2-17-16507/101 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

8. oktoober 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-16507

Tsiviilasi

Pikk 5 Kinnisvara OÜ hagi AB „Lietuvos draudimas”

Eesti filiaali vastu kindlustushüvitise väljamõistmiseks.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 24. juuni 2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Pikk 5 Kinnisvara OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (määruskaebuse esitaja): Pikk 5 Kinnisvara OÜ,

lepinguline esindaja vandeadvokaat Maksim Greinoman

Kostja (vastustaja määruskaebemenetluses): AB “Lietuvos

draudimas“ Eesti filiaal, lepinguline esindaja

vandeadvokaat Andrus Kattel

Iseseisva nõudeta kolmandad isikud kostja poolel: C

(endine nimi C), H ja Y, ühine lepinguline esindaja

vandeadvokaat Urmas Arumäe

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata hageja taotlus määruskaebuse lisa vastuvõtmiseks.

2. Harju Maakohtu 24. juuni 2019 määrus jätta muutmata.

3. Määruskaebus rahuldamata.

4. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2 (4)

MENETLUSE KÄIK

1. Pikk 5 Kinnisvara OÜ (hageja) esitas 3 novembril 2017 Harju Maakohtule hagi AB

„Lietuvos draudimas” Eesti filiaali (kostja) vastu kindlustushüvitise nõudes. Harju Maakohus

jättis 17. juuni 2020 otsusega hagi rahuldamata ning kostja ja tema poole kaasatud iseseisva

nõudeta kolmandate isikute menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis

11. detsembri 2020 otsusega hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse

muutmata (muutes osaliselt põhjendusi) ja apellatsiooniastme menetluskulud hageja kanda.

Mõlemad otsused jõustusid 5. aprillil 2021. Maakohus ega ringkonnakohus kulude rahalist

suurust kindlaks ei määranud.

2. Iseseisva nõudeta kolmandad isikud esitasid 2. juunil 2020 kulunimekirja. Nende

menetluskulud maakohtus olid kokku 975 eurot. Neile osutati õigusabi 6 t 15 min (3 t 50 min

+ 2 t 25 min) tunnihinnaga 130 eurot (lisandub käibemaks) – kokku 812,50 eurot (koos

käibemaksuga 975 eurot). Kolmandad isikud kinnitasid, et ei saa käibemaksu tagasi arvestada.

3. Kostja esitas kulunimekirja 3. juunil 2020. Tema menetluskulud on kokku 9921,59 eurot

(käibemaksuta). Talle osutati õigusabi kokku 57 t 5 min. Kuni 31. jaanuarini 2018 oli tunnihind

165 eurot ja pärast seda 175 eurot. Lisaks kandis kostja tõlkekulu 49 eurot (ilma käibemaksuta).

Kostja palus lahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb viivist.

4. Hageja esitas 10. juunil 2020 vastuväited kostja ja kolmandate isikute menetluskulude osas.

4.1. Kostja kulude hindamisel tuleb arvestada, et poolte vahel toimus kohtueelne

lepitusmenetlus, milles neil olid samad esindajad. Asja materjalid on neile tuttavad, uusi

argumente hageja kohtumenetluses ei esitanud. Hageja esitas vastuväite kostja esindaja

tunnitasule. Kohtuasjaga e-toimikus tutvumine, hagimaterjalide allalaadimine, ülevaatus,

kohtutoimiku koostamine, hagi ja lisade edastamine kliendile on õigusteadmisi mittenõudvad

tehnilised toimingud, mille õigusabikulu pole hüvitatav. Põhjendatud ei ole advokaadi ja poole

suhtluse kulude hüvitamine, samuti kulud seoses kostja taotlusega jätta hagi läbi vaatamata.

Määruskaebemenetluse kulud olid samuti põhjendamatud. Kompromissiläbirääkimiste kulu ei

ole hüvitatav, sest see oleks vastuolus kompromissi eesmärgiga.

4.2. Vastuväidetes kolmandate isikute kuludele leidis hageja, et arvestada tuleb ka

kohtuvaidluse asjaoludega. Kui kolmandad isikud vastutavad korteriomandi kahjustamise eest,

siis sõltuvalt käesoleva kohtuvaidluse tulemustest on nad kohustatud suhtes hageja või kostjaga,

vastutusest nad ei vabane. Põhjendatud saab olla üksnes istungil esindamise kulu.

