2-20-5314/20 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-20-5314

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. oktoober 2021, Tallinn

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Gaida Kivinurm

Kohtuasi

X hagi CREDITREFORM EESTI OÜ vastu

mittevaralise kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15.01.2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja (vastustaja): CREDITREFORM EESTI OÜ

(registrikood 10887820), lepinguline esindaja Erki

Casar

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 15.01.2021 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Apellatsioonimenetluse kulud jätta X kanda.

3. Rahuldada CREDITREFORM EESTI OÜ taotlus menetluskulude

kindlaksmääramiseks ja määrata X poolt CREDITREFORM EESTI OÜ-le

apellatsioonimenetluses hüvitatavateks menetluskuludeks 225 eurot.

4. Mõista X-lt CREDITREFORM EESTI OÜ kasuks välja apellatsioonimenetluses

kantud menetluskulud 225 eurot.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

2-20-5314

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X esitas 08.04.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse CREDITREFORM EESTI OÜ

vastu, milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista mittevaralise kahju hüvitis 3000 eurot.

2. Hageja on Äri-info OÜ koolituskeskuse juht. Tema alluvuses oli 2019. aastal 5

töötajat. Kostja saatis ettevõtte e-posti aadressile XXX ebaõige teate, et hageja on võlgnik ja

võlgnevuse mittetasumisel antakse teave tema kohta üle maksehäirete registrile. Kostja

hoiatusega tutvusid kõik ettevõtte töötajad.

3.

20.05.2019 sai hageja kostjalt oma isiklikule e-posti aadressile YYY teate, mille

kohaselt oli kostja volitatud sisse nõudma Ühisteenused AS-ile (edaspidi Ühisteenused)

tasumata jäänud võlgnevust. Nõude aluseks oli trahv number 0232009008 summas 40 eurot.

Lisaks nõuti võla sissenõudmise kulu 15 eurot. Samal päeval saatis kostja hageja e-posti

aadressile teise teate teise võlgnevuse ehk Ühisteenustele tasumata jäänud trahvi number

0236008880 alusel 40 euro ja võla sissenõudmise kulu 15 euro nõudes. 22.05.2019 helistas

hageja Ühisteenustele ja soovis teada, kas neil on hageja vastu nõudeid ja kas need on

kellelegi üle antud. Ühisteenuste töötaja vastas, et ettevõte ei ole trahvide osas kedagi

volitanud ning trahvid võib otseviitega tasuda kodulehe kaudu. 27.05.2019 tasus hageja

trahvinõuded.

4.

27.02.2019 saatis kostja hageja e-posti aadressile teate, mille kohaselt oli kostja

hagejale kui sõiduki XXXXXX vastutavale omanikule helistanud, kuid ei saanud temaga

kontakti. Kostja palus hagejal endaga ühendust võtta. 30.05.2019 nõudis kostja hagejalt

kirjaga juba 110 euro tasumist eelviidatud trahvide eest. Samal päeval teatas kostja hagejale

uuesti, et on proovinud hagejale helistada, kuid ei ole temaga kontakti saanud. 03.06.2019

saatis kostja hagejale sõnumi, milles nõudis 110 euro tasumist. Hageja saatis kostjale

05.06.2019 sõnumi vastu ja nõudis selgitust, milles on asi. Kostja hagejale ei vastanud.

06.06.2019 sai hageja kostjalt korduvalt sõnumeid. 06.06.2019 saatis kostja hagejale e-posti

teel veel üle inkassonõude. 28.06.2019 saatis kostja hagejale 4 kirja. Kokku sai hageja e-posti

teel ajavahemikul 20.05.2019 kuni 17.10.2019 21 nõudekirja.

5.

20.11.2019 hakkas kostja saatma võlgnevuse kohta e-kirju hageja töökoha üldisele e-

posti aadressile XXX, mida ettevõte kasutab igapäevaselt ja kuhu on ligipääs kõigil töötajatel.

Kirjades avalikustas kostja hageja nime ja isikukoodi, nimetas teda võlgnikuks ja lisas arve

tasumiseks. Kuna teave võlgnevuse kohta oli vale, oli kostja tegevus hageja head nime rikkuv

ja au teotav.

6.

25.11.2019 saatis kostja ettevõtte üldisele e-posti aadressile kompromissi ettepaneku ja

teatas, et on pärast tasumist valmis võlamenetluse lõpetama. Ettevõtte e-posti aadressile

kirjade saatmine jätkus kuni 02.12.2019. Kokku saatis kostja 14 kirja. Ettevõtte töötajatel

2-20-5314

puudus võimalus kostja kirju mitte näha, kuna nad on kohustatud kirjadele vastama. Vähemalt

5 töötajat tutvusid kostja kirjadega.

7. Hageja esitas mitu korda vastuväiteid ja selgitas kostjale, et tal puuduvad tasumata

hoiatustrahvid. Kostja seda arvesse ei võtnud. Kuna hageja võlg oli seisuga 27.05.2019

kustutatud, esitas kostja ajavahemikul 28.05.2019 kuni 04.12.2019 ebaseadusliku nõude.

