1-21-4391/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28.09.2021 Tallinna kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-4391 (kohtueelses menetluses 21231500832) Kohtukoosseis kohtunik Anne Rebane Kohtuistungi sekretär Merike Kunnus Tõlk Maksim Tšurkin Prokurör Kadi Ruus Kriminaalasi

A.V süüdistus

es KarS § 423 1 järgi lühimenetluses Süüdistatav

A.V , isikukood: XXX elukoht:, ; xxx xx-xx xxx; viibib vahi all xxx Vanglas; VF kodanik; haridus: xxxharidus; emakeel: vene keel; xxx töökoht: Kahtlustatavana kinnipidamine Kahtlustatav peeti kinni 27.04.2021 Tõkend Tõkendina kohaldatud vahistamist alates 28.04.2021 Karistatus Kehtivaid kriminaalkaristusi 4, viimati:

- 23.03.2021 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja otsusega 1-21- - 2109 KarS § 423 1 järgi süüdi mõistetud ja

karistatud vangistusega 6 kuud 27 päeva, mis asendatud 207 ÜKT tunniga. ÜKT tegemise aeg 1 aasta 6 kuud alates 08.04.2021 Kaitsja Gennadi Kull (riigi õigusabi korras)

Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4 kohus otsustas:

RESOLUTSIOON

1. A.V süüdi §

tunnistada KarS 423 1

järgi ja mõista temale karistuseks 7 (seitse kuud vangistust. )

2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning lugeda

A.V poolt kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 (neli) kuud ja 20 (kaks end vangistust. kümm ) päeva

3. KarS § 65 lg 2 ja § 69 lg 7 alusel suurendada A.V-le mõistetud karistust Viru Maakohtu 23.03.2021 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o tegemata 205 üldkasuliku töö tunni võrra, arvestusega, et üldkasuliku töö ühele tunnile vastab üks päev vangistust, s.o 6 (kuue) kuu ja 25 (kahekümne viie) päeva võrra ning mõista A.V-le kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 11 (üksteist) kuud ja 15 (viisteist

) päeva.

4. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda mõistetud karistuse kandmise alguseks 27.04.2021.a.

5. A.V suhtes valitud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse ärakandmisel.

6. A.V-lt välja mõista KrMS § 180 lg

1 alusel menetluskuluna:

- 584,40 eurot;

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu

- 876.- .

KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha eurot

2

7. 1460,40.- Lähtudes KrMS § 313 lg 1 p 7 ja KrMS § 180 lg 3 tuleb menetluskulud summas

eurot tasuda alates . 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest

8. Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank AS ning makse tegemisel märkida viitenumber 99921700038323 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-21-4391 Kui rahalised “.

nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

9. Ekspertiisikulud kokku 765.-

(seitsesada kuuskümmend viis) eurot jätta riigi kanda.

Edasikaebekord

Kui kohtumenetluse pool soovib esitada apellatsiooni, siis KrMS § 319 kohaselt tuleb

apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale

kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt.

Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.

Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav hiljemalt 15.10.2021.a.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki

kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa

kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus

motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis hiljemalt 15.10.2021. a. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

1.

SÜÜDISTUSE SISU:

A.V süüdistatakse selles, et tema olles isikuks, keda on karistatud 23.03.2021.a Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt KarS § 423´1 järgi (juhtis 18.07.20, 16.09.20,

21.03.21) ning juhtis tahtlikult uuesti s.o süstemaatiliselt 27.04.2021.a kella 03.50 ajal Harjumaal, Rae vallas, Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 22 ja 23 km vahel suunaga Tartu

poole mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimisnumbriga xxxxxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Seega rikkus

- A.V süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 nõudeid mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud.

Seega

A.V pani toime mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt, s.o kuriteo mis on kvalifitseeritav KarS § 4231

järgi.

2. KOHTU SEISUKOHT

3

Kohus, tutvunud kriminaalmenetluses avaldatud ja uuritud tõenditega, asub seisukohale, et

süüdistuses kirjeldatud kuriteo toimepanemine A.V poolt on tõendamist

leidnud.

KarS § 4231

mmi juhtimise eest näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või tra vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt.

A.V-le heidetakse ette LS § 94 lg s 1 sätestatud nõude rikkumist. LS § 94 lg 1 -

kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud.

Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et A.V juhtis 27.04.2021.a kella 03.50 ajal Harjumaal, Rae vallas, Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 22 ja 23 km vahel suunaga Tartu

poole mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimisnumbriga xxxxxx omamata vastava

kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Erik Püvi Sõiduki juhtimist kinnitavad politseinik

27.04.2021.a tunnistajana ülekuulamisel antud ütlused, millest nähtub, et teostades

27.04.2021.a liiklusjärelvalvet koos patrullpolitseinik Marianne Tsedenovaga

nägid nad

Harjumaal, Rae vallas Tallinn- - Võru Luhamaa maantee 22 ja 23 km vahel sõiduautot

Volkswagen Passat reg. nr xxxxxx, mille kõrvalistuja viskas aknast välja prügi. Sõiduki kontrollimisel andmebaasist selgus, et sõidukil oli märge „juhtimisõiguse kontroll“. Peatasid sõiduki ning juhiks osutus A.V, kellel puudus vastava kategooria juhtimisõigus. Juht oli varem 18.07.2020,16.09.2020 ja 21.03.2021 juhtinud mootorsõidukit omamata selleks

vastava kategooria juhtimisõigust. Sõidukis oli kaasreisija M.P. Sõiduki reg. nr

-iga xxxxxx

teisaldas XXXXXX kusesse (tl 11-12). Isiku . A.V toimetati kinnipidamiskes kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt peeti A.V kinni 27.04.2021 kell 03.50 Harjumaal, Rae vallas, Tallinn-Tartu- -Luhamaa maantee 22 ja 23 km vahel (tl Võru

5-7). Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et A.V kõrvaldati

27.04.2021 Volkswagen Passat registreerimisnumbriga xxxxxx .a sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudus vastava kategooria mo 9).

otorsõiduki juhtimisõigus (tl Sõiduk Volkswagen Passat registreerimisnumbriga xxxxxx teisaldati 27.04.2021 kell 04.36 hoiukohta

Rahumäe tee 6/1, Tallinn ning väljastati 27.04.2021 V Mootorsõiduki . B.le (tl 10, 28-29).

juhtimist ja rikkumise toimepanemist kinnitab ka ise A.V , ta tunnistab süüd, kuid selgitab, et ta sai aru, et tal võeti ära juhtimisõigus üheks aastaks ja peale seda võis ta juba sõidukit juhtida. Ta ei teadnud, et ta peab eksamile minema uuesti (tl 15-17 ).

A.V htimisõiguse puudumist tõendab kriminaalasja õiend ju Kairi andmebaasi väljavõtetest, millest nähtub, et A.V juhtimisõigus puudus kehtiv

(tl 13 ).

Lisaks mootorsõiduki juhtimisele ja juhtimisõiguse puudumise tuvastamisele tuleb KarS § 4231

koosseisu täitmiseks anda hinnang ka sellele, kas mootorsõiduki juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt on toime pandud süstemaatiliselt. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus ning ei ole oluline, kas isik on selle eest varem süüdi mõistetud või on need süüteod tuvastatud alles ühes menetluses. Samuti võivad süstemaatilisuse moodustada nii kuriteod kui

väärteod, kuid nendevaheline ajavahemik ei saa olla väga pikk. A.V on Viru

Maakohtu 23.03.2021.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-21-2109 süüdi mõistetud KarS § 4231

järgi. Kuivõrd ka käesoleva kriminaalasja aluseks on mootorsõiduki juhtimise episood

ilma juhti , siis on

-s 423 misõiguseta A.V vaieldamatult pannud KarS § 1 kirjeldatud teo toime süstemaatiliselt.

4

Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktis nr 7.1-3/318 antud eksperdiarvamus

kinnitab, et A.V esineb ja esines õigusvastase teo toimepanemise ajal psüühikahäire traumajärgse ajukahjustuse sündroomi näol, mis ei ole hõlmatav mõistega raske psüühikahäire. Teo toimepanemise ajal oli A.V võimeline aru saama oma teo

tähendusest ja oma käitumist juhtima. A.V esinev psüühikahäire ei mõjuta olulisel määral tema käitumist ja toimetulekut, tema käitumine on sihipärane ja teadvustatud.

