoludel kokku 895,01 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude intressi summas 895,01

euro väljamõistmiseks kostjalt.

8. Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist 50,00 euro ulatuses. Tulenevalt VÕS § 113² lg

2 p 3 on esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja tasu kuni 25 eurot ja järgmise

kahe kirja eest kuni 5 eurot. Hageja on hagiavalduses märkinud, et sissenõudmiskulude summa

on kujunenud järgmiselt: ühe tasulise kirja saatmine 25 eurot ja kahe tasulise kirja saatmine 5

eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot (nõude andmete töötlemise ja

kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud

kulud, võlanõuete selgitamise ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule

tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud). Kohtu hinnangul VÕS § 113²

lg 2 p 3 bürookulude ja igapäevase majandustegevuse kulude hüvitamiseks alust ei anna. Nii

hageja kui ka esialgne võlausaldaja on äriühingud, seega on bürookulude ja igapäevaste

majandustegevusega kaasnevad kulud äriühingu enda majandustegevusega kaasnevad kulud

ning kaetavad laenulepingu alusel saadavate intresside ja/või viiviste arvelt, mitte võlgnevusega

seotud sissenõudmiskulud. Seega on põhjendatud sissenõudmiskulud summas (25€ + 5€ + 5€)

35,00 eurot.

9. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb

tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja ei ole hagis

esitanud asjaolusid, milliste alusel peaks või saaks kohus asuda seisukohale, et tegemist ei olnud

tarbijalepinguga. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste

rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 esimene

lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki

seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui

seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või

võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1

sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse

Tsiviilasi nr 2-21-9393

5 (6)

täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on viivisenõude esitanud

selliselt, et kuni hagi esitamiseni nõuab hageja viivist kindla summana ja alates hagi esitamisest

protsendina. Hageja nõuab kostjalt viivist, mis on arvestatud põhivõlgnevuselt 6857,81 eurot

lepingus kokkulepitud määras 14,9% aastas ajavahemiku eest 01.08.2019 kuni 10.06.2021

summas 6857,81 eurot ning alates 12.06.2020 VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

kuni põhinõude 6857,81 euro täieliku tasumiseni.

Kohus rahuldab hageja nõude sissenõutavaks muutnud viivise väljamõistmiseks kostjalt

perioodi eest 01.08.2019 kuni 10.06.2021 summas 6857,81 eurot.

10. Tulenevalt TsMS § 367 mõistab kohus viivise alates 11.06.2020 kuni otsuse tegemiseni, so

14.10.2021 välja kindla summana, so 352,74 eurot (6857,81€ x 14,9% / 365 kp x 126 kp

perioodi eest 11.06.2021-14.10.2021) ning alates 15.10.2021 protsendina lepingus

kokkulepitud määras, so 14,9% aastas.

11. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 600 eurot,

kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.

12. Hageja taotleb lisaks riigilõivule lepingulise esindaja kulude hüvitamist summas 480 eurot.

Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja ja arve nr 3195749 kohaselt on hageja poolt

esindajale makstud tasu 480,00 eurot (ilma käibemaksuta) ning Julianus Inkasso OÜ osutab

teenust 120 eur/h ilma käibemaksuta.

Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 korranud oma varasemat seisukohta,

et kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta,

hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust (vt ka Riigikohtu 11. veebruari 2015. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Kohus leiab, et esindaja ajakulu 4 tundi summas

480,00 eurot ei ole selles asjas põhjendatud ega vajalik. Tegemist on trafaretse hagiga, hagist

ei nähtu analüüsi, asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud.

Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu kokku 2 tundi. Kohus leiab, et hageja mitte-

advokaadist esindaja tasumäär 120 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll

varasemates lahendites pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120 eurot nii koos

käibemaksuga (vt Riigikohtu 1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) kui ka ilma

(vt Riigikohtu 2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13; 13. novembri 2013. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25; 09. detsembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-

145-13, p. 14; 01. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-16, p. 13) ja ka 130,00 eurot,

millele lisandub käibemaks (02. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p. 55) ja ka

Tsiviilasi nr 2-21-9393

6 (6)

140,61 eurot, millele lisandub käibemaks (21. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-17, p.

12), kuid kohus võttis siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas

põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma

kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Senises

kohtupraktikas on juristide osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 60-100 eurot

tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem

erandlikud. Neil kaalutlustel peab kohus põhjendatud tasumääraks 80 eurot/tund, mistõttu

kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud hüvitamisele kokku 160 eurot (2h x 80€).

Lepingulise esindaja arve on esitatud ilma käibemaksuta.

13. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

Kohtunik