Kostja ei kontrollinud andmeid piisavalt. Kostja ei ole tõendanud, et võlgnevus oli 20.11.2019

olemas. Hageja soovitas kostjal pöörduda kohtusse võlakohustuse tuvastamiseks, kuid kostja

keeldus sellest. Kostja helistas hagejale regulaarselt ja mõjutas teda erinevatel viisidel,

kasutades mitmeid erinevaid telefoninumbreid. Kostja tegevus on ebaseaduslik ja hea usu

põhimõtetega vastuolus. Hageja oli seetõttu 8 kuud stressis.

8. Kostja kasutas tema isikuandmeid ebaseaduslikult ja kostjal puudub ligipääs parkimist

korraldavate ettevõtete andmebaasidele, samuti sõidukite omanike andmetele. Kostja ei

saanud seaduslikul teel teada hageja isikukoodi, sõiduki numbrit, telefoni numbrit ja e-posti

aadressi. Kostja tegutses ilma volituseta ja ta kasutas kontrollimata andmeid. Kostja

avalikustas ilma hageja loata viimase isikuandmeid.

9. Avaldatud ebaõige teave diskrediteeris hageja kui juhi au ja väärikust ning mõjutas

töötajate usaldust tema vastu. Kolm viiest andmetega tutvunud töötajast lõpetasid töölepingud

ning hagejale ei ole teada, kas ebaõiged andmed mõjutasid nende otsustusi. Kostja teadis, et

saadab nõude ettevõtte üldisele e-posti aadressile, mis kõikide töötajate kasutuses. Ta teadis,

et nõude edastamisega teotab ta hageja mainet töötajate silmis. Kostja oleks pidanud aru

saama, et sellise tegevuse tagajärg on ebaproportsionaalne ning hageja õigusi ülemääraselt

kahjustatav.

10. Ebaõigeks faktiväiteks on hageja ettevõtte üldisele e-posti aadressile korduvalt kostja

edastatud teade, mille kohaselt oli hagejal Ühisteenuste ees võlgnevus koos võlgnevuse

summaga. Ebakohaseid väärtushinnanguid avaldas kostja korduvates võlanõuetes, suheldes

hagejaga lugupidamatul ja ebaviisakal viisil. Kostja avaldas: „meie menetluses on teie

võlgnevus..., Tasuda hiljemalt..., info edastatakse maksehäirete registrisse!“

11. Ühisteenuste ja kostja vahel sõlmitud käsunduslepingu kohaselt pidi kostja jätma

endale 20% laekuvast summast või kahjunõudest 16 eurot. Käsundusleping ei näinud ette

sissenõudmiskulude nõudmist võlgnikult, millises osas tegutses kostja volitusi ületades ja

ebaseaduslikult.

Kostja vastuväited

12. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 13. Kostja osutab

Ühisteenustele käsunduslepingu alusel võla sissenõudmise teenust. 23.04.2019 kinnitas kostja

Ühisteenustelt saadud käsundi parkimistrahvide nr 0232009008 ja 0236008880

sissenõudmiseks.

14. Parkimistrahv nr 0232009008 väljastati 14.02.2019 kell 17:59 tasumata parkimistasu

40 euro eest. Sõiduk MERCEDES-BENZ numbrimärgiga XXXXXX oli pargitud parkimisalal

P63 (LTR), mis asub aadressil Linnamäe tee 3. Leppetrahv tuli tasuda 14 päeva jooksul ehk

28.02.2019. Parkimistrahv nr 0236008880 väljastati 28.02.2019 kell 12:40 tasumata

parkimistasu eest summas 40 eurot. Sõiduk MERCEDES-BENZ numbrimärgiga XXXXXX

2-20-5314

oli pargitud parkimisalal P30 (LTR), mis asub aadressil Tulika tn 19. Leppetrahv tuli tasuda

14 päeva jooksul ehk 14.03.2019. Hageja leppetrahve tähtaegselt ei tasunud, mistõttu pöördus

parkimiskorraldaja oma õiguste kaitseks kostja ehk inkassoettevõtte poole. Hageja on

parkimiskorra rikkumist kinnitanud, tasudes leppetrahvid pärast inkassomenetluse alustamist.

15. Inkassomenetluse puhul on tegemist tasulise teenusega ehk võlgnevuse

sissenõudmiseks kandis võlausaldaja täiendavaid kulutusi. Mõlema parkimistrahvi puhul oli

inkassotasuks 16,67% + km põhivõlast ehk 15 eurot. Kahe parkimistrahvi sissenõudmiskuluks

kokku oli 30 eurot. Inkassomenetlust alustades oli võlasummaks kokku 110 eurot (40 eurot +

15 eurot + 40 eurot + 15 eurot).

16. Vaidlus puudub, et kostja viis läbi inkassomenetluse ehk võttis hagejaga ühendust

sõnumite, telefoni ja e-posti teel ning saatis hagejale meeldetuletuskirju. Võlausaldaja

kulutused võlgnevuse sissenõudmiseks on tõendatud ja põhjendatud. Hageja kostja teadetele

ei reageerinud. Kostja oli see, kes aktiivselt hagejaga ühendust võttis, et tekkinud

võlgnevustele lahendus leida. Telefonivestluste sisuks oli peamiselt võla kujunemise

selgitamine või hageja katkestas lihtsalt kõne, kui kuulis, et talle helistab kostja. Tõele ei vasta

hageja väide, et ta võttis ise kostjaga ühendust ja selgitas, et tal puuduvad tasumata nõuded.