Ta oli võimeline oma tegude tähendusest aru andma ja neid juhtima. Samuti on A.V

oma vaimse seisundi poolest võimeline osalema uurimistoimingutes, esinema

kohtus ja kandma süüdimõistmisel karistust. A.V suhtes ei ole näidustatud

meditsiiniliselt näidustatud psühhiaatrilise haiglaravi kohaldamine. süühikahäire ja/või P kognitiivse defitsiidi tõttu ei esine vastunäidustusi viibimisele tugevalt kontrollitud tingimustes või temale kohaldatavate käitumisnõuete järgimiseks kaudse kontrolli tingimustes. Vangistuses on talle vajalik tagada krambivastase ravimi olemasolu (tl 49-55). Seega kohtul puuduvad ka mistahes tõendid, et A.V arusaamisvõimet või tema käitumist oleks oluliselt

mõjutanud tal tuvastatud psüühikahäire traumajärgse ajukahjustuse sündroomi näol. Isik on süüdiv ja arusaamisvõimeline ning võimeline oma käitumist juhtima.

Kohtu hinnangul pani A.V mootorsõiduki juhtimise

ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta toime kavatsetult. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui

ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. A.V 27.04.2021 t (tl 15-16) .a kahtlustatavana ülekuulamise protokollis nähtub, et oli ta teab, et teda karistati kohtu poolt lubadeta sõitmise eest ja et ta ei või autot juhtida. teadlik, et tema juhtimisõigus . Ta sai aru, et, et juhtimisõigus võeti temalt ära üheks peatati aastaks ja peale seda võib ta edasi sõidukit juhtida. Ta ei teadnud, et ta peab eksamile uuesti minema. Seletas, et mäletab, et oli elukaaslasega kodus Rakveres ja järgmine asi, mida mäletab, oli see, et oli auto roolis ja sõitis Tallinna poole. Kohus ei pea süüdistava ütlusi selles osas, et ta justkui ei teadnud ega saanudki aru, kuidas ta

autorooli sattus, . usaldusväärseks Kriminaalasja materjalidest nähtub, et nii kohtueelses

menetluses kui ka kohtumenetluses on süüdista v püüdnud lisaks õigustada oma käitumist ta

tervise probleemidega. Viru Maakohtu 23.03.2021 otsusega A.V-lt juhtimisõigust ära ei võetud, kuivõrd seda tal ei olnud. Tähelepanuväärne on ka see, et

nimetatud kohtuotsus on tehtud kõigest üks kuu enne käesoleva rikkumise toimepanemist. Kahtlemata oleks võinud ja pidanudki kahtluse korral süüdistav oma juhtimisõiguse olemasolu kontrollima liiklusregistrist.

Ja kahtluseks, et tal juhtimisõigust ei ole, oli tal piisavalt alust.

Süüteo toimepanemise kavatsetust näitab üheselt see, et süüdistatavat on juba varem

samalaadse kuriteo toimepanemise karistatud isik ning

menetlusesemeks oleva süüteo

toimepanemiselt korduvalt kinni peetud ja juhtimiselt kõrvaldatud just juhtimisõiguse puudumise tõttu. Seega oli süüdistatav teadlik juhtimisõiguse puudumisest, teo keelatusest ning karistatavusest, kuid see teadmine tema õigusvastast käitumist ei takistanud. Sellest järeldab kohus, et A.V käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik tegevus ning vaadeldav süüteo toimepanemisena kavatsetult.

Eeltoodust tulenevalt tuleb

A.V tegevus kvalifitseerida sõiduki süstemaatilise

juhtimisena juhtimisõiguseta isiku poolt KarS § 4231

järgi. Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid. A.V on süüvõimeline ning puuduvad KarS 2. peatükkis 3. jaos sätestatud süüd välistavad asjaolud.

3. KARISTUS

KarS § 4231 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

5

Karistusliigi valikul tuleb arvesse võt A.V ta asjaolu, et on karistusregistri väljatrüki kohaselt kehtivat kriminaalkaristust, sealhulgas on teda varem karistatud sõiduki 4 süstemaatilise ilma juhtimisõiguseta juhtimise eest A.V Viru . Viimati karistati Maakohtu 23.03.2021.a kohtuotsusega KarS § 4231 järgi vangistusega 7 kuud, millest arvestati

maha eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva ning ärakandmata vangistus 6 kuud ja 27 päeva

asendati 207 ÜKT tunniga. ÜKT tegemiseks määrati 1 aasta ja 6 kuud alates 08.04.2021.a.

