1-20-2267/31 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

14. oktoober 2021, Tallinn Kriminaalasja number 1-20-2267 (19231701062) Kohtukoosseis Eesistuja Urmas Reinola, liikmed Pavel Gontšarov ja Ivi Kesküla Kriminaalasi O.J-i (O.J) ja A.J-i (A.J) süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 16. 2021

märtsi otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja A.J-i kaitsja, advokaat Kadi Sitska

Prokur

ör

Ringkonnaprokurör Andrei Voronin

Süüdistatav A.J , isikukood: XXX, Eesti Vabariigi

kodanik, emakeel: eesti keel, , XXX, elukoht: XXX XXX; varem kriminaalkorras karistamata, alates 18.06.2019 kohaldatud tõkend - elukohast lahkumise keeld. Kaitsja Kadi Sitska Kriminaalasja lahendamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Harju Maakohtu otsus A.J-i suhtes muutmata. Jätta

16. märtsi 2021

2. Kaitsja apellatsioon rahuldamata. jätta 3. Tibar & Partnerid apellatsioonimenetluses A.J-ile Määrata Advokaadibüroole

129,60 ( osutatud riigi õigusabi eest makstava riigi õigusabi tasu suuruseks ükssada kaks a ja 6 21,60 eurot. kümmend üheks 0) eurot, sh käibemaks

4. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks A.J-ilt Eesti Vabariigi kasuks 129,60 eurot. välja

5. Makseinfo koos arveldusarve ja viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse eraldi dokumendina. kohtuotsuse

Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul jõustumisest.

Edasikaebe kord

2(7) Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

Asjaolud ja menetluse käik

1. A.J oli antud kohtu alla na

selles, et tema süüdistatava KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi 13.05.2019 kella 09:30 - 19:30 vahel koos O.J-iga tungisid varuvõtit kasutades ukseluku avamise teel sisse Tallinn,

XXX eramusse, kust võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võtsid siseruumidest ja teise korruse riidekapis asuvast lahtimurtud seifist kannatanu Q-le kuuluvad järgmised esemed:

- kullast Bismark kaelakett koos suurema kullast ovaalse Versace ripatsiga; ripatsi keskmist kõrgendikku ümbritsevad tsirkoonid; ripatsi väärtus on 1 500 eurot;

- Vene Tsaari Nikolai kullast 5-

rublased mündid 3 tükki väärtuses 1 200 eurot;

- suur rohelise topaasiga kulds

õrmus väärtuses 500 eurot; -

suur kullast sõrmus merevaigust kiviga väärtuses 250 eurot; -

suur kullast kivita sõrmus väärtuses 400 eurot;

- väiksem kullast sõrmus, mis on ilma kivita ja mille peal on laines kaks rombi ja nende vahel kaks munakest; sõrmuse väärtus 200 eurot;

- väike sinise kiviga kuldsõrmus väärtuses 200 eurot; -

kullast kõrvarõngad väärtuses 200 eurot;

- kullast rombikujulised kõrvarõngad, millele on graveeritud tähekujutis, väärtuses 250 eurot; - tuses 240 eurot; kullast kolm abielusõrmust koguväär

- kullast Vene õigeusu rist kullast peenikese ketiga väärtuses 130 eurot; -

väike kullast rombikujuline ripats väärtuses 60 eurot;

- kullast naiste käekell ,,Volga“ koos kullast rihmaga väärtuses 400 eurot; -

kullast meeste käekell ,,Pobeda“ väärtuses 250 eurot;

- 1900. aastast pärit kaks hõbeuuri koos kettidega väärtuses 200 eurot;

- hõbedast lilleõit meenutavad kõrvarõngad ametüstidega väärtuses 120 eurot; -

hõbedast filigraankõrvarõngad kruvidega väärtuses 40 eurot; -

vana hõbedane filigraanrist väärtuses 25 eurot; -

vana hõbedane Vene õigeusu rist väärtuses 25 eurot; -

Dell sülearvuti INSPIRON M301Z metallkorpusega koos laadijaga väärtuses 300 eurot;

- kolm karpi ENSV-

aegseid juveelitehase hõbedast teelusikaid, 6 tükki karbis, koguväärtuses 240 eurot;

