2-19-17340/22 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Gea Lepik, liikmed Villem Lapimaa ja Meeli

Kaur

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. oktoober 2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-17340

Kohtuasi

X hagi Y vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 31. augusti 2021. a tagaseljaotsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja (vastustaja) Y (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta X apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 31. augusti 2021. a tagaseljaotsuse

peale tsiviilasjas nr 2-19-17340 menetlusse.

2. Otsustada asi üksnes apellatsioonkaebuse põhjal (tsiviilkohtumenetluse seadustiku

§ 646).

3. Tühistada Harju Maakohtu 31. augusti 2021. a tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-19-

17340 osas, millega X nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks jäeti 200 eurot

ületavas osas rahuldamata, samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise

osas. Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule.

4. X apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse (v.a resolutsiooni p 1) peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

2-19-17340

2 (4)

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Harju Maakohtu menetluses oli X (hageja) hagi Y (kostja) vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks.

1.1. Hagi ja selle täienduste kohaselt lõi kostja 30. mail 2018 kell 04.00 Tallinnas, Magasini 35

hagejat kolm korda rusikaga peapiirkonda, tekitades talle kehavigastused (hematoomid).

Hageja nõuab kostjalt mittevaralise kahju eest õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. Tervisekahju

suurust ja ulatust tõendavad prokuratuuri 16. oktoobri 2019. a määrus ning väljavõte

haigusjuhtudest. Seda, et kostja põhjustas hagejale mittevaralise kahju, tõendavad prokuratuuri

16. oktoobri 2019. a määrus ning hagiavaldusele lisatud tunnistajate ja kostja ütlused.

1.2. Hageja esitas 12. oktoobri 2020. a menetlusdokumendis taotluse hüvitada advokaadi kulu

seoses konsultatsiooniga.

Kostja vastuväited

2. Kostja hagile ei vastanud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus rahuldas hagi 31. augusti 2021. a tagaseljaotsusega ja mõistis kostjalt

hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 200 eurot. Menetluskulud jättis maakohus

kostja kanda ning määras hageja menetluskulu rahaliseks suuruseks 0 eurot.

3.1. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on kohtul tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 407 lg 1 alusel õigus teha tagaseljaotsus. Kohus on kostjale menetlusdokumendid kätte

toimetanud 21. jaanuaril 2021. Kostja ei ole hagile vastanud.

3.2. Hageja taotles kostjalt mitterahalise kahju hüvitamist kohtu määratud ulatuses. Kohus

rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 200 eurot.

3.3. Asja materjalidest nähtuvalt hagejal menetluskulud puuduvad, mistõttu määras kohus

hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot. Asja materjalidest ei nähtu, et hagejat

esindaks praeguses menetluses lepinguline esindaja. Seega ei saa hageja nõuda menetluskuluna

advokaadi kulu hüvitamist. Hageja ei saa taotleda advokaadi kulu hüvitamist ka nõustaja

kuluna, kuna TsMS § 175 lg 2 kohaselt nõustaja kulusid ei hüvitata. Asja materjalidest ka ei

nähtu, et hagejal oleks menetluses nõustaja. Hageja saab advokaadi kulu hüvitamist nõuda

eraldiseisvas tsiviilasjas, esitades selleks hagi kahju hüvitamiseks.

3.4. Kohus selgitas, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava

ja põhjendava osata. Kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul alates otsuse

kuulutamisest, et ta soovib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse, täiendab kohus

kirjeldava ja põhjendava osata tehtud otsust puuduva osaga, juhindudes TsMS § 448 lg-st 41.

2-19-17340

3 (4)

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsuse selle resolutsiooni p-de 2 ja 4 osas.

4.1. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kostjalt hageja kasuks välja mõistetud hüvitis

200 eurot proportsionaalne. Kahju hüvitis peaks olema vähemalt 800 eurot.

4.2. Seoses maakohtu määruse resolutsiooni p 4 vaidlustamisega taotleb hageja kostjalt

advokaadi kulu 200 eurot väljamõistmist menetluskuluna.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb võtta menetlusse ning maakohtu

tagaseljaotsus tuleb vaidlustatud osas tühistada TsMS § 646 ja § 656 lg 1 p 5 alusel

apellatsioonkaebuse põhjal. Asi tuleb saata tühistatud osas TsMS § 657 lg 2 alusel uueks

läbivaatamiseks samale maakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.

6. TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse

seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustab

maakohtu otsuse osas, millega kohus jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata kahju hüvitise

200 eurot ületavas osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2), ning osas, millega kohus jättis

kostjalt välja mõistmata hageja menetluskulud, määrates nende rahaliseks suuruseks 0 eurot

(resolutsiooni p 4).

7. TsMS § 646 alusel võib ringkonnakohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal,

kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob

ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (TsMS § 656 lg 1). Sel juhul otsus

tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. TsMS § 646

kohaldamisel ei ole ringkonnakohtul kohustust küsida teiselt poolelt apellatsioonkaebuse

vastust ega analüüsida apellatsioonkaebuse põhjendusi (vt ka Riigikohtu 24. jaanuari 2018. a

otsus tsiviilasjas nr 2-13-56825, p 11).

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi, tehes

hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamise kohta tagaseljaotsuse kirjeldava ja

põhjendava osata. See annab aluse otsus tühistada.

8.1. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus teha tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva

otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Lihtsustus kirjeldava ja põhjendava osa otsusest

väljajätmise kohta kehtib tagaseljaotsuse puhul siiski vaid juhul, kui hagi rahuldatakse

täielikult. Kui hagi rahuldatakse osaliselt või jäetakse rahuldamata, tuleb hagi aluseks olevaid

asjaolusid otsuses kirjeldada ja otsust ka nõuetekohaselt põhjendada (Kõve, V., Lints, J. § 444,

komm 3.4.c – Kõve, V. jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne.

Tallinn: Juura 2017).

8.2. Praegusel juhul maakohus küll rahuldas tagaseljaotsusega hagi, kuid tegi TsMS § 366 järgi

kostjalt hageja kasuks välja mõistetud hüvitise suuruse kohta diskretsiooniotsuse.

Ringkonnakohus on seisukohal, et sarnaselt hagi osaliselt rahuldava otsusega tuleb ka

diskretsiooni alusel tehtavat tagaseljaotsust põhjendada. Ei ole välistatud, et hageja kohtu

diskretsiooniotsusega ei nõustu ja soovib selle vaidlustada. Sel juhul peab kõrgema astme

kohtul olema võimalik kohtuotsuse seaduslikkust ja põhjendatust, sh diskretsiooniõiguse piiride

2-19-17340

4 (4)

järgimist sisuliselt kontrollida. Praegusel juhul puuduvad vaidlustatud otsuses mittevaralise

kahju hüvitise suuruse kindlaksmääramise aluseks olevate asjaolude kirjeldus ja nõuetekohane

põhjendus, sh kaalutlused, kuidas kohus on konkreetse kahju suuruseni jõudnud (TsMS § 438

lg 1, § 442 lg 8). Seega ei nähtu otsusest maakohtu siseveendumuse kujunemine hüvitise

suuruse kohta, mistõttu ringkonnakohus ei saa otsust selles osas sisuliselt kontrollida. Maakohtu

otsus on seetõttu olulises osas põhjendamata ja tuleb TsMS § 656 lg 1 p 5 järgi tühistada.

9. Ringkonnakohus ei saa tühistatud osas ise uut lahendit teha, kuna vaidlustatud lahend on

tagaseljaotsus ja TsMS § 657 lg 2 kohaselt tuleb tagaseljaotsuse tühistamise korral saata asi

uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Ka tagaseljaotsuse tühistamisel tuleb arvestada

apellatsioonkaebuse piiridega (TsMS § 651 lg 1). Olukorras, kus tagaseljaotsus on vaidlustatud

osaliselt, saab selle ka tühistada ja maakohtule uueks läbivaatamiseks saata üksnes osaliselt.

10. Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu otsus tühistada osas, millega kohus jättis kostjalt

hageja kasuks välja mõistmata mittevaralise kahju hüvitise 200 eurot ületavas osas. Kuna

maakohtu otsus osaliselt tühistatakse ja saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks, tuleb

tühistada ka maakohtu otsusega määratud menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine. Kuna

erinevalt hageja taotletust ei saa ringkonnakohus uut lahendit teha, rahuldatakse

apellatsioonkaebus osaliselt.

11. TsMS § 173 lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 kohaselt otsustab menetluskulude jaotuse ja

rahalise kindlaksmääramise maakohus asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise

tulemusest.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Gea Lepik

Villem Lapimaa

Meeli Kaur