2-19-1590/104 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Otsuse kuupäev

8. oktoober 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-1590

Tsiviilasi

X hagi Y vastu ebaõigete väidete ümberlükkamiseks ja

kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 18. mai 2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Asja hind ringkonnakohtus

7000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): X (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Mihhail Šerle

Kostja (vastustaja): Y (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi

õigusabi korras määratud esindaja advokaat Kirke Treial

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 18. mai 2021 otsus jätta muutmata.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta hageja kanda.

4. Rahuldada kostja esindaja advokaadi Kirke Treiali 27. septembri 2021 taotlus riigi

õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Määrata Advokaadibüroo Turnstone OÜ-le

riigieelarvest

makstavaks

tasuks

advokaadi

Kirke

Treiali

poolt

Y-le

apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 443 eurot, millele lisandub 20%

käibemaks 88,60 eurot – kokku 531,60 eurot.

5. Mõista hagejalt X-lt välja Eesti Vabariigi kasuks menetluskulu 531,60 eurot (kostjale

Y-le osutatud riigi õigusabi tasu), mis tuleb tasuda vastavalt lisatud makseinfole

15 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Alates lahendi jõustumisest kuni riigile

menetluskulu hüvitamiseni tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks

tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel,

kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt

tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

2 (10)

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. X (hageja) esitas 30. jaanuaril 2019 Harju Maakohtule hagi Y (kostja) vastu.

1.1. Menetluse kestel täpsustas hageja nõuete sõnastust ja palus:

(1) kohustada kostjat kahe nädala jooksul arvates lahendi jõustumisest ümber lükkama C

ja „W“ saadet (edaspidi: telesaade) esitava telekanali ees kõik ebaõiged väited

järgmiselt:

Kostja on telesaates XX.XX.XXXX eetris olnud intervjuus avaldanud hageja kohta

järgmiseid ebaõigeid faktiväiteid:

(a) hageja kasutas kostja peal korduvalt jõhkrat füüsilist vägivalda;

(b) hageja ajas kostjat tema sugulaste nähes taseriga [taga];

(c) hageja lasi enda hasardist enda elamu ümber elutsevaid linde ning seadis selle

tegevusega ohtu ka teiste inimeste elu.

Kostjal puuduvad nende väidete tõendamiseks mis tahes tõendid ning viidatud

telesaatele antud intervjuus avaldatud väited hageja kohta olid valed:

(2) kohustada kostjat omal kulul taotlema eelnimetatud faktiväidete ümberlükkamise

avaldamist telesaate edastajalt. Teade peab olema avaldatud ilma kostja, telesaate

saatejuhi või toimetuse või muude kolmandate isikute kommentaaride, hinnangute,

pahakspanevate grimasside jm avaldusteta;

(3) mõista kostjalt hageja kasuks välja õiglane rahasumma hagejale tekitatud mittevaralise

kahju hüvitamiseks kohtu äranägemisel.

1.2. Hageja tõi esile XX.XX.XXXX telesaate kohta, et selle eesmärk oli kajastada hageja ja

tema üürileandja vahel tekkinud õiguslikku ebaselgust. Saates andis intervjuu ka kostja, kes oli

hageja endine elukaaslane. Intervjuu eesmärk oli ilmselt hageja iseloomustamine. Kostja

avaldas saates hageja kohta hulgaliselt ebaõigeid ja hageja au teotavaid faktiväiteid, mille

kohaselt on hageja agressiivne inimene, kes on kostjat korduvalt löönud (sh lausa peksnud),

kostja ninaluu puruks peksnud ja kostjat taseriga taga ajanud.

1.3. Konkreetselt tsiteeris hageja järgmiseid intervjuus sisaldunud ja hageja arvates tema

kohta esitatud ebaõigeid faktiväiteid:

-

ta oli väga agressiivne, ta hakkas karjuma, alguses nügima, pärast läksid suuremaks

löömised, ma ei tohtinud rääkida, mis talle ei meeldinud;

-

ta sõitis töö juurest koju, tuli mulle kohe kallale ja kolkis ja kolkis. /…/ Saabastega lõi

mind, ma olin juba pikali, tagus jalaga mind. Ma olin täiesti sinine kõik;

-

siis kui tuligi kui nina läks puruks ja see oli niimoodi, et jälle ei kuulanud ma tema sõna

kuna mul oli sugulane külas oma lastega. Ta hakkas mind peksma, tagus, ma ehmatasin

ära ma olen saanud niimoodi peksa, et teised ei näe, aga just nimelt olid mul sugulased

külas, et mul oli nagu piinlik, et nad näevad kuidas ma veel peksa ka seal saan ja siis

ma nagu mõtlesin, et kuidas ma selle ära hoian;

3 (10)

-

mitte ainult ninaluu puruks. Läks teise tuppa, võttis selle taseri ja hakkas sellega mind

taga ajama. Ma jooksin rõdule, need lapsed nägid pealt, ma hakkasin rõdul õudselt

röökima;

-

ta isegi ütles mulle, et me läheme psühholoogi juurde, et sellest kõigest üle saada ja

vaadata, mis miks see kõik juhtus ja. /…/ ja siis aga psühholoog nii palju kui ma seal

käisin andis ka mulle, soovitas mulle ühte raamatut lugeda nagu viitas sellele, et need

vägivaldsed inimesed ikkagi ei muutu.

1.4. Lisaks väitis hageja, et kostja avaldas saates väärtushinnanguid, mille kohaselt hageja

käis Eestis maksuametit mõnitamas ning et hageja kasutas Eestis ettevõtlusega tegeledes

pahatahtlikult ära seaduselünki. Hageja tsiteeris järgnevaid tekstilõike:

-

hakkas siin maksuametis käima. Ta nautis seda, te ei taha teada, ta otsis omale

mingisuguseid sultaniriideid selga. Ta mõtles igