3-21-2076/17 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Virgo

Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

12. oktoober 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2076

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus XXi kinnipidamise ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Katri

Bergmann

Puudutatud isik – XX, riigi õigusabi korras määratud

esindaja advokaat Kardo Karon

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 14. septembri 2021. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata XX taotlus vaadata määruskaebus läbi kohtuistungil.

2. Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 14. septembri 2021. a

määruse resolutsioon haldusasjas nr 3-21-2076 muutmata. Muuta halduskohtu

määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

3. Tõlkida määruse resolutsioon ja põhjendused araabia keelde.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 2, § 265

lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirvalveamet (PPA) pidas 12.07.2018 Võru maakonnas Setomaa vallas

Kolodavitsa külas ebaseaduslikus piiriületuses kahtlustatuna kinni dokumentideta isiku, kes

väitis ennast olevat Palestiina Riigi kodaniku (sündinud xxx, elukoht Axarai piirkond Istanbulis

Türgi Vabariigis). Samal päeval avaldas isik suuliselt soovi saada varjupaika. Tartu

Halduskohus andis 16.07.2018 määrusega nr 3-18-1399 PPA-le loa välismaalasele

rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel isiku kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse

paigutamiseks.

X

esitas

17.07.2018

PPA-le

taotluse

3-21-2076

2(8)

varjupaigamenetlusest loobumiseks. PPA lõpetas 23.07.2018 otsusega tema rahvusvahelise

kaitse taotluse menetluse. Isik otsust ei vaidlustanud. PPA tegi isikule 07.08.2018 koheselt

sundtäidetava lahkumisettekirjutuse nr 1043792099 ja kohaldas sissesõidukeeldu 5 aastaks.

2. Tallinna Halduskohus andis haldusasjas nr 3-18-1580 loa isiku kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS)

alusel ning pikendas seda määrustega haldusasjades nr 3-18-1579 ja 3-18-1580.

3. PPA-l ei õnnestunud isikut tuvastada ja Eestist välja saata, sest Palestiina ja Alžeeria

ametivõimudele esitatud päringutele tuli vastus, et nende andmebaasides sellise nime ja

sünniajaga isikut (XX, xxx) ei leidu. X vabastati 07.05.2019 kinnipidamiskeskusest ning PPA

kohaldas isikule VSS § 10 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmeid. Isik ei täitnud

järelevalvemeetmeid, vaid lahkus kahe kuu pärast Eestist ebaseaduslikult Soome, kust ta saadeti

16.01.2020

Dublini

määruse

alusel

Eestisse

tagasi.

PPA

määras

isikule

uued

järelevalvemeetmed, mida isik ei täitnud ka sel korral, lahkudes Eestist Poola. 18.02.2021

saadeti isik Dublini määruse alusel Poolast Eestisse tagasi. Isik avaldas Poolas enda uued

isikuandmed: X, sündinud xxx, kodakondsus Alžeeria, isanimi I, emanimi F. Poola tuvastas

isiku andmebaasi Eurodac andmete (sõrmejälgede) alusel.

4. Tallinna Halduskohus andis 19.02.2021 määrusega nr 3-21-352 PPA-le X kinnipidamiseks

ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks VSS alusel.

5. PPA esitas 01.03.2021 Alžeeria saatkonnale palve isiku tuvastamiseks ja reisidokumendi

väljastamiseks. Alžeeria saatkond teavitas 26.04.2021, et isik on tuvastatud kui Alžeeria

kodanik XX (sündinud xxx Sidi Bel-Abbes, B ja A poeg). Alžeeria saatkond teatas 04.05.2021

kirjas, et reisidokumendi väljastamine on pädeva institutsiooni poolt peatatud. Seoses

koroonaviirusega on Alžeeria piir kinni ja välismaale jäänud kodanike kodumaale naasmine on

peatatud. Välisministeerium esitas PPA palvel 07.06.2021 Alžeeriale noodi selle kohta, et

isikule ei ole dokumenti väljastatud. Alžeeria saatkond teavitas 21.06.2021 kirjas, et noot on

edastatud pädevale institutsioonile, Alžeeria piir on osaliselt avatud, kuid dokumendi

väljastamine on peatatud kuni edaspidise teateni.

