2-20-138333/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Kairi Piirisild

Otsuse aeg ja koht

11. oktoober 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-138333

Tsiviilasi GelvoraSergel OÜ hagi M. M.i vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

3611,37 eurot

Menetlusosalised ja nende Hageja: GelvoraSergel OÜ (registrikood 14550827),

esindajad lepinguline esindaja Irina Metsler-Verner

Kostja: M. M. (isikukood xxxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada GelvoraSergel OÜ hagi M. M.i vastu tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista M. M.ilt GelvoraSergel OÜ kasuks välja põhivõlg 2590,41 eurot, intress 243,03

eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot, haldustasu 6 eurot ja sissenõutavaks muutunud

viivis 166,41 eurot.

3. Mõista M. M.ilt GelvoraSergel OÜ kasuks välja viivis põhivõla tasumata osalt

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates 21. jaanuarist 2021

kuni põhinõude tasumiseni.

4. Jätta rahuldamata GelvoraSergel OÜ hagi M. M.i sissenõutavaks muutunud viivise

348,29 euro väljamõistmiseks.

5. Jätta GelvoraSergel OÜ menetluskulud 90% ulatuses M. M.i kanda ja M. M.i

menetluskulud 10% ulatuses GelvoraSergel OÜ kanda.

6. Rahuldada

GelvoraSergel

OÜ

taotlus

menetluskulude

rahalise

suuruse

kindlaksmääramiseks osaliselt.

7. Määrata GelvoraSergel OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 625 eurot

(sh riigilõiv 325 eurot ja hageja õigusabikulu 300 eurot).

8. Jätta M. M.i menetluskulude rahaline suurus kulude puudumise tõttu kindlaks

määramata.

9. Mõista M. M.ilt GelvoraSergel OÜ kasuks menetluskulude hüvitisena välja 562,50

eurot.

10. Mõista M. M.ilt GelvoraSergel OÜ kasuks välja viivis välja mõistetud menetluskulude

tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

11. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

välja arvatud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 nimetatud juhtudel.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule

30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele

vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult,

siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai teada tagaseljaotsusest või

selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.

Kautsjon

tuleb

kostjal

tasuda

Rahandusministeeriumi

arveldusarvele

nr

EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr

EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või EE567700771003819792 (LHV Pank).

Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada

andmed kautsjoni tasumise kohta.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. GelvoraSergel OÜ esitas 19.10.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse M. M.ilt 3141,45 euro saamiseks. Kohus tegi 23.10.2020 võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Maksekäsu

osakond üritas kostjale dokumente kätte toimetada tema rahvastikuregistri järgsel aadressil

xxxx ja aadressil xxxx kuid mõlemal juhul dokumendid tagastati hoiutähtaja möödumise tõttu

ja e-posti aadressile xxxx saadetud teavitustele kostja ei ole vastanud. Võlgnik kinnitas

23.10.2020, et aadress xxxx on kehtetu. Andis uue aadressina xxxx.

2. Pärnu Maakohus andis 07.01.2021 nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses. Hageja esitas 20.01.2021 hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt hageja

kasuks välja põhivõla 2590,41 eurot, intressi 243,03 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot,

haldustasu 6 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 514,70 eurot ja edasiulatuva viivise

põhivõlalt alates 21.01.2021 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud määras. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt

hageja menetluskulude hüvitamiseks välja riigilõivu 325 eurot ja hageja õigusabikulud 360

eurot. Kohus võttis hagi 29.01.2021 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule

kirjaliku vastuse hagile 21 päeva jooksul alates määruse ja hagiavalduse kättesaamisest.

