4-21-2761/23 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

4-21-2761

1 (7)

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

23. september 2021.a, Rapla kohtumaja Väärteoasja number 4-21-2761 (2440,21,002163) Kohtunik Endla Ülviste Väärteoasi Jaan Kirsi kaebus Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonna 14.06.2021.a otsusele väärteoasjas nr 244021002163 liiklusseaduse (LS) § 227 lg

2 järgi.

Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetlusalune isik: Jaan Kirss isikukood: 35610270226; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht: xxxxxxxx talu (xxxxx tee xx), xxxxxxx küla, xxxxxxx vald, xxxxxx maakond; e-post: xxxxxxxxxxxxxx. Lepinguline esindaja: Kristi Aulik, isikukood 47610170277; e-post: piigad2011@gmail.com Kohtuväline menetleja: Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskond, Piret Pesti.

RESOLUTSIOON

Juhindudes VTMS § 132 p 1 kohus otsustas:

1. Jätta Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla Politseijaoskonna menetlusgrupi 14.06.2021.a otsus väärteoasjas muutmata.

2. Jätta Jaan Kirsi kaebus eelnimetatud otsusele rahuldamata.

Liiklusseaduse § 127 kohaselt on Jaan Kirss kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

Kohtuotsuse ärakiri anda Jaan Kirsile, tema esindajale ja kohtuvälisele menetlejale. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest. Kui kassatsiooni esitamise soovist on kohtule tähtaegselt teatatud, on kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav 8. oktoobril 2021.a. Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates

4-21-2761

2 (7) päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kättesaadav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kohtuväline menetlus

1. 19.05.2021.a koostati Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri poolt väärteoprotokoll väärteoasjas nr 2440,21,002163, millega tuvastati, et Jaan Kirss juhtis 19.05.2021.a kell 16.55 Rapla maakonnas Märjamaa vallas Märjamaa Koluvere tee 2-l kilomeetril, s.o asulavälisel teel mootorsõidukit Nissan Navara reg. märgiga xxxxxx kiirusega 115 ± 7 km/h. Maksimaalne sõidukiirus sellel teelõigul on 70 km/h. Jaan Kirss ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 38 km/h. Sellise tegevusega rikkus Jaan Kirss LS § 50 lg 5 p 3 nõudeid ning pani toime LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

2. Kohtuvälise menetleja 14.06.2021.a otsusega tunnistati Jaan Kirss süüdi LS § 227 lg 2 järgi, s.o lubatud sõidukiiruse ületamises 21 kuni 40 km/h, ning temale määrati karistuseks rahatrahv

90 trahviühikut, s.o 360 eurot. Lisakaristusena võeti LS § 227 lg 5 p 1 alusel ära sõiduki juhtimisõigus üheks kuuks. Otsusega tehti kindlaks, et 19.05.2021.a kella 16.55 ajal juhtis Jaan Kirss Rapla maakonnas Märjamaa alevis Märjamaa-Koluvere tee 2-l kilomeetril, s.o asulavälisel teel, kus maksimaalne sõidukiirus oli piiratud liikluskorraldusvahendiga 70 km/ h, kiirusega

115 ± 7 km/h. Jaan Kirss rikkus LS § 50 lg 2 p 3 nõudeid ületades lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 38 km/h.

3. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et menetlusalune isik pani toime temale inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õigesti. Menetlusaluse isiku süü rikkumiste toimepanemises on tõendatud tunnistaja Annika Elmi ütlustega, kiirusmõõturi kasutamise protokolli ja videosalvestisega ning menetlusaluse isiku ütlustega.

4. LS § 15 lg 1 p 1 sätestatu kohaselt on asulavälisel teel lubatud suurim sõidukiirus 90 km/h. Kiiruspiirangud on kehtestatud liiklusohutuse tagamiseks, lähtudes normaaloludes ohutust sõidukiirusest. LS § 227 lg 2 näeb sanktsioonina ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut (s.o kuni

400 eurot) või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. LS § 227 lg 5 p 1 kohaselt võib lisakaristusena ära võtta juhtimisõiguse ühest kuust kuni kolme kuuni.

5. Karistust raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja menetluse ei tuvastanud. Süüd suurendavaks asjaoluks loeb kohtuväline menetleja seda, et menetlusalusel isikul on üks kehtiv liiklusalane väärteokaristus (13.11.2020 LS § 227 lg 3 järgi), kuid sellele vaatamata jätkas Jaan Kirss õiguskorra rikkumist, millega näitab ükskõikset suhtumist liiklusohutusse, teistesse liiklejatesse ning võimalikku saabuvasse tagajärge. Kuna varem menetlusalusele isikule määratud rahatrahv ei ole teda seaduskuulekale käitumisele suunanud, tuleb temalt lisakaristusena sõiduki juhtimisõigus ära võtta. Kohtuväline menetleja leiab, et põhikaristusena rahatrahvi kohaldamine keskmisest suuremas määras ning lisakaristusena juhtimisõiguse ärvavõtmine miinimummääras omab menetlusaluse isiku suhtes eripreventiivset eesmärki, mahub ettenähtud karistusraamidesse ning on proportsionaalne.

Menetlusaluse isiku kaebus

6. 06.07.2021.a esitas Jaan Kirss volitatud esindaja Kristi Auliku vahendusel eelnimetatud otsusele kaebuse, milles taotles kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist lisakaristuse osas. Pärnu Maakohus jättis oma 08.07.2021.a määrusega kaebuse käiguta, kaebaja kõrvaldas kaebuses esinevad puudused 16.07.2021.a.

4-21-2761

3 (7)

7. Kaebuse kohaselt oli menetlusalune isik kiiruseületamise hetkel muremõtete tõttu häiritud ning ei pannud tähele lubatud sõidukiiruse ületamist. Kiiruse ületamine tulenes hooletusest kuna Jaan Kirss arvas, et piirkiirus oli 90 km/h ja enne kiiruse ületamist oli ta saanud negatiivse kogemuse, mis hetkeks viis tema tähelepanu. Menetlusalune isik ei vaidlusta, et ta ületas piirkiirust, kuid tema teadmise kohaselt ületas ta piirkiirust ± 18 km/ h, kuna oli veendunud, et antud teelõigul kehtis piirkiirus 90 km/h, mis tähendanuks LS §227 lg 1 järgi ettenähtud rikkumise toimepanemist. Väärteoprotokolli koostaja ei ole eeltoodud asjaolu välja selgitanud.

Kaebaja heidab ette, et kohtuväline menetleja tugines otsuse tegemisel tema lühikesele seletusele, mille alusel ei ole võimalik kujundada arvamust, kas ta pani toime teo tahtlikult või ettevaatamatusest. Samuti on väärteoprotokollis tema töökohaks pensionär ning on jäetud märkimata, et ta täpsustas, et ta töötab kirurgina. Kohtuväline menetleja ei soovinud kujundada enda siseveendumust selle kohta, kas tegemist on retsidiivse isikuga või mitte. Samuti on kohtuväline menetleja jätnud tähelepanuta, et viidatud paarirealine seletus sisaldab selgesõnaliselt kahetsust toimepandud teo osas ning karistuse määramisel oleks tulnud arvestada süüdlase isikut. Jaan Kirss soovib ise kohtuistungist vahetult osa võtta ning anda omapoolse selgituse juhtunule, selleks, et kohtul saaks tekkida veendumus, kas tegemist on retsidiivse isikuga, kelle puhul on vajalik lisakaristuse kohaldamine.

Jaan Kirss elab Saviranna külas Jõelähtme vallas ning tema töökoht on Vaasa haiglas Soome Vabariigis. Juhtimisõiguse äravõtmine tähendaks seda, et me puuduks võimalus tööl käia, kuna liiklus ühistranspordiga on tema elukohast Tallinnasse ja töökohta Vaasa Haiglasse minimaalne.

Kokkuvõtvalt leiab kaebuse esitaja, et temale määratud rahatrahv on piisavalt karm ning lisakaristus paneb temast sõltuvad patsiendid raskesse olukorda, kuna juhtimisõiguseta ei ole tal võimalik oma töökohta minna. Kaebaja rõhutab, et juhul, kui menetlusaluse isiku arvamus piirkiiruse osas antud maanteelõigul oleks olnud adekvaatne, oleks tema tegu olnud kvalifitseeritav LS § 227 lg 1 alusel, mille puhul ei ole lisakaristuse määramine võimalik.

Kaebaja palub tühistada otsus väärteoasjas osaliselt LS § 227 lg 5 p 1 alusel määratud lisakaristuse, s.o juhtimisõiguse äravõtmine üheks kuuks, osas.

Menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukohad kohtuistungil

8. Menetlusalune isik jäi esitatud kaebuse juurde ning palus väärteootsuse lisakaristuse osas tühistada. Menetlusalune isik, ei vaidlusta, et ta ületas piirkiirust, kuid oma teadmise kohaselt ületas ta piirkiirust oluliselt vähem, kuna eeldas, et antud teelõigul kehtis piirkiirus 90 km/h.

Jaan Kirsi esindaja esitas kohtuistungil täiendavate tõenditena Google rakendusest väljaprinditud fotod ja kaardiandmed Märjamaa-Koluvere maantee teisest kilomeetrist, mis kinnitavad esindaja sõnul seda, et Märjamaa-Koluvere maantee teisel kilomeetril, kus fikseeriti kiiruse ületamine, kehtis piirkiirus 90 km/h. /tl 44-51/

Selle kinnituseks viitas kaebaja esindaja majandusja kommunikatsiooniministri 22.02.2011.a määrusele nr 12 (jõustunud 01.07.2011.a) „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“. Kaebaja esindaja juhib tähelepanu määruse § 9 lg 3 p-le 2, milles on toodud märgi 35, mis teada-tuntud kiiruspiirangute märk, mõjupiirkonna ulatus. Määruse § 9 lg 3 p 2 kohaselt näitavad märkide 35 mõjupiirkonna lõppu väljaspool asulat samale teele vahetult enne lõikuvat sõiduteed pandud märk 221 „ Anna teed“ või märk 22 „Peatu ja anna teed“.

Kaebaja esindaja tõlgenduse kohaselt tähendab see seda, et teele (fotol Avangardi tänav), mis

4-21-2761

4 (7) lõikub Märjamaa-Koluvere maanteega, vahetult enne Märjamaa-Koluvere maanteed pandud km/h piirangu märk 221 „Anna teed“ lõpetab märgi 35 mõjuala Märjamaa-Koluvere maanteel. Selleks, et märgi, lubatud suurim kiirus 90 km/h tunnis, mõjuala jätkuks Märjamaa-Koluvere maanteel, oleks tulnud paigalda uus märk Märjamaa-Koluvere maanteele peale lõikumist Avangardi tänavaga.

Jaan Kirss ja tema esindaja paluvad rikkumise ümber kvalifitseerida LS § 227 lg 1 järgi, mis välistab võimaluse võtta ära juhtimisõigus. Nad leiavad, et juhtimisõiguse äravõtmine on liiga karm karistus. Kindlasti teatud juhtudel on lisakaristus vajalik, kuid käesoleval juhul võtab kaebajalt ära võimaluse saada koju, seal ei liigu ühistransporti. Juhtimisõiguse äravõtmisega karistame tema patsiente, sest juhtimisõiguseta ei saa ta ka tööle. Jaan Kirss on 47 aastat autojuhtimisega tegelenud, tunnistab ausalt, et kiiruseületamisi on olnud, need on olnud seotud tööga, eluohtlikke olukordi ei ole tekitanud.

9. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta otsus muutmata ja leidis, et otsus on seaduslik ning karistuseks rahatrahvi ja lisakaristuse mõistmine on põhjendatud. Jaan Kirsil on kehtiv karistus samasuguse rikkumise eest, mistõttu kohtuväline menetleja leiab, et kaebajat ei saa karistada ainult rahatrahviga, sest tema varasem käitumine näitab, et see kordub. Kaebaja ületas oluliselt lubatud kiirust. Rahatrahv ei ole tema puhul olnud mõjus. Riigikohus on öelnud, et töökoha kaotust tuleks vältida, aga see ei saa olla juhtimisõiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks. Kohtuväline menetleja palub mitte muuta otsust ja jätta kaebus rahuldamata.

Kohtu seisukoht

10. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest. See tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata VTMS §-s 133 loetletud küsimustele ja kajastada VTMS § 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud.

11. Kohus, olles uurinud kirjalikke tõendeid, vaadanud patrullsõiduki pardakaamera videosalvestist ning kuulanud ära tunnistaja, menetlusaluse isiku, tema esindaja ja kohtuvälise menetleja esindaja, leiab, et tõendamist on leidnud LS § 227 lg 2 järgi ettenähtud väärteo toimepanemine Jaan Kirsi poolt ning temale määratud karistus kooskõlas KarS § 56 lgs 1 sätestatud karistuse mõistmise alustega.

12. Väärteoprotokolli kohaselt pannakse Jaan Kirsile süüks LS § 50 lg 5 p 3 nõuete rikkumist, ning sellega LS § 227 lg 2 järgi ettenähtud väärteo toime panemist, s.o lubatud sõidukiiruse, 70 km/h, ületamist vähemalt 38 km/h. Asjas puudub vaidlus selle üle, et Jaan Kirss juhtis 19.05.2021.a kell 16.55 Rapla maakonnas Märjamaa vallas Märjamaa Koluvere tee 2-l kilomeetril, s.o asulavälisel teel, mootorsõidukit Nissan Navara reg. märgiga xxxxxx kiirusega

115 ± 7 km/h. Kaebaja tunnistab kiiruse ületamist, kuid tema teadmise kohaselt ületas ta piirkiirust oluliselt vähem, kuna eeldas, et antud teelõigul kehtis piirkiirus 90 km/h tunnis.

13. Tunnistaja, politseiametniku Annika Elmi, ütluste kohaselt liikusid nemad politseisõidukiga pealelõunasel ajal Märjamaalt Koluvere poole, olid läbinud ristmiku kui tuli vastu valge maastur, mis ületas kiirust. Kiirus oli 115 km/h tunnis, sõiduk asus alas, kus lubatud suurim sõidukiirus oli 70 km/h. Piirangu 70 km/h ala oli suhteliselt pikk, vastutulev sõiduk oli piirangu

70 km/h alas olnud umbes kilomeeter või natuke peale. Kuna tegemist ei olnud tunnistaja igapäevase töökohaga sõitis ta selle tee veel läbi ja veendus selles.

4-21-2761

5 (7) Nad peatasid sõiduki, seal oli üks isik, sõiduki juht Jaan Kirss. Selgus, et tal on üks kehtiv karistus kiiruse ületamise eest. Isik oli algul tõrges aga tunnistas tegu ja temaga tehti menetlustoimingud.

Tunnistaja selgitab, et piirangu 70 km/h ala lõpeb, kui algab uus kiiruspiirang või kui piirangu lõpetab liiklusmärk „piirangu lõpp". Risttee saab asulas lõpetada kiiruse piirangut. Antud teelõigul on kõrvaltee, millel on „Anna teed" märk, mis ei saanud piirangut lõpetada. Kui algab asulas 50 km/h ala, ei ole tavapärane, et enne seda vahetult on 90 km/h kiirusepiirang. Kiirust enne asulat alandatakse järk-järgult.

