2-21-104969/7 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Karina Kukkes

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. oktoober 2021, Võru kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-21-104969

Tsiviilasi

Osaühingu Aktiva Finants hagi T. S. vastu põhivõla 500

euro, intressi, viivise ja sissenõudmiskulu saamiseks

Tsiviilasja hind

776 eurot 86 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OsaühingAktiva Finants (registrikood 10746479,

asukoht A. Weizenbergi tn 20, Tallinn), lepinguline esindaja

Alla Žulinskaja

Kostja: T. S. xxxxxxxxxxx, viimane teadaolev elukoht

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;xxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxxxxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista T. S. Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja lepingust nr SR3543703 tulenev

võlgnevus 616 eurot 64 senti (põhivõlg 500 eurot, intress 39 eurot 1 senti, viivis 37

eurot 54 senti ja sissenõudmiskulu 40 eurot).

3. Mõista T. S. Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja viivis põhivõlalt (500

eurolt) alates 8. juulist 2021 kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses sätestatud määras.

4. Jätta menetluskuludest 15% Osaühingu Aktiva Finants ja 85% T. S. kanda.

5. Mõista T. S. Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja menetluskulud 318 eurot 75

senti.

6. Mõista T. S. Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni võlaõigusseaduse

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

7. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

8. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele. Kostjale toimetada tagaseljaotsus

kätte kohtuotsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja

lugeda kohtuotsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale

kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt;

kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale

kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil või elektrooniliselt või

kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse või kaja.

ASJAOLUD

1. Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 26. veebruaril 2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse T. S. (kostjalt) 663 euro 90 sendi saamiseks. Kohus tegi 4.

märtsil 2021 võlgnikule makseettepaneku, mida ei ole õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte

toimetada. 15. juunil 2021 lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja edastas nõude

kostja vastu Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 7. juulil 2021 Tartu Maakohtule hagi kostja vastu, milles palub mõista kostjalt

enda kasuks välja lepingust nr SR3543703 tulenev võlgnevus 500 eurot, intress 39 eurot 1 senti,

sissenõudekulu 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 157 eurot 82 senti. Põhivõlalt (500

eurolt) palub hageja mõista kostjalt enda kasuks välja viivise alates 8. juulist 2021 kuni põhivõla

täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulud palub hageja

jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Placet Group OÜ 15. aprillil 2020 laenulepingu nr

SR3543703. Lepingu alusel väljastas Placet Group OÜ kostjale laenu summas 500 eurot, mille

kostja kohustus tagastama maksegraafiku alusel intressimääraga 33,63% aastas (0,09%

päevas). Kostja laenumakseid tasunud ei ole, mistõttu ütles krediidiandja kostjaga sõlmitud

lepingu 30. juulil 2020 ühepoolselt üles ning 31. juulil 2020 loovutas nõude kostja vastu

hagejale.

Hageja nõuab viivist põhivõlalt (500 eurolt) lepingu ülesütlemisest alates (s.o 30. juulist 2020

kuni hagi esitamiseni 7. juulini 2021) laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras

33,63%. Hagiavalduse esitamise seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue

summas 157 eurot 82 senti. Kostjal on ka intressi võlgnevus alates 15. aprillist 2020 kuni

14. juulini 2020 summas 39 eurot 1 senti. Laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses

korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, millest tulenevalt on võlgnevuse

sissenõudekuluks 40 eurot.

3. Hagimaterjalid ja hagiavalduse menetlusse võtmise määrus on avaldatud väljaandes

Ametlikud Teadaanded 6. septembril 2021 ning need loeti kostjale kättetoimetatuks

22. septembril 2021. Kostja ei ole kohtu määratud ajaks (7. oktoobriks 2021) ega ka hiljem

hagile vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt

vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult.

Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg

2 kohaselt hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi

tagaseljaotsuse tegemist.

5. Kohus leiab, et hageja põhinõue on põhjendatud. Samuti on põhjendatud hageja intressi- ja

sissenõudmiskulude nõue. TsMS § 444 lg 3 alusel ei põhjenda kohus nimetatud nõuete

rahuldamist.

6. Samas on kohus seisukohal, et hageja viivisenõue on põhjendatud üksnes osaliselt.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 6 kohaselt on võlausaldajal võlgnikupoolse rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral õigus nõuda viivist.

VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär

kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Hageja arvestab viivist põhinõudelt (500 eurolt) ning viivisemääraks on 0,0921% päevas

(33,63% aastas). Seega nõuab hageja kostjalt hagiavalduse esitamise (s.o 7. juuli 2021) seisuga

sissenõutavaks muutunud viivist 157 eurot 82 senti.

7. Praegusel juhul ei ole kostja hagile vastanud ega esitanud sellele vastuväiteid, sh vastuväited

viivisenõudele ja viivise määrale. Sellele vaatamata tuleb kohtu hinnangul kontrollida hagi

aluseks oleva viivisekokkuleppe kehtivust.

TsMS § 438 lg 1 järgi otsustab kohus otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti

tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus

otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg 1 ja § 436 lg 7

koosmõjus on kohtul kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas pool

ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte.

8. Tarbimislaenu üldtingimuste p 7.1 kohaselt, kui laenusaaja ei tee lepingu alusel saadud laenu

tagasimakseid

tähtaegselt,

siis

on

laenuandjal

õigus

nõuda

laenusaajalt

viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 kolmandas lauses nimetatud intressimäärast lähtuvalt ja/või kui

muutuvad muud viivisemäära reguleerivad seaduse sätted, siis on laenuandjal õigus nõuda

laenusaajalt viivist seadusest lubatud maksimaalses määras.

Tarbimislaenu üldtingimuste p 3.1 kohaselt kohustub laenusaaja tagastama laenusumma ja

tasuma intressi vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule selles ettenähtud tähtaegadel ja

suuruses.

Laenu tagastamise ja intresside tasumise graafiku kohaselt on aastane intressimäär 33,63%

ning viivisemäär 0,09% iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest.

Kohus on seisukohal, et tarbimislaenulepingu üldtingimuste p 7.1 ning laenu tagastamise ja

intresside tasumise graafikus oleva intressi- ja viivisemäära puhul on tegemist VÕS § 35 lg 1

mõistes tüüptingimusega, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks ning

mida kostja lepingupoolena ei saanud mõjutada.

Kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingud oma majandus- või

kutsetegevuses. Seega saab eeldada, et kostja kui füüsiline isik sõlmis lepingu tarbijana

lepingusõlmimise ajal kehtinud VÕS § 34 ja kehtiva VÕS § 1 lg 5 tähenduses.

9. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise

viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt

ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste

tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud.

VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult

kahjustav tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse

rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult

suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt

võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

Eelduslikult tuleb VÕS 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 5 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga

sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset

viivisemäära (vt nt Riigikohtu 16. novembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-16, p 17).

VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt loetakse viivise määraks sama seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäära, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

VÕS § 94 lg 1 järgseks intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja 1. juulit.

Eesti Panga teatel oli intressimäär perioodil 1. juulist 2016 kuni 1. juulini 2017 0,00%. Seega

oli seadusjärgne viivisemäär sellele perioodil 8% aastas (0,00% + 8%). Viivisemäär 33,63%

ületab seadusjärgset neljakordselt. Seega on viivisekokkulepe praegusel juhul tühine.

10. Kohus peab vajalikuks märkida ka järgmist.

Hagiavalduses viitas hageja Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt on laenuandjal

põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette

tarbijakrediidilepingus intressimäärana. VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg

1 kolmandale lausele. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse

põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgset viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis

peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja

§ 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga

ettenähtud intressimäära järgi (vt Riigikohtu 14. jaanuari 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-

08, p 12).

Samas aga asjaolu, et VÕS § 415 lg 1 ja § 113 lg 1 kolmanda lause alusel on lubatud tarbijalt

nõuda viivist samas ulatuses, mis on tarbijakrediidilepingus intressimäärana kehtivalt ette

nähtud, ei välista Riigikohtu 16. novembri 2016 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-118-16 (p 17)

toodud seisukoha kohaldamist (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 12. aprilli 2021 otsus tsiviilasjas

nr 2-19-134938, p 7.1). Ka olukorras, kus viivisemäär on ette nähtud tarbijakrediidilepingus

intressimäärana, tuleb kohtu hinnangul kontrollida sellise viivisekokkuleppe kehtivust.

11. Ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes

toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja

eeldustel (vt nt Riigikohtu 14. juuni 2005 tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24). Seega on hagejal

õigus nõuda kostjalt viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses.

Hagiavaldusele lisatud viivise arvestuse kohaselt arvestas hageja viivist alates 30. juulist 2020

kuni 7. juulini 2021. Viivis seadusjärgses määras on samal perioodil kokku 37 eurot 54 senti

(siinkohal kasutas kohus viivisekalkulaatorit).

12. Lisaks sellele on hageja esitanud ka edasiulatuva viivise nõude (alates 8. juulist 2021 kuni

põhivõla tasumiseni). Kuivõrd hageja palub mõista kostjalt edasiulatuva viivise seadusjärgses

määras, on selline nõue kohtu hinnangul põhjendatud.

13. Eelneva tõttu rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja

põhivõla 500 eurot, intressi 39 eurot 1 sendi, viivise 37 eurot 54 senti ja sissenõudmiskulu

40 eurot (kokku 616 eurot 64 senti). Viivise nõude jätab kohus 120 euro 42 sendi ulatuses

rahuldamata (157,82 – 37,4). Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja ka viivise

alates 8. juulist 2021 kuni põhivõla (500 euro) tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

14. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

15. TsMS § 163 lõike 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega. Võttes arvesse, et praeguses asjas on hagihind 776 eurot 86 senti,

kohus rahuldas hagi ulatuses, mis vastab hagihinnale 656 eurot 64 senti (616,64 + viivis ühe

aasta kohta ca 40 eurot), s.o ca 85% ulatuses, jätab kohus menetluskuludest 85% kostja ja 15%

hageja kanda.

16. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause).

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 175 eurot ja

lepingulise esindaja kulud 480 eurot (4 h ilma käibemaksuga).

Maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla

tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele

kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja

menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei

hüvitata (TsMS § 4842). Eelnevast tulenevalt on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluses

kantud menetluskulude väljamõistmine kostjalt mitte enam kui 20 euro ulatuses.

Hageja lepingulise esindaja õigusabi on piirdunud hagiavalduse koostamise ja selle kohtusse

esitamisega. Arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust, ning eelkõige asjaolu, et tegemist on

õiguslikult lihtsa tüüphagiga, poolte vahel ei olnud vaidlust ning asi lahendatakse

tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikuluks 180 eurot (1,5 h, ilma

käibemaksuta). Lisaks sellele on hageja tasunud riigilõivu 175 eurot.

Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 375 eurot (20 + 180 + 175). Seega tuleb

kostjalt mõista hageja kasuks välja menetluskulud 318 eurot 75 senti (375 x 0,85).

Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt (305 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

17. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada

menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või

kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule

muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi

kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Sama paragrahvi

lõike 3 kohaselt avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte avaldatakse väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Kuna kostja elu- või viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale

kätte toimetada avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karina Kukkes

kohtunik