3. Rahvastikuregistris on märgitud kostja kehtivaks elukoha aadressiks xxxx, kuid kostja

on kinnitanud, et seal ta ei ela. Kohus üritas kostjale menetlusdokumente kätte toimetada

aadressitele xxxx ja xxxx, kuid mõlemal juhul tagastati dokumendid hoiutähtaja möödumise

tõttu. Lasnamäe Linnaosa Valitsus kinnitas 09.03.2021, et kostja registreeritud elukoht

rahvastikuregistris on xxxx, lisa aadressiks xxxx ning puuduvad andmed tema tegeliku elu-,

viibimis- ja asukoha kohta. Politsei- ja Piirivalveameti andmekogus puuduvad täiendavad

andmed M. M.i elukoha kohta. Konsultant helistas 03.06.2021 kostjale telefoninumbritel xxxx,

xxxx, xxxx, xxxx, kuid tulemuseta.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 313 lg 1 kohaselt tõendab dokumendi

kättetoimetamist dokumendi tähitult saatmise korral väljastusteade, mis tuleb viivitamata

kohtule tagastada. Maksu- ja Tolliameti andmetel töötab kostja ettevõttes Osaühing E. Kohus

edastas

käesoleva

tsiviilasja

menetlusdokumendid

kostja

tööandjale

kostjale

kättetoimetamiseks. Väljastusteate kohaselt toimetati menetlusdokumendid kostjale kätte

isiklikult allkirja vastu 01.09.2021. Väljastusteade vastab ministri kehtestatud vormile ja

kättetoimetamine on usaldusväärselt dokumenteeritud (TsMS § 313 lg 3 ja 4). Tulenevalt

menetlusse võtmise määruses kostjale antud tähtajast (21 päeva), tuli vastus hagiavaldusele

esitada 22.09.2021. Kostja ei ole käesolevaks ajaks vastust esitanud.

5. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja, kellele on hagi kätte toimetatud, ei

vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul, ja hageja on avaldanud soovi lahendada asi

tagaseljaotsusega, rahuldab kohus hagi TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. Kohus loeb

hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kontrollib ainult hagi õiguslikku

põhjendatust.

6. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult

põhjendatud osaliselt. VÕS § 401 lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik

(krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit),

krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi

tagasi maksma. VÕS § 402 lg 1 järgi tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid laenuandja ja kostja 24.07.2019

tarbijakrediidilepingu nr xxxx.

7. Hageja nõuab kostjalt lepingu alusel viivise väljamõistmist intressiga võrdses määras,

s.o 24,90% aastas. Kuna tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on õiguse kohaldamine TsMS §

438 lg 1 järgi, on tüüptingimuste kehtivuse kontrollimine kohtu kohustus. Kui kohtu ees on

vaidlus tüüptingimuste üle, peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled

ise ei ole sellele tuginenud (vt Riigikohtu 30.10.2013 otsus 3-2-1-106-13 p 24).

8. Kohus selgitab, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude

kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist

vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu 10.05.2016 otsus 3-2-1-25-16 p

13). Viidatud Riigikohtu lahendi kohaselt tuleks eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42

lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud

viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Sellises suurusjärgus lepinguline

viivisemäära kajastab kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma

eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult.

9. Käesolevas asjas leppisid pooled kokku intressimääras 24,90% aastas, mida hageja loeb

VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause alusel ka viivisemääraks. Kuna seadusjärgne viivisemäär oli

laenulepingu sõlmimise ajal (24.07.2019) 8%, siis ületab kostjaga kokkulepitud intressimäär

seadusjärgset viivisemäära enam kui kolmekordselt (24%). Tegemist on seega eelduslikult

tühise tingimusega.

10. Kohus selgitab, et tarbijakrediidilepingu regulatsioon erineb tunduvalt tavalise

laenulepingu regulatsioonist. Selle põhjus on tarbija kui õiguskäibes nõrgema poole õiguste

suurema kaitsmise vajadus. Tarbijakrediidilepingut puudutavates vaidlustes tuleb kohtutel

seega eriti tähelepanelikult kontrollida seadusest tulenevate nõuete täitmist (vt Riigikohtu

03.06.2020 otsus 2-17-7502 p 13). Seadusandja eesmärk on olnud tarbijate kaitsmine.

11. Kohus ei nõustu hageja tõlgendusega, et laenuandjal on siiski õigus nõuda tarbijalt enam

kui kolmekordset seadusjärgset viivisemäära ületavat viivist juhul, kui osapooled on kokku

leppinud sellises intressimääras. Hageja tugineb seejuures VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele.

