1-21-6390/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kriminaalasi nr 1- -6390

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

14.oktoobril 2021.a. Tallinnas Harju Maakohus koosseisus kohtunik

Margot Mikler sekretär ja tõlgi Katrin –

Moonika Rubizova

Jana Vaab juuresolekul abiprokurör osavõtul

Katrin Tron

arutas kokkuleppemenetluse korras avalikul kohtuistungil kriminaalasja

B.J ik XXX xxx kodanik; emakeel: xxx keel; haridus: xxx; elukoht: xxx xxx, varem ; , töötab kriminaalkorras karistamata, 2 kehtivat väärteokaristust, tõkend – ei ole kohaldatud süüdistuses KarS § järgi

424 lg 1

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas B.J-i süüdistatakse selles, et tema 03.03.2021 kella 22.36 ajal Tallinnas, Põhja puiesteel Mere puiestee suunas, juhtis tahtlikult mootorsõidukit registreerimismärgiga xxx xxx, olles narkojoobes (EKEI uuringuakti nr 333T kohaselt narkojoove: kokaiin ja nordasepaam), rikkudes seega liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 ja § 36 lg 4 p

1 ja 2 nõudeid. LS § 69 lg 1 Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 - nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras.

KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehal

istes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 ja 2 /Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove/nõudeid.

Seega B.J pani toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo – s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Juhindudes KrMS § 245 sätetest on abiprokurör Silja Seeder, süüdistatav B.J ja tema kaitsja Aivar Ennok käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et prokurör taotleb kohtus KarS § 424 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest B.J-ile karistuseks

6 kuud vangistust. Kohaldades KarS § 73 sätteid, määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdistatav ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtulahendi kuulutamisest.

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta prokuröri , arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet.

Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub B.J temale KarS § 424 lg 1 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, siis seega kuulub B.J-ilt KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras, s.o.

876 eurot.

Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 tuleb B.J-ilt välja mõista riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud, s.o. kokku summas 146,40 eurot.

Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 3 tuleb B.J-il tasuda riiklikule ekspertiisiasutusele, muule riigiasutusele või juriidilisele isikule seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. B.J-ilt tuleb välja mõista joobe tuvastamise kulu kokku summas 183 eurot.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Kohus leiab, et menetluskulud kokku summas 1205,40 eurot tuleb B.J-il tasuda 12 kuu (maksimumaeg) jooksul a 100,45 eurot. lates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt

Kohus juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p ,9, § 179 lg 1 p § 248 lg 1 p 5, 249; § 3, 4 2; 311; § 312; § 313; § 315; KarS § 73 lg 1,3, § 78 p 1 kohus

o t s u s t a s:

Süüdi B.J KarS § järgi ja mõista karistuseks tunnistada

424 lg 1

6 kuud vangistust.

KarS § 73 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui B.J ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 78 p 1 alusel arvestada B.J-ile määratud

1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 14.10.2021.a.

Menetluskulud Välja mõista B.J-ilt

876 eurot sundraha, joobe tuvastamise kulu 183 eurot ja kaitsjatasu 146,40 eurot riigi tuludesse.

Menetluskulud kokku summas 1205,40 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena vähemalt 100, eurot kuus.

Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse e- B.J-ile posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Kohtuotsusel juhul, e võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul.

/digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler Kohtunik