14. Kohus ei nõustuda kaebaja esindaja tõlgendusega, mille kohaselt Märjamaa-Koluvere maanteega lõikuvale kõrvalteele (fotol Avangardi tänav), vahetult enne Märjamaa-Koluvere maanteed pandud märk 221 „Anna teed“ lõpetab märgi 35 mõjuala Märjamaa-Koluvere maanteel. Kohtu hinnangul on kaebaja esindaja määruse tekstist kas valesti aru saanud või soovib teadlikult kohut eksitada. Määruse § 9 lg 3 p 2 kohaselt näitab märgi 35 mõjupiirkonna lõppu väljaspool asulat samale teel vahetult enne lõikuvat sõiduteed pandud märk 221 „ Anna teed“, millest järeldub üheseltmõistetavalt, et märk 221 „Anna teed“ lõpetab märgi 35 mõjupiirkonna Avangardi tänaval, mitte Märjamaa-Koluvere teel, mida mööda liikus menetlusalune isik.

15. Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud, et Märjamaa-Koluvere maanteel 2-l kilomeetril, kus Jaan Kirss juhtis 19.05.2021.a kell 16.55 mootorsõidukit Nissan Navara reg. märgiga xxxxxx kiirusega 115 ± 7 km/h oli lubatud suurim kiirus 70 km /h.

16. Mõõtetulemuse saamise aeg, koht, saamise viis ja muud tehiolud on riikliku järelevalve käigus videosalvestatud. Videosalvestis on toimikule lisatud. Salvestise ja kiirusmõõturi kasutamise protokolli kohaselt kasutati menetlusaluse isiku juhitud sõiduki Nissan Navara reg. märgiga xxxxxx sõidukiiruse mõõtmiseks 19.05.2020.a kell 16.55 patrullsõidukisse statsionaarselt paigaldatud kiirusmõõteseadet Stalker DSR 2X nr DP021150, seade oli testitud ja töökorras. Vastutuleva sõiduki kiirust mõõdeti liikuvast patrullautost, mille kiirus oli 51 kilomeetrit tunnis. Mõõdetav mootorsõiduk lähenes patrullsõidukile vastassuunalisel sõidurajal.

Seadme helisignaal (Doppleri efekt) oli ühtlane, kui vastutuleva tuleva sõiduki kiirus ilmus kiirus mõõturi kuvari target aknasse lukustati seadmel näit. Mõõteseadme näidu kohaselt oli menetlusaluse isiku juhitud sõiduki sõidukiiruseks 115 km/h. Vastavalt mõõtemetoodikale arvestati liikuvast sõidukist vastassuunas liikuva sõiduki kiiruse mõõtmisel laiendmääramatust +/- 7 km/h menetlusaluse isiku kasuks, mistõttu oli lõplikuks mõõtetulemuseks 108 km/h. Lubatud sõidukiiruse ületamise määraks oli seega mitte vähem kui 38 km/h. / tl 23-24 /

17. Kaebaja esindaja heidab ette, et kohtuväline menetleja tugines otsuse tegemisel Jaan Kirsi lühikesele seletusele, mille alusel ei ole võimalik kujundada arvamust, kas ta pani toime teo tahtlikult või ettevaatamatusest. Kaebuses avaldas Jaan Kirss, et ta soovib ise kohtuistungist vahetult osa võtta ning anda omapoolse selgituse juhtunule, selleks, et kohtul saaks tekkida veendumus, kas tegemist on retsidiivse isikuga, kelle puhul on vajalik lisakaristuse kohaldamine.

18. Kohtuistungil andis Jaan Kirss ütlused, mille kohaselt ta arvas, et 70 km/h ala on möödas, arvas, et kohast, kust ta sõitma hakkas, kuni asula piirini oli 90 km/h lubatud. Sai aru, et hakkab asulasse sisenema, tunnistab, et kiirus läks üle. Mingil määral ta märkas 70 km/h märki, kuid see päev ei olnud kõige kergem päev, raskus oli juba enne mitu tundi. Jaan Kirss arvab, et tollel

4-21-2761

6 (7) hetkel ta ei märganud seda märki, muidu poleks ta jätkanud sellist sõitu.

