2-21-5178/11 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Meeli Kaur ja Margo Klaar

Määruse tegemise aeg ja koht 12. oktoober 2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-5178

Kohtuasi

X hagi Y vastu koera väljanõudmiseks kostja valdusest

ja Y vastuhagi X vastu

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21. juuni 2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Y määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised

esindajad vandeadvokaat Robert Sarv ja advokaat

Severinas Jakubauskas

Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 21. juuni 2021 määrus muutmata.

2. Jätta Y määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulude jaotuse vaidlustamise kulud Y kanda. Menetluskulude

kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud menetluskulusid ei hüvitata.

4. Määrata X menetluskulude vajalikuks ja põhjendatud suuruseks 53,33 eurot ja

mõista see Y-lt X kasuks välja.

5. Menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb Y-l tasuda käesoleva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (hageja) esitas 1. aprillil 2021 Harju Maakohtule hagi Y (kostja) vastu, paludes

tunnustada hageja omandiõigust kostja valduses olevale 29. aprillil 2016 sündinud Landseeri

tõugu koerale Bianca (kiibi nr XXXXXXXXXXXXXX) ning kohustada kostjat andma koer

hageja valdusesse tagasi. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

2. Kostja esitas 5. mail 2021 vastuhagi.

3. Harju Maakohus küsis hagejalt 10. mai 2021 e-kirjaga seisukohta vastuhagi menetlusse

võtmise osas. Hageja esitas seisukoha 17. mail 2021.

4. Harju Maakohus jättis 24. mail 2021 kostja vastuhagi käiguta ning andis puuduste

kõrvaldamiseks aega 10 päeva alates määruse kättetoimetamisest. Kostja tähtajaks puuduseid

ei kõrvaldanud.

5. Hageja esitas 16. juunil 2021 maakohtule menetluskulude nimekirja, milles palus määrata

kindlaks ja mõista kostjalt hageja kasuks välja vastuhagiga seotud menetluskulud 944 eurot

(koos käibemaksuga).

Maakohtu määrus ja põhjendused

6. Harju Maakohus keeldus 21. juuni 2021 määrusega kostja vastuhagi menetlusse võtmast,

jättis vastuhagi menetlemisega seonduvad menetluskulud kostja kanda ja määras kindlaks ning

mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 373,30 eurot koos viivisega.

Määruse põhjenduste kohaselt ületab hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr 192 eurot

(koos käibemaksuga) keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ega ole põhjendatud.

Põhjendatud tunnitasu määr on 160 eurot (koos käibemaksuga).

Hageja lepingulise esindaja ajakulu 4 tunni ja 55 minuti ulatuses on arvestades kohtu esitatud

nõuet ja hageja esitatud dokumente osaliselt ülepaisutatud ja põhjendamatu. Põhjendatud

toiminguteks on 17. mai 2021 kohtunõude täitmine, 20. mai 2021 täiendavate tõendite

esitamine ja 16. juuni 2021 menetluskulude nimekirja koostamine, kuid ka nende toimingute

ajakulu on ülepaisutatud. 17. mai 2021 seisukoha koostamiseks ja 20. mai 2021 täiendavate

tõendite esitamiseks võis hagejal kuluda kokku maksimaalselt 2 tundi. Hageja põhjendatud

ajakulu vastuhagi menetlemisega seonduvalt on 2 tundi ja 20 minutit (2 tundi seisukoha ja

lisade esitamine + 20 minutit menetluskulude nimekirja esitamine). Arvestades, et hageja

lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasumäär on 160 eurot (koos käibemaksuga), on

põhjendatud hageja õigusabikulud summas 373,30 eurot.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

7. Kostja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada Harju Maakohtu 21. juuni 2021

määruse resolutsiooni p-d 2– 4, millega jäeti menetluskulud kostja kanda, mõisteti kostjalt

hageja kasuks välja menetluskulud 373,30 eurot ja viivis. Kostja palub teha uue otsuse, millega

jätta menetluskulud poolte endi kanda või alternatiivselt määrata hageja menetluskuludeks

50 eurot.

Maakohus on oluliselt rikkunud menetlusnorme, kuna on küsinud vastaspoole arvamust

vastuhagi kohta enne vastuhagi menetlusse võtmist. Hageja seisukoht ei olnud vajalik ning see

ei ole proportsionaalne väljamõistetud summaga. Seisukoht mahub ühele leheküljele, mille

koostamine ei võta aega rohkem kui 15 kuni 45 minutit. Sisuliselt on seisukohas kopeeritud

üksnes menetluskäik.

8. Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata.

9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus

TsMS §-ga 659) alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on

seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks.

11. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6

(koosmõjus TsMS §-ga 659) kohaselt ei pea vajalikuks neid täies ulatuses korrata. TsMS § 659

ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse põhjal maakohtu

määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Avaldaja

vaidlustas maakohtu määruse menetluskulude jaotuse ja suuruse osas (maakohtu määruse

resolutsiooni p-d 2–4). Muus osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud ning see on TsMS

§ 466 lg 3 esimese lause järgi jõustunud.

12. Maakohus jättis menetluskulud õigesti kostja kanda. TsMS § 168 lg 1 sätestab, et hageja

kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. TsMS

§ 373 lg 3 kohaselt kohaldatakse vastuhagi avaldusele hagiavalduse kohta sätestatut. Praegusel

juhul keeldus maakohus kostja vastuhagi menetlemast, mistõttu tuli lähtuvalt TsMS § 168

lg-st 1 jätta menetluskulud kostja kanda.

13. Kolleegium ei nõustu määruskaebuse väitega, et maakohus ei oleks tohtinud vastuhagi osas

hageja seisukohta küsida. TsMS § 372 lg 3 sätestab, et kohus võib vajaduse korral küsida kostja

seisukohta hagi menetlusse võtmise lahendamiseks ja pooled ära kuulata. Kuivõrd seadus lubab

kohtul vastaspoole arvamust küsida ning maakohus on antud võimalust kasutanud, pidi hageja

kohtunõudele vastama. Maakohus on kindlaks määranud ja välja mõistnud hageja

menetluskulud üksnes seoses 17. mai 2021 ja 20. mai 2021 menetlustoimingutega, mis

seondusid kohtunõudele vastamisega. Seetõttu on eelnevalt nimetatud menetluskulud

hüvitatavad.

14. Määruskaebuse esitaja on palunud hageja menetluskulude suurust vähendada. Kolleegium

selgitab, et kohus saab ja peab TsMS § 175 lg 1 alusel otsustama, kas kantud kulud olid

konkreetse menetluse kontekstis põhjendatud ja vajalikud. Kuna menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 esimese

lause järgi kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja vaidluse

keerukust hinnates, sekkub kõrgema astme kohus sellesse üksnes juhul, kui kohus on ületanud

diskretsiooni piire (vt nt Riigikohtu üldkogu 2. mai 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16,

p 56). Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb kohtulik kontroll menetluskulude hüvitamise

otsustele piiratuks.

15. Maakohtu põhjendatuks peetud ajakulu (kokku 2 tundi 20 minutit) on kooskõlas asja

mahukuse ja menetlustoimingute sisuga. Maakohus on kostja taotletud lepingulise esindaja

kulu vähendanud 2 tunni ja 35 minuti võrra, määrates rahaliselt kindlaks hageja menetluskulud

vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Maakohus ei ole menetluskulude kindlaksmääramisel

ületanud diskretsiooni piire. Maakohtu järeldus hageja vajaliku ja põhjendatud õigusabikulu

kohta põhineb hagejale osutatud õigusabiteenuse sisu ja kestuse analüüsil. Ringkonnakohus ei

saa ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt

seetõttu, et kostja hinnangul kulus õigusabi osutaval isikul menetlusdokumendi koostamiseks

vähem aega, kui maakohus pidas põhjendatuks. Asjaolu, et kostja maakohtu määratud

menetluskuludega ei nõustu, ei muuda maakohtu määrust selles osas ebaõigeks.

16. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega seoses lepingulise esindaja tunnitasuga

ning ei pea vajalikuks neid korrata vastavalt TsMS § 654 lg-le 6.

17. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad sellega seonduvad menetluskulud TsMS

§ 171 lg 1 alusel kostja kanda. Eeltoodu puudutab üksnes menetluskulude jaotuse vaidlustamise

kulu, kuivõrd TsMS § 178 lg 4 järgi kulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid

ei hüvitata.

18. Kolleegium määrab TsMS § 174 lg 3 järgi kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

19. Ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt osutas lepinguline esindaja

hagejale 9. augustil 2021 õigusabi 1 tund (kostja määruskaebusele seisukoha koostamine ja

kohtule

edastamine).

Arvestades

kostja

määruskaebuse

sisu

ja

mahtu,

hageja

menetlustoimingute ja -dokumentide väikest mahtu ning asja vähest keerukust on hageja

lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud osaliselt. Kuna vastus määruskaebusele sisaldab

vastuväiteid ka menetluskulude suuruse osas ning menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata, tuleb hageja ringkonnakohtus kantud

menetluskulud jätta 40 minuti ulatuses hageja enda kanda. Hageja esindaja teostatud toimingud

on ringkonnakohtus põhjendatud ja vajalikud 20 minuti ulatuses.

20. Lisaks õigusabitoimingute vajalikkusele ja põhjendatusele tuleb kohtul TsMS § 175 lg 1

alusel hinnata ka ühe tööühiku, st esindaja tunnitasu põhjendatust. Tunnitasu põhjendatuse

hindamisel tuleb lähtuda mh tsiviilasja keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja

kvalifikatsioonist.

21. Hageja on taotluses välja toonud, et tema lepingulise esindaja tunnitasu on 192 eurot (koos

käibemaksuga). Kolleegium peab määruskaebemenetluse vähest keerukust arvestades hageja

esindaja tunnitasu põhjendatuks summas 160 eurot (koos käibemaksuga), mis vastab

kohtupraktikas tavapäraselt põhjendatuks peetud tasule. Hageja on TsMS § 174 lg 10 alusel

kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ja ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi

arvestada. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele määruskaebemenetluse kulu

53,33 eurot (koos käibemaksuga). Lisaks tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja taotlusel

tema kasuks välja mõista hüvitatavatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras viivis alates määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

22. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib

menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 200 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)