- kaks 30cm-pikkust salatilusikat (must käepide lusikaosa üle kullatud ja lille graveeringuga) koguväärtuses 100 eurot; -

erinevad serveerimislusikad, mis ei ole väärismetallist, väärtuses 0 eurot; - uga söögiriistade komplekt roostevabast terasest, pidemel roosiõied, mis sisaldab 12 lusikat, 12 n ning 12 kahvlit, väärtuses 100 eurot;

- vintage söögiriistade komplekt roostevabast terasest, riistadele kirjutatud rostefrei, mis sisaldas 6 supilusikat, 6 nuga, 6 kahvlit ning 6 teel usikat, koguväärtuses 100 eurot;

- erinevad dokumendid, s.h aegunud passid H, D ja T datud tegevusega tekitasid nimele. Ülalkirjel A.J ja O.J Q-le varalist kahju kogusummas 6430 eurot.

Maakohtu otsus

2. Harju Maakohtu otsusega tunnistati

199 lg 2 p 7, 8

üldmenetluses A.J KarS § järgi süüdi ja karistati vangistusega 1 aasta 8 kuud.

KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud vangistus täitmisele pööramata tingimusel, et A.J ei pane 2 aasta pikkuse katseaja vältel toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 78 p 1 alusel arvestati määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 16.03.2021. T muutmata kuni õkend elukohast lahkumise keeld jäeti kohtuotsuse jõustumiseni.

3(7) VÕS § 1043 alusel rahuldada Q tsiviilhagi osaliselt. Pingilt ja

Q kasuks A. A.J-ilt mõisteti välja 1770,32 eurot. Seni tasumata ulatuses (O.J-i poolt tasutud 300 eurot) tuleb tsiviilhagi maksta Q arvelduskontole. Kohus lahendas k

a asitõenditega seonduva. Menetluskuludena mõisteti välja sundraha 876 eurot, kaitsjatasu summas 992 A.J-ilt ,40 eurot

ning ekspertiisikuludest 741 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud kogusummas 2609 eurot tuleb tasuda 12 kuu jooksul a

- ja Tolliameti lates kohtuotsuse jõustumisest Maksu arveldusarvele. Sama otsusega mõistis maakohus KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi süüdi ka O.J-i , kuid tema osas apellatsioonimenetlust ei toimu.

3. Kuigi kohtuistungil A.J ennast varguse toimepan emises süüdi ei tunnistanud, asus maakohus vaidlustatud otsuses seisukohale, et es kirjeldatud kuriteo toimepanemine A.J-i süüdistus ja O.J-i poolt on

on enda avaldatud ja uuritud tõenditega tõendamist leidnud. Süüdistatav nimel asjade pantimist tunnistanud.

aga Vastuolude tõttu ütlustes ja teiste tõenditega luges kohus A.J-i mis puudutavad kuriteo toimepanemise hetkel tema ütlused ebausaldusväärseteks osas, XXX majas mitte viibimist ning varguse toimepanemist. DNA ekspertiisiaktist nr 19E-GE0576 nähtuvalt saadi peitli pealt võetud proovist riidekapi ukse peegelpinnalt materjalijäljest võetud ja proovist DNA- aadud tulemuste alusel analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult ning s ei saa välistada A.J-ilt pärineva bio

loogilise materjali sisaldumist nendes segaproovide s. R saadud segaprofiiliga Q, W ja O.J-i iidekapi ukse peegelpinnalt materjalijäljest võetud proovist DNA-profiilid seostatavad ei ole. DNA ekspertiisiaktist nr. 19E-GE1252 tulenev kinnitab tõenäosust, et selles DNA segaprofiilis avastatud A.J-i DNA kuulub pigem temale kui juhuslikule isikule.

Varguse toimepanemist

ühiselt kinnitavad lisaks O.J-i ütlustele ka teised kogutud tõendid. Kohtule esitatud kirjavahetus viitab selgelt, et süüdistatavatel oli kokkuleppe, et O.J võtab varguse eest süü enda peale, kuid ta tahtis kindlust, et rahalised kohu pärast koos stused makstakse tagasi. Hinnates

suurust A.J-i teosüü mitte väikeseks, ei pidanud kohus, arvestades süüdistatava süü , toimepandud kuriteo laadi, kuriteoga tekitatud kahju suurust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumis rahalise t, võimalikuks karistada A.J-i karistusega.

alla sanktsiooni keskmi

- ja Mõistes karistuse mõnevõrra st määra ja pidades silmas üld eripreventiivset eesmärki, oli kohtu hinnangul põhjendatud vabastada süüdistatav täielik ult tingimisi karistuse kandmisest.

