2-21-103212/13 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (9)

2-21-103212

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Ülle Raag

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.10.2021. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-103212

Tsiviilasi

Põltsamaa

vald,

Kamari

alevik,

Sakala

tn

xxxkorteriühistu avaldus AxxxxSxxxxxxxxxvastu vpla

nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: Põltsamaa vald, Kamari alevik, Sakala tn x

korteriühistu (registrikood: 80539823; asukoht: Sakala tn

xxx, Kamari alevik, Põltsamaa vald, 48003 Jõgeva

maakond);

Avaldaja seaduslik esindaja: juhatuse liige Pxxxxx Kxxx

(e-post: x

Puudutatud

isik:

Axxx

Sxxxxxxxx

(isikukood:

xxxxxxxxxxx;

registrijärgne

elukoht:xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxxd;

lisa-aadress:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxxmaakond; e-post: x

Kohtuistungi toimumise aeg

Menetlustoiming

16.06.2021. a,

Lõpplahend

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Põltsamaa vald, Kamari alevik, Sakala tn x korteriühistu avaldus.

2. Välja mõista Axxx Sxxxxxxxxxxx Põltsamaa vald, Kamari alevik, Sakala tn x

korteriühistu kasuks põhivõlgnevus summas 453,21 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivised 14,70 eurot, kokku 467 (nelisada kuuskümmend seitse) eurot

21 senti.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud puudutatud isiku AxxxxSxxxxxxxxx kanda.

2. Mõista Axxx Sxxxxxxxxxxx välja Põltsamaa vald, Kamari alevik, Sakala tn x

korteriühistu kasuks menetluskuluna 50 (viiskümmend) eurot.

3. TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel tagastada Põltsamaa vald, Kamari alevik, Sakala tnxx

korteriühistu (registrikood 80539823) arvelduskontole nr EE522200221071270059

2 (9)

Swedbank AS-is enam tasutud osas riigilõiv, s.o summas 95 (üheksakümmend

viis) eurot.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale võib

esitada 15 päeva jooksul

alates

määruse

kättetoimetamisest määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva

kohtumaja kaudu.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põltsamaa vald, Kamari alevik, Sakala tn x korteriühistu esitas 25.03.2021. a Tartu

Maakohtule avalduse (dtl 25-27) Axxx Sxxxxxxxx vastu võlgnevuse nõudes. Avaldaja taotleb

puudutatud isikult Axxx Sxxxxxxxxxxx tasumata majandamiskulude arvete alusel

võlgnevuse kogusummas 335,70 eurot ning viivise summas 14,70 eurot väljamõistmist.

Avalduse kohaselt on korteriühistu Sakala tn x hallata üks maja. Maja on 3-kordne, kahe

trepikojaga ning kortereid on xx. Maja ei ole kaugküttega ühendatud. Korteriomanike

esimene üldkoosolek toimus 28.01.2019. a ning seal valiti ühistule juhatus. Registrikanne

tehti 04.02.2019. a. Järgmine korteriomanike üldkoosolek toimus 09.03.2019. a ning seal

võeti vastu korteriühistu põhikiri, otsustati moodustada reservkapital, kehtestati ja võeti vastu

2019. a majanduskava. Axxx Sxxxxxxxx koosolekul ei osalenud ning kedagi ka ei volitanud.

Seega on avaldaja hinnangul arvete väljastamisel ja maksemäärade suurusel teenuste eest

seaduslik alus.

Raamatupidamisteenust ostetakse ettevõttelt L.T. Teenused OÜ ning raamatupidamist tehakse

raamatupidamise tarkvara programmis Merit Aktiva Pilv. Esimesed arved esitati ühistu

korteriomanikele kuupäevaga 31.03.2019. a. Arvestamise aluseks on e-kinnistusraamat

(korterite pinnad), korteriühistu vastuvõetud ja registrisse kantud põhikiri ning 2019. a

majandamiskava, hiljem 2020. a majandamiskava. Arved esitatakse igakuiselt ning hiljemalt

järgmise kuu 10ndaks kuupäevaks. Arved saadetakse korteriomaniku poolt teatatud e-posti

aadressile. Ühistu on kommunaalmaksete vahendaja. Kui tegelikust tarbimisest sõltuvate

kulude suurus on selgunud (vesi, kanalisatsioon, prügivedu), jaotatakse need korteriomanike

vahel, lähtudes seejuures tarbimisest ning arvestamise alustest. Vahendamise eest ühistu tasu

ei võta. Arvete tasumise tähtaeg on 25.kuupäev ning viivis 0,022% päevas. Vastav teave on

märgitud ka arvetele. Korteriühistul laenukohustusi ei ole. Lisaks tarbitud kommunaalteenuste

eest kajastavad Sakala tn 5 korterelamu arved ka majandus- ja hooldustasu - perioodil

31.03.2019. a kuni 31.05.2020. a maksumäär 0,10 eurot/m2 ja perioodil 01.06.2020. a kuni

31.12.2020. a maksumäär 0,15 eurot/m2, samuti remondifond - perioodil 31.03.2019. a kuni

31.05.2020. a maksumäär 0,30 eurot/m2 ja perioodil 01.06.2020. a kuni 31.12.2020. a

maksumäär 0,40 eurot/m2. Esimesel kahel kuul ka reservkapital.

Axxx Sxxxxxxxx on tasunud arveid läbi kassa otse raamatupidajale ning seejuures on arvete

tasumine olnud kaootiline. Arve nr 2 tasuti maksetähtajal ning tervikuna ning edaspidised

tasumised on toimunud osaliselt. Axxx Sxxxxxxxxxon teinud makseid järgmiselt: 25.09.2019.

a 20 eurot, 20.02.2020. a 20 eurot, 18.06.2020. a 20 eurot ja viimane tasumine 01.10.2020. a

20 eurot. Axxx Sxxxxxxxx ei ole meeldetuletustele reageerinud või on esitanud vastuväiteid

ühistu töökorralduse jms kohta. Axxx Sxxxxxxxxx on alati teavitatud korteriühistu

koosolekute toimumisest, kuid osalenud ta ei ole. Ka ei ole ta pretensioone arvete kuluartiklite

ja summade kohta esitanud. Axxx Sxxxxxxxx ei ole ühistut teavitanud ka asjaolust, et arved

ei ole temani mingil põhjusel jõudnud. Võlgnik ei ole juhatuse poole pöördunud

maksegraafiku sõlmimiseks. AxxxxSxxxxxxxd alaliselt Sakala tn xxxx ei ela.

3 (9)

2. Kohus võttis 01.04.2021. a määrusega (dtl 56-57) Põltsamaa vald, Kamari alevik, Sakala tn

x korteriühistu avalduse Axxx Sxxxxxxxxxvastu võla nõudes menetlusse ning kohustas

puudutatud

isikut

avaldusele

kirjalikult

vastama

päeva

jooksul

arvates

menetlusdokumentide kättesaamisest.

3. Avaldaja esitas 01.04.2021. a kohtule avaldusse täienduse (dtl 51-52). Avaldaja toob välja,

et Axxx Sxxxxxxxx on Sakala x korteriühistu liige ning talle kuulub korter nr xx üldpinnaga

42,7 m2. Tulenevalt seadusest, korteriühistu põhikirjast ja üldkoosoleku otsustest on

puudutatud isik kohustatud igakuiselt tasuma korteriühistu esitatud arveid. Seisuga

01.04.2021. a on Axxx Sxxxxxxxxxx tasumata arved summas 335,70 eurot, sh osaliselt

tasumata arved perioodil 2019. a aprill kuni 2020. a august summas 190,30 eurot ja täielikult

tasumata arved perioodil 2020. a september kuni 2021. a veebruar summas 145,40 eurot.

Avaldaja on välja toonud majandamiskulude kujunemise võlgniku puhul. Külma vee ja

kanalisatsiooni arvestamise aluseks on korterite veemõõtjate näidud. Puudutatud isiku

veemõõtja asub keldris ja neid näite on fikseerinud juhatuse liige. Vee ja kanalisatsiooni

hinnad kehtestab Põltsamaa vald. Prügiveo puhul jagatakse üldkoosoleku otsuse alusel

igakuiselt prügiveo arve vastavalt elanike arvuga ning saadakse summa ühe elaniku kohta.

Axxx Sxxxxxxxx puhul ei ole arvestatud prügiveo tasu nende kuude eest, kui ta ei ole korteris

elanud. Mitteelamise hindamise puhul on lähtutud asjaolust, kas vee tarbimist on korteris

toimunud.

Axxx Sxxxxxxxx ei ole arvete sisu kuni maksekäsu kiirmenetluseni kunagi vaidlustanud.

Seega on ta arvete täieliku või osalise tasumisega arvete sisu õigeks tunnistanud. Kui Axxx

Sxxxxxxxxxon raamatupidaja juures arveid tasumas käinud, on ta alati tutvunud ka maksmata

arvetega. Viimati käis ta raamatupidaja juures 01.10.2020. a. Raamatupidaja on Axxx

Sxxxxxxxxxxx

saatnud

mitmeid

meeldetuletusi.

Viiviste

arvestamisel

lähtutakse

seadusjärgsest määrast, s.o 8% aastas. Viiviste nõue on arvestatud perioodi 01.04.2019. a kuni

31.12.2020. a eest.

4. Axxx Sxxxxxxxx esitas 04.05.2021. a kohtule omapoolse seisukoha esitatud avaldusele (dtl

59-61). Puudutatud isiku hinnangul ei ole esitatud avaldus ning selles sisalduv nõue tagatud

selgete seaduslike alustega ning nõue ei ole ka tõendatud. Puudutatud isik osundab Riigikohtu

lahendile nr 3-2-1-53-10 ning leiab, et ainuüksi asjaolu, et korteriühistu on esitanud oma

liikmetele

arveid

majandamiskulude

tasumiseks,

ei

tekita

see

korteriomanikele

maksekohustust. Puudutatud isik tunnistab kulude kandmise kohustust, kuid vaidlustab arvete

suuruse ning arvestusviisi. Avaldajal tuleb esmalt tõendada kulu olemasolu, selle suurus ning

jagamise metoodika mitme erineva perioodi vältel. Avaldaja on küll esitanud maksumäärad

erinevatel ajaperioodidel, kuid ei ole esitanud maksumäära tõusu alust. Puudutatud isik

väidab, et ruutmeetripõhine arvestus ei ole õiglane, kuna ühistu hallatavas hoones on seni

seadustamata ning ehitusregistris registreerimata erikasutust, samuti korterite ümberehitamisi

ning lammutamisi. Axxx Sxxxxxxxxx hinnangul tuleb avaldajal tõendada hoones eluruumide

pindala ning puudutatud isiku korteri ning mitteeluruumi pindala.

2020. a majanduskava kulude osas on ettenähtud korstnate renoveerimine summas 300 eurot

ja vent korstna otsad 500 eurot. Ehitusregistri andmetel on majas kaugküte ning ahikütte

suitsu juhtivaid korstnaid majja ehitatud ei ole. Majanduskava juures puudub ülevaade

hallatava hoone olukorrast, samuti puuduvad võrdlevad hinnapakkumised jms. Arusaamatu

on ka selgitus, et juhatus teostab ülevaatuse igas korteris eraldi (kuidas on lahendatud suitsu

välja juhtimine) ning koostab selle kohta ülevaatusakti. Puudutatud isik leiab, et selleks

puudub juhatusel

pädevus

ning ei

lahenda võimalikke probleeme, mis

hoone

kandekonstruktsioonidele on juba tekitatud. Idee tellida hoonele ehitusaudit, on tagasi

lükatud.

4 (9)

Puudutatud isikule ei ole teada antud, et külma vee ja kanalisatsiooni kasutamiseks on

korteriühistul sõlmitud leping. Ilmselt on leping vormistatud Pxxxxr Kxxxx nimele.

Veetorustik on korteriühistu ühisvara ning osaliselt vahetati püstaku magistraaltoru. Korteris

xx ei ole tehtud aga uuele torule väljavõtet. Sama olukord on ka elektriga. Korteris on ajutine

veetoru läbi mitmete keldrite, mistõttu on ka veemõõtja teise trepikoja keldris. Puudutatud

isik pöördus probleemi lahendamiseks juhatuse poole juba 10.06.2019. a, kuid lahendust ei

ole käesoleva ajani. Prügiveo puhul ei ole samuti elanikke teavitatud teenuse osutajast,

veopäevadest,

hindadest,

tühisõitudest

jms. Üldkoosoleku protokolli

kohaselt on

korteriühistul üksnes soov sõlmida vastav leping, kuid vastav otsus puudub. Axxx Sxxxxxxxx

kasutab korterit harva ning korteriühistu prügikonteinerit ka ei kasuta. Puudutatud isik viib

oma prügi mujale. Korteriühistus ei ole kindlaks määratud, kuidas saab juhatus teada elanike

arvu elamus (korteris), kuna see on pidevalt muutuv suurus. Elanike arvestamine vee kasutuse

järgi on meelevaldne ning ebapädev. Puudutatud isik osundab Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-

78-08. Lisaks toob AxxxxSxxxxxxxx välja, et arvete osaline tasumine näitab, et puudutatud

isik ei nõustu arvetel toodud summadega. Arvetega seonduvalt on Axxx Sxxxxxxxx korduvalt

ka juhatuse poole pöördunud. Lisaks toob puudutatud isik välja, et kuigi avaldaja väidete

kohaselt osutab ühistule raamatupidamise teenust L.T. Teenused OÜ, siis arvetel on märgitud

L.T. Teenus OÜ, mis on aga hoopis teine firma. Korteriühistu ei ole teinud ühtegi otsust

raamatupidamisteenuse sisse ostmiseks.

5. Avaldaja esitas 17.05.2021. a kohtule kirjaliku seisukoha puudutatud isiku seisukohale (dtl

68). Avaldaja toob välja, et puudutatud isiku tasumata kulude olemasolu, nende suurused ja

jagamise metoodika mitme erineva perioodi vältel on ära toodu avaldaja 01.04.2021. a

seisukohas. Maksumäärad alates 01.06.2021. a on kehtestatud 30.05.2020. a ja vastu võetud

2020. a majanduskavaga. Eluruumide pinnad on võetud kinnistusraamatust ning nende

õigsuse eest vastutab iga kinnisasja omanik. Alates korteriühistu moodustamisest

13.01.2018.a eluruumide, mitteeluruumide ja kommunikatsioonide ümberehitusi toimunud ei

ole. Vee- ja kanalisatsioonileping on sõlmitud 04.01.2020. a ning prügiveo leping sõlmiti

01.03.2020. a. Leping raamatupidamisteenuse osutamiseks sõlmiti 22.03.2019. a L.T.

Teenused OÜ-ga ning tasu suurus on kehtestatud üldkoosolekul vastu võetud

majanduskavaga.

6. Kohus pidas 16.06.2021. a tsiviilasjas kohtuistungi poolte osavõtul.

7. Avaldaja esitas 21.06.2021. a kohtule täiendavad tõendid (dtl 76-103).

8. Axxx Sxxxxxxxx esitas 02.07.2021. a vastuväited esitatud tõenditele (dtl 106-107).

Puudutatud isik leiab, et tegemist ei ole originaalarvetega ning tõendid on käesoleva

kohtumenetluse jaoks loodud. Arvete loomise ajal 31.03.2019. a ei olnud Pxxxxx Kxxx

korteriühistu juhatuse liige, kuid ometi on arvtele märgitud tema kontakttelefon ja e-posti

aadress. Esialgsetel arvetel neid andmeid ei olnud. Esitatud arveid ei saa seega käsitleda

tõenditena. Lisaks tuleb kohtul hinnata 09.03.2019. a koosoleku otsustusvõimet. Lisatud

osalejate nimekiri ei tõenda kuidagi korteriomanike üldkoosoleku otsustusvõimelisust

hääletuse läbi. Axxx Sxxxxxxxx esitas 30.07.2021. a kohtule korteriomanike 09.03.2019. a ja

30.05.2020. a üldkoosolekute protokollid (dtl 111-116).

9. Kohus täitis 07.09.2021. a kirjaga (dtl 123-125) selgitamiskohustust. Lisaks määras kohus

lõppseisukohtade ja menetluskulude esitamise tähtaja ning määras, et kohus teeb kohtulahendi

teatavaks 08.10.2021. a.

10. Avaldaja esitas 20.09.2021. a lõppseisukohad (dtl 127-132). Avaldaja toob välja, et

puudutatud isikul on lisaks varasemalt välja toodud arvetele tasumata veel 5 arvet, s.o alates

2021. a märtsist kuni 2021. a juulini, kokku summas 117,51 eurot. Kokku on seisuga

20.09.2021. a Axxx Sxxxxxxxxx võlgnevus korteriühistu ees 467,91 eurot, sh põhivõlgnevus

5 (9)

453,21 eurot (335,70+117,51) ja viivised 14,70 eurot. Menetluskuluks on avalduse esitamisel

tasutud riigilõiv 145 eurot.

11. Axxx Sxxxxxxxx esitas 28.09.2021. a kohtule lõppseisukohad (dtl 134-135). Puudutatud

isiku hinnangul on ka avaldaja ise tunnistanud registriandmete korratust ning ei ole tõendanud

ka registriandmete õigsust. Arvetel puuduv küttekulu viitab selgelt hoone üldandmete

mittevastavusele. Axxx Sxxxxxxxx leiab, et korter on mõõdistamata ning ei saa olla kindel ,et

tema korteriomandi suuruseks on just 42,7 m2. Arvetel ja maksekviitungitel puudub

raamatupidamisteenuse osutaja nimi ning kohus ei ole maksekviitungeid ka küsinud.

Puudutatud isik toob veelkord välja, et Pxxxxx Kxxx ei olnud perioodil 31.03.2019. a kuni

03.10.2019. a korteriühistu juhatuse liige. Esinevad erinevused kohtule ning Axxx

Sxxxxxxxxxxx esitatud arvetel. Puudutatud isikul menetluskulud puuduvad ning avaldaja

menetluskulude suurust ei vaidlusta.

KOHTU SEISUKOHT

12. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et

avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

13. Alates 01.01.2018. a kehtib TsMS § 613 lg 1 p 1 järgmises versioonis: kohus menetleb

hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb

korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike

omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja

kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on

esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks.

Kohus selgitab ka, et vastavalt TsMS 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse

sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

14. Põltsamaa vald, Kamari alevik, Sakala tn x korteriühistu registreeriti Äriregistris

13.01.2018. a (dtl 28) ning põhikiri kinnitati 09.03.2019. a korteriühistu üldkoosolekul

(dtl 28, 34, 38). Põhikirja punkt 3.1 kohaselt on ühistu organiteks korteriomanike üldkoosolek

(kõrgeim juhtorgan) ja juhatus. Seega juhatus esindab korteriühistust ning korraldab selle

tegevust vastavalt üldkoosoleku otsustele. Hagiavalduse kohaselt toimus esimene

korteriühistu koosolek 28.01.2019. a ning seal valiti ühistule juhatus. Vastav kanne registrisse

tehti 04.02.2019. a. Äriregistri andmetel oli Sakala tn x korteriühistu juhatuse ainuliikmeks

alates 04.02.2019. a kuni 03.10.2019. a MxxxxxSxxxxning alates 03.10.2019. a kuni

käesoleva ajani Pxxxxx Kxxx.

14.1 Esitatud tõenditest nähtub, et Sakala tn x korteriühistu 09.03.2019. a üldkoosolekul

(dtl 38) kehtestati majandamiskulude määrad. Nii kehtestati haldus- ja hooldustasuks

korteriomandi ühe ruutmeetri kohta 0,10 eurot (avariialased teenused, muru niitmine,

riigilõiv, raamatupidamine) ning remondifondi määraks korteriomandi ühe ruutmeetri kohta

0,30 eurot. Lisaks kehtestati üldkoosolekul reservkapitali suuruseks 1,00 eurot/m2.

Reservkapitali summa laekumine arvete alusel kahe kuu jooksul. Määrad kinnitati 2019. a

majanduskavaga (dtl 35) ning need kehtisid perioodil 31.03.2019. a kuni 31.05.2020. a.

Oluline on seegi, et üldkoosolek otsustas (punkt 3) prügiveo arvestamise jagatuna korteris

elavate inimeste arvule ning vee ja kanalisatsiooni arvestus toimub vastavalt esitatud

näitudele (vahe tekkimisel otsustab juhatus, kuidas olukord lahendada). Küte on korteripõhine

ning üldelekter on ühendatud korterite voolumõõtjate alla. 2020. a majanduskavaga (dtl 37)

kinnitati 30.05.2020.a üldkoosolekul vastuvõetud uued majandamiskulude maksumäärad, s.o

majandus- ja hooldustasu 0,15 eurot/m2 ja remondifond 0,40 eurot/m2. Viimati toodud määrad

kehtivad alates 01.06.2020. a.

6 (9)

Kuigi Põltsamaa vald, Kamari küla, Sakala tn x KÜ 09.03.2019. a ja 30.05.2020. a

üldkoosoleku protokollide kehtivuse või õigustühisuse tuvastamine ei ole käesolevas

tsiviilasjas vaidlusaluseks esemeks, saab asuda veendunult seisukohale, et korteriühistu

üldkoosolekud võtsid otsused vastu nõuetekohaselt. Nõuetekohaselt on kinnitatud ka nii

2019.a kui ka 2020. a majanduskavad ja -aastaaruanded. Korteriühistu organi otsuse kehtetuks

tunnistamise nõude esitamise tähtaeg on 60 päeva otsuse vastuvõtmisest arvates (KrtS § 29 lg

3). Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et Põltsamaa vald, Kamari küla, Sakala tn x KÜ

09.03.2019. a ja/või 30.05.2020. a üldkoosoleku läbiviimist ega ka koosolekutel vastu võetud

otsuseid oleks vaidlustatud. Vaidlustamistähtajad on ammu ka möödunud ning taotletud ei ole

tähtaja ennistamist (KrtS § 29 lg 4). Otsuste tühisuse tuvastamise aluseid kohtule esitatust ei

nähtu.

14.2 Korteriühistu on mittetulundusühing ning korteriomandi ja korteriühistuseaduses

reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse

sätteid. Mis puutub lepingute sõlmimisse, siis juhatuse liikmete esindusõigus on sätestatud

mittetulundusühingute seaduses ja korteriühistu põhikirjas. Sakala tn x korteriühistu põhikirja

punkt 3.7.5 kohaselt võib ühistut esindada kõikides õigustoimingutes iga juhatuse liige

üksinda, arvestades seda, et käsitletavate õigustoimingute aluseks on juhatuse kui kollegiaalse

organi otsus. Käsitletud nõudest võib kõrvale kalduda vaid erakorraliste asjaolude esinemisel.

Punkt 3.7.7 kohaselt korraldab juhatus ühistu raamatupidamist.

Avaldaja on kinnitanud, et Sakala tn x korteriühistu vee- ja kanalisatsioonileping on sõlmitud

04.01.2020. a, prügiveoleping 01.03.2020. a ning leping raamatupidamisteenuse osutamiseks

22.03.2019. a (dtl 68). Avaldaja esindaja selgitas kohtuistungil, et raamatupidamisteenust

osutab L.T. Teenused OÜ ning lepingut on pikendatud kaheks aastaks. Teenuse hind alates

2021. aastast on igakuiselt 36 eurot ja lisandub aasta aruande koostamine 36 eurot. Seega saab

veendunult asuda seisukohale, et korteriühistu on teenuse osutajatega lepingud sõlminud ning

teenuste eest tuleb vastavalt esitatud arvetele ka tasuda. Kohus märgib, et olukord, kus

faktiliselt toimub (regulaarne) teenuse osutamine, tähendabki sellekohast teenuse saaja

(tellija) ja osutaja vahelist kokkulepet.

Seoses puudutatud isiku väitega, et ei ole üheselt selge, kas korteriühistule osutab

raamatupidamisteenust L.T. Teenused OÜ või L.T. Teenus OÜ (tegemist on erinevate

äriühingutega) märgib kohus järgmist. Vaidlusalusel perioodil Axxx Sxxxxxxxxxxx esitatud

arvetel ei ole märgitud raamatupidamisteenuse osutaja ärinime. Nimetatud asjaolu on

möönnud ka puudutatud isik ise oma 28.09.2021. a seisukohas (dtl 134-135). Arvetel on

toodud üksnes raamatupidaja kontakttelefon ning e-posti aadress teenused.oy@gmail.com.

18.03.2021. a on puudutatud isikule saadetud meeldetuletus-nõue (dtl 54) ning saatjaks on

L.T. Teenused OÜ raamatupidaja. Avaldaja selgitas kohtuistungil, et korteriühistul on

sõlmitud lepingu teenuse osutamiseks just L.T. Teenused OÜ-ga. Oluline on seegi, et Axxx

Sxxxxxxxx on käinud raamatupidaja juures ning teinud arvete tasumiseks sularahamakseid,

seejuures on ta läinud õige teenuse osutaja juurde ning küsimust selles osas tekkinud ei ole.

Arusaamatu on ka puudutatud isiku väide, et ta ignoreeris L.T. Teenused OÜ-lt saadud arveid,

kuna ei teadnud, mis firmaga on tegemist, kuid samas on arveid osaliselt tasunud. Seega saab

asuda seisukohale, et Axxx Sxxxxxxxx oli teadlik, milline ettevõte korteriühistule

raamatupidamisteenust osutab. Kohus leiab, et kui mõnel arvel ongi ekslikult märgitud

teenuse osutajaks L.T. Teenus OÜ, saab tegemist olla kirja- või trükiveaga, mis ei muuda

tasumise kohustust olematuks. Kohtule selliseid arveid esitatud ei ole. Lisaks peab kohus

oluliseks välja tuua, et esitatud arvetel on märgitud kontakt e-posti aadressiks ka xeejuures ei

ole ühelgi vaidlusalusel arvel märgitud, et korteriühistu juhatuse liige on Pxxxxx Kxxx. Isik

oli nimetatud perioodil korteriühistu liige (seega seotud korteriühistuga) ning märgitud arvetel

kontaktisikuks. Kohus märgib, et seadusest ei tulene kohustust, et korteriühistu kulusid

7 (9)

kajastavatel

arvetel

ja

ka

kassa

sissetuleku

orderitel

peab

olema

märgitud

raamatupidamisteenuse osutaja ning ühistu juhatuse liikmed nimeliselt. Kohtu hinnangul on

kõik vaidlusalused arved kui ka kassa sissetuleku orderid (dtl 143-145) koostatud

nõuetekohaselt ja nendele kantud teave on piisav käsitamiseks asjas tõenditena.

KrtS § 12 lg 1 sätestab, et korteriomanikud teostavad oma korteriomandist tulenevaid õigusi

ja täidavad kohustusi korteriomandi- ja korteriühistuseaduses sätestatud ulatuses korteriühistu

kaudu. KrtS § 40 lg 1 sätestab, et korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi

ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lg 1

kohaselt kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid

koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja

kulutusi. Seega on kaasomandi suurus kulude jaotamise üldiseks aluseks. AxxxxSxxxxxxxx

esitas kohtule maja registriandmete korrastamise pakkumise (dtl 136-137), mille kohaselt

tuleks ehitusregistrisse kanda hetkeseisule vastavad maja mõõdud ja korruseplaanid.

Lõppseisukohas leiab AxxxxSxxxxxxxx, et arvetel puuduv küttekulu viitab selgelt hoone

üldandmete mittevastavusele. Kohus rõhutab veelkord, et käesolevalt on lähtutud

kinnistusregistrisse kantud andmetest. AÕS § 56 lg.1 sätestab: Kinnistusraamatusse kantud

andmete õigsust eeldatakse. Seega on ainuõige lähtuda andmetest, mis on kantud

kinnistusraamatusse: et korteri nr xx üldpindala on 42,7 m2. Kohtu sellist seisukohta ei

muuda kuidagi asjaolu, et ühistul puudub ühtne küttesüsteem. Avaldaja kinnitas kohtuistungil,

et alates korteriühistu loomisest hoones ümberehitusi tehtud ei ole. Kuigi Axxx Sxxxxxxxx ei

nõustu korteri üldpindala suurusega, siis teistsuguseid andmeid ta kohtule esitanud ei ole.

Kinnistusraamatusse kantud andmeid saab muuta üksnes kinnistu omaniku (käesoleval juhul

Axxx Sxxxxxxxxx) avalduse alusel.

15. Avaldaja taotleb puudutatud isikult Axxx Sxxxxxxxxxxx välja mõista Põltsamaa vald,

Kamari alevik, Sakala tn x korteriühistu kasuks majandamiskulude ja teenuste võlgnevus koos

lisanduva viivisega 467,91 eurot.

15.1 Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 31 lg 5 kohaselt on korteriomanik

kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal.

KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise

küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga

ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 punkti 2 kohaselt käsitatakse

tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute

sõlmimist. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu

majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lg

1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt

oma kaasomandi osa suurusele.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule

või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal

võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1

sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Kohus leiab, et kõik arved on korrektselt kätte toimetatud ning avaldajal on õigus võlgnevust

puudutatud isikult nõuda. Avalduse kohaselt esitati puudutatud isikule igakuised arved tema

e-posti aadressile, millise ta ise on korteriühistule andnud, s.o xohtuistungil kinnitas Axxx

Sxxxxxxxx, et ta on juhatusega suhelnud just e-posti teel. Seega saab asuda seisukohale, et

kõik korteriühistu esitatud arved on jõudnud puudutatud isikuni. Ka on selgunud, et

puudutatud isik on käinud raamatupidaja juures tegemas sularaha makseid ning seejuures on

ta saanud tutvuda kõigi arvetega, sh tasumata arvetega.

8 (9)

15.2 Sakala tn x KÜ põhikiri punkt 2.2.14 näeb ette, et majandamiskulude arvestamise ning

tasumise korra, sh on märgitud, et jäätmekäitlus jagatuna elanike arvu järgi korteris. Esitatud

tõendite pinnalt saab järeldada, et vaidlusaluses korteris alaliselt keegi ei ela, kuid teatud

perioodidel korterit siiski kasutatakse. KrtS § 1 lg 4 kohaselt on korteriühistu eraõiguslik

juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi

korteriomandite omanikud. Seega tuleb kohtu hinnangul arvestuste tegemisel lähtuda korteri

nr xx puhul elanike arvust 1. Kohtu hinnangul ei oma tähendust puudutatud isiku väide, et ta

ei olnud teadlik asjaolust, et vee- ja kanalisatsioonileping üldse sõlmitud on, samuti prügiveo

ning raamatupidamisteenuse osutamise lepingud ning et muru niitmise kohta ei tea

puudutatud isik ka midagi. Vastavad otsused on vastu võetud korteriühistu üldkoosolekutel

ning kui Axxx Sxxxxxxxxxotsustas seal mitte osaleda, siis see on tema vaba valik.

Menetluses ei ole vaidlustatud asjaolu, et faktiliselt neid teenuseid korteriomanikele

osutatakse.

Käesolevas asjas tuleb arvestada, et korteriühistu lähtub alates 01.01.2021. a korteri nr xx

puhul tegelike kulude määramisel vee tarbimisest, st kui puudub vee tarbimine, puuduvad ka

muud tegelikud kulud (s.o prügiveo kulu) ja vastupidi. Kohtu hinnangul saab sellise

käsitlusega nõustuda. AxxxxSxxxxxxxx on väljendanud kohtuistungil seisukohta, et on nõus

tasuma prügiveo eest vastavalt tarbimisele. Veetarbimist arvestatakse näitude alusel.

15.3 Avaldaja on esitanud kohtule müügiaruande artiklite lõikes (dtl 42), mille kohaselt on

perioodil 31.03.2019. a kuni 31.01.2021. a Axxx Sxxxxxxxxxx tasumata külma vee ja

kanalisatsiooni eest 36,69 eurot, majandus- ja hooldustasu 115,33 eurot, prügiveo eest 10,19

eurot, remondifondi 328,79 eurot ja reservkapitali 42,70 eurot, kokku 533,70 eurot. Lisaks on

avaldaja kohtule esitanud müügiaruande arvete lõikes (dtl 43) perioodi 31.03.2019. a kuni

31.01.2021. a kohta. Aruandes on toodud 23 arvet kogusummas 533,70 eurot. Kuna elamus

ühtne küttesüsteem puudub ning küte on korteripõhine, siis kütte eest arveid ei esitata.

Avaldaja on kohtule esitanud ka aruannete koostamise aluseks olnud arved (dtl 73, 77-82,

84-85, 87, 90-92, 94-96, 98-103). Avalduses toodu kohaselt on Axxx Sxxxxxxxx arveid

tasunud kaootiliselt ning üksnes osaliselt ja tervikuna tasutud on üksnes esimene, s.o

31.03.2019. a. Avalduses toodu on kooskõlas kliendilaekumiste aruandega (dtl 44), mille

kohaselt on Axxx Sxxxxxxxx märgitud perioodil tasunud korteriühistule 221,49 eurot ning

tasumata on 312,21 eurot. 28.02.2021. a esitati Axxx Sxxxxxxxxxxx arve nr 21026 (dtl 83),

mille kohaselt tuleb puudutatud isikul perioodi 01.02.2021. a kuni 28.02.2021. a eest

korteriühistule tasuda 23,49 eurot (sh majandus- ja hooldustasu 6,41 eurot, remondifond

17,08 eurot, külm vesi ja kanalisatsioon 0 eurot). Kokku põhivõlgnevus perioodil 31.03.2019.

a kuni 28.02.2021. a 335,70 eurot (312,21+23,49). Nimetatud asjaolu nähtub ka

kliendivõlgnevuse aruandest (dtl 53). Lisaks esitas avaldaja 20.09.2021. a kohtule Axxx

Sxxxxxxxxxxx esitatud arved perioodil 2021. a märtsist kuni juulini (dtl 128-132) ning esitatu

põhjal on puudutatud isikul korteriühistule tasumata põhivõlgnevus summas 117,51 eurot

(23,51+23,51+23,49+23,49+23,51).

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus Axxx Sxxxxxxxxxxx välja põhivõlgnevuse kogusummas

453,21 eurot.

Puutuvalt Axxx Sxxxxxxxxx väitesse, et temale korteriomanikuna esitatud arved (dtl 138-

142) ning kohtule esitatud arved on erinevad, märgib kohus järgmist. Tegemist on sisult

sarnaste arvetega ning kõik esitatud arveid kajastavad samu summasid. Kohtule esitatud

arvetel on eraldi välja toodud, kui suur osa mingist arvest on tasutud. Seejuures tasumisele

kuuluvad summad, varasemad tasumata arved ning tasumisele kuuluv kogusumma on

kõikide, nii puudutatud isikule kui ka kohtule esitatud arvetel sama. Kohus märgib, et

puudutatud isiku poolt tasutud osa on saanud korteriühistu märkida dokumendile juurde alles

9 (9)

pärast arve osalist tasumist ning ilmselt seda on tehtud hiljem selguse huvides, s.t et oleks

konkreetselt aru saada, kui suur osa mingist arvest on tasumata.

16. KrtS § 42 lg 1 kohaselt kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib

korteriühistu nõuda temalt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS

§ 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas.

Avaldaja palub puudutatud isikutelt välja mõista viivise põhivõlgnevuselt alates 01.04.2019. a

kuni 31.12.2020. a VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (dtl 46, 127). Avaldaja on

arvestanud viivist alates 01.04.2019. a 8% aastas ehk 0,022% päevas maksmata jäänud

summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest. Avalduse kohaselt moodustub nimetatud

perioodil sissenõutavaks muutunud viiviseks 14,70 eurot. Kohus nõustub sellise käsitlusega ja

peab põhjendatuks viivise summas 14,70 eurot välja mõistmist puudutatud isikult.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse,

väite või tõendi.

Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et

kohus rahuldas avalduse ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab

kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.

Tsiviilasjas on menetluskuluks üksnes avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 145 eurot.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 5 sätestab, et avalduse või kaebuse esitamisel hagita

menetluse korras läbivaadatavas asjas, samuti enne hagi esitamist esitatud kohtualluvuse

kindlaksmääramise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot.

Seega tulnuks avaldajal tasuda riigilõivu 50 eurot.

TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu

on tasutud ettenähtust rohkem.

Seega tuleb TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel avaldajale tagastada enamtasutud riigilõiv summas 95

eurot. Riigilõiv tagastada Põltsamaa vald, Kamari alevik Sakala tn x korteriühistu

arvelduskontole nr EE522200221071270059 Swedbank AS-is.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

Kohtunik