2-20-126584/41 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.10.2021 Tallinn, Tallinna Kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-126584

Tsiviilasi

Mercanter Veod OÜ hagi Nordic Spedition OÜ

vastu võlanõudes

Tsiviilasja hind

3985,99 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Mercanter Veod OÜ (registrikood 14473216),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Silvia Urgas

Kostja Nordic Spedition OÜ (registrikood 12702919),

lepinguline esindaja advokaat Ivo Kallas

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 21.09.2021

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

2. Mõista Nordic Spedition OÜ-lt Mercanter Veod OÜ kasuks välja põhivõlg

4451,45 eurot.

3. Mõista Nordic Spedition OÜ-lt Mercanter Veod OÜ kasuks välja viivis

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhivõlalt

summas 4451,45 eurot alates 11.07.2020 kuni põhivõla tasumiseni.

Menetluskulude jaotus

4. Jätta menetluskulud 94% ulatuses Nordic Spedition OÜ kanda ja 6% ulatuses

Mercanter Veod OÜ kanda.

5. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrusega pärast käesoleva

kohtuotsuse jõustumist.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

1. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 4729,20 eurot ja viivis VÕS §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhinõudelt summas 4729,20 eurot alates

11.07.2020 kuni põhivõla tasumiseni. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja

mõista hageja menetluskulud kostjalt välja.

2. Hagis esitatud asjaoludel on poolte vahel sõlmitud suuline veoleping, mille kohaselt oli

hageja kohustuseks teostada kaubavedu Euroopas. Kostja tellis hagejalt telefoni teel

12.11.2019 rahvusvahelisi kaubavedusid, edastades oma hinnakirja, millises summas kostja

oli valmis vedude eest tasuma. Konkreetsed veod lepiti kokku telefoni teel. Sh teostas hageja

20.03.2020-23.03.2020 veoteenust marsruudil Läti-Budapest-Baden, 24.03.2020-27.03.2020

Läti-Leedu,

31.03.2020-02.04.2020

ja

03.04.2020-06.04.2020

Ungari-Baden-Soome,

09.04.2020-12.04.2020 ja 13.04.2020-20.04.2020 Leedu-Rumeenia-Poola. Hageja kasutas

kauba otsese vedajana Mercanter Trans OÜ-d. Hageja esitas kostjale 24.03.2020-20.04.2020

veoteenuse eest kuus arvet kogusummas 12 622,57 eurot. Kostja on arved tasunud summas

7933,37 eurot, jättes tasumata 4729,20 eurot. Kostja on 24.03.2020, 27.03.2020, 02.04.2020

ja 06.04.2020 arved tasunud 500 euro võrra väiksemas ulatuses, 11.04.2020 arve 400 euro

võrra väiksemas ulatuses ning 20.04.2020 arve täielikult tasumata jätnud.

3. 24.04.2020 lõpetasid hageja ja kostja koostöö, kuna kostjal ei olnud hagejale enam

vedusid pakkuda. 24.04.2020 e-kirjas kinnitas kostja juhatuse liige, et garanteerib hageja

arvete tasumise õigeaegselt, esitamata mingeid etteheiteid hageja poolt esitatud arvete

suurusele või veoteenuse kvaliteedile. Kostja ei ole kinnituskirjas antud lubadust täitnud ega

võlgnevust hagejale tasunud. Hageja nõue on sissenõutav, kuna arvetel märgitud

maksetähtajad on möödunud ning kostja on arved osaliselt tasunud.

4. Vastuseks kostja vastuväidetele leiab hageja, et hageja nõue ei kuulu vähendamisele.

Sõidumeerikud vastavad arvetel näidatud kilometraažile. Alustades sõitu Sagadist oli

kilometraaž 924 370 km ning lõpetades sõitu Poolas, oli kilometraaž 928 917 km. Seega oli

sõidu kogukilometraaž 4547 km. Vaidlusaluse sõidu eest esitatud arvetel on hageja kokku

nõudnud 67 km võrra vähem kui tegelikult sõiduks kulus. GPS-i väljavõtetelt nähtub, et

läbisõit oli 4471,9 km. Kostjal puudub hageja vastu tasaarvestatav nõue, kuna kostjal ei ole

hilinemisest tulenevat nõuet ja kostjal puudub hageja vastu haagise kahjustumisest tulenev

nõue. Vedaja ei hilinenud sihtkohtadesse ning hageja ei ole veotähtaega ületanud. Kostja ei

ole esitanud hagejale kirjalikku nõuet hilinemise eest hüvituse tasumiseks. Samuti on

tõendamata, et kostjale oleks esitatud leppetrahvinõudeid ning, et kostja neid tasunud oleks.