Kostja ei ole hagejalt saanud ühtegi e-kirja, vaid ühe kõne.

17.

16.10.2019 helistas kostja hagejale ning hageja teatas telefoni teel, et ta on võlgnevuse

tasunud Ühisteenustele. Kostja palus nii telefonivestluses kui e-kirja teel hagejal oma väite

kinnituseks saata tasumist tõendavad maksekorraldused. Hageja seda ei teinud, mistõttu

pöördus kostja hageja väite kontrollimiseks käsundiandja poole. 13.11.2019 kinnitas

Ühisteenused, et leppetrahv nr 0236008880 summas 40 eurot oli tasutud. 21.11.2019 tuvastas

kostja Ühisteenuste kodulehelt, et leppetrahv nr 0232009008 summas 40 eurot on tasutud.

Kostja korrigeeris võlanõuete summat vastavalt saadud infole. Hageja tasus küll põhivõla,

kuid hagejal jäi tasumata sissenõudmiskulu 30 eurot.

18. Kuna hageja olemasolevatele kontaktidele saadetud teadetele ei reageerinud, edastati

võla tasumiseks vajalik info e-posti aadressile XXX. Kostja ei nõustunud, et ta avaldas hageja

kohta ebaõigeid andmeid. E-posti aadressile XXX saadetud info vastab tegelikkusele. Kostja

saatis 20.11.2019 e-kirja, mille kohaselt oli kostja menetluses hageja võlgnevus Ühisteenuste

eest summas 70 eurot. Kirjas viidati hageja isikukoodile ja tema sõidukile. Avaldatud

faktiväited on õiged. Vaidlus puudub selle üle, et hageja isikukood on XXX. Hageja on ise

kinnitanud, et ta on sõiduki XXXXXX omanik. Kostja menetluses oli 20.11.2019 seisuga

hageja võlgnevus 70 eurot. Ühisteenustelt saadud käsund leppetrahvidega nr 0236008880 ja

nr 0232009008 seotud võlgnevuste sissenõudmiseks lõppes 04.12.2019. Võlasummaks oli

20.11.2019 seisuga 70 eurot ehk tasumata oli leppetrahvi nr 0236008880 sissenõudmiskulu 15

eurot, leppetrahv nr 0232009008 summas 40 eurot ja sellega seotud sissenõudmiskulu 15

eurot. Kostja saatis 25.11.2019 e-posti aadressile XXX e-kirja, milles viitas võlaõigusseaduse

(VÕS) § 1131 lõikele 1 ning selgitas, et hageja võlgnevus on 15 eurot + 15 eurot + 30 eurot.

Kostja tegi hagejale kompromissettepaneku. E-kirjas avaldatud faktiväited vastavad

tegelikkusele. Hageja esitatud maksekorraldustelt on näha, et leppetrahvid nr 0232009008 ja

nr 0236008880 tasuti 27.05.2019. Hageja teavitas kostjat tasumistest alles 16.10.2019 ehk ligi

pool aastat hiljem. Jääb arusaamatuks, miks ei teavitanud hageja kostjat tasumistest varem.

19. Isikuandmeid võib töödelda isikuga lepingu sõlminud isik ja viimasele lepingu alusel

teenust osutav volitatud töötleja ehk kostja. Parkimiskorraldajalt saadud käsundi sisuks on

parkimiskorraldaja ja kliendi vahel sõlmitud lepingu täitmine. Võlgnevuse sissenõudmise

2-20-5314

osaks on kliendiga ehk hagejaga kontakti saavutamine. Kostja on järginud andmete

kontrollimisel käibekohustust.

20. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtub, kui palju oli hageja ettevõttes

töötajaid ning kellel oli ligipääs äriregistris märgitud ettevõtte e-posti aadressile. Hageja ei ole

käitunud heas usus. Hagejal olid kõik võimalused vältimaks väidetavaid kannatusi ja stressi.

Kui hageja oleks trahvid õigeaegselt tasunud, oleks ta saanud inkassomenetluse ära hoida. Kui

hageja oleks kostja teadetele reageerinud, ei oleks kostja saatnud e-kirja hageja ettevõtte

epostile.

21. Ebaõiged on hageja väited, et tema ettevõtte üldisele e-posti aadressile saadetud kiri

sisaldas ebaõiget nõuet ning kirja toon oli agressiivne ja hageja au teotav. Kostja kirjad olid

informatiivsed ja kostja pakkus hagejale kompromissi.

Maakohtu otsus ja põhjendused

22. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Samuti jättis

maakohus rahuldamata kostja taotluse kohustada hagejat esitama tõendi selle kohta, kellele

kuulub sõiduk registrimärgiga XXXXXX.

23. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: hageja on ettevõtte Äri-info OÜ juhataja ning

ettevõtte e-posti aadressiks on XXX; hageja kasutab sõidukit registrimärgiga XXXXXX ning

parkis sõiduki Ühisteenustele kuuluvatesse parklatesse 2019. aasta veebruaris, jättes

parkimise eest tasumata; Ühisteenused koostas hagejale parkimistasu maksmata jätmise eest

trahvinõude nr 0232009008 summas 40 eurot ja trahvinõude nr 0236008880 summas 40

eurot; kostja saatis hagejale sõnumeid, milles teatas tasumata parkimistrahvidest ning nõudis

nende tasumist koos võla sissenõudmise kuludega; kostja võttis hagejaga ühendust telefoni

teel võlgnevuse tasumiseks; kostja saatis hageja isiklikule e-posti aadressile YYY ja hageja

ettevõtte e-posti aadressile XXX teateid võlgnevuse kohta; hageja tasus Ühisteenustele kaks

trahvinõuet 27.05.2019.