6. XX esitas 11.08.2021 rahvusvahelise kaitse taotluse. Tallinna Halduskohus andis

13.08.2021

määrusega

haldusasjas

nr

3-21-1866

loa

XX

kinnipidamiseks

ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks VRKS § 361 lg 1, lg 2 p-de 4 ja 5 alusel, kuid mitte

kauemaks kui 13.10.2021.

7. PPA tegi isiku 02.09.2021 taotluse alusel rahvusvahelise kaitse menetluse lõpetamise

otsuse. XX peeti 13.09.2021 VSS § 15 lg 1, § 15 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 alusel 48 tunniks kinni.

8. PPA esitas 13.09.2021 Tallinna Halduskohtule taotluse XX kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks VSS § 15 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 alusel.

Isikul puudub seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks. Isikule 07.08.2018 koostatud

koheselt sundtäidetav lahkumisettekirjutus nr 1043792099 on kehtiv ning kuulub täitmisele.

Ebaseaduslikult Eestist teise liikmesriiki lahkumist ei saa tõlgendada ettekirjutuse täitmisena.

Täidetud on VSS § 15 lg 1 eeldused.

Põgenemisoht on ilmne (VSS § 68 p-d 2, 5, 8 ja 9). Isik on korduvalt muutnud oma nimekuju,

sünniaega ja päritoluriiki. Põgenemisoht valeandmete esitamisel seisneb selles, et isik takistab

enda tuvastamist ja väljasaatmist kodakondsusjärgsesse riiki. Kuigi Alžeeria saatkond on

kinnitanud, et tegemist on Alžeeria kodanikuga, ei ole põgenemisoht ära langenud. Isik on

varem korduvalt lahkunud Eestis Vabariigist temale sobivasse riiki. Isik on öelnud, et tema

eesmärk ei olnud kunagi saabuda Eestisse, vaid minna Saksamaale, et parandada enda

3-21-2076

3(8)

majanduslikku olukorda. Isik ei järginud kinnipidamiskeskusest vabastamisel korduvalt temale

määratud järelevalvemeetmeid. On ilmselge, et isik kasutab kõiki võimalusi, et ebaseaduslikult

Euroopas liikuda. Teda pole takistanud dokumentide puudumine, järelevalvemeetmete

kohaldamine ega korduv Eestisse tagasisaatmine.

Esineb VSS § 15 lg 2 p-s 2 sätestatud kinnipidamise alus. Isiku varasem käitumine on näidanud,

et järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust (isik ei

ole iseseisvalt taotlenud endale dokumenti ega täitnud lahkumiskohustust). Esitades erinevates

riikides muudetud isikuandmeid, ei täida isik kaasaaitamiskohustust, takistades väljasaatmist.

Väljasaatmine ei ole muutunud perspektiivituks. Tagasipöördumiseks vajalike dokumentide

vormistamise menetlus on pooleli. Alžeeria saatkonna vastuse kohaselt on dokumentide

väljastamine peatatud, mitte lõpetatud. Isiku kaasaaitamiskohustuse täitmise eiramise tõttu on

tema väljasaatmise korraldamine tunduvalt aeganõudvam. Isikul puuduvad isikut tõendavad

dokumendid (VSS § 15 lg 2 p 3), mistõttu ei ole võimalik tema väljasaatmist lõpule viia.

Alžeeria saatkond on kinnitanud, et XX(X) on Alžeeria kodanik. PPA on isikule

reisidokumendi hankimise kiirendamiseks pöördunud ka Välisministeeriumi poole, kuid

endiselt pole Alžeeria pädev institutsioon dokumenti väljastanud. Isik pole ajavahemikul 2018‒

2021 dokumendi taotlemiseks ise midagi ette võtnud.

VSS § 10 lg 2 sätestatud leebemad järelevalvemeetmed ei ole piisavad. Isik on ka varem eiranud

järelevalvemeetmeid ning lahkunud omavoliliselt Eestist teistesse Euroopa riikidesse.

Paigutamine kinnipidamiskeskusesse on proportsionaalne, kohane ja vajalik sunnivahend isiku

dokumenteerimiseks ja väljasaatmise tagamiseks.