Haagisega tekkinud probleemid kõrvaldati Mercanter Trans OÜ kulul. Haagist ei üürinud

kostjalt mitte hageja, vaid kauba otsese vedajana kasutatud Mercanter Trans OÜ. Haagise

vaheseina rikke eest ei vastuta hageja.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

5. Kostja palub jätta hagiavaldus rahuldamata. Kostja on hagejale esitanud arved kahjude

hüvitamise kohta ning on oma nõude hageja nõudega tasaarvestanud. Hageja nõue kostja

vastu on lõppenud, kostja ei nõustu hageja nõudega ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu.

6. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja andis hageja kasutusse veoteenuse osutamiseks

vajaliku multitemperatuurse haagise reg.nr BBBBBB ja seejärel haagise reg.nr FFFFFF.

Algselt teostati vedusid Mercanter Trans OÜ alt, kellel on kaks veokit, millega teenust

osutada. Seejärel hakkas vedude eest arveid esitama hageja Mercanter Veod OÜ, mille

juhatuse liikmeks on D tütar. Kostja nõustub 15.12.2020 vastuses hagile sellega, et hageja ja

kostja vahel oli sõlmitud kaubaveoleping VÕS § 774 lg 1 mõistes. Kostja ei nõustu hagejaga

selles, et viimane on veolepingust tulenevad kohustused nõuetekohaselt teostanud ning

esitanud töö mahule vastavad arved. Kostja palus arvetelt 326 km maha arvata. Parandatud

arvet ei ole hageja kostjale esitanud. Kostja arvates on hageja arvetel nr T18-1 ja T18-2

sõidu kilometraaži ülepaisutanud ning hageja nõuab kostja eest tasu veoteenuse eest, mida

hageja ei ole kostjale osutanud. Hageja ei ole tõendanud, et ta on arvetel nr T18-1 ja T18-2

märgitud ulatuses, s.o kokku 4 480 km, kostjale vedusid teostanud.

7. Hageja on seoses haagise kahjustamisega ning kauba mahalaadimistele hilinemistega

tekitanud kostjale kahju 7725,00 euro ulatuses (klientide kahjunõuded summas 1575 eurot ja

kahjustatud haagise seisukorda viimiseks ja kahju seoses kaubatarne katkemisega 6150 eurot).

Hageja hilines veose üleandmisega 25.04.2020 Tallinnas (Maxima) 4 tundi, 10.04.2020

Vilniuses 2 tundi ja 16.04.2020 Rumeenias 2 tundi 45 minutit, kokku 8 tundi ja 45 minutit.

Veoste üleandmisega hilinemiste eest on kostja kohustatud hüvitama oma klientide

kahjunõuded. Kostja on oma klientide ees seoses eelmainitud vedude hilinemisega pidanud

kandma leppetrahve arvestusega 150,00 eurot tund. Kostja on palunud hagejal veoste

hilinemisest tekkinud leppetrahvi nõuded kokku summas 1575,00 eurot (150 x 8,75 + km)

hüvitada ning on hagejale 10.06.2020 esitanud arve nr 235931, mida ei ole hageja tasunud.

Lisaks on kostja olnud sunnitud kulutama 1 800 eurot õigusabiteenusele (arve nr 235932), mis

oli tingitud inkassofirma kaudu esitatud hageja alusetule nõudekirjale vastamise vajadusest.

8. Kostja ei vaidle 05.05.2021 toimunud korraldaval kohtuistungil vastu sellel, et teenust

osutati ja suhtlus toimus Mercanter Trans OÜ juhatuse liikmega. Kostjal on ebaselgus, kes on

teenuse tegelik osutaja. Kostja leiab 14.07.2021 seisukohas, et ükski tõend ei tõenda

veolepingu sõlmimist hageja ja kostja vahel.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

9. Kohus rahuldab hagi osaliselt.

10. Hageja esitas kostja vastu poolte vahel suuliselt sõlmitud veolepingust tuleneva

võlanõude. Kostja hinnangul ei ole ta hagejaga lepingut sõlminud ning hageja kajastatud

kilometraaž ei ole õige. Kostja esitas hageja vastu tasaarvestuse vastuväite seoses haagise

kahjustamisega ning kauba mahalaadimisega hilinemisega tekitatud kahju 7725 euro nõudes.

11. Käesoleval juhul on kauba vastuvõtmise ja üleandmiseks ettenähtud kohad eri riikides.

Konventsiooni kohaldatakse igasuguse kauba autoveolepingu suhtes, mida tehakse tasu eest

sõidukiga, kui lepingus näidatud kauba vastuvõtmise koht ja kauba üleandmiseks ettenähtud

koht asuvad eri riikides, millest vähemalt üks on konventsiooni osapool, olenemata

lepingupoolte elukohast ja rahvusest (CMR konventsiooni art 1 lg 1). CMR ei reguleeri

täpsemalt veotasu nõude esitamist. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt teostas hageja

20.03.2020-23.03.2020 veoteenust marsruudil Läti-Budapest-Baden, 24.03.2020-27.03.2020

Läti-Leedu, 31.03.2020-02.04.2020 ja 03.04.2020-06.04.2020 Ungari-Baden-Soome ning

09.04.2020-12.04.2020 ja 13.04.2020-20.04.2020 Leedu-Rumeenia-Poola. Kuna tegemist on

rahvusvahelise veoga, tuleb kohaldada CMR konventsiooni ja viimasega reguleerimata osas

VÕS sätteid. CMR konventsioon ei reguleeri otseselt tasu maksmise kohustuse täitmist, kuid

see tuleneb CMR-i üldisest mõttest. CMR art 13 lg 2 alusel saab vedaja nõuda saajalt (veose

tellijalt) kaupade üleandmisel veokirjas (saatedokumendis) märgitud maksete tasumist. Eesti

õiguse järgi on saatjal kohustus maksta vedajale veotasu VÕS § 774 lg 1 teise lause ja § 787

lg 1 esimese lause järgi (RKTKo nr 3-2-1-165-12, p 39). Kui võlgnik rikub raha maksmise

kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1).

12. Kohus tuvastab, kas hageja sõlmis veolepingu kostjaga või Mercanter Trans OÜ-ga.

Käesoleval juhul ei ole sõlmitud kirjalikku veolepingut. VÕS § 29 lg 1 alusel tuleb lepingu

tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest, sh arvestades lepingupoolte

käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist (VÕS § 29 lg 5 p 3). Seadus veolepingule

vorminõuet ei sätesta, seega võib selle sõlmida mis tahes vormis. Hageja väljastas kostjale

kõik arved tasumiseks (digitoimikus menetlus nr 2, dtl 43-48). Vaidlus puudub, et kostja on

arved hagejale osaliselt tasunud. Nimetatut kinnitab ka hageja arvelduskonto väljavõte

(digitoimikus menetlus nr 2, dtl 49). Samuti garanteeris kostja 24.04.2020 e-kirjas hageja

arvete tasumise (digitoimikus menetlus nr 2, dtl 51). Pooltevaheline võlasuhe on kohtu

hinnangul tõendatud ka 23.04.2020 e-kirjaga, milles hageja teatab, et lõpetab kostjaga

koostöö ja palub kõik arved tasuda (digitoimikus menetlus nr 3, dtl 98). Tõendatud on, et

poolte edasine suhtlus puudutas hageja ühingut (digitoimikus menetlus nr 3, dtl 101-102).

Kohus ei saa kõrvale jätta asjaolu, et esialgses vastuses hagile 15.12.2020 p-is 10 kostja

nõustub hagejaga selles, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud kaubaveoleping VÕS § 774 lg 1

mõistes (digitoimikus menetlus nr 3, dtl 92). Kostja muutis enda positsiooni lepingu

sõlmimise osas alles 05.05.2021 toimunud eelistungil (digitoimikus menetlus nr 3, dtl 169-

172). Hageja on selgitanud, et kasutas konkreetse veo osas otsese vedajana Mercanter Veod

OÜ-d. Tavapäraseks saab pidada, et vedaja kasutab otsese vedajana kolmandat isikut, nt

osutab autojuht vedajale teenust oma ettevõtte alt. Samuti on tavapärane, et veo tellijaga ehk

antud juhul kostjaga suhtleb just otsese vedaja autojuht, kellel on võimalik jagada tellijale

vajadusel operatiivset infot. Haagise üüris otsese vedajana Mercanter Trans OÜ. Asjaolu, et

kostja üüris haagise Mercanter Trans OÜ-le, ei anna alust asuda seisukohale, et veoleping oli

sõlmitud Mercanter Trans OÜ-ga.

