4-21-3839/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-21-3839

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Määruse tegemise aeg ja koht

8. oktoober 2021, Tallinn Väärteoasja number 4-21-3839 (2302,21,004452) Kohtunik Elina Elkind Vaidlustatud kohtuvälise menetleja lahend D Ki kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri 27. aprilli 2021. a otsuse peale väärteoasjas nr 2302,21,004452 Menetlusväline isik D K Isikukood: xxx; xxx Menetlusliik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Juhindudes VTMS § 118 lg 2 p-st 1 kohus otsustas:

1. Jätta D Ki kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri 27. aprilli 2021. a otsuse peale väärteoasjas nr 2302,21,004452 läbi vaatamata.

2. Edastada määrus D Kile ja Politseija Piirivalveametile. EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada Harju Maakohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või teada saama pidi. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse patrulltalituse patrulligrupi liikluspolitseinik Karl-Erik Pärn koostas 4. aprillil 2021 väärteoprotokolli nr 20210404438205 selle kohta, et 4. aprillil 2021 kella 20:51 ajal Harjumaal Tallinna linnas Pirita linnaosas Merivälja teel (Väina tee ja Ranniku tee vahel) juhtis D K asulasisesel teel mootorsõidukit xxx reg. nr xxx kiirusega 82 km/h +/- 7 km/h. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul oli 50 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui km/h. Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 27. aprilli 2021. a otsusega väärteoasjas nr 2302,21,004452, karistati D Ki LS § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot.

2. D K esitas 20. mail 2021 Harju Maakohtule kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse, milles leidis, et tuleb kontrollida mõõteseadet, millega kiiruse mõõtmist teostati. Peatamisel ei

4-21-3839

olnud politseil talle esitada dokumenti, mis tõestaks kiiruse mõõteaparaadi kontrolli läbimist, mille peavad läbima iga 6 kuu tagant, vastavalt Mõõteseadusele § 10 lg 2. Kaebaja leiab, et kiirus fikseeriti seaduse rikkumisega mida palub kohtul tuvastada ja kontrollida. Kaebaja leiab, et ta oskab teha vahet, kas kiirus on 50 km või 82 km/h, aga sel päeval ei sõitnud ta nii kiiresti nagu politsei väidab. Kui politsei lülitas sisse vilkurid, siis vaatas ta spidomeetrit, mille näit oli 62 km/h. Harju Maakohtu 22. juuli 2021 otsusega jäeti D Ki kaebus kaebus rahuldamata ning Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 27. aprilli 2021. a otsus väärteoasjas nr 2302,21,004452 muutmata. D K esitas Harju Maakohtu 22. juuli 2021 otsuse peale kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Riigikohus jättis 7. septembri 2021 määrusega kassatsiooni läbi vaatamata. Kohtuotsus jõustus 7. septembril 2021.

3. Käesoleva kaebuse esitas D K 2. oktoobril 2021 Viru Maakohtule. Kaebuse kohaselt soovib D K kaevata kohtusse seoses Politseija Piirivalveameti ebaseadusliku tegevusega ja viitab väärteoasjas nr 2302,21,004452 tehtud otsusele ja selle alusel olnud kiiruse mõõtmise toimingutele. Viru Maakohus edastas 4. oktoobril 2021 D Ki kaebuse kohtualluvuse järgi lahendamiseks Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale. MAAKOHTU SEISUKOHT

4. Kohus selgitab, et D Ki kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 27. aprilli 2021. a otsusele väärteoasjas nr 2302,21,004452 lahendati Harju Maakohtu 22. juuli 2021. a otsusega, mis jõustus

7. septembril 2021, kui Riigikohus ei võtnud D Ki kassatsiooni menetlusse. Eeltoodust tulenevalt jõustus samal päeval ka Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 27. aprilli 2021. a otsus väärteoasjas nr 2302,21,004452. (Vt kohtuasi nr 4-21-2197). Seega ei ole kohtuvälise menetleja otsust võimalik uuesti vaidlustada VTMS § 114 lg 1 p 2 korras. Menetluse uuendamist saab taotleda vaid teistmise korras Riigikohtult (VTMS § 179 lg 1) vastavate aluste olemasolul (VTMS § 180).

5. Igal juhul saanuks VTMS § 114 lg 4 kohaselt kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale esitada 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalistele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav ja see tähtaeg on möödunud (otsus oli kättesaadav alates 5. maist 2021). VTMS § 118 lg 2 p 1 kohaselt teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise määruse, kui kaebus on esitatud pärast VTMS § 114 lg-s 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Praegusel juhul ei ole tähtaja ennistamise taotlust esitatud ja sisuliselt ei ole siin tähtaja ennistamine ka võimalik, sest isik on juba vastavat otsust varem vaidlustanud. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 118 lg 2 p-st 1 jätab kohus D Ki kaebuse läbi vaatmata.

6. Kuna D K viitab oma kaebuses sellele, et ta soovib vaidlustada kohtus Politseija Piirivalveameti ebaseaduslikku tegevust, siis selgitab kohus täiendavalt, et VTMS § 76 lg 1 alusel on menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul õigus kuni asjas kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseni esitada kohtuvälise menetleja juhile kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale. Käesolevas asjas on kohtuväline menetleja väärteoasjas nr 2302,21,004452 teinud

4-21-3839

otsuse 27. aprill 2021, seega oli kaebajal võimalik esitada kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale 27. aprillini 2021. Samas oli menetlusalusele isikule kaebeõigus tagatud VTMS § 114 lg 4 tulenevalt üldmenetluses tehtud otsuse peale kaebuse esitamise võimalusega ning oma väärteomenetluse käigus rikutud õigusi oli isikul võimalus kaitsta väärteoasjas tehtud otsuse vaidlustamisega. Seda on kohtuinfosüsteemist nähtuvalt D K 20. mail 2021 ka teinud, esitades maakohtule kohtuvälise menetleja poolt väärteoasjas 2302,21,004452 27. aprilli 2021. a otsusele kaebuse, milles muu hulgas heidab kohtuvälisele menetlejale ette, et kiirus fikseeriti seadust rikkumisega ning taotleb mõõteseadme kontrolli. Nagu eespool selgitatud, et selle kohtumenetluse tulemina tehtud kohtuotsus ja sellest tulenevalt ka kohtuvälise menetleja otsus jõustunud.

7. Samuti selgitab kohus, et kui isik leiab, et talle tekitati süüteomenetluses kahju, saab selle hüvitamist nõuda süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) alusel, kui selleks esinevad vastavad eeldused. Kuna praeguseks on kohtumenetlus lõppenud, rakendub SKHS § 21 lg 4, mille kohaselt võib vastava taotluse esitada kohtuvälisele menetlejale ehk Politseija Piirivalveametile.

8. Kui aga isik soovib vaidlustada Politseija Piirivalveameti toiminguid tema suhtes sõltumata süüteomenetlusest, saab vastava kaebusega pöörduda halduskohtu poole.

(allkirjastatud digitaalselt)

Elina Elkind kohtunik