9. PPA täpsustas 14.09.2021 kohtuistungil, et taotleb luba kaheks kuuks.

10. XX selgitas 14.09.2021 kohtuistungil, et ta pöördus 15‒20 päeva tagasi Alžeeria saatkonna

poole seoses dokumendi saamisega ja on seejärel pea iga päev nendega ühendust võtnud, samuti

pöördunud IOM-i poole abi saamiseks päritoluriiki naasmisel. Ta tahab naasta Alžeeriasse või

mõnda teise Araabia riiki, sest kinnipidamine mõjub halvasti vaimsele tervisele. Kuna tänaseks

on asjaolud muutunud, isik täidab kaasaaitamiskohustust ja tahab naasta päritoluriiki, pole

põgenemisoht enam sama ja võiks kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid. PPA pole

viimasest istungist (augustis) arvates väljasaatmisega kaugemale jõudnud, mis viitab, et ka

järgneva kahe kuuga ei toimu midagi.

11. Tallinna Halduskohus rahuldas 14.09.2021 määrusega PPA taotluse ning andis loa XX

kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse

äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 14.11.2021 (k.a).

VSS § 15 lg 2 p-le 2 tuginemine pole enam põhjendatud. PPA esindaja ei vaidlustanud isiku

väidet, et ta on pärast augustis toimunud eelmist kohtuistungit olnud ühenduses päritoluriigi

saatkonnaga. Seega ei saa isikule enam heita ette asjaolu, et ta takistab enda dokumenteerimist.

Täidetud on VSS § 15 lg 2 p 3 kohaldamise eeldus. Isikule dokumendi hankimine tema

kodakondsusjärgsest riigist viibib. PPA ei ole tegevusetu (viimati esitati Välisministeeriumi

kaudu 21.06.2021 noot Alžeeria saatkonnale). PPA ootab isiku kodakondsusjärgse riigi taga

ning praegu pole veel alust asuda seisukohale, et dokumentide saamine on muutunud

lootusetuks ja sellest tulenevalt pole isikut võimalik Eestist Alžeeriasse välja saata. Asjaajamise

aeglus ei ole tingitud PPA-st ega Eesti riigist. Samuti pole alust väita, et koroonaviirusest

tingitud reisimispiirangud takistaksid tagasi saatmist, kuna lennuliiklus toimub Alžeeriaga

vähemalt Prantsusmaa ja Itaalia kaudu ning teiste EL-i liikmesriikide kaudu saab tagasisaatmist

3-21-2076

4(8)

korraldada. PPA selgitas istungil, et saab ka IOM-i poole pöörduda, kui see peaks võimaldama

tagasisaatmist kiirendada.

Isiku puhul esineb jätkuvalt reaalne põgenemisoht (VSS § 15 lg 2 p 1; VSS § 6⁸ p-de 2, 5, 8 ja

9 mõttes), vaatamata tema kohtuistungil esitatud väitele, et ta soovib naasta Alžeeriasse või

muusse Araabia riiki ega hoia väljasaatmisest kõrvale. Isiku varasem käitumine ei anna alust

pidada teda usaldusväärseks. Faktilised asjaolud (kahel korral Eestist ebaseaduslik lahkumine

teise EL-i liikmesriiki ja kohaldatud järelevalvemeetmete korduv rikkumine; kõigi võimaluste

kasutamine enda isiku tuvastamise ja kodakondsusjärgse riigi kindlakstegemise takistamiseks;

põhjendamatu varjupaigataotluse korduv esitamine väljasaatmise takistamiseks; ebaseaduslik

piiriületus) annavad alust järeldada reaalset põgenemisohtu. Kuna PPA on isiku suhtes juba

varem kahel korral kohaldanud leebemaid järelevalvemeetmeid (VSS § 10 lg 2), mis pole

põgenemist ära hoidnud, pole piisavalt alust uskuda, et need võiksid seekord toimida.

Dokumentide puudumine pole Eestist lahkumist takistanud ning väited soovist naasta

Alžeeriasse pole veenvad, sest isik väidab samas, et tema Alžeeriasse tagasisaatmine pole

reaalselt võimalik. See viitab pigem soovile vabaneda kinnipidamiskeskusest ja katsetada uuesti

lahkumist

mõnda teise Schengeni

ala riiki, eeldatavalt Saksamaale.

Leebemate

järelevalvemeetmete kohaldamiseks ei piisa ainuüksi sellest, et nende kohaldamine oleks

objektiivselt võimalik, vaid järelevalvemeetmete kohaldamine peaks olema ka tõhus ehk

tagama tulemuslikult lahkumiskohustuse täitmise. Kinnipidamine on selleks praegusel juhul

ainus tõhus meede.