24. Ühisteenustel oli seaduslik alus anda inkassoteenust osutavale ettevõttele üle õigus

töödelda volitatud töötlejana nende isikute andmeid, kes on jätnud parkimisteenuse eest

tasumata ulatuses, milles töötlemine oli vajalik lepingust tulenevate nõuete esitamiseks. Kui

isik kasutab tasulise parkimise teenust, on teenust osutaval isikul õigus töödelda teenuse

kasutaja isikuandmeid lepingu täitmiseks või teenuse osutaja lepingust tulenevate õiguste

tagamiseks. Muuhulgas on tasulise parkimisteenuse osutajal õigus kasutada andmeid selleks,

et tuvastada teenuse saanud isik ja esitada talle nõudeid juhul, kui teenuse eest on jäetud

tasumata. Teenuse osutaja võib eeltoodu alusel kohtu hinnangul lepingust tulenevate nõuete

esitamiseks vajalikus ulatuses anda isikuandmete töötlemise õigus üle volitatud töötlejale ehk

isikule, kes töötleb andmeid tema nimel teenuse saaja vastu nõuete esitamiseks. Kostja esitas

kohtule Ühisteenustega sõlmitud kliendilepingu 24.08.2012, mille alusel oli kostja

parkimisteenuse osutaja käsundisaajaks. Lepingu punkti 2.1. järgi osutas kostja ettevõttele

võla sissenõudmise teenust käsundiandja soovil nõuet ennast loovutamata. Lepingu punkti

2.2. järgi pidi käsundiandja andma käsundisaajale informatsiooni võlanõuete ja võlgnike

kohta. Seega oli kostja lepingu alusel võlgnike andmete volitatud töötleja.

25. VÕS § 1132 lg 2 punktist 1 järeldub, et kui tarbija jätab tasumata parkimisteenuse

osutamise eest, võib teenuse osutaja nõuda temalt lisaks muudele lepingust tulenevatele

tasuda sissenõudmiskulude hüvitamist kuni 30 eurot. Kostja ja Ühisteenuste vahel sõlmitud

2-20-5314

lepingu punkti 5.1. järgi pidi kostja nõudma võla tasumist enda arveldusarvele. Seejärel pidi

kostja edastama käsundiandja arveldusarvele võlgniku tasutud raha, millest on maha arvatud

inkassotasu, arvestades lepingu lisas 1 toodud tariife. Lepingu lisa 1 kohaselt oli inkassotasu

20% laekuvast summast ja 20% kahjunõudest. Eeltoodust tuleneb, et kostjal oli õigus nõuda

hagejalt võlgnevuse tasumist enda arvele ja kostjal oli õigus saada võlgnevuse menetlemisel

järel kokku lepitud inkassotasu. Alusetu on hageja arusaam, et kostjal ei olnud õigust nõuda

Ühisteenuste esindajana võla sissenõudmise kulude hüvitamist. Seesuguseid piiranguid kostja

ja Ühisteenuste vahel sõlmitud leping ette ei näinud.

26. Kui kolmandatele isikutele avaldatakse ebaõigeid andmeid kellegi võlgnevuse kohta,

võib isik, kelle kohta andmeid avaldati, kasutada VÕS §-s 1047 ettenähtud

õiguskaitsevahendeid. VÕS § 1047 ei kuulu kohaldamisele aga juhul, kui võlgnik ja

võlausaldaja on omavahel suhelnud võlgnevuse teemal ning nendevahelises suhtluses on

tekkinud vaidlus võlgnevuse olemasolu osas.

27. Hageja ei tõendanud, et kostja oleks andmeid tema väidetava võlgnevuse suhtes

avaldanud mõnele kolmandale isikule. Hageja ei ole põhistanud, miks ei olnud kostjal õigust

volitatud töötlejana hageja isikuandmeid töödelda ulatuses, mis oli vajalik parkimisteenuse

osutamisest tuleneva võlgnevuse väljanõudmiseks. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud

kostja poolt ühegi ebakohase väärtushinnangu avaldamist. Hageja ei ole põhistanud, miks oli

tema arvates tegemist olukorraga, kus kostja oleks pidanud koheselt teadma sellest, millal

hageja parkimistrahvid Ühisteenustele ära tasus. Kostja ei ole 20.05.2019 pöördumises

avaldanud hageja suhtes ebaõigeid andmeid. Andmeid hageja võlgnevuse kohta ei ole

avaldatud kolmandatele isikutele.

28. Hageja maksekorraldusest nähtub, et ta tasus vaid leppetrahvinõuded, jättes tasumata

seaduslikul alusel esitatud võla sissenõudmise kulu. Hageja esitas väljavõtte enda e-posti

aadressilt, millest nähtuvalt oli kostja talle alates 20.05.2019 kuni 17.10.2019 saatnud

korduvaid võlateateid viitega Ühisteenuste leppetrahvidele. Teadete täpne sisu kohtule

esitatud tõendist ei nähtu. Hageja esitas ka teise väljavõtte e-posti aadressilt, millele on kostja

saatnud

2019. aasta novembris ja detsembris võlanõudeid, kuid tõendist ei nähtu, millisele e-posti

aadressile pöördumisi saadeti ja milline oli teatiste sisu.

