2-21-14364/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtuasja number

2-21-14364

Kohtunik

Kairi Piirisild

Kohtujurist

Eva-Liis Tuul

Määruse tegemise aeg ja koht 11. oktoober 2021 Tallinn

Tsiviilasi

S T avaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest

vabastamise menetluse algatamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja

(võlgnik):

S

T

(isikukood

xxx)

Ajutine pankrotihaldur Oliver Ennok

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamise otsustamine

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada S T avaldus pankroti väljakuulutamiseks.

2. Kuulutada välja S T pankrot 11. oktoobril 2021 kell 17.00.

3. Nimetada S T pankrotihalduriks kirjaliku nõusoleku alusel pankrotihaldur Oliver

Ennok.

4. Kohus kohustab S T ilmuma 03.11.2021 kell 14.00 Harju Maakohtusse Tallinna

kohtumajja, Lubja 4, Tallinn, kohtusaali nr 2020 võlgniku vande andmiseks. Kohus

hoiatab, et kui võlgnik oma kohustusi ei täida, on kohtul õigus teda trahvida,

kohaldada sundtoomist või aresti.

5. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 03.11.2021 kell 14.00 Harju Maakohtu

Tallinna kohtumajas, Lubja 4, Tallinn, kohtusaal nr 2020.

6. Jätta menetluskulud S T kanda.

7. Määrata ajutise pankrotihalduri Oliver Ennoki ajutise halduri tasuks 972 eurot

(käibemaksuga).

8. Mõista

S

Tlt

välja

ajutise

halduri

Oliver

Ennoki

tasu

271,20

eurot

Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ arvelduskontole xxx.

9. Hüvitada ajutisele pankrotihaldurile Oliver Ennokile ajutise pankrotihalduri tasust

700,80 eurot riigi vahenditest ja kanda hüvitatav summa Pankrotihalduribüroo

Ennok OÜ arvelduskontole xxx.

10. Pankrotihalduril on õigus esitada Maksu- ja Tolliametile S T tuludeklaratsioon.

11. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

12. Teha käesoleva määruse resolutiivosa teatavaks ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

13. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude

tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.

14. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast käesoleva määruse punktis 13

nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise

tähtaja. Taotlus koos nõudeavaldusega tuleb esitada pankrotihaldurile. Kui nõude

esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid

tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete

rahuldamist.

15. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi

võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.

16. Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

17. Käesolev määrus saata viivitamatult võlgnikule ja ajutisele haldurile ning edastada

Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. S T esitas 13.09.2021 Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks ja

kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt on avaldaja püsivalt

maksejõuetu, kuna ei suuda oma kohustusi enam täita ka pikema perioodi jooksul. Avaldajal

on kohustusi kokku 60 777,96 eurot ja kinnisvara puudub. Igakuise töötasu keskmine suurus on

1200 eurot, talvel 800 eurot.

2. Kohus võttis 22.09.2021 määrusega võlgniku avalduse menetlusse ja nimetas võlgniku

ajutiseks pankrotihalduriks Oliver Ennoki. Kohus menetles pankrotiavaldust kirjalikus

menetluses.

3. Ajutine haldur esitas 08.10.2021 kohtule aruande, mille kohaselt võlgnik on püsivalt

maksejõuetu. Haldurile teadaolevalt võlgnikul vara puudub ja tema igakuine sissetulek on

ligikaudu 1200 eurot. Kohustusi on tal 48 293 eurot, mis kasvavad viiviste ja intresside näol.

Seega on maksejõuetus süveneva iseloomuga. Vahetult enne ajutise halduri nimetamist on

võlgniku kasutuses olnud sõiduk liisinguandja poolt võõrandatud võlgnikule ja samal päeval

võõrandas võlgnik sõiduki edasi oma elukaaslasele. Ühtlasi võttis S. T vahetult enne

pankrotiavalduse esitamist täiendavalt laenu 8000 eurot, millest 3000 eurot kandis elukaaslasele

ja ülejäänud raha võttis välja sularahas. Väidetavalt tasus ta 2500 euro suuruse võla eraisikule.

Seega võib esineda ühe võlausaldaja huvide eelistamine teiste ees. Samuti vajavad analüüsimist

võlgniku poolt tahtliku maksejõuetuse tekitamise asjaolud.

4. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik makseraskustesse sattunud hooletu ja

läbimõtlematu finantskäitumise tõttu. Kohustusi võttes pole ta arvestanud oma majandusliku

olukorraga ega hinnanud õigesti oma finantsvõimekust. Samuti ei ole võlgnik arvestanud

sissetulekute vähenemise võimalusega. Võlgniku poolt vahetult enne pankrotiavalduse

esitamist täiendava suure laenu võtmine ja oma elukaaslasele ning väidetavale tundmatule

eraisikust laenuandjale tasumine tekitab kahtlusi võlgniku heas usus käitumises. Kui võlgnik ei

suuda tagada võlausaldajate võrdset kohtlemist, siis ei sobi võlgnik enda usaldusisikuks ning

kahtlane on võlgadest vabastamise menetluse nõuetekohane täitmine.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

5. Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik

on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. Kohus leiab, et asjas kogutud andmete kohaselt on kindlaks tehtud, et võlgniku

majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja S T on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku

maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgnikul puudub vara, mille arvelt võlausaldajate

nõudeid rahuldada, kuid mida on teadaolevalt vähemalt 48 293 eurot. Kohus arvestab seejuures

PankrS § 31 lg-s 4 sätestatuga, mille kohaselt võlgniku pankrotiavalduse lahendamisel tuleb

maksejõuetust eeldada.

6. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda.

PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise

tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt

tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on

vähetõenäoline. PankrS § 171 lg 11 kohaselt kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud

alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse,

kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankrS § 171 lg 2 sätestatud aluseid. Võlgnik esitas

koos pankrotiavaldusega avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohtule

ei ole praeguses menetlusstaadiumis teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS § 171 lg-le 2

tingiksid pankroti välja kuulutamata jätmise. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tuleb

välja kuulutada S T pankrot. Pankrotimenetluse käigus tuleb halduril anda täpsem hinnang vara

tagasivõitmise võimaluste ja maksejõuetuse põhjuste kohta.

7. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus).

Pankrotimääruses

tuleb

märkida

pankroti

väljakuulutamise

kellaaeg.

Pankroti

väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Kohus kuulutab võlgniku panktori välja

11.10.2021 kell 17.00.

8. Ajutine pankrotihaldur Oliver Ennok on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku

pankrotihalduriks. Kohus nimetab pankrotihalduriks Oliver Ennoki.

9. PankrS § 31 lg 6 alusel määrab kohus võlausaldajate üldkoosoleku aja. Üldkoosolek

toimub 03.11.2021 kell 14.00 Harju Maakohtus.

10. PankrS § 86 lg 1 alusel kohustab kohus võlgnikku ilmuma võlausaldajate esimesele

üldkoosolekule vande andmiseks. Halduril tuleb eelnevalt kooskõlastada ja vormistada

võlgnikuga kirjalikult andmed, mille kohta võlgnik vande annab.

11. PankrS § 85 lg 1 kohaselt peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma

teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste

ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti

väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga.

12. PankrS § 87 lg-te 1 ja 2 kohaselt peab võlgnik osutama ajutisele haldurile ja haldurile

abi tema ülesannete täitmisel ning on kohustatud olema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita

oma teabe andmise ja pankrotimenetlusest osavõtu kohustust.

13. PankrS § 89 lg 1 p 1 alusel võib kohus kohtu korralduse täitmata jätmise korral või

seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võlgnikku trahvida või tema suhtes

kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida

teabe andmise kohustust.

14. Karistusseadustiku (KarS) § 385 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku, juriidilisest

isikust võlgniku juhtorgani või seda asendava organi liikme poolt pankroti- või täitemenetluses

või ajutise halduri ees võlgniku vara olulises ulatuses varjamise või selle või muude

võlausaldajale tähtsate asjaolude kohta ebaõigete andmete esitamise eest, kui andmetes

kajastatakse vara olulises ulatuses, karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase

vangistusega.

15. PankrS § 91 lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti

väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku

juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist.

16. Antud juhul puudub võlgnikul kinnisvara ja seosed äriühingutega, mistõttu puudub

vajadus määruse kinnistusosakonnale ja äriregistrile saatmiseks.

Ajutise halduri tasu kindlaksmääramine

17. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning

ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3

kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab

kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu

ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust

ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud

kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse

arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri

tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed

reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos PankrS § 22 lõikes 5

nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata.

Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja

tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule

töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise

halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Lõike

6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole,

mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus

rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.

18. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse §

171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise

halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi

vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui

on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne

alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).

19. PankrS § 23 lg 51 sätestab, et PankrS § 23 lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava

ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest

vastutav minister määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.01.2021 määruse nr 2 „Ajutise

halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1 „kui ajutise

halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2

sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna

järgmise täiseuroni.“ Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri

tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta.

20. Seega on tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, mis riigi

vahenditest hüvitamise korral arvutatakse Justiitsministri kehtestatud tasumäära alusel ning mis

ei või ületada kuupalga alammäära.

21. Ajutine haldur palub määrata halduri tasu büroole, mille kaudu ta tegutseb ja mis on

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kohtule esitatud aruande kohaselt

kulus ajutisel pankrotihalduril oma ülesannete täitmiseks 9 tundi. Töötasu arvestamisel on

haldur lähtunud tunnitasu määrast 90 eurot (lisandub käibemaks) ja palub määrata ajutise

halduri tasuks 972 eurot (käibemaksuga). Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja hüvitatavad

kulud kuuluvad väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna need vastavad nii ajutise halduri

tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile.

22. Ajutise halduri tasu hüvitamise küsimuse lahendamisel lähtub kohus asjaolust, et ülal

toodu põhjal võib esineda PankrS § 29 lg 1 ja 2 nimetatud alus pankrotimenetluse raugemiseks,

mille korral võlgnikul vara puudumise tõttu võib kohus ajutise halduri tasu määrata riigi

vahenditest. Kuna PankrS § 171 lg 11 järgi tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada ja arvestades,

et PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

leiab kohus, et pankrotivara puudumise tõttu tuleb tasu ja kulutused osaliselt hüvitada riigi

vahenditest.

23. Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu suurus on 9 tunni eest (alustatud

pooltunde 18 × 33) 594 eurot. Kuna riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi

suuremas summas kui ühekordne kuupalga alammäär, tuleb ajutise halduri tasu hüvitada riigi

vahenditest summas 584 eurot, s.o 700,80 eurot koos käibemaksuga. Ülejäänud ulatuses, s.o

271,20 eurot (972 – 700,80) tuleb ajutise pankrotihalduri tasu jätta võlgniku kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kairi Piirisild kohtunik