Kaitsja apellatsiooni sisu

4. Maakohtu otsuse peale esitas ringkonnakohtule apellatsiooni statava kaitsja. süüdi A.J-i Kaitsja hinnangul kohaldas kohus otsust tehes oluliselt ebaõigesti materiaalõigust ja rikkus kriminaalmenetlusõigusõigust, mistõttu kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta

tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. Kaitsja u palub jätta tõendite kogumist välja O.J-i kohtueelses menetluses kirjutatud puhtsüdamlik ülestunnistus süüdistatav on kohtumenetluses isiklikult üle kuulatud. Et kaassüüdistatavate e, sest

ütlused kuriteo toimepanemise osas erinevad diametraalselt, siis tuleb need kõrvale jätta

. Kohus välistas ekslikult A.J-i DNA ülekandumise võimaluse šeifi avamisel kasutatud peitlilt ja riidekapi uksel olevast puutejäljest võetud segaproovis. Süüdistatav ei ole peitli kuulumist talle kordagi eitanud, seega saab peitlil olla tema DNA, sest ta on seda kasutanud. Samas ei saa tema DNA peitlil anda 100% tõendust sellest, et süüdistatav sündmuskohal seda peitlit kasutas.

Kaitsja on seisukohal, et O.J,

võttes A.J-i peitli, võttis seal samas asetsevad töökind ka ad ning pole välistatud, et kinnastel leiduv A.J-i DNA sattus riietekapi peegelpinnale, kui O.J seda kinnastega puutus.

Üheselt ei saa lugeda tuvastatuks, et A.J-i DNA sai sündmuskohale sattuda ainult tema enda viibimisega sündmuskohal.

4(7) Asjaolu, et A.J osales O.J-i poolt varastatud esemete müümisel, ei tee teda automaatselt varguse kaasosaliseks. Kaitsja palub A.J-i

süüdimõistev kohtuotsus tühistada ja süüdistatav KarS § 199 lg 2 p 7 ja 8 järgi õigeks mõista.

5. Tallinna Ringkonnakohtu 15.09.2021 määrusega määrati kriminaalasi apellatsiooni korras läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti enda kirjalike seisukohtade ja taotluste esitamiseks aega kuni 29.09.2021.

6. s enda kirjaliku seisukoha apellatsioonile prokuratuur. palub Määratud tähtajaks esita Prokurör jätta alljärgnevatel põhjustel. kaitsja apellatsioon rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata

6.1. i hinnangul

varguse Prokurör tõendavad kaassüüdistatava O.J-i kohtus antud ütlused toimepanemist koos . A.J-iga Ei ristküsitlemisel kohtus ega muude tõenditega ei ole apellant tõendanud ütluste ebausaldusväärsust O.J-i ü

O.J-i . tlused langevad kokku s

ündmuskoha vaatlusprotokollis kajastatuga. Kohtule esitatud sõnumite vahetuse ekraanitõmmised kajastavad selgelt kaasosaliste

Osad vahel süü omaksvõtu tingimuste küsimuse üle vastastikku kauplemist. varastatud esemetest realiseeris kokkuostupunktides A.J.

6.2. Kohtu poolt sideandmete protokolli vastuvõtmine ja nendega otsuses arvestamine on olnud põhjendatud. ei eitanud kuriteo toimepanemise ajal O.J-iga ühes paikkonnas A.J viibimist ega enda mobiiltelefoni osalisele Apellatsioonis ei kättesaadavuse režiimile häälestamist. ole kaitsja viidanud sideandmete protokollile kui ebaseaduslikule tõendile, vaid vaieldes selle tõendina kasutamisele vastu, viidanud Euroopa Kohtu lahend , millega tauniti Eestis ile mobiilsideandmet Prokuratuuri 17.05.2019 loa alusel saadud e lubatud tõendina kasutamist. sideandmete protokoll on

seaduslik ja lubatav tõend, mille kõrvalejätmiseks puudub alus.