29. Väiteid, milliste kohaselt teavitas hageja kostjat nõuetekohaselt leppetrahvi tasumisest,

saates talle maksekorraldused, ei ole hageja tõendanud. Hageja ei ole samuti tõendanud

väidet, mille kohaselt ei ole Ühisteenused hageja võlgnevuse nõuet andnud menetlemiseks üle

kostjale.

30. Kostja ei ole 25.11.2019 e-posti aadressile XXX saadetud e-kirjas avaldanud hageja

suhtes ebaõigeid andmeid, sest kirja saatmise ajal oli hagejal endiselt tasumata kahe nõude

osas võla sissenõudmise kulud. E-kiri oli selgelt adresseeritud hagejale endale, mitte teistele

isikutele.

Seda, et e-kirjaga oleks saanud tutvuda mistahes kolmandad isikud, ei ole hageja tõendanud.

Hageja on omaks võtnud, et e-posti aadressi XXX kasutas äriühing, mida hageja ise juhatas.

Seega oli hageja ise e-posti aadressi kasutajaks. Asjaolu, et samale e-posti aadressile oli

ligipääs äriühingu töötajatel, kes tutvusid kostja e-kirjaga, ei ole hageja tõendanud.

31. Käsunduslepingu punkt 4.1.2. nägi täpsemalt ette, et kostja pidi pärast käsundiandjalt

tellimuskirja saamist alustama viivitamatult võlamenetlusega ning sealjuures teavitama

2-20-5314

võlgnikku käsundiandja otsusest anda võlg menetlusse käsundisaajale. Samas nägi lepingu

punkt 4.3.1 käsundiandjale ette kohustuse teavitada käsundisaajat viivitamatult võlgniku

teostatud maksetest käsundiandja arveldusarvele. Kui Ühisteenused jättis kostja lepingut

rikkudes teavitamata hageja tehtud maksest, ei saa kostjale ette heita andmete õigusvastast

avaldamist. Hageja ise ei edastanud kostjale makse tegemist tõendavat teadet. Asjakohatud on

hageja väited, et kostja ei teavitanud teda Ühisteenuste otsusest anda võlg kostja menetlusse.

Kostja koostatud nõudekirjadest nähtub selgelt, et kostja teavitas hagejat, et nõuab sisse

hageja võlgnevust Ühisteenuste eest. Hageja väited, et kostja on saanud andmed hageja enda

ja tema võlgnevuste kohta ebaseaduslikult, on täielikult põhistamata ja tõendamata.

Apellatsioonkaebus

32. Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi jäi

rahuldamata ja teha uue otsuse, millega hagi täielikult rahuldada. Alternatiivselt tühistada

maakohtu otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.

33. Maakohus rikkus oluliselt menetlusnorme ja kohaldas ebaõigesti materiaalõigust.

Hageja väited on kokkuvõtlikult järgmised.

34. Maakohus ei ole analüüsinud, millest tulenevalt oli Ühisteenustel õigus anda kostjale

üle hageja kontaktid ja loovutada võlg kostjale. Kostja ei ole kinnitanud, et ta sai hageja

nõusoleku hageja isikuandmete töötlemiseks. Käsunduslepingu p 4.1.2 kohaselt tulnuks

hagejat teavitada sellest, et võlg on kostjale üle antud. Seda tehtud ei ole, mistõttu kostjal ei

ole seaduslikku alust hagejalt võlgnevust nõuda.

35. Kostjal ei ole õigust nõuda hagejalt sissenõudmiskulu hüvitise tasumist.

Käsunduslepingu p 4.3.8 kohaselt ei ole kostjal õigus saada Ühisteenustelt tasu, kui

sissenõudmise menetlus lõpetatakse ja menetlus jooksul ei ole toimunud laekumisi. Kostjale

laekumisi ei toimunud ja menetlus lõppes, seega ei pea hageja kostjale maksma

sissenõudmiskulu hüvitist.

36. Maakohus jättis ebaõigesti vastu võtmata hageja tõendi, mille hageja esitas

internetilingina. Eesti on e-riik ja kohus peaks sellist tõendit arvestama.

37. Maakohus hindas ebaõigesti hageja poolt esitatud tõendeid ja tegi nendest ebaõige

järelduse, et hageja kohta ei ole ebaõigeid andmeid avaldatud ega tema au ja väärikust

teotatud.

38. Maakohus leidis ebaõigesti, et kohtule esitatud tõendist ei nähtu, millisest telefonist

ekraanitõmmis tehtud on ja kas tegemist on hageja kasutuses oleva telefoniga. Raske on ette

kujutada, et hageja leidis kedagi, kes samadel päevadel suhtles sama firmaga ja andis hagejale

tema mobiilist ekraanitõmmise. Kohus hindas valesti ka esitatud salvestise sisu. Kostjaga

suhtlemisel proovis hageja välja selgitada, kas kostja nõuab temalt juba tasutud trahvi või on

veel mingi trahv, millest hageja ei tea. Sama kõne käigus annab ta korduvalt teada, et kõik

tema teada olevad trahvid on tasutud ja sellest ta kirjutas kostjale. Seega, jutt puudus selle

kohta, et hageja saatis kostjale maksekorraldusi, vaid jutt oli selles, et ta saatis teate võla

puudumise kohta.