13. Kostja ei ole tõendanud enda väidet, et tegemist on kolmanda isiku kasuks sõlmitud

lepinguga, kus hageja oli kasusaaja ja teenuse osutajaks oli Mercanter Trans OÜ. Nimetatud

asjaolu ei saa tuletada ka ühestki poolte poolt kohtule esitatud tõendist. Hageja on selgitanud,

et D suhtles hageja veo korraldajana. 23.04.2020 e-kiri aadressilt xxx milles D teatab kostjale,

et lõpetab kostjaga koostöö ja palub kõik arved tasuda, ei tõenda veolepingu sõlmimist

Mercanter Trans OÜ-ga (digitoimikus menetlus nr 3, dtl 98). Kohtule esitatud hageja

majandusaastaaruandega on tõendatud, et e-postiaadress xxx ja veebileheaadress xxx kuulub

hagejale (digitoimikus menetlus nr 3, dtl 75-82). Üldteada asjaoluks ei saa lugeda kostja poolt

kohtuistungil väljendatud seisukohta, et nimetatud e-postiaadress kuulub ka Mercanter Trans

OÜ-le. Eeltoodust tulenevalt saab tõendatuks lugeda, et veoleping on sõlmitud hageja ja

kostja vahel.

14. Kohus analüüsib, kas arvetel on kajastatud õige kilometraaž. Hageja esitas 11.04.2020.

kostjale arve nr T18-1 veoteenuse eest ajavahemikul 09.-12.04.2020 marsruudil Leedu-

Rumeenia-Poola, märkides läbituks 2 000 kilomeetrit ja 20.04.2020 arve nr T18-2

veoteenuse eest ajavahemikul 13.-20.04.2020 marsruudil Leedu-Rumeenia Poola, märkides

läbituks 2 480 kilomeetrit (digitoimikus menetlus nr 2, dtl 47-48). Kostja hinnangul tuleb

arvetelt 326 km maha arvata. Hageja esitas läbitud kilometraaži tõendamiseks tõenditena

sõidumeerikute koopiad (digitoimikus menetlus nr 3, dtl 148-151). Hageja on selgitanud, et

alustades sõitu Sagadist, oli kilometraaž 924 370 km ning lõpetades sõidu Poolas, oli

kilometraaž 928 917 km, kogukilometraaž oli 4547 km. Kohtule esitatud GPS väljavõtetega

on tõendatud, et läbisõit oli 4471,9 km (digitoimikus menetlus nr 3, dtl 152). Hageja on

selgitanud, et GPS-i väljavõtte väike erinevus sõidumeerikutelt nähtuva kogukilometraažiga

(75,1 km ehk 1,65% võrra) tuleneb sellest, et GPS mõõdab teekonna pikkust sirgjoones.

Kohus nõustub kostja seisukohaga, et sõidumeerikute koopiad ei tõenda hageja nõude aluseks

olevaid asjaolusid. Esitatud salvestuslehtede koopiatel käsitsi juurde täidetud sõiduki

odomeetri algnäit, lõppnäit, läbitud vahemaa, marsruut jm ei tõenda millisel kuupäeval ja

millisel marsruudil on salvestuslehtedel kilometraaž salvestatud. Samuti ei tõenda GPS

(Metrotec) läbitud teekonna pikkuse õigsust (digitoimikus menetlus nr 3, dtl 152-153). Kohus

nõustub kostja seisukohaga, et Metrotec aruandelt ei ole sõiduki marsruut ja vahepeatused

tuvastatavad. Seega ei saa tuvastada, et Metrotec aruandel märgitud läbitud teekond oli

teostatud veolepingu täitmiseks. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud, et ta on

teostanud kostjale vedusid arvetel nr T18-1 ja T18-2 märgitud ulatuses kokku 4480 km.

15. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et Google Mapsi andmetest lähtumine ei arvesta

tegelike teeoludega ega sellega, et iga teelõik ei ole läbitav veoautoga. Seega tuleb aluseks

võtta kostja 15.12.2020 menetlusdokumendis esitatud arvestus (digitoimikus menetlus nr 3,

dtl 90-97). Kohus jätab hageja nõude selles osas, mis ületab arvetel nr T18-1 ja T18-2 kokku

4154 kilomeetrit (4480 – 326), s.o 277,75 euro (326 x 0,71 eurot + km) ulatuses rahuldamata.

Seega on hageja põhinõude suuruseks 4451,45 eurot (4729,20 – 277,75).

16. Kohus võtab seisukoha kostja tasarvestusavalduse osas. Kostja väitel on hageja tekitanud

kostjale seoses haagise kahjustamisega ning kauba mahalaadimistele hilinemistega kostjale

kahju 7725 euro ulatuses. Kui nõude esitaja tõendab, et kauba kohaletoimetamise viivitus on

tekitanud kahju, siis on vedaja kohustatud hüvitama kahju summas, mis ei või ületada

veomakse (CMR konventsioon art 23 lg 5). Vedaja vastutab kauba kohaletoimetamisega

viivitamise eest vastuvõtmise hetkest kuni üleandmise hetkeni (CMR konventsioon art 17 lg