Kohus leiab, et selline tõlgendus ei kaitse tarbijat ülemäära suurte viivisemäärade eest,

kahjustab tarbijat ebamõistlikult ja eirab tarbija kaitseks kehtestatud regulatsiooni. Põhjendatud

ei ole viivisemäära proportsionaalsuse kaalumisele erisuste tegemine sõltuvalt sellest kas määr

nähti ette eraldi viivise- või intressimäära kokkuleppega. Mõlema tagajärg on sama, s.t lepitakse

kokku kindlas viivisemääras. Seega tuleb ka VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause järgi viivist

arvestades kaaluda, kas selline viivisemäär on proportsionaalne. Proportsionaalsuse hindamisel

juhindub kohus Riigikohtu seisukohast, mille kohaselt on seadusjärgset viivisemäära

kolmekordselt ületav viivisemäär eelduslikult tühine.

12. Kuna lepingust tulenev intressimäär, mida kohaldatakse ka viivisele, ületab

kolmekordset seadusjärgset viivisemäära, on poolte vastav kokkulepe tühine ja hagejal on

võimalik nõuda kostjalt viivise väljamõistmist üksnes seadusjärgses määras vastavalt VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatule. Seega on hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue

põhjendatud 166,41 euro ulatuses (2590,41 × 292 × 0,022% (8% ÷ 365)). Hageja viivisenõue

jääb 348,29 euro ulatuses rahuldamata (514,7 - 166,41). Muus osas on hagi õiguslikult

põhjendatud ja tuleb rahuldada.

13. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus, võttes arvesse, et hagi rahuldatakse 89,8% ulatuses (3055,85 eurot 3404,14 eurost,

millele lisandub viivis alates hagi esitamisest), leiab, et hageja menetluskulud tuleb 90%

ulatuses jätta kostja kanda ja kostja menetluskulud 10% ulatuses hageja kanda. Muud

menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

14. Hageja palub määrata menetluskulud kindlaks summas 685 eurot, sh riigilõiv 325 eurot

ja hageja õigusabikulu 360 eurot (3 tunni eest tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta)). TsMS

§ 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus määrab menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt ja hindab kulude põhjendatust ja

vajalikkust ka siis, kui menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline kulude

suurusele vastu ei vaidle. Kohus arvestab menetlusosalise lepingulise esindaja kulude

kindlaksmääramisel mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga.

15. Arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu ja asjaolu, et kohus rahuldab hagi

eelmenetluses tagaseljaotsusega põhjusel, et kostja ei ole tema vastu esitatud hagile tähtajaks

vastanud, on hageja õigusabikulud vajalikud ja põhjendatud 270 euro ulatuses. Kohus arvestab

hageja esindaja põhjendatud ühe tööühiku hinnaks 100 eurot, arvestades vaidluse asjaolusid ja

hageja esindaja kvalifikatsiooni. Kuna riigilõivu tasus hageja seaduses sätestatud suuruses, on

hageja põhjendatud menetluskulud kokku 625 eurot, so riigilõiv 325 eurot ja õigusabikulu 300

eurot (100×3). Kuna kostja ei ole menetluses osalenud ja tal ei ole kulusid tekkinud, kostja

menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määrata ja hagejalt välja ei mõisteta.

16. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja menetluskulude hüvitamiseks

välja mõista 562,50 eurot (90% 625 eurost). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

17. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada üksnes

selle kohtulahendi peale edasi kaevates, milles menetluskulude jaotus või rahaline suurus

kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab

200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata

(TsMS § 178).

Kohtu selgitused 

Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). 

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p 1–3 sätestatud aluse esinemise

korral: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2)

kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema

esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või

elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. 

Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises

ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta (TsMS §

416).

6 

Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise

korral arvatakse see riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte

nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib

eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi

või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada (TsMS § 149). 

Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja

kanda, sõltumata hagi rahuldamisest (TsMS § 169 lg 2). 

Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS §

468 lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kairi Piirisild kohtunik