2-20-5314

39. Hageja ei nõustu maakohtuga, et kostja ei ole 25.11.2019 e-posti aadressile XXX

saadetud e-kirjas avaldanud hageja suhtes ebaõigeid andmeid. Maakohus jättis hindamata

hageja väited ja käsunduslepingu tingimused.

40. Maakohus võttis ebaõigesti arvesse alla kirjutamata kirja, milles kostja kinnitas

Ühisteenuste esindajale, et kostja on seisuga 23.04.2019 võtnud kohtueelsesse võlanõude

menetlusse sõiduki XXXXXX suhtes koostatud nõuded. Käsundusleping näeb ette, et mitte

kostja ei võta menetlusse, aga Ühisteenused annab kostjale menetlusse tema poolt kindlaks

määratud võlgnevuse.

41. Maakohus järeldas valesti, et esimesed telefonikõned võlgnikule tehti mõlema

leppetrahvi osas 08.05.2019. Hageja kinnitab, et kostja ei ole temaga mingil viisil ühendust

võtnud enne 20.05.2019.

42. Ettevõtte juhi maksejõuetusele viitamine laimab hageja au ja väärikust ning kahjustab

tema ärilist mainet. Kostja põhjustas hagejale stressi ja see on negatiivselt mõjunud hageja

tööalasele ja isiklikule elule.

Vastustaja seisukoht

43. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

44. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb kooskõlas tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-ga 1 jätta muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb jätta

rahuldamata.

45. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse

norme õigesti ega rikkunud menetlusnorme. Maakohtu otsuse põhjendav osa vastab TsMS §

442 lg-s 8 sätestatule. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja

tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele

märgib ringkonnakohus järgmist.

46. Maakohus leidis õigesti, et kostjal oli õigus hageja isikuandmeid töödelda ja hagejalt

võlgnevust nõuda. Kui isik kasutab tasulise parkimise teenust, on teenust osutaval isikul õigus

töödelda teenuse kasutaja isikuandmeid lepingu täitmiseks või teenuse osutaja lepingust

tulenevate õiguste tagamiseks. Muuhulgas on tasulise parkimisteenuse osutajal õigus kasutada

andmeid selleks, et tuvastada teenuse saanud isik ja esitada talle nõudeid juhul, kui teenuse

eest on jäetud tasumata. Maakohus viitas õigesti isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 6

punkt 1 alapunktile 6, mille järgi on isikuandmete töötlemine seaduslik muuhulgas juhul, kui

isikuandmete töötlemine on vajalik andmesubjekti osalisel sõlmitud lepingu täitmiseks või

lepingu sõlmimisele eelnevate meetmete võtmiseks vastavalt andmesubjekti taotlusele. Lisaks

on isikuandmete töötlemine isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 punkti 1 alapunkti f

alusel lubatud, kui see on vajalik vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvi korral.

Ühisteenustega sõlmitud kliendilepingu 24.08.2012 alusel oli kostja parkimisteenuse osutaja

käsundisaajaks. Lepingu punkti 2.1. järgi osutas kostja ettevõttele võla sissenõudmise teenust

käsundiandja soovil nõuet ennast loovutamata. Lepingu punkti 2.2. järgi pidi käsundiandja

2-20-5314

andma käsundisaajale informatsiooni võlanõuete ja võlgnike kohta. Maakohus järeldas

eeltoodust õigesti, et kostja oli lepingu alusel võlgnike, sealhulgas hageja andmete volitatud

töötleja.

47. Võlgniku teavitamata jätmisest võla sissenõudmise osas käsunduslepingu sõlmimisest

ei saa ringkonnakohtu hinnangul järeldada, et käsundisaaja käsundit kehtivalt ei saaks. Ehkki

24.08.2012 Ühisteenuste ja kostja vahel sõlmitud kliendilepingu p 4.1.2 näeb ette kostja

kohustuse teavitada võlgnikku käsundiandja otsusest anda võlg menetlusse käsundisaajale (tl

31-32), ei saa sellest järeldada, et võlgniku teavitamata jätmisel poleks käsundisaaja

õigustatud võlgnikult võlga nõudma. Käsunduslepingu poolteks on käsundiandja ja

käsundisaaja ning käsundisaaja peab käsundi täitma vastavalt lepingule, milleks oli antud

juhul võla sissenõudmine hagejalt. Seejuures ei avalda käsunduslepingu kehtivusele mõju

võlgniku teavitamine. Samas on käesolevas asjas hageja ise hagiavalduses kinnitanud ja

esitanud tõendi selle kohta, et kostja on hagejat teavitanud Ühisteenuste poolt kostjale üle

antud võla menetlemisest. 20.05.2019 teatas kostja hagejale, et ta on volitatud sisse nõudma

Ühisteenustele tasumata jäänud võlgnevust, mis on tekkinud parkimistrahvi tasumata

jätmisest 28.02.2019 (tl 6-7). Samuti on hageja kinnitanud hagiavalduses, et 30.05.2019 esitas

kostja nõude tasuda Ühisteenustele tasumata võlgnevus, mis seisneb kahe parkimistrahvi

tasumata jätmisest (14.02.2019 ja 28.02.2019 kokku summas 80 eurot, millele lisandub

sissenõudmiskulu kokku 30 eurot).

48. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et kostjal polnud õigust hagejalt nõuda

sissenõudmiskulude hüvitamist. Hageja viitab käsunduslepingu punktile 4.3.8, mille kohaselt

ei ole kostjal õigus saada Ühisteenustelt tasu, kui sissenõudmise menetlus lõpetatakse ja

menetlus jooksul ei ole toimunud laekumisi. Hageja väitel kostjale laekumisi ei toimunud ja

menetlus lõppes, seega ei pea hageja kostjale maksma sissenõudmiskulu hüvitist.

Ringkonnakohtu hinnangul mõistab hageja viidatud lepingu punkti ebaõigesti.

Käsunduslepingu viidatud säte ei näe ette, et kui võlg makstakse otse Ühisteenustele

sissenõudmismenetluse ajal, pole kostjal õigust nõuda sissenõudmiskulu hüvitamist

võlgnikult. Antud lepingu punkti kohaselt pole kostjal õigust saada tasu kantud kulutuste osas

juhul kui laekumisi ei ole üldse toimunud. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et hageja

tasus leppetrahvid ajal, mil kostja täitis Ühisteenuste poolt talle antud käsundit. Seega hageja

poolt viidatud lepingu p 4.3.8 antud juhul ei kohaldu. Seejuures ei mõjuta kostja õigust saada

sissenõudmiskulu see, et hageja tasus leppetrahvid kostja sissenõudmismenetluse ajal

Ühisteenustele. Maakohus viitas õigesti VÕS § 1132 lg 2 punktile 1 ja käsunduslepingu

punktile 5.1, mille alusel oli kostjal õigus saada sissenõudmiskulude hüvitist summas 15 eurot

ühe nõude eest ning nõuda selle tasumist hagejalt.

49. Hageja heidab maakohtule ette, et kohus jättis ebaõigesti vastu võtmata hageja tõendi,

mille hageja esitas internetilingina. Hageja väitel on Eesti e-riik ja kohus peaks sellist tõendit

arvestama. Ringkonnakohus nõustub, et maakohus ei saanud internetilinki tõendina arvestada.

TsMS § 272 lg 1 kohaselt on dokumentaalne tõend igasugune kirjalikult, pildistamisega või

video-, heli- või elektroonilise salvestusega või muu andmesalvestusega jäädvustatud

dokument või muu sellesarnane andmekandja, mis sisaldab andmeid asja lahendamiseks

tähtsate asjaolude kohta ja mida on võimalik kohtuistungil esitada tajutaval kujul. Seega on

dokumentaalse tõendi määratlemisel oluline, et seda saaks menetluses igal ajal esitada

tajutaval kujul. Ringkonnakohtu hinnangul ei taga link mingile internetileheküljele seda, et

sealt nähtuv oleks igal ajal menetluses ühtemoodi tajutaval kujul esitatav. Internetilehekülgi

on võimalik muuta, seejuures võib link või lehekülg, millele link juhatab üldse kaduda.

Kohtumenetluse tõendi kogumise ja tõendite uurimise põhimõtetega ei ole kooskõlas see, kui

2-20-5314

tõendi sisu menetluse kestel muutub. Samuti sätestab TsMS § 56 lg 2, et tsiviilasja toimikut

peetakse kirjalike dokumentide kogumina ning TsMS § 56 lg 3 teise lause kohaselt võib

elektroonilise dokumendi toimiku juurde võtta ka salvestisena kohtu infosüsteemis või

digitaalsel andmekandjal, kui on tagatud dokumendi koopia säilimine kohtute infosüsteemis.

Internetilink ei vasta ka eeltoodud tingimustele, kuna ei ole tagatud selle säilimine. Maakohus

selgitas hagejale 01.10.2020, et hageja esitatud interneti link ei ole arvestatav tõendina, sest

link võib ajas muutuda või kaduda. Sellele vaatamata hageja väljatrükki viidatud

internetileheküljest ei esitanud. 50. Maakohus leidis õigesti, et kostja ei ole hageja suhtes

avaldanud ebaõigeid faktiväiteid ega ebakohaseid väärtushinnanguid. VÕS § 1047 lg 1 näeb

ette, et isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või

tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku

või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud

avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma.

Maakohus leidis õigesti, et VÕS § 1047 kohaldamise esmaseks eelduseks on faktiliste ja

ebaõigete andmete avaldamine kolmandatele isikutele. Vaidlust ei ole, et kostja saatis

20.11.2019 e-posti aadressile XXX e-kirja, mille kohaselt oli kostja menetluses hageja

võlgnevus Ühisteenuste eest summas 70 eurot (leppetrahv 40 eurot + sissenõudmiskulu 15

eurot + 15 eurot). Samuti ei vaidle pooled selle üle, et kostja saatis 25.11.2019 e-posti

aadressile XXX e-kirja, milles selgitas, et hageja võlgnevus on 30 eurot (s.o sissenõudmiskulu

15 eurot + 15 eurot). Vaidlustamata asjaoludel tasus hageja Ühisteenustele kaks trahvinõuet