5. Kostja esitas 6. mail 2021 täiendava taotluse, milles kajastas kogukulu 13 465,34 eurot

(käibemaksuta), sh maakohtus 9921,59 eurot ja ringkonnakohtus 3543,75 eurot. Ringkonna-

kohtu menetluses osutati õigusabi 20 t 15 min ulatuses, tunnihinnaga 175 eurot (käibemaksuta).

6. Hageja leidis 17. novembri 2020 seisukohas kostja menetluskulude taotlusele täiendavalt,

et lähtuda ei saa ainult dokumentide mahust, vaid tuleb lähtuda dokumentide sisulisest

põhjendatusest. Apellatsioonimenetlus põhineb maakohtus esitatud tõenditel ja väidetel,

apellatsioonimenetluses ei saa seega tekkida nii suures ulatuses täiendavat menetluskulu.

MAAKOHTU MÄÄRUS

7. Maakohus määras menetluskulud rahaliselt kindlaks 24. juuni 2021 määrusega

(vaidlustatud määrus) järgmiselt:

-

mõistis hagejalt kostja kasuks välja 7944,42 eurot (käibemaksuta summa) ja kohustas

hagejat tasuma sellelt summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses määruse jõustumisest kuni täitmiseni;

-

mõistis hagejalt iseseisva nõudeta kolmandate isikute kasuks solidaarselt välja

menetluskulu 975 eurot (käibemaksuga summa) ja kohustas menetluskulu kandma H

pangakontole.

3 (4)

8. Kohus juhindus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177

lg 1 p-st 1 määrates menetluskulud kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses, võttes aluseks

poolte menetluskulude nimekirjad. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlus-

osaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud

menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

9. Kohus ei nõustunud hageja vastuväidetega kolmandate isikute menetluskuludele. Asjas ei

tuvastatud, et kolmandad isikud vastutavad korteriomandi kahjustamise eest. Kirjalike

seisukohtade esitamata jätmine ei tähenda, et kulud pole üldse hüvitatavad. Ilmselgelt oli

kolmandatel isikutel vaja asjaga tutvuda. Materjalide hulka arvates oli see ajamahukas. Samuti

on põhjendatu kulu istungiks ettevalmistumine ning kliendiga enne istungit asja arutamine ja

kliendi teavitamine. Kohus rahuldas taotluse kogu ulatuses.

10. Kohus kontrollis hageja vastuväiteid kostja menetluskuludele ning lähtus iga toimingu

vajalikkusest ja põhjendatud ulatusest. Kokku on kostja esindaja põhjendatud ajakulu maakohtu

menetluses 17 t 25 min. Arvestades tunnihinda 165 eurot kuni 30. jaanuarini 2018 ja 175 eurot

alates 1. veebruarist 2018 on põhjendatud õigusabikulu maakohtu menetluses 5839,17 eurot.

Ringkonnakohtus oli põhjendatud ajakulu 11 t 45 min. Tunnihinnast 175 eurot lähtudes on

vastav kulu 2056,25 eurot. Kokku on põhjendatud õigusabikulu maa- ja ringkonnakohtu

menetluses 7895,42 eurot (= 5839,17 + 2056,25).

11. Kohus ei nõustunud hagejaga, et vandetõlgi tõlge polnud vajalik. Hageja ei põhjendanud,

milline olnuks alternatiivne tõlkekulu. Kostja tõlkekulu on põhjendatud kogu ulatuses, st

summas 49 eurot. Koos tõlkekuludega on kostja põhjendatud menetluskulu 7944,42 eurot

(= 7895,42 + 49). Vastavalt menetluskulude jaotusele peab hageja selle summa hüvitama.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

12. Hageja esitas 15. juulil 2021 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada

osas, millega kostja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks rahuldati

1000 eurot ületavas summas ja kolmandate isikute taotlus rahuldati. Samuti vaidlustab hageja

kohtumääruse selle täitmise korra kindlaksmääramise osas.

Hageja palub uue määruse tegemist, millega kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks

määratakse 1000 eurot ja kolmandate isikute menetluskulude rahaliseks suuruseks määratakse

0 eurot. Kui ringkonnakohus peaks siiski määrama kolmandate isikute menetluskulude rahalise

suuruse, siis palub hageja jätta selle täitmise korra kindlaks määramata.

Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.

-

maakohus kohaldas vääralt TsMS § 175 lg 1 ja ületas diskretsiooni piire. Vaidlustatud

kohtumääruse põhjendustest ei nähtu, et kohus oleks lähtunud tavapäraselt vajalikust

ajakulust ning menetlusdokumentide sisust, mh kas kostja panustas vaidluse

ökonoomsesse lahendusse;

-

kohus ei ole arvestanud Riigikohtu seisukohaga, et advokaadi ja kliendi suhtluse kulu

ei pea vastaspool hüvitama;

-

kohus määras ebaõigesti kolmandate isikute menetluskulude rahalise suuruse ja

kohtulahendi täitmise korra.

13. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis menetlusosalistele tähtaja

seisukohtade esitamiseks. Kostja vaidles kaebusele vastu. Iseseisva nõudeta kolmandad isikud

toetasid kostja seisukohta. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle

lahendamiseks ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 23. augustil 2021.

4 (4)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata

(TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1). Vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

põhjendustega.

15. Menetluskulude kindlaksmääramisel ei ületanud maakohus diskretsioonipiire ega rikkunud

TsMS § 175 lg 1. Maakohtu järeldus kostja ja kolmandate isikute vajaliku ja põhjendatud

õigusabikulu kohta põhineb neile osutatud õigusabiteenuse sisu ja kestuse analüüsil. TsMS

§ 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile

kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes

juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 23. märtsi 2016 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14, ja selles viidatud varasem praktika). Ringkonnakohtu

hinnangul ei ole maakohus esindajate osutatud õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja

vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud. Tervikuna vastab nii

kostjale kui ka kolmandatele isikutele hüvitatav kulu kohtuasja mahule ja keerukusele.

16. Ringkonnakohus ei nõustu hageja väitega, et maakohus ei arvestanud Riigikohtu

seisukohaga advokaadi ja kliendi suhtluse kulu hüvitatavuse kohta, Vaidlustatud määrusest

nähtub, et kohus viitas Riigikohtu praktikale seoses kliendisuhtluse kuluga ega lugenud neid

kulusid põhjendatuks. Ringkonnakohus märgib, et mõistlikus ulatuses on kliendisuhtluse kulu

siiski põhjendatud (vt viimaste aastate praktikast nt Riigikohtu 27. mai 2020 otsus tsiviilasjas

nr 2-17-16812, p 19.5; 2. detsembri 2020 otsus tsiviilasjas nr 2-17-5110, p 25 teine lõik).

Maakohus arvestas hageja vastuväidetega kostja menetluskuludele. Kohus hindas kulude

ulatust põhjalikult ja leidis mitme kirje osas, et kostja õigusabi ajakulu on põhjendatud üksnes

osaliselt. Alusetu on hageja seisukoht, et ta ei pea hüvitama kostjale hageja poolt esitatud

dokumentidega tutvumise kulu, mille kohta ei ole kohus hagejalt vastust küsinud. Maakohus

on õigesti leidnud, et vastaspoole esitatud seisukoha ja tõenditega tutvumine on põhjendatud

menetluskulu ka juhul, kui kohus selle seisukoha suhtes arvamust ei küsi.

17. Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga, et kolmandate isikute menetluskulu on

põhjendatud ja kolmandatel isikutel oli vajalik tutvuda kogu tsiviilasja materjalidega ning

valmistuda istungiks. Arvestades kohtuasjas esitatud dokumentide hulka, oli see ajamahukas.

18. Iseseisva nõudeta kolmandad isikud esitasid taotluse kohtule, et menetluskulude summa

tuleb kanda H pangakontole. Kui kohtule esitatakse taotlus, et isiku kasuks väljamõistetav

rahasumma tuleb kanda muu isiku pangakontole, siis on see lahendi täitmise korra

kindlaksmääramise taotlus TsMS § 445 lg 1 esimese lause tähenduses ja põhimõtteliselt lubatav

(Riigikohtu 27. mai 2020 otsus tsiviilasjas nr 2-17-16812, p 16.4). Maakohus ei rikkunud

menetlusnorme kõnealuse taotluse rahuldamisel. Seetõttu pole kaebuse lahendamisel tähtsust

kaebusele lisatud täitetoimingu teatel ja ringkonnakohus jätab TsMS § 238 lg 1 esimese lause

alusel selle vastu võtmata.

19. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata ja käesolevas asjas ei ole kostja ega kolmandad isikud ka hüvitamist palunud.

20. Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3

esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale

edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud

isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)