Kinnipidamise ebaproportsionaalsusele viitavaid asjaolusid isik istungil välja ei toonud.

Vaimse tervise probleemiga saab tegeleda kinnipidamiskeskuses, kus on vastav

meditsiinipersonal ja võimalus saada vajadusel abi ka tõsisema vaimse tervise probleemi korral.

Möödunud pole ka VSS-s ettenähtud maksimaalne võimalik kinnipidamise kestus (VSS § 25

lg 2).

Kohus rahuldas isiku menetlusabi taotluse ja vabastas ta HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel

kohtumääruse resolutsiooni ja põhjenduste araabia keelde tõlkimise kulude kandmisest.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

12. XX (määruskaebuses X) palub 29.09.2021 määruskaebuses tühistada Tallinna

Halduskohtu 14.09.2021 määrus ja vabastada end viivitamatult kinnipidamiskeskusest.

Kohus ei ole piisaval määral arvesse võtnud kaebajaga seotud olulisi asjaolusid.

Tõenäosus, et kaebaja saadetakse välja käesoleva aasta sees, on äärmiselt ebatõenäoline. Veelgi

ebatõenäolisem on väljasaatmine enne 14.11.2021, mis on kinnipidamise tähtaeg. Kaebaja

väljasaatmine võib olla võimatu, sest Alžeeria ei ole huvitatud tema vastuvõtmisest.

Kaebaja osas ei esine põgenemisohtu, mis õigustaks tema kinnipidamist. Kaebaja soovib naasta

Alžeeriasse või muusse Araabia riiki, sest teda on juba üle poole aasta kinnipidamiskeskuses

kinni peetud ja see põhjustab vaimse tervise probleeme. Kinnipidamiskeskuse tingimused on

nagu vanglas ning meditsiinipersonalist ei piisa, et vaimse tervise probleeme lahendada.

Probleemi algallikas on ebaõiglane kinnipidamine. Kaebaja kinnipidamine ei ole

proportsionaalne. Igasugune põgenemisoht ei too endaga kaasa vältimatut vajadust isiku

kinnipidamiseks. Põgenemisoht ei pea olema täielikult välistatud, et isikut saaks

kinnipidamiskeskusest vabastada. Kaebaja on näidanud oma tegudega, et on valmis täitma

kaasaaitamiskohustust ja naasma Alžeeriasse. Kaebaja saaks viibida Eestis olles vabaduses ja

3-21-2076

5(8)

täita järelevalvemeetmeid, suhelda Alžeeria võimudega ja tegeleda enda vaimse tervise

muredega. PPA võib kohaldada mitut leebemat järelevalvemeedet korraga.

Kaebaja soovib asja arutamist kohtuistungil, kuhu palub kutsuda araabia keele tõlgi.

13. PPA palub 07.10.2021 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.

Halduskohus on lähtunud kaebajast ja temaga seotud asjaoludest ning on määrust põhjendanud.

Kuigi kohus leidis, et dokumenteerimise takistamine ei ole enam eraldiseisva alusena

kohaldatav, on kaebaja tegevus mõjutanud nii dokumentide taotlemise kui kinnipidamise

pikkust. Väljasaatmine ei ole perspektiivitu ja kinnipidamise alus ei ole ära langenud. Isiku

dokumenteerimine on pooleli. Alžeeria saatkonna info kohaselt on dokumentide väljastamine

peatatud, mitte lõpetatud. Kaebaja poolt kaasaaitamiskohustuse täitmise eiramise tõttu on tema

dokumenteerimine ja väljasaatmise korraldamine tunduvalt aeganõudvam. Kaebajal puuduvad

Eestis elu- ja töökoht, sotsiaalsed sidemed ja piisavad rahalised vahendid toimetulekuks.

Tulenevalt kaebaja varasemast käitumisest (loata lahkumine Eestist, järelevalvemeetmete

mittetäitmine, valeandmete esitamine) on alust arvata, et vabaduses viibides ja soodsamate

tingimuste ilmnemisel hakkab isik väljasaatmisest kõrvale hoiduma ega pruugi enam teha PPA-

ga dokumentide hankimisel koostööd. Isiku puhul esineb reaalne põgenemisoht (VSS § 68 p-d

2, 5, 8 ja 9) ning täidetud on VSS § 15 lg 2 p-de 1 ja 3 tingimused.

Kaebajal on võimalik soovi korral pöörduda psühholoogi poole. Kaebaja ei ole avaldanud

selleks soovi. Kaebajal on esinenud kaebused seoses füüsiliste probleemidega.

Leebemad järelevalvemeetmed ei ole piisavad ega taga eesmärki.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. HKMS § 210 lg 4 kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei

pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. HKMS § 265 lg 5 sätestab, et haldustoiminguks loa

andmise määruse peale esitatud määruskaebuse läbivaatamiseks ei ole vaja korraldada

kohtuistungit isegi siis, kui see oli nõutav loa andmise otsustamisel. Määruskaebuse

kohtuistungil läbivaatamise vajadust ei ole millegagi põhjendatud. Määruskaebuse esitaja on

saanud oma seisukohti isiklikult väljendada Tallinna Halduskohtu 14.09.2021 istungil, kus

osales ka araabia keele tõlk. Määruskaebuse esitajal on riigi õigusabi korras määratud esindaja,

kes on saanud määruskaebuses tuua välja kõik asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud ja

põhjendused. Määruskaebuse väiteid on võimalik analüüsida kirjalikus menetluses, mistõttu

jääb taotlus kohtuistungi korraldamiseks rahuldamata.

15. Ringkonnakohus käsitab määruskaebuse esitaja taotlust tõlgi kaasamiseks taotlusena anda

menetlusabi asjas tehtava kohtumääruse tõlkimise kulude kandmiseks. Tallinna Halduskohus

on 14.09.2021 määrusega rahuldanud XX menetlusabi taotluse ning vabastanud ta

kohtumääruse resolutsiooni ja põhjenduste araabia keelde tõlkimise kulude kandmisest (HKMS

§ 110 lg 1 p 1). Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud jätkata XX menetlusabi andmist

(HKMS § 114 lg 2).

16. Halduskohus on XX kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa andmisel tuginenud VSS

§ 15 lg 2 p-dele 1 ja 3. VSS § 15 lg-st 1 tulenevalt võib välismaalast VSS § 15 lg-s 2 sätestatud

alustel kinni pidada, kui VSS § 10 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt

kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning

kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.

VSS § 15 lg 2 p 1 võimaldab kinnipidamist eelkõige juhul, kui esineb isiku põgenemise oht

ning sama sätte punkt 3 juhul, kui isikul puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid

3-21-2076

6(8)

või

nende

hankimine

viibib.

Halduskohus

on

õigesti

osutanud,

et

leebemate

järelevalvemeetmete kohaldamiseks ei piisa ainuüksi sellest, et nende kohaldamine oleks

objektiivselt võimalik, vaid järelevalvemeetmete kohaldamine peaks olema ka tõhus ehk

tagama tulemuslikult lahkumiskohustuse täitmise. Isiku kinnipidamine ei oleks järelikult

proportsionaalne eelkõige juhul, kui sama eesmärki (st lahkumiskohustuse täitmist) oleks

samavõrra tõhusalt võimalik saavutada ka leebemate järelevalvemeetmete kohaldamisega.

17. VSS § 15 lg 2 p-s 1 sätestatud põgenemisohtu on määruskaebuse esitaja puhul seostatud

VSS § 68 p-des 2, 5, 8 ja 9 märgitud asjaoludega. Isiku põgenemise ohu tuvastamiseks ei piisa

siiski pelgalt mõne VSS §-s 68 sätestatud asjaolu kindlakstegemisest, vaid tegelikku

põgenemisohtu tuleb hinnata, arvestades kogumis konkreetset isikut puudutavaid asjaolusid (nt

Riigikohtu 30.03.2021 määrus nr 3-20-2004, p 18; 19.06.2019 määrus nr 3-19-415, p 11). PPA

ja halduskohus on põhjendatult leidnud, et XX seotud asjaolud kogumis annavad piisava aluse

järeldada tema puhul reaalset põgenemisohtu. Eelkõige omab tähtsust, et isik on korduvalt

rikkunud tema suhtes kohaldatud leebemaid järelevalvemeetmeid ning lahkunud loata määratud

elukohast (VSS § 68 lg-d 5 ja 9), ning on kahel korral lahkunud ebaseaduslikult teise EL-i

liikmesriiki (Soome ja Poola), jättes lahkumisettekirjutuse nõuetekohaselt täitmata. Seega on

isiku käitumises tuvastatav järjepidevus ning esineb mõistlik põhjus eeldada, et

kinnipidamiskeskusest vabastamise korral võib ta taas Eestist lahkuda. Põgenemisohtu ei

vähenda XX kinnitus, et ta ei soovi põgeneda. Isik on korduvalt esitanud valeandmeid, muutes

oma nime, sünniaega ja päritoluriiki, et takistada enda isiku tuvastamist ja kodakondsusjärgse

riigi kindlakstegemist (VSS § 68 p 2). Sellest nähtub põhjus isiku ütlustes kahelda.

