4-21-2687/16 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

4-21-2687

1 (5)

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. september 2021.a, Rapla kohtumaja Väärteoasja number 4-21-2687 (2700,21,000279) Kohtunik

Sekretär

Endla Ülviste

Aivi Meister Väärteoasi F.L kaebus Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonna 29.06.2021.a üldmenetluse otsusele, millega F.L-i karistati liiklusseaduse (LS) § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 järgi.

Menetlusosalised

Menetlusalune isik: F.L isikukood: XXX; xxxxxxxxxx xxx, xxxxx; e-post: xxxxxxxxxxxxxxxxx

Kohtuväline menetleja: Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskond, vanemväärteomenetleja Piret Pesti.

RESOLUTSIOON

Juhindudes VTMS §-st 132 p 3 kohus otsustas: 1. Tühistada Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonna

29.06.2021.a otsus F.L väärteoasjas LS § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 järgi ning lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. 2. Rahuldada F.L kaebus.

Kohtuotsuse ärakiri anda F L ile ja kohtuvälisele menetlejale

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui kassatsiooni esitamise soovist on kohtule tähtaegselt teatatud, on kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav 8. oktoobril 2021.a. Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates

4-21-2687

2 (5) päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kättesaadav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kohtuväline menetlus 1. 29.04.2021.a koostati F.L suhtes väärteoprotokoll väärteoasjas nr 270021000279, mille kohaselt 20.03.2021.a kell 21.00 paiku juhtis F.L Tallinna maanteel, Raplas kaubikut Renault reg märgiga xxxxxx, sooritades parempööret Välja tänavale sattus sõiduk libedal teel külglibisemisse ning libises vasaku küljega Välja tänava otsas ohutussaarel oleva liiklusmärgi 421 „Ümberpõike suund“ otsa. Märk deformeerus. Juht lahkus sündmuskohalt politseile teatamata. Rikkudes LS § 16 lg 1 ja § 14 lg 7 nõudeid tekitas varalise kahju, millega pani toime LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo ning rikkus LS § 169 lg 4 p 5 nõuet liiklusõnnetusest mitteteatamine, millega pani toime LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

2. 31.05.2021.a koostati F.L suhtes täiendav väärteoprotokoll väärteoasjas nr 270021000279, mille kohaselt ta 20.03.2021.a kell 21.00 Välja tänaval, Raplas juhtis kaubikut Renault reg märgiga xxxxxx, sooritades parempööret Välja tänavale ja sattus külglibisemisse ning libises vasaku küljega pihta Välja tänava ohutussaarel olevale liiklusmärgile 421 „Ümberpõike suund“ põhjustades varalise kahjuga liiklusõnnetuse ja jättis sellest teatamata kui teatamine oli kohustuslik. Rikkudes LS § 16 lg 1 nõudeid tekitas varalise kahju, millega pani toime LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo ning rikkus LS § 169 lg 5 nõuet liiklusõnnetusest mitteteatamine, millega pani toime LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

3. Kohtuvälise menetleja 29.06.2021.a üldmenetluse otsusega tunnistati F.L süüdi LS § 223 lg 1 järgi ja määrati karistuseks rahatrahv 75 trahviühikut, s.o 300 eurot ning LS § 236 lg 1 järgi ja määrati karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks.

3.1. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et menetlusalune isik pani 20.03.2021.a toime talle inkrimineeritavad LS nõuete rikkumised. Kohtuväline menetleja leiab, et menetluse käigus on järgitud menetlusnorme, menetlusalusele isikule esitatud süüdistus on arusaadav ja rikkumised on tõendatud tunnistajate ütluste, vaatlusprotokollide ning muude väärteoasjas kogutud materjalidega.

LS § 223 kohase väärteo koosseisuliseks tunnuseks on varalise kahju ja/või tervisekahjustuse põhjustamine sõltumata selle ulatusest ja suurusest. Hinnates väärteoasjas kogutud materjale kogumis leiab kohtuväline menetleja, et menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki teel liikumise tagajärjel tekkis varaline kahju mistõttu esinevad asjas LS § 2 p 32 kirjeldatud tunnused. Tulenevalt eeltoodust asub kohtuväline menetleja seisukohale, et F.L on ettevaatamatusest põhjustanud liiklusõnnetuse, süüd välistavad asjaolud puuduvad ja tema poolt toime pandud tegu kuulub karistamisele LS § 223 lg 1 alusel.

LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse mootorsõiduki-, maastikusõidukivõi trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus rahatrahviga kuni 300 trahviühikut (s.o. 1200 eurot), arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Samuti näeb seadus ette võimaluse rakendada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni.

4-21-2687

3 (5) 3.2. LS § 169 lg 5 sätestab, et kui varalise kahju saaja ei ole teada, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele. LS § 169 lg 4 sätestab, et liiklusõnnetusest ei ole vaja politseile teatada, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) inimesed liiklusõnnetuses vigastada ei saanud või liiklusõnnetuses osalenud inimesed ei nõua ise oma tervise kontrolli; 2) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses ühel meelel; 3) hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil on loetletud kõikide liiklusõnnetuses osalenud inimeste andmed; 4) nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav isik; 5) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on punktides 2–4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud.

Kuivõrd F.L ei täitnud ülalkirjeldatud kohustusi, siis leiab otsuse tegija, et menetlusalusele isikule LS § 169 lg 5 alusel etteheidetav tegu on kvalifitseeritud õigesti, süüd välistavad asjaolud puuduvad ning see kuulub karistamisele LS § 236 lg 1 alusel. Seadusandja on LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritava rikkumise eest maksimaalse karistusena ette näinud rahatrahvi kuni 300 trahviühikut (s.o. 1200 eurot), aresti või juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Samuti näeb seadus ette võimaluse rakendada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni.

3.3. Kohtuväline menetleja arvestas otsuse tegemisel, muu hulgas, toime pandud tegusid, rikkumiste ohtlikkust, süü suurust, ning asjaolu, et menetlusalusel isikul on karistusregistri andmetel 1 kehtiv väärteokaristus (LS § 224 lg 2).

Kuivõrd kõnealuses väärteoasjas on F.L taotlenud rahatrahvi ajatamist maksimaalse võimaliku aja peale, kuna F.L sissetulekud jäävad 300 euro kanti kuus (töövõimetuspension), siis ei ole otstarbekas panna menetlusalust isikut majanduslikult raskesse olukorda ning karistada F.L-i mõlemas talle etteheidetavas väärteos rahatrahviga.

Tulenevalt kõigest eeltoodust asus menetleja seisukohale, et igati on põhjendatud menetlusaluse isiku range karistamine ja teda on võimalik mõjutada edaspidi rikkumistest hoiduma määrates talle karistuseks rahatrahv ning juhtimisõiguse äravõtmine alla sanktsiooni keskmise määra. Lisakaristuse kohaldamist ei pea kohtuväline menetleja käesolevas asjas vajalikuks.

Menetlusaluse isiku kaebus 4. 30.06.2021.a esitas F.L kaebuse Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonna 29.06.2021.a otsusele väärteoasjas nr 270021000279 taotlusega kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada. Kaebaja leiab, et kaebuse esitaja järgis liikluses hoolsuskohtust ja tal puudus kohustus politseid õnnetusest teavitada. Politsei ei karista ka kõiki õnnetusse sattunud juhte ja seega tema karistamine pole vajalik ning mõistetud karistus pole proportsionaalne. Lisaks on rikutud KarS § 481 lg 2 nõudeid, mille kohaselt ei saa kaebajalt juhtimisõigust ära võtta. Kaebusele on lisatud liiklusõnnetuse asjaolude fikseerimise, puudega inimese sõiduki parkimiskaardi ja ambulatoorsete epikriiside materjalid.

Menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukohad kohtuistungil 5. Menetlusalune isik jääb kaebuse juurde ja leiab, et tee oli libe ja kohapeal on asjaolud fikseeritud ning puudus vajadus politsei kutsumiseks. Puudega seoses on vajalik juhtimisõigus.

4-21-2687

4 (5) 6. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata.

Kohtu seisukoht

7. Väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja üldmenetluse otsuses oleva väärteo lühikirjelduse kohaselt juhtis F.L 20.03.2021.a kell 21.00 Raplas Välja tänaval kaubikut Renault reg märgiga xxxxxx, sooritades parempööret Välja tänavale sattus külglibisemisse ning libises vasaku küljega pihta Välja tänava ohutussaarel olevale liiklusmärgile 421 „Ümberpõike suund“ põhjustades varalise kahjuga liiklusõnnetuse ja jättis sellest teatamata kui teatamine oli kohustuslik.

8. Väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses on piirdutud vaid üldsõnalise kirjeldusega seoses 20.03.2021.a kell 21.00 Välja tänaval toimunud liiklusõnnetusega.