27.05.2019, kuid sissenõudmiskulu ei olnud hageja seisuga 25.11.2019 tasunud. Seega oli

kostja poolt 20.11.2019 ja 25.11.2019 saadetud e-kirjades märgitud hageja võlgnevus 30 euro

osas õige. Ebaõige oli üksnes 20.11.2019 e-kirjas märgitud hageja võlgnevus 40 euro osas,

kuid seejuures tuleb arvesse võtta kostja teadmist või teadma pidamist sellises osas

võlgnevuse puudumise kohta. Maakohus viitas õigesti käsunduslepingu punktile 4.3.1, mis

näeb käsundiandjale ette kohustuse teavitada käsundisaajat viivitamatult võlgniku teostatud

maksetest käsundiandja arveldusarvele, ning järeldas sellest põhjendatult, et kui Ühisteenused

jättis lepingut rikkudes kostjat teavitamata hageja tehtud maksest, ei saa kostjale ette heita

andmete õigusvastast avaldamist. Hageja ise ei edastanud kostjale makse tegemist tõendavat

teadet ja lepingu kohaselt ei olnud kostja kohustuseks kontrollida hageja poolt maksete

tegemist Ühisteenustele. Seejuures ei hinnanud maakohus ebaõigesti kohtule hageja poolt

esitatud kõne salvestise sisu. Salvestisest tehtud kirjaliku tõlke kohaselt väitis hageja kostjale

üksnes, et ta on trahvid tasunud ja on esitanud maksekorraldused, kuid kostja väitis, et pole

neid saanud (tl 76). Seega ei saa nimetatud tõend tõendada hagejal parkimistrahvide osas

võlgnevuse puudumist.

51. Samuti leidis maakohus õigesti, et tõendatud ei ole kostja poolt hageja võlgnevuse ja

muude isiklike andmete avaldamine kolmandatele isikutele. Hageja väitel kasutas e-posti

aadressi XXX äriühing, mille juhataja oli hageja. Seega oli hageja ise nimetatud e-posti

aadressi kasutajaks. Asjaolu, et samale e-posti aadressile oli ligipääs äriühingu töötajatel, ei

ole hageja tõendanud. Samuti ei ole hageja tõendanud, et 20.11.2019 ja 25.11.2019 kostja

poolt saadetud e-kirjadega oleksid kolmandad isikud tutvunud. Ringkonnakohus ei nõustu, et

hagiavalduse lisad 5 ja 9 nimetatud asjaolusid tõendaks. Nendest lisadest nähtub üksnes, et

aadressile XXX on kostja poolt saadetud e-kirju (tl 11 ja 15).

52. VÕS § 1046 lg 1 sätestab, et isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase

väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või

muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet

rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Riigikohus on selgitanud, et

2-20-5314

väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla

konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega. Väärtushinnangut on küll võimalik

põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust (vt Riigikohtu 18.02.2015 otsust

tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14, p 10). Maakohus leidis õigesti, et ebakohase väärtushinnangu

avaldamisega ei ole tegemist siis, kui kirja adressaat loeb talle saadetud kirja tooni

ebaviisakaks või agressiivseks. Kostja poolt ekirjades ja sõnumites avaldatu: „meie

menetluses on teie võlgnevus..., Tasuda hiljemalt..., info edastatakse maksehäirete

registrisse!“ ei ole ka ringkonnakohtu hinnangul käsitletav ebakohase väärtushinnanguna.

Tegemist ei ole isegi ebaviisaka väljendusega, seda enam halvustava hinnanguga.

53. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja etteheited maakohtu järeldustele seoses hageja

poolt esitatud tõenditega põhjendamatud. Hageja ei ole esile toonud, kuidas saanuks

maakohus tõenditest tehtavate teistsuguste järelduste puhul jõuda hagi rahuldamiseni.

Maakohus on kõiki tõendeid kooskõlas TsMS §-ga 232 hinnanud ja oma siseveendumuse

kohaselt teinud järeldused nende tõendusliku väärtuse kohta. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu järeldusega ja neid ei korda.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

54. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

55. Kostja esitas 20.09.2021 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palub

hüvitada apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulud kokku 225 eurot (koos

käibemaksuga). Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepinguline esindaja osutanud

kostjale apellatsioonimenetluses õigusabi 2,5 tunni ulatuses tunnihinnaga 90 eurot (lisandub

käibemaks).

56. Ringkonnakohus leiab, et kostja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud -

apellatsioonkaebusega tutvumine ja selle analüüs koos maakohtu otsusega ning vastuse

koostamine apellatsioonkaebusele on põhjendatud. Samuti on põhjendatud nendeks

toiminguteks kulunud aeg.

57. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr 90 eurot (käibemaksuta) on kolleegiumi

hinnangul TsMS § 175 lg 1 mõttes mõistlik ja põhjendatud. Üldjuhul ei saa pidada

põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt

keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu määrust tsiviilasjas nr 3-

2-1-115-13, p 25). Mitteadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasumäära on kohtupraktikas

peetud põhjendatuks kuni 100 eurot tund ilma käibemaksuta.

58. Seega rahuldab ringkonnakohus kostja taotluse apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulude hüvitamiseks ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja apellatsiooniastmes

kantud õigusabikulud 225 eurot (käibemaksuga).

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Gaida Kivinurm