18. XX puhul esineb ka VSS § 68 p-s 8 sätestatud asjaolu, mis eraldi võetuna ei pruugi siiski

olla piisavalt kaalukas reaalse põgenemisohu järeldamiseks. Määruskaebuse esitaja on küll

peetud Eesti välispiiri ebaseaduslikul ületamisel kinni, samas toimus see juba 12.07.2018 ja isik

avaldas samal päeval soovi rahvusvahelise kaitse saamiseks. Seetõttu ei saa üksnes

ebaseaduslikust piiriületusest järeldada isiku eesmärki liikuda Eestist edasi ja valmisolekut

rikkuda selleks vajaduse korral kehtivaid õigusakte. Seda olenemata asjaolust, et isik võttis

rahvusvahelise kaitse taotluse 17.07.2018 tagasi ning PPA lõpetas 23.07.2018 otsusega nr

7001810125-1 rahvusvahelise kaitse menetluse (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 12.05.2021

määrus nr 3-21-352, p 14).

19. PPA ja halduskohus on tuginenud ka VSS § 15 lg 2 p-le 3. Nimetatud sätet tuleb tõlgendada

kooskõlas direktiivi 2008/115/EÜ art 15 lg-ga 1. Direktiivi art 15 lg 1 punkt b sätestab, et isikut

võib kinni pidada, kui ta hoiab kõrvale tagasisaatmise ettevalmistamisest või väljasaatmisest

või takistab neid. Seetõttu on võimalik tagasipöördumiseks vajalike dokumentide puudumisele

tugineda üksnes siis, kui isik ei aita kaasa endale dokumentide hankimisel. Analoogselt on

Euroopa Kohus asjas nr C-146/14 (p 73) leidnud, et väljasaadetava kinnipidamise direktiivi art

15 lg 6 alusel pikendamise ainsaks põhjenduseks ei saa olla dokumentide puudumine

(Riigikohtu 16.06.2017 määrus nr 3-3-1-24-17, p 11; Tallinna Ringkonnakohtu 14.08.2020

määrus nr 3-20-1086, p-d 14 ja 15).

20. Koostöö puudumine direktiivi 2008/115 art 15 lõike 6 tähenduses eeldab, et ametiasutus,

kes langetab otsust kolmanda riigi kodaniku kinnipidamise pikendamise osas, uurib ühelt poolt

selle kodaniku käitumist esialgse kinnipidamise ajal, tegemaks kindlaks, kas viimane on

keeldunud pädevate ametiasutustega koostööst seoses väljasaatmise täideviimisega, ja teiselt

poolt uurib võimalust, et nimetatud kodaniku käitumise tõttu kestab väljasaatmine kauem kui

ette nähtud. Kui viimase väljasaatmine kestab või kestis ettenähtust kauem mõnel muul

põhjusel, ei saa tuvastada asjaomase kodaniku käitumise ja kõnealuse väljasaatmise kestuse

vahel põhjuslikku seost ja seega ka viimase koostöö puudumist (Euroopa Kohtu 05.06.2014

otsus nr C-146/14, p 82).

3-21-2076

7(8)

21. Eelviidatud kohtupraktikat tuleb mõista nii, isiku kaasaaitamiskohustuse rikkumise

jaatamiseks peab isik olema keeldunud koostööst PPA-ga. PPA on 13.09.2021 taotluses

selgitanud, et XX puudub kehtiv reisidokument, ning juhul, kui isik oleks ise endale

reisidokumenti taotlenud, oleks tema kinnipidamise ja väljasaatmise menetlus kiirem. Vaidlust

ei ole selles, et isikul puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid ning praeguseks ei

ole kahtlusi ka isikusamasuses. Samas ei ole praegu enam põhjendatud asuda seisukohale, et

isik ei ole huvitatud dokumentide saamisest ega aita sellele kaasa. XX selgitas halduskohtu

istungil, et on pöördunud dokumendi saamiseks Alžeeria saatkonna poole ning on pärast seda

saatkonnaga pea iga päev ühenduses olnud. PPA seda isiku väidet vaidlustanud ei ole. PPA

taotluse kohaselt on Alžeeria saatkond teatanud, et isiku reisidokumendi väljastamine on

peatatud ning asjaajamine ei ole viibinud PPA tõttu. PPA ei ole esile toonud, et

väljasaatmismenetlus pikeneb üksnes XX tulenevatel põhjustel. Kaasaaitamiskohustus ei

saanud isikul tekkida enne väljasaatmismenetluse algust, mistõttu ei oma sellega seoses tähtsust

varem isikut tõendava dokumendi mittetaotlemine. Eelneva tõttu ei ole VSS § 15 lg 2 p-s 3

sätestatud kinnipidamise alus täidetud.

22. Ringkonnakohus

nõustub

halduskohtuga,

et

isiku

kättesaadavus

väljasaatmise

täideviimiseks ei ole saavutatav VSS § 10 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmete

kohaldamisega.

XX

suhtes

on

varasemalt

kahel

korral

kohaldatud

leebemaid

järelevalvemeetmeid, kuid isik on jätnud need täitmata ja lahkunud loata Eestist. Isiku suhtes

esineb jätkuvalt põgenemise oht. Seega ei saa praegusel juhul eeldada, et leebemate

järelevalvemeetmete

kohaldamine

välistaks

isiku

lahkumise

Eestist

enne

väljasaatmismenetluse lõppu. Isikul puuduvad Eestiga isiklikud, majanduslikud ja sotsiaalsed

sidemed, mis põgenemisohtu vähendaks. Samuti puudub isikul dokument, mida hoiule võtta.

23. Hetkel ei ole alust asuda seisukohale, et Alžeeriast dokumentide saamine on muutunud

lootusetuks. PPA on pöördunud Välisministeeriumi kaudu Alžeeria saatkonna poole viimati

21.06.2021 noodiga. Alžeeria saatkond on kinnitanud, et XX on Alžeeria kodanik, kuid tema

reisidokumendi väljastamine on peatatud. PPA selgitas halduskohtu istungil, et saab pöörduda

ka IOM-i poole, kui see peaks võimaldama väljasaatmise kiirendamist. Isiku väljasaatmine on

faktiliselt välistatud, kui on selge, et puudub vastuvõttev riik. Sellise olukorraga oleks tegemist

siis, kui välisriik, kuhu isikut tahetakse saata, ei võta väljasõidukohustuse sundtäitmise korras

isikut ühelgi juhul vastu (Riigikohtu 19.06.2011 otsus nr 3-3-1-84-11, p 29). Praegusel juhul

sellist olukorda ei esine. Samuti ei ole alust väita, et COVID-19 haiguse levikust tingitud

reisimispiirangud võiksid takistada isiku tagasisaatmist. Seega ei saa pidada isiku väljasaatmist

perspektiivituks või sedavõrd aeganõudvaks, et õigustada isiku vabastamist.

24. Ringkonnakohtule ei nähtu mingite sedalaadi asjaolude esinemist, millest saaks järeldada,

et vaatamata VSS § 15 lg 2 p-s 1 sätestatud asjaolu esinemisele oleks isiku

kinnipidamiskeskuses kinnipidamine ebaproportsionaalne. XX väited seoses vaimse tervise

probleemidega ei muuda eelnevat seisukohta. Kinnipidamiskeskuses jälgitakse nii isiku

füüsilist kui vaimset tervist ning XX on võimalik pöörduda psühholoogi poole. PPA kinnitusel

on isik seni pöördunud kinnipidamiskeskuse poole üksnes kaebustega füüsilise tervise osas.

Määruskaebuse esitaja ei väida, et talle oleks jäetud vajalik ravi osutamata.

25. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 14.09.2021

määruse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus muudab osaliselt halduskohtu määruse

põhjendusi VSS § 15 lg 2 p 3 aluse esinemise osas.

26. XXe määruskaebuse menetluses riigi õigusabi osutanud advokaadil on õigus esitada

ringkonnakohtule taotlus riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramiseks 30 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

3-21-2076

8(8)

(allkirjastatud digitaalselt)