Vastavalt etteheidetud väärtegude kvalifikatsioonile nähakse LS § 223 lg-s 1 ette mootorsõiduki juhi vastutus liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju. Menetlusaluse isiku rikkumine tuletati käesoleval juhul LS § 16 lg-st 1 järgi liikleja üldkohustustest, mille kohaselt liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. LS § 236 lg-s 1 nähakse ette liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi vastutus juhuks, mil isik on rikkunud liiklusõnnetusest politseile teatamise nõudeid, kui teatamine oli kohustuslik. Menetlusaluse isiku õiguslik tegutsemiskohustus tuletati LS § 169 lg-st 5, sest sõiduki juhina oli ta põhjustanud liiklusõnnetuse, millega kaasnes varaline kahju ja varalise kahju saaja ei olnud teada.

9. Väärteoprotokolli teokirjeldus määratleb analoogiliselt süüdistusaktile kriminaalmenetluses ammendavalt menetluse eseme. Väärteo lühike kirjeldus peab kajastama kõiki neid faktilisi asjaolusid, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Kohtu hinnangul on menetleja väärteoprotokolli LS § 223 lg 1 kohases etteheites jätnud viitamata konkreetse liiklusnõude rikkumisele (näiteks: ei olnud ristmikule lähenedes tähelepanelik, ei kohandanud oma sõidukiirust selliseks, mis arvestaks tema sõiduoskusi ja ilmastikuolusid ning võimaldaks tal sujuvalt parempööre sooritada. Lisades viite LS § 50 lg 3 p 1 rikkumisele), mille alusel olek võimalik hinnata, kas objektiivne süüteokoosseis on täidetud. Pelgalt parempöörde sooritamise ja külglibisemisse sattumise kirjeldus jätab menetluseseme määratlemata ning ei anna menetlusalusele isikule teada, millise liiklusnõude rikkumist talle ette heidetakse.

Samuti on menetleja väärteoprotokolli LS § 236 lg 1 kohases etteheites jätnud kajastamata andmed, s.o varalise kahju tekitamise fakti ja kahju saaja ning kahju tekitamisega seonduvad faktilised asjaolud, samuti menetlusalusel isikul tekkinud kohustuse õigusliku aluse (näiteks: liiklusõnnetuse tagajärjel liiklusmärk 421 „Ümberpõike suund“ murdus ja sellega tekkis kahju X eurot Y AS-ile, kes ei olnud teada liiklusõnnetuse toimumise ajal ning seetõttu tuli liiklusõnnetusest kohe teatada politseile, lisades viite liiklusseaduse vastavale sättele ), mille alusel on võimalik hinnata, kas objektiivne süüteokoosseis on täidetud. Pelgalt märgile otsa libisemise, varalise kahjuga liiklusõnnetuse põhjustamise ja sellest teatamata jätmise kohustuse kirjeldus jätab taas menetluseseme määratlemata ning ei anna menetlusalusele isikule teada, mida temal ette heidetakse.

10. VTMS § 87 kohaselt on kohus väärteoaja arutamisel seotud rangelt väärteoprotokolli kantud teokirjeldusega ning tal puudub seaduslik õigus ise tuvastada väärteoprotokollis kajastamata

4-21-2687

5 (5) koosseisulisi asjaolusid. Asudes ise otsuses täiendama väärteoprotokollis sisalduvate faktiliste asjaolude kirjeldust väljub maakohus väärteoprotokolli piiridest ja rikub sellega VTMS §-s 87 sätestatut nõuet.

11. Riigikohus on oma lahendites korduvalt selgitanud, et väärteomenetluses kannab väärteoprotokoll samasugust funktsiooni, nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Seda ülesannet saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui selles on kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas objektiivne ja subjektiivne süüteokoosseis on täidetud. Väärteoprotokolli tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Teokirjeldus tähendab faktiliste asjaolude, s.o toimunud sündmuse asjaolude kirjeldamist, mitte aga süüteokoosseisu tunnuste seadusest ümberkirjutamist. Käesolevas asjas F.L-ile koostatud väärteoprotokoll nendele nõuetele aga ei vasta, mistõttu ei ole kohtul võimalik tuvastada F.L-ile etteheidatavate süütegude asjaolusid.

12. Puuduseid väärteoprotokollis ei ole võimalik kohtumenetluses kõrvaldada ning väärteomenetlus kuulub F.L-ile süüks arvatud tegudes lõpetamisele VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

13. Kaebuse lahendamisel ilmnes menetlusõiguse ebaõige kohaldamine, millega kaasneb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamine. Kohus rahuldab F.L kaebuse ning tühistab Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonna 29.06.2021.a otsuse väärteoasjas nr 270021000279 ja lõpetab väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt) kohtunik