Kriminaalhooldusosakonna vastusest prokuratuurile nähtub, et A.V on määratud karistusest tegemata 2 tundi üldkasuliku tööd (tl 76). 05 Lisaks kriminaalkaristustele

on 21 A.V kehtivat väärteokaristust, sealhulgas on teda karistatud LS § 201 järgi. Karistusregistri andmetes puudub info väärteokaristusena määratud rahatrahvide tasumise

kohta. Isiku majandusliku seisundi kohta kogutud andmete kohaselt oli tema 2020 aasta

sissetulek 1244 eurot (tl 14)

. Kuivõrd süüdistatavat on vaid mõned kuud tagasi samalaadse süüteo eest vangistusega karistatud ning vangistus asendati üldkasuliku tööga, leiab kohus, et

korduvalt samalaadse süüteo süstemaatilise toimepanemise eest ei saaks enam ka

kergemaliigilist karistust kohaldada, kuivõ ellisel juhul kergendaks uue süüteo rd s

toimepanemine süüdlase olukorda. Eelneva tõttu tuleb A.V karistada vangistusega.

Süüdistatava karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Isikule vangistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et isiku süü on keskmisest mõneti suurem – kohtu hinnangul A.V

pani kriminaalasja aluseks oleva teo toime kavatsetult. Arvestades

A.V varasemaid karistusi ja uute rikkumiste toimepanemist, siis leiab kohus, et esineb põhjendatud oht, et A.V jätkab vabaduses viibides uute kuritegude toimepanemist. Karistuse

mõistmisel võtab kohus karistust kergendava asjaoluna arvesse KarS § 57 lg 1 p s 3 sätestatud - puhtsüdamliku kahetsust. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kaitsja leidis, et süüdistav

olles vaasemalt omanud juhtimisõigus ei rikkunud ühtegi liiklusreeglit. Kohus leiab, et t,

mootorsõiduki juhtimine juhtimisõiguseta on juba ise liiklusreeglite rikkumine ning

süüdistatava süüd teiste rikkumiste mitte toimepanemine ei vähenda. Samuti on juhtimisõiguseta sü temaatline juhtimine karistatav igal kellaajal ja sõltumata liiklustihedusest s . Seega ei ole muudel asjaoludel mingit tähtsust ja muude asjaolude olemasolu või puudumine

teo õigusvastasust ei välista ning süüd ei vähenda. üüdistatav jätkanud samalaadset S on õigusvastast käitumist lühikese aja jooksul pärast viimast kohtuotsust (kõigest 1 kuu möödudes) ning kohtupraktika kohaselt ei tohiks olla mõistetav karistus varasemast karistusest leebem,

mistõttu süü on Seega määrab kohus isiku kohtu arvates keskmisest suurem. A.V-le KarS § 423 1

järgi karistuseks vangistuse 7 kuud, mida tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada ühe kolmandiku võrra. A.V pani käesolevas Arvestades, et

kriminaalasjas süüdistuse aluseks oleva kuriteo toime eelmise kohtuotsusega määratud üldkasuliku töö tegemise ajal ja kohus karistab teda selle eest vangistusega, siis kohaldab kohus lisaks KarS § 65 lg 2 ja § 69 lg 7 sätteid. Seega liidab kohus käesoleva otsusega mõistetud karistuse Viru Maakohtu 23.03.2021 otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osaga, s.o 6 kuud ja 25 päeva (205 tundi üldkasulikku tööd) ehk A.V liitkaristuseks jääb vangistus 11 (üksteist) kuud ja 15 (viisteist) päeva, millise karistuse kandmise alguseks tuleb lugeda A.V kinnipidamise päev s.o 27.04.2021.a.

4. MENETLUSKULUD

KrMS § 175 lg 1 p de 3, 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel on menetluskulu II astme kuriteo -

süüdimõistmisega kaasnev sundraha 876.- eurot, ekspertiisikulud 765.- eurot ja kaitsjatasu 584,40.-

eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

6

Ekspertiisikulu summas 765 eurot, mis on tekkinud seoses vajadusega kontrollida süüdistava süüdivust ja arusaamisvõimet teo keelatusest, tuleb kohtu hinnangul jätta riigi kanda arvestades

isiku rsotsialiseerumise väljavaateid, aga ka seda, et ekspertiisi määramine ei sõltunud süüdistatavast endast ja ei ole määratud tema enda taotluse alusel.

Kuna süüdistataval puudub vangistuses viibides kindel töökoht ja sissetulek ning

menetluskulude suurust arvestades käib nende tasumine ühe kuu jooksul ilmselgelt süüdistatavale üle jõu, tuleb väljamõistetud menetluskulud kogusummas 1460,40 eurot ajatada 12 kuu peale alates kohtuotsus . e jõustumisest

5. TÕKEND

A.V-le kohaldatud tõkend – – tuleb tühistada kohtuotsuse vahistamine

jõustumisel või mõistetud karistuse ärakandmisel.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane Kohtunik