19. Kohtu hinnangul leidis kohtulikul arutamisel tõendamist, et Jaan Kirss ületas 19.05.2021.a kell 16.55 Märjamaa-Koluvere maanteel 2-l kilomeetril mootorsõidukit Nissan Navara reg. märgiga xxxxxx juhtides tahtlikult lubatud suurimat sõidukiirust, mitte vähem kui 38 km/h. Jaan Kirss tunnistab, et ta ületas kiirust ning arvas, et tegi seda märgi, suurim kiirus 90km/h, mõjualas, kuid tema ütlustest nähtub, et ta mingil määral siiski märkas märki, suurim kiirus 70 km/h, seega ta pidas võimalikuks ja möönis, et ta ületab lubatud suurimat sõidukiirust märgi, suurim kiirus 70 km/h, mõjualas.

20. Kohus ei tuvastanud Jaan Kirsi teo õigusvastasust või tema süüd välistavaid asjaolusid, kaebuse esitaja rikkus LS § 50 lg 5 p 3 nõuet ja pani toime LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo.

21. Kohus leiab, et Jaan Kirsile kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on kooskõlas karistusseadustiku §-s 56 sätestatuga, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Kaebuses heidetakse kohtuvälisele menetlejale ette, et ta on jätnud tähelepanuta, et Jaan Kirsi paarirealine seletus sisaldab selgesõnaliselt kahetsust toimepandud teo osas. Kohtu hinnangul ei ole Jaan Kirss väljendanud puhtsüdamlikku kahetsust, mida saaks käsitleda karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 mõttes.

22. LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Lisakaristusena on LS §

227 lg 5 p 1 alusel võimalik sellise teo eest kohaldada mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni.

23. Kohus leiab, et Jaan Kirsi teosüü on suur. LS § 227 lg 2 näeb ette vastutuse lubatud sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis, Jaan Kirss ületas lubatud sõidukiirust vähemalt 38 km/h tunnis, seega ületas sõidukiirust ülemmääras. Väärtegu on toime pandud elusfääris, milles tuleb kehtestatud reeglitest rangelt kinni pidada, et tagada enda ja kaaskodanike turvalisus. Asulavälisel teel toimuvad mootorsõidukite kokkupõrked suurtel kiirustel on vältimatult raskete tagajärgedega, seetõttu tuleb kasutada kõiki võimalusi liikluskultuuri parandamiseks. Seega tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka kaebuse esitaja varasemat liikluskäitumist.

24. Karistusregistri teatisest ja 13.11.2020.a otsusest väärteoasjas 2670, 20, 005643 (tl 32, 58 ) nähtub, et Jaan Kirss juhtis 24.10.2020.a Tallinn-Pärnu-Ikla maanteel mootorsõidukit kiirusega

150 km/h, ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 51 km/h. Jaan Kirss pani toime LS §

227 lg 3 järgi ettenähtud väärteo, mille eest teda karistati 13.11.2020.a alusel rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 600 eurot. Karistust on täidetud 01.12.2020.a.

25. Jaan Kirss jätkas liiklusalaste süütegude toimepanemist ning pani 19.05.2021.a toime uue samaliigilise süüteo, ületades lubatud sõidukiirust vähemalt 38 km/h. Kohtuvälise menetleja poolt mõistetud karistus, nii põhikui ka lisakaristuse näol, vastab Jaan Kirsi süü suurusele. Kohtuväline menetleja on põhjendatult leidnud, et rahatrahv ei ole olnud piisav mõjutamaks Jaan Kirssi süütegude toimepanemisest hoiduma, kuna varasem karistus rahatrahvi näol ei ole oma eesmärki täitunud. Jaan Kirss võib oma liikluskäitumiselt olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik ning tema ajutine liiklusest eemaldamine täidab lisaks eripreventiivsele eesmärgile ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet.

4-21-2761

7 (7)

26. Kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlusja materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohtul puudub alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus, seetõttu jätab kohus kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Kohus täpsustab otsust LS § 227 lg 5 p 1 järgi määratud lisakaristuse tähtaja osas, mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest.

(allkirjastatud digitaalselt) kohtunik