Legislator Case Law & Legislation
2-20-143115/18 AI generated

2-20-143115/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-20-143115/18
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kohtu menetluses on Credit.ee OÜ hagi O. G. vastu võlanõudes. Kohus peatas 17.08.2021 pankroti, ning taotles hagi läbi vaatamata jätmist ja riigilõivu tagastamist.

Legislator headnote

AI generated

2-20-143115/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: G. vastu võlanõudes. Kohus peatas 17.08.2021 pankroti, ning taotles hagi läbi vaatamata jätmist ja riigilõivu tagastamist.

Keywords

AI generated
damage to credit credit institutions banking law credit mandate consumer credit revocation bank resolution
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Kohtujurist

Anni Haas

Määruse tegemise aeg ja koht

12.10.2021 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-143115

Tsiviilasi

Credit.ee OÜ hagi O. G. vastu võlanõudes

Tsiviilasja hind

1453,79 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Credit.ee OÜ (11898079), volitatud esindaja

Rasmus Vaher

Kostja O. G. (xxx)

Menetlustoiming

Menetluse uuendamine, hagi läbi vaatamata jätmine

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Uuendada tsiviilasja 2-20-143115 menetlus.

2. Jätta Credit.ee OÜ hagi O. G. vastu võlanõudes läbi vaatamata.

3. Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.

4. Rahuldada hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks osaliselt ja tagastada hagejale

150,00 eurot.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

Kohtu menetluses on Credit.ee OÜ hagi O. G. vastu võlanõudes. Kohus peatas 17.08.2021

määrusega menetluse tulenevalt kostja suhtes toimunud pankrotimenetlusest.

Hageja teatas kohtule 01.10.2021, et kohus kuulutas 19.08.2021 määrusega välja kostja

pankroti, ning taotles hagi läbi vaatamata jätmist ja riigilõivu tagastamist.

Tsiviilasjas 2-21-10124 kuulutati kostja pankrot välja 19.08.2021. Kohtulahend jõustus

21.09.2021.

2(2)

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus uuendab peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel

määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud

(TsMS § 361 lg 1). Kuna kostja suhtes esitatud pankrotiavaldus on jõustunud lahendiga

lahendatud, on ära langenud menetluse peatumise alus ja kohus uuendab tsiviilasja 2-20-

143115 menetluse.

Kui enne pankroti välja kuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku

vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata

(PankrS § 43 lg 2). Hageja esitas kostja vastu varalise nõude. Kostja suhtes kuulutati

19.08.2021 välja pankrot. Pankrotimäärus jõustus 21.09.2021. Lähtudes PankrS § 43 lg 2 ja

eelnevalt väljatoodud asjaoludest jätab kohus hagi läbi vaatamata.

Kohus esitab menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

(TsMS § 173 lg 1). Kohus näeb menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse (TsMS § 173 lg 4).

Hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata, v.a kui seadusest tuleneb

teisiti (TsMS § 168 lg 2). Seadusest tulenevad erandid kehtivad üksnes nõude rahuldamise ja

kompromissi kohta ning pole käesoleval juhul asjakohased.

Kohus võib jätta kulud poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt,

kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (TsMS

§ 162 lg 4). Viidatud normi kohaldamisala on laiem, kui TsMS § 162 alusel kindlaks

määratav menetluskulude jaotus.1 Seega saab kohus arvestada nimetatud normist tulenevat

reeglit ka käesoleval juhul. Tulenevalt asjaolust, et hagi läbi vaatamata jätmine ei tulene

hagejast ja hageja ei saanud kuidagi hagi läbi vaatamist mõjutada, oleks menetluskulude

jätmine tervikuna hageja kanda ebaõiglane. Samuti võiks pankroti välja kuulutamise tõttu

kõigi menetluskulude hageja kanda jätmine soosida põhjendamatute pankrotimenetluste

algatamist, sest võlanõudega kohtusse pöördumisega kaasneb hagejale maksejõuetu kostja

menetluskulude kandmisega kaasnev kahju. Seetõttu on ebaõiglane ja ebamõistlik jätta

menetluskulud hageja kanda ning kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.

Tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata (TsMS § 150 lg 1 p 3).

Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, selle menetlusosalise avalduse

alusel, kes riigilõivu tasus (TsMS § 150 lg 4 ls 1). TsMS § 150 lg 1 p-is 3 juhul arvatakse

tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud (TsMS § 150 lg 4 ls 2). Hageja tasus

maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 45,00 eurot ja hagiavalduselt täiendavalt 155,00 eurot.

Kohus arvestab 50,00 eurot asja läbi vaatamise kuludeks ja rahuldab hageja taotluse riigilõivu

tagastamiseks osaliselt. Kohus tagastab hagejale 150,00 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik

1 U. Volens. M. Maksing. TsMS I komm vlj § 162, p 3.4.2(b).