6.3. B t istada ei ioloogilise materjali ühelt pinnalt teisele kokkupuutega ülekandumist eoreetiliselt väl saa. Kaitseversiooni kohaselt kandus bioloogiline materjal, millest hiljem avastati A.J-iga seostatav DNA, sündmuskohale O.J-i töökojast kaasa võetud peitlilt ja vahendusel A.J-i kinnastelt. Sündmuskoha vaatlusprotokolliga on tuvastatud, et kappi peidetud seifi lahti murdmiseks kasutati peitlit ja ga masinat. DNA eksperdi arvamusest tulenevalt lõikeketta ei saa peitli pealt võetud proovi materjalist kindlalt välistada O.J-i DNA profiili, mis riimub viimase ütlustega selles, et seifi -K. A.J-i vastuolulised murdmisel kasutasid kaassüüdistatavad tööriistu vaheldumisi. G. ütlused on ku

. mmutatud kaassüüdistatava O.J-i ütlustega Seinakapi uksest leitud DNA jälg vähendab juhusliku ülekandumise tõenäosuse veelgi rohkem sse võtmine maakohtu poolt . DNA tulemuste arve on põhjendatud.

Ringkonnakohtu põhjendused ja seisukoht

7. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide , kaitsja apellatsioonis esitatud

ga seisukohtadega ning prokuratuuri kirjaliku vastusega apellatsioonile leiab, et apellatsioonis on kaitsja esitanud taaskord argumendid, mida ta esitas juba maakohtus ja millele on maakohus otsuses juba piisava põhjalikkusega vastanud mistõttu need tühistamiseks alu , maakohtu otsuse st ei anna. Materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, millele kaitsja viitab, maakohtu vaidlustatud otsuses ei esine. Kohtukolleegiumi hinnangul on kohtuotsus se

-des 311- aduslik ja põhjendatud ning vastab KrMS §

313 sätestatud kohtuotsusele kehtestatud nõuetele. Oma seisukohti põhjendab kohtukolleegium alljärgnevalt.

8. Kohtupraktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuses sisalduva tõendite põhjaliku analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida ühtegi

5(7) argumenti nii vaidlustatud otsuse kui ka A.J-i aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks käitumisele antud muutmiseks ega süüdistatava õigeksmõistmiseks juriidilise hinnan

gu

temale esitatud süüdistuse järgi. ja arutluskäik

Kohtu siseveendumuse kujunemine A.J-i süüküsimuses on otsuse lugejale jä põhjendanud,

lgitav ja kohus on arusaadavalt miks ta A.J-i esi

Kohtukolleegiumil puudub alus tatud süüdistuse täies mahus süüdi tunnistab ja selliselt karistab. neid tõendeid teisiti hinnata.

9. Ka on Riigikohus otsuse nr 3-1-1-92-11 p- 15.1 osundanud, et "apellatsioonimenetlus ei ole s …[ pelgalt sama asja teistkordne käsitlemine teises kohtukoosseisus, vaid eelkõige esimese astme kohtu tegevuse kontrollimine apellatsioonkaebuse piires. KrMS §

2 kohaselt võib

342 lg 3 p-de 1 ja ringkonnakohus jätta esimese astme kohtu otsuse põhiosa asjaolud kordamata ja vajaduse korral lisada omapoolsed põhjendused või esitada oma otsuses üksnes sissejuhatuse ja resolutiivosa, näidates ära menetlusõigusliku aluse. Seega ei pea ringkonnakohus oma otsuses andma vastuseid kõigile apellatsioonis toodud väidetele, millele maakohtu otsuses on a ja põhistatult mmendavalt vastat ]. vaidlustatud ud ning millega ringkonnakohus nõustub" Seetõttu kohtukolleegium, nõustudes otsuses esitatud -s põhjenduste ja järeldustega, ei pea neid KrMS § 342 lg 3 p

1 sätestatud õigust kasutades vajalikuks korrata. Apellatsiooniga kohtukolleegium

seonduvalt märgib üksnes järgmist.