1). Vedaja vabaneb vastutusest, kui kauba kohaletoimetamisega viivitamine toimus nõude

esitaja ebaõige tegevuse või hooletuse tõttu; nõude esitaja poolt antud juhiste tagajärjel, mida

ei olnud ajendanud vedaja ebaõige tegevus või hooletus; kaubale omasest defektist või

asjaoludest, millest vedaja ei võinud hoiduda ja mille tagajärgi ta ei suutnud vältida (CMR art

17 lg 2). Vastutust välistavaid asjaolusid peab tõendama vedaja (CMR konventsioon art 18

lg 1). Kauba kohaletoimetamisega viivitamine võib tuua kaasa hüvitise tasumise ainult sel

juhul, kui avaldus oli tehtud kirjalikult 21 päeva jooksul kauba saaja käsutusse üleandmise

päevast arvates (CMR konventsioon art 30 lg 3).

17. Kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või

täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise

poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt

poolelt nõuda tema kohustuse täitmist (VÕS § 197 lg 1). Tasaarvestus toimub avalduse

tegemisega teisele poolele (VÕS § 198 ls 1). Tasarvestuse avalduse võib esitada ka

kohtumenetluse ajal (RKTKo 2-16-16481, p 15). Tasaarvestuse tulemusena lõpevad

tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei

lepi kokku teisiti (VÕS § 197 lg 2 ls 1).

18. Kostjale tekitatud kahju koosneb kauba mahalaadimistele hilinemise tõttu kauba saajale

tekitatud kahjust. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud hilinemise tõttu tekkinud

kahju. CMR konventsiooni artikli 30 lg 3 alusel võib kauba kohaletoimetamisega viivitamine

tuua kaasa hüvituse tasumise ainult sel juhul, kui avaldus oli tehtud kirjalikult 21 päeva

jooksul kauba saaja käsutusse üleandmise päevast alates. Kostja väitel hilines hageja

10.04.2020, 16.04.2020 ja 25.04.2020. Kostja ei ole esitanud hagejale kirjalikku nõuet

hilinemise eest hüvituse tasumiseks. Selliseks nõudeks ei saa pidada kostja 15.12.2020

vastuse lisana 8 esitatud 10.06.2020 arvet. Soov esitada hagejale kahjunõuet peab olema

väljendatud selgesõnaliselt, mitte kaudselt tuletavana. Samuti oleks see esitatud enam kui 21

päeva pärast väidetavat kauba saajale hilinemisega üleandmist. Kostja ei ole ka tõendanud, et

talle oleks esitatud leppetrahvinõudeid ning et kostja neid tasunud oleks.

19. Kohtule esitatud 24.04.2020 aktist nähtub, et haagis tagastati samas seisukorras nagu

väljaandmisel. Seega kõrvaldas haagise üürinud Mercanter Trans OÜ tekkinud haagise

puudused (rattavahetuse ja katkise tagatulede paneeli) omal kulul enne haagise tagastamist,

samuti ei ole tagastamisaktis märgitud, et haagis vajaks pesu. Kohus nõustub hageja

seisukohaga, et kostja ei ole tõendanud, et oleks haagise seisupäevade, transpordi, pesu ja

väidetavalt katkenud kaubatarnete tõttu kandnud mingisugust kahju. Kostja enda poolt

10.06.2020 koostatud arve ei tõenda kahju tekkimist (digitoimikus menetlus nr 3, dtl 103).

Vastavalt ei kuulu tasaarvestusavaldus rahuldamisele.

20. Eeltoodust tulenevalt on kostja oma lepingulisi kohustusi rikkunud ning hageja põhinõue

4451,45 eurot tuleb rahuldada.

21. Hageja on esitanud kostja vastu viivisenõude põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses alates 11.07.2020 kuni põhivõla tasumiseni. Rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1 ls 1). TsMS § 367 järgi võib

viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi

esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana,

vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib

viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja

edasi protsendina põhinõudest. Kohus rahuldas hageja põhinõude summas 4451,45 eurot.

Seega kuulub viivis väljamõistmisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses põhivõlalt summas 4451,45 eurot alates 11.07.2020 kuni põhivõla

tasumiseni.

22. Kõik kohtuotsuses käsitlemata väited ning esitatud tõendid ei oma kohtu hinnangul

käesoleva asja lahendamisel tähtsust ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.

MENETLUSKULUD

23. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui

kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (VÕS § 163 lg 1). Kohus rahuldas

hagi 94% ulatuses. Seega tuleb menetluskulud jätta 94% ulatuses kostja kanda ja 6% ulatuses

hageja kanda.

24. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

25. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik