2-21-109121/7 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Karina Kukkes

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. oktoober 2021, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-109121

Tsiviilasi

Renovum OÜ hagi M. U. vastu põhivõlgnevuse 822

euro 78 sendi, intressi, viivise ja lepingu hooldustasu

saamiseks

Tsiviilasja hind

1408 eurot 77 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Renovum OÜ (registrikood 14042462, asukoht

Tartu mnt 50, Tallinn), lepinguline esindaja Aivira

Kollamaa

Kostja: M. U. (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht

xxxxxxxxxxxx-xxxxxxxx)

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista M. U. kasuks Renovum OÜ kasuks välja laenulepingust nr Y200221051

tulenev võlgnevus 970 eurot 91 senti (põhivõlg 822 eurot 78 senti, intress 112 eurot 14

senti, lepingu hooldustasu 11 eurot 61 senti ja sissenõutavaks muutunud viivis 24 eurot

38 senti).

3. Mõista M. U. Renovum OÜ kasuks välja viivis põhivõlalt (822 eurolt 78 sendilt)

alates 1. juulist 2021 kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud määras.

4. Jätta menetluskuludest 26% Renovum OÜ ja 74% M. U. kanda.

5. Mõista M. U. Renovum OÜ kasuks välja menetluskulud 340 eurot 40 eurot.

6. Mõista M. U. Renovum OÜ kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt (340 eurolt 40 sendilt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle

täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

7. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

8. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale

kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või

kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500

eurot.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse või kaja.

ASJAOLUD

1. Renovum OÜ (hageja) esitas 31. märtsil 2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse M. U. (kostjalt) 1376 euro 62 sendi saamiseks. Kohus tegi 5. aprillil 2021 võlgnikule

makseettepaneku, millele võlgnik esitas 24. mail 2021 vastuväite. 3. juunil 2021 lõpetas Pärnu

Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja edastas nõude kostja vastu Tartu Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 28. juunil 2021 Tartu Maakohtule hagi kostja vastu, milles palub mõista kostjalt

enda kasuks välja võlgnevus 1071 eurot 51 senti (s.o põhivõlg 822 eurot 78 senti, intress 112

eurot 14 senti, lepingu hooldustasu 11 eurot 61 senti ja 28. juuni 2021 seisuga sissenõutavaks

muutunud viivis 124 eurot 98 senti). Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivis põhivõlalt

alates 1. juulist 2021 kuni selle kohase tasumiseni kokkulepitud lepingujärgses määras (41%

aastas). Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Ühisraha OÜ 25. veebruaril 2020 laenulepingu nr

Y200221051, mille alusel väljastas Ühisraha OÜ kostjale laenu summas 1000 eurot. Kostja

kohustus laenu tagastama osamaksetena perioodiga 30 kuud (intressiga 41% aastas, 0,114%

päevas). Vastavalt portaali hinnakirjale on lepingu igakuiseks hooldustasuks 2 eurot 50 senti.

Kostja on laenu tagasimakseid tasunud 503 euro 85 sendi ulatuses, millest esmalt on maha

arvestatud võlgnevuse sissenõudekulu (70 eurot) ning seejärel põhiosa, intressi ja lepingu

hooldustasu (433 eurot 85 senti). Kostja lepingust tulenev põhivõlg on 822 eurot 87 senti, intress

alates 25. oktoobrist 2020 kuni lepingu ülesütlemiseni 18. veebruarini 2021 summas 112 eurot

14 senti ja viivis hagiavalduse esitamise seisuga 124 eurot 98 senti.

3. mail 2020, 2. juunil 2020, 3. juulil 2020, 2. augustil 2020, 2. septembril 2020, 3. oktoobril

2020, 2. novembril 2020, 3. detsembril 2020 ja 2. jaanuaril 2021 edastas Ühisraha OÜ kostjale

tasulisi meeldetuletusi võlgnevuse tasumiseks.

Kuna kostja oma kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, siis luges Omaraha OÜ 18. veebruaril

2021 kostja võlgnevuse tervikuna sissenõutavaks muutunuks ning edastas kostjale vastava

teatise, nõudes kogu laenulepingu alusel võlgnetava summa tasumist 14 päeva jooksul. Kostja

võlgnevust ei tasunud ning 24. märtsil 2021 loovutas Omaraha OÜ nõude kostja vastu hagejale,

teavitades nõude loovutusest kirjalikult ka kostjat.

3. Hagimaterjalid ja hagiavalduse menetlusse võtmise määruse loeb kohus kostjale

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3141 lg 2 alusel kätte toimetatuks 14. septembril

2021. Kostja ei ole kohtu määratud ajaks (29. septembriks 2021) ega ka hiljem hagile vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega.

TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 2 kohaselt hageja nõusolekut

eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist.

5. Kohus leiab, et hageja põhinõue on põhjendatud. Samuti on põhjendatud hageja intressi- ja

lepingu hooldustasu nõue. TsMS § 444 lg 3 alusel ei põhjenda kohus nimetatud nõuete

rahuldamist.

6. Samas on kohus seisukohal, et hageja viivisenõue on põhjendatud üksnes osaliselt.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 6 kohaselt on võlausaldajal võlgnikupoolse rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral õigus nõuda viivist.

VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Hageja arvestab viivist põhinõudelt (822 eurolt 78 sendilt) ning viivisemääraks on 0,114%

päevas (41% aastas). Seega nõuab hageja kostjalt hagiavalduse esitamise (s.o 28. juuni 2021)

seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 124 eurot 98 senti.

7. Praegusel juhul ei ole kostja hagile vastanud ega esitanud sellele vastuväiteid, sh vastuväited

viivisenõudele ja viivise määrale. Sellele vaatamata tuleb kohtu hinnangul kontrollida hagi

aluseks oleva viivisekokkuleppe kehtivust.

TsMS § 438 lg 1 järgi otsustab kohus otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti

tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus

otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg 1 ja § 436 lg 7 koosmõjus

on kohtul kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas pool ise on nõudele

vastuväiteid esitanud või mitte.

8. Laenulepingu üldtingimuste p 3.7 sätestab, et laenusumma tagasimaksmisega viivitamisel,

samuti seoses laenusaaja võla sissenõudmisega või muu lepingust tuleneva laenuandja õiguse

teostamisega seotud kulude hüvitamisega viivitamisel, maksab laenusaaja laenuandjale viivist

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise arvestamisel

lähtutakse tegelikust päevade arvust kuus ja 360-päevasest aastast. Viivise arvestamine

lõpetatakse laraliste kohustuste tasumise päeval ning tasumata viiviselt viivist ei arvestata.

Viivise määraks on lepinguga ettenähtud intressimäär. Viivise aasta- ja päevamääraks on

lepingu põhitingimustes ettenähtud intressi aasta- ja päevamäär.

Laenulepingu põhitingimuste p 1.10 kohaselt on intressimääraks 41% aastas (0,114% päevas).

Kohus on seisukohal, et laenulepingu üldtingimuste p 3.7 ning laenulepingu põhitingimuste

p 1.10 puhul on tegemist VÕS § 35 lg 1 mõistes tüüptingimusega, mis on eelnevalt välja

töötatud tüüplepingutes kasutamiseks ning mida kostja lepingupoolena ei saanud mõjutada.

Kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingud oma majandus- või

kutsetegevuses. Seega saab eeldada, et kostja kui füüsiline isik sõlmis lepingu tarbijana

lepingusõlmimise ajal kehtinud VÕS § 34 ja kehtiva VÕS § 1 lg 5 tähenduses.

9. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise

viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt

ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste

tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud.

VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult

kahjustav tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse

rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult

suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt

võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

Eelduslikult tuleb VÕS 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 5 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga

sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset

viivisemäära (vt nt Riigikohtu 16. novembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-16, p 17).

VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt loetakse viivise määraks sama seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäära, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

VÕS § 94 lg 1 järgseks intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja 1. juulit.

Eesti Panga teatel oli intressimäär perioodil 1. juulist 2016 kuni 1. juulini 2017 0,00%. Seega

oli seadusjärgne viivise määr sellele perioodil 8% aastas (0,00% + 8%). Viivise määr 41%

aastas (0,114% päevas) ületab seadusjärgset viiekordselt. Seega on viivisekokkulepe praegusel

juhul tühine.

10. Kohus peab vajalikuks märkida ka järgmist.

Hagiavalduses viitas hageja Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt on laenuandjal

põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette

tarbijakrediidilepingus intressimäärana. VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg

1 kolmandale lausele. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse

põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgset viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis

peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja

§ 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga

ettenähtud intressimäära järgi (vt Riigikohtu 14. jaanuari 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-

08, p 12).

Samas aga asjaolu, et VÕS § 415 lg 1 ja § 113 lg 1 kolmanda lause alusel on lubatud tarbijalt

nõuda viivist samas ulatuses, mis on tarbijakrediidilepingus intressimäärana kehtivalt ette

nähtud, ei välista Riigikohtu 16. novembri 2016 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-118-16 (p 17)

toodud seisukoha kohaldamist (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 12. aprilli 2021 otsus tsiviilasjas

nr 2-19-134938, p 7.1). Ka olukorras, kus viivisemäär on ette nähtud tarbijakrediidilepingus

intressimäärana, tuleb kohtu hinnangul kontrollida sellise viivisekokkuleppe kehtivust.

11. Ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes

toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja

eeldustel (vt nt Riigikohtu 14. juuni 2005 tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24). Seega on hagejal

õigus nõuda kostjalt viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses.

Hagiavalduse p-s 3.4 arvestas hageja viivist tasumata makse päevale järgnevast päevast kuni

lepingu ülesütlemiseni ning edasi alates ülesütlemise kuupäevale järgnevast päevast kuni hagi

esitamiseni (28. juuni 2021). Viivis seadusjärgses määras on samal perioodil kokku

24 eurot 38 senti (0,48 + 0,32 + 0,14 + 23,44; siinkohal kasutas kohus viivisekalkulaatorit).

12. Lisaks sellele on hageja esitanud ka edasiulatuva viivise nõude alates 1. juulist 2021 kuni

põhivõla tasumiseni lepingujärgses määras, s.o 41% aastas. Arvestades seda, et

viivisekokkulepe 41% aastas on praegusel juhul tühine, saab hageja nõuda ka edasiulatuvat

viivist üksnes seaduses sätestatud ulatuses (VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras).

13. Eelneva tõttu rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja

põhivõla 822 eurot 78 senti, intress 112 eurot 14 senti, lepingu hooldustasu 11 eurot 61 senti

ja 28. juuni 2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 24 eurot 38 senti (kokku

970 eurot 91 senti). Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja ka viivise põhivõlalt

(822 eurolt 78 sendilt) alates 1. juulist 2021 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras. Kohus jätab rahuldamata hageja viivise nõude summas 100 eurot 60

senti (124,98 – 24,38), samuti hageja nõude edasiulatava viivise saamiseks lepingujärgse

viivisemääraga (41% aastas).

14. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

15. TsMS § 163 lõike 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega. Võttes arvesse, et praeguses asjas on hagihind 1408 eurot 77 senti,

kohus rahuldab hagi ulatuses, mis vastab hagihinnale 1036 eurot 73 senti (970,91 + viivis ühe

aasta kohta ca 65,82), s.o ca 74% ulatuses, jätab kohus menetluskulud 74% ulatuses kostja ja

26% ulatuses hageja kanda.

16. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause).

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot, riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulud 480 eurot (4 h, ilma

käibemaksuta).

Maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla

tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele

kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja

menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei

hüvitata (TsMS § 4842). Eelnevast tulenevalt on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluses

kantud menetluskulude väljamõistmine kostjalt mitte enam kui 20 euro ulatuses.

Hageja lepingulise esindaja õigusabi on piirdunud hagiavalduse koostamise ja selle kohtusse

esitamisega. Arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust, ning eelkõige asjaolu, et tegemist on

õiguslikult lihtsa tüüphagiga, poolte vahel ei olnud vaidlust ning asi lahendatakse

tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikuluks 240 eurot (ilma

käibemaksuta; 2 tundi). Hageja kuluks on ka riigilõiv 200 eurot.

Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 460 eurot (20 + 240 + 200). Seega tuleb

kostjalt mõista hageja kasuks välja menetluskulud 340 eurot 40 senti (0,74 x 460). Vastavalt

hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

(340 eurolt 40 sendilt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karina Kukkes

kohtunik