10. Kohtukolleegium ei jaga kaitsja apellatsioonile rajanevat seisukohta selles, et Q-le kuuluvate esemete varguse pani O.J toime

üksinda. Nii O.J-i omakäeline tunnistus (tl 172) kui ristküsitlemisel kohtus antud riimuvad ütlused koos A.J-iga varguse toimepanemis t es , lükkavad ümber kaitseversiooni sellest, et viibis varguse toimepanemise ajal majast A.J XXX eemal

ndiks muuhulgas ka muu ega majas sees ei käinud. Et KrMS § 63 lg 1 kohaselt on tõe dokument, milles kajastatu riimub isikulise tõendiallika poolt kohtus antud ütlustega, on O.J-i omakäeline tunnistus tõendiks, mida saab kohus kohtuotsuse tegemisel arvesse võtta. A.J-i aga nendest ütlused luges kohus põhjendatult ebausaldusväärseteks, sest ei ole võimalik täpselt aru saada, mida ta vahepealsel ajal tegi ja mitu korda ta kaassüüdistatava maja juurde XXX viis. Lisaks on kohtueelses menetluses ja kohtuistungil

vastuolulised süüdistatava antud ütlused se s, lle millistes tubades oli ta varasemalt käinud. Nii O.J-i tlused ennast süüstavad ü

varguse toimepanemisest kui ütlused koos A.J-iga langevad kokku s s kajastatuga ja neid kinnitavad ka teised ündmuskoha vaatlusprotokolli kriminaalasjas kogutud tõendid, eelkõige aga pärineva bioloogilise materjali A.J-ilt

sisaldumine sündmuskohalt leitud peitlilt ja Nõustuda tuleb apellandiga riidekapi ukse peegelpinnalt. selles, et b teoreetiliselt ioloogilise materjali ühelt pinnalt teisele kokkupuutega ülekandumist välistada ei saa, kuid käesolevas asjas on sündmuskoha vaatlusprotokolliga ja kaassüüdistatava ütlustega leidnud tõendamist, et lahti murdmiseks kasutati peitlit ja ketaslõikurit, kappi peidetud seifi mida kasutasid nii O.J kui A.J vaheldumisi. Peitlilt ja seinakapi ukse peegelpinnalt (DNA ekspertiisiakt nr 19E-GE0576 de - saadud id kinnitavad, et ) võetud proovi st DNA analüüsil täisprofiil need aadud tulemuste on pärit enam kui ühelt isikult. Kuigi eksperdiarvamusest nähtuvalt ei saa s alusel kindlalt A.J-ilt sisaldumist selles segaproovis pärineva bioloogilise materjali välistada, ei ole Q W ega O.J-i DNA-profiilid seostatavad sellest proovist saadud DNA-segaprofiiliga , , mistõttu on A.J-i seotus koos O.J-iga Q-le kuuluvate esemete varguse toimepanemisel tuvastatud varguse toimepanemiseks kasutatud peitliga, mitte üksnes vaid ka sündmuskoha endaga (kapi peegelpind). Lisaks kinnitab DNA täiendav ekspertiisiakt (nr tõenäosust, et 19E-GE1252) DNA segaprofiilis avastatud A.J-i DNA kuulub pigem temale kui juhuslikule isikule (tl -

-K. A.J-i DNA juhusliku ). Seega vähendavad eksperdiarvamused ja kaassüüdistatava ütlused G. ülekandumise tõenäosust Ei ristküsitlemisel kohtus ega muude tõendite veelgi enam. ga ei ole apellant O.J-i ütluste ebausaldusväärsust kahtluse alla seadnud ega ekspertiisiaktides esitatud eksperdiarvamusi vaidlustanud.

6(7) Kaitsja, viidates apellatsioonis

DNA kontaminatsiooni ja teisese ülekandumise võimalusele, mida on käsitletud magistritöös jätab tähelepanuta, et TT ( ) https://digiriiul.sisekaitse.ee/handle/123456789/93 DNA kontaminatsiooni ja teisese ülekandumise küsimused tekitavad eelkõige probleeme just oluko sellise olukorraga rras, kus DNA ekspertiis on ainsaks süüstavaks tõendiks Käesolevas asjas .

tegemist ei ole, sest kohtus hinnatud tõendite kogum üksnes kõrval

kinnitab DNA ekspertiiside G.-K. A.J-i süüd talle etteheidetava teo toimepanemisel. Kohtukolleegium ei tuvastanud kõrvaldamata kahtlusi -K. A.J-i peitlile ega riidekapi ukse G. DNA võimaliku teisese ülekandumise osas peegelpinnale. Apellandi seisukoht, et a DNA sattumise kohus on ekslikult välistanud süüdistatav peitlile ja riidekapi ukse peegelpinnale ülekandega, ei ole asjakohane ega tulene kohtus hinnatud tõenditest.

11. Maakohus jõudis tõendeid kogumis hinnates õigele järeldusele, et varguse toimepanemist koos A.J-iga menetlejale esitatud tõendavad usaldusväärselt kaassüüdistatava O.J-i poolt ekraanitõmmiste väljatrükid (tl ), mis viitavad kohtu hinnangul võimalikule kokkuleppele, et 88-95 esialgu on lubanud ning veelgi enam, O.J-i 30.09.2019 e-kirja O.J võtta süü enda peale väljatrükk ekraanitõmmiste väljatrükkidega ( 97-98). tl

12. Kohtukolleegium ei saa nõustuda apellandi seisukohaga mobiilsideandmete tõendikogumist välja jätmiseks. Esiteks ei ole sideettevõtjalt saadud andmete protokoll (tl 49-50) ainus ega oluline A.J-i süüstav tõend, millele kohus A.J-i süüdimõistmisel tugines ning teiseks ei ole ka süüdistatav eitanud süüdistuses märgitud ajal O.J-iga ühes paikkonnas viibimist ega enda mobiiltelefoni kasutamist. Märkida tuleb siinjuures seda, et sideettevõtjalt andmete nõudmise luba oli prokuratuuri poolt -16-6179 p-s 107 väljastatud 17.05.2019 ja tulenevalt Riigikohtu otsuse nr 1 märgitule, mille kohaselt oli prokuratuuril sideandmete päringu tegemiseks loa väljastamine KrMS §

901 lg 2 alusel lubatud kuni 7. oktoobrini 2020, imatult vajalik seega oli päring lubatud ja vält kriminaalmenetluse eesmärgi saavutamiseks ning kohus sai sellele tõendile otsuse tegemisel tugineda. Maakohus on KrMS § 61 lg 2 kohaselt hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis ning eelkõige just tõendite kogumile hinnangu andmise tulemina jõudnud põhjendatult veendumusele, et A.J-ile esitatud süüdistus KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi on põhjendatud ja tõendamisesemesse kuuluvad asjaolud ning süüdistatav süü tõendatud. Kohtuotsuse resolutiivosa järeldused vastavad tõendamiseseme tuvastatud KrMS § 339 asjaoludele. Vaidlustatud otsuses lg 1 p 8 rikkumine tuvastatav ei ole.

13. Peatudes apellatsioonimenetluses

tekkinud menetluskulude hüvitamisel leiab kohtukolleegium järgmist. KrMS § 45 lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik.

A.J-i kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi korras määratud kaitsjale apellatsioonimenetluses makstava tasu kindlaksmääramiseks koos käibemaksuga, summas 129,60 eurot. Taotluse kohaselt moodustub kaitsja tasu apellatsioonkaebuse koostamisele kulunud aja eest (120 minutit) 108 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. KrMS § 180 lg 11 kohaselt menetluskulude määramisel arvestab kohus hüvitamise otsuse tegemisel menetluskulude tekkimise aluseid ja asjaolusid. Kohtukolleegiumi hinnangul on kaitsja taotluses märgitud toiming A.J-ile riig ja sellele

i õigusabi osutamiseks vajalik kulunud aeg põhjendatud. Juhindudes riigi õigusabi seaduse § „Advokaadile riigi õigusabi tasu -dest 21 lg 3 ja 23 lg 1 ning maksmise ja kulude hüvitamise korra“ [RT I, 22.08.2019, 6 -

- - jõust. 01.09.2019] § 1 lg st 1 ja § 6 lg st 1, määrab kohtukolleegium süüdistatava määratud kaitsjale apellatsioonimenetluses makstava riigi õigusabi tasu suuruseks eurot, s.h käibemaks 129,60 21,60 eurot. Et kohtukolleegium teeb KrMS § 337 lg 1 p jääb tekkinud menetluskulu -s 1 nimetatud lahendi, süüdistatava kan KrMS § 185 lg 2 kohaselt välja mõista da. tuleb

A.J-ilt 129,60 eurot riigi

kasuks.

7(7)

14. kohtukolleegium ei -s 338 apellatsiooni Et tuvastanud ühtegi KrMS § ettenähtud kohtuotsuse korras

344 - 345 lg 1, 2, tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, § jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu otsuse

16. märtsi 2021 A.J-i KarS § 199 lg 2 p 7 ja 8 järgi süüditunnistamises ja karistamises muutmata ja kaitsja apellatsiooni rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/