3-21-1690/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-21-1690 Määruse kuupäev

12. oktoober 2021 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Jaanus Lusti kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu 12.07.2021.a otsusele Menetlusosalised Kaebaja – Jaanus Lusti Vastustaja – Eesti Advokatuur RESOLUTSIOON Tagastada kaebus. Edasikaebamise kord ja muud selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale ja edastatakse teadmiseks Eesti Advokatuurile.

Asjaolud

1. Kaebaja Jaanus Lusti esitas 25.07.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Eesti Advokatuuri aukohtu 12.07.2021.a otsuse peale. Kaebaja viitas kriminaalasjale 1-20-6089. Kaebaja ei ole rahul vandeadvokaat Rein Napa tegevusega, eriti advokaadi küsitud tasuga.

2. Eesti Advokatuur edastas kohtule alljärgnevad kaebuse asjaoludega seotud dokumendid:

- kaebaja kaebuse Eesti Advokatuuri aukohtule koos lisadega (reg 12.05.2021, tl 9-14);

- kaebuse täienduse koos lisadega (reg 20.05.2021, tl 16-22);

- kaebuse täienduse koos lisadega (reg 02.06.2021, tl 24-27);

- vandeadvokaat Rein Napa selgitused Eesti Advokatuuri juhatusele kaebuses toodud asjaolude kohta ja selgituste küsimisega seotud e-kirjavahetuse (tl 29-37);

- Eesti Advokatuuri aukohtu 12.07.2021.a otsuse (tl 7-8, edaspidi vaidlustatud otsus).

Advokatuur selgitas kohtule (tl 5), et asja läbivaatamise kuupäev otsuses on vale, asi vaadati läbi 01.07.2021 toimunud aukohtu istungil. Vaidlustatud otsus tehti resolutsioonina. Aukohus ei ole teinud motiveeritud otsust, kuna kaebaja ei ole vastavat soovi aukohtule esitanud.

Kohtu seisukoht

3. Kaebaja ei ole kaebuses esitanud ühtegi halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lõikele 2 vastavat nõuet. HKMS § 2 lg 4 kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.

4. Kaebuse põhjal ei ole kaebaja rahul vandeadvokaat Rein Napa tegevusega kaebaja kaitsjana kriminaalasjas. Mõnda kaebaja väidet võib mõista ka etteheitena maakohtu tegevusele kohtuasja menetlemisel. Kohtu hinnangul ei saa neid väiteid tõlgendada halduskohtule esitatud kaebuse nõuetena.

Kohtute infosüsteemist nähtub, et vandeadvokaat Rein Napa oli kaebaja kaitsjaks kriminaalasjas 1-20-6089. Vastuväiteid riigi õigusabi korras määratud kaitsja tegevusele sai kaebaja esitada maakohtule kohtuasja 1-20-6089 menetlemise käigus, kohtute infosüsteemi andmetel on kaebaja seda ka teinud. Halduskohtule esitatud kaebuses teeb kaebaja kaitsjale etteheited eelkõige tasu ja kulude arvestamise osas. Tartu Maakohtu 04.12.2020.a otsusega on vastavad kulud kaebajalt välja mõistetud, otsus jõustus 06.02.2021.

Tartu Ringkonnakohus selgitas 28.09.2021.a määruses kaebajale, et jõustunud kohtuotsust ei ole võimalik maakohtul ega ringkonnakohtul uuesti läbi vaatama hakata ning otsus on täitmiseks kohustuslik. Kohus selgitab, et kohtuasjas 1-20-6089 tehtud otsustusi, sh kaebajalt välja mõistetud menetluskulusid ei muudaks ka käesolevas haldusasjas tehtav lahend. Kui kaebaja leiab, et advokaat on õigusteenust osutades tekitanud talle kahju, siis on kaebajal õigus esitada advokaadi vastu hagi maakohtule.

Halduskohtu pädevuses ei ole hinnata maakohtu tegevust kriminaalasja lahendamisel, sisuliselt hinnata kaitsja tegevust või muuta jõustunud lahendiga kaebajalt välja mõistetud menetluskulusid. Sellised nõuded tuleks tagastada halduskohtu pädevuse puudumise tõttu (HKMS § 4 lg 1, § 121 lg 1 p 1).

5. Kaebuse põhjal ei ole kaebaja rahul ka sellega, et advokatuuri aukohus ei algatanud advokaadi suhtes aukohtumenetlust. Kohus tõlgendab kaebuse, advokatuuri esitatud dokumentide ja aukohtu otsuse põhjal kaebust nii, et kaebaja soovib halduskohtule esitada aukohtu 12.07.2021.a otsuse tühistamise nõude (HKMS § 37 lg 2 p 1).

6. Advokatuuriseaduse (AdvS) § 16 lg 1 annab huvitatud isikule õiguse pöörduda advokatuuri aukohtu poole aukohtumenetluse algatamiseks. AdvS § 18 lg 1 sätestab, et huvitatud isikul on õigus esitada advokatuuri aukohtu otsuse peale kaebus halduskohtule.

Eesti Advokatuuri aukohus tegi kaebaja avalduse lahendamisel otsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata (resolutsioonina). Eesti Advokatuuri kodukorra (avaldatud Riigi Teatajas: RT III, 17.03.2021, 1) § 57 lg 31 sätestab, et kui aukohus jätab aukohtumenetluse algatamata, võib aukohus avaldada otsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Resolutsioonina vormistatud otsust täiendab aukohus kirjeldava ja põhjendava osaga, kui menetlusosaline teatab aukohtule

15 päeva jooksul otsuse resolutsiooni avaldamisest arvates soovist esitada otsuse peale kaebus halduskohtule. Kaebuse või protesti esitamise soovi ei pea põhjendama. Selline otsus tuleb tervikuna avaldada 30 päeva jooksul soovi esitamisest arvates.

Eesti Advokatuuri kinnitusel ei ole kaebaja avaldanud soovi motiveeritud otsuse saamiseks. Kohtu hinnangul ei välista see iseenesest kaebaja õigust esitada kaebus halduskohtule. Advokatuuriseadus sätestab aukohtumenetluse algatamise ja läbiviimise korra ning viitab võimalusele esitada aukohtu otsuse peale kaebus halduskohtule. Õigusaktidest ei tulene, et halduskohtus saab vaidlustada vaid kirjeldava ja põhjendava osaga aukohtu otsust.

7. Vaatamata eelnevale tuleb kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu otsuse tühistamise nõudes tagastada kaebeõiguse puudumise tõttu. HKMS § 44 lg 1 alusel on isikul õigus pöörduda kaebusega halduskohtu poole ainult siis, kui vaidlustatud haldusakt või toiming saab rikkuda tema subjektiivseid õigusi või piirata tema vabadusi.

Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et aukohtumenetluse algatamist taotlenud isikul on küll õigus vaidlustada aukohtu otsus halduskohtus, kuid kaebeõiguse aluseks saab olla üksnes aukohtu poolne pädevus-, menetlusvõi vormireeglite rikkumine. Seadus annab isikule õiguse esitada advokatuuri aukohtule taotluse aukohtumenetluse algatamiseks ja õiguse saada sellele pöördumisele vastus. Kuid ühestki õigusaktist ei tulene isikule subjektiivset õigust nõuda advokaadi karistamist. Kui kaebaja on saanud realiseerida oma õiguse taotluse esitamiseks ja taotlus on vaadatud läbi menetlusreegleid järgides, ei ulatu halduskohtu kontroll sellest kaugemale. Halduskohtul ei ole võimalik võtta seisukohta aukohtu otsuse sisulise õiguspärasuse osas, s.t kas advokaadi tegevuses esinevad distsiplinaarsüüteo tunnused või mitte ning kas advokatuuri hinnang nendele asjaoludele on õige (Tallinna Ringkonnakohtu 10.02.2021.a määrus asjas nr 3-21-50, p 8 ja seal viidatud kohtupraktika).

8. Kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et aukohus on kaebaja kaebust advokaadi tegevusele sisuliselt menetlenud. Aukohus on uurinud kõiki kaebaja etteheiteid advokaadi tegevusele. See nähtub asjaolust, et advokaat andis aukohtule selgitusi korduvalt, sh küsis aukohus konkreetses küsimuses täiendavaid selgitusi. Kaebajal oli võimalus taotleda aukohtu otsuse täiendamist kirjeldava ja põhjendava osaga, kaebaja ei ole seda teinud. Pädevus-, menetlusvõi vormireeglite rikkumist asja materjalidest ega otsusest ei nähtu ja kaebaja ei ole sellistele rikkumistele viidanud. Asjaolu, et kaebaja ei ole rahul aukohtu otsuse lõppjäreldusega, ei anna kaebajale kaebeõigust selle otsuse vaidlustamisel.

Aukohtumenetluse eesmärk ei ole kaebaja õiguste kaitsmine, vaid järelevalve teostamine advokaatide kutsetegevuse üle. Kohus selgitas määruse punktis 4, kuidas kaebaja saab kaitsta oma õigusi maakohtus. Aukohtumenetluse algatamata jätmine nende õiguste teostamist ei takista.

Eeltoodut arvestades tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

9. Kaebuse tagastamisel puudub vajadus jätta kaebus käiguta puuduste kõrvaldamiseks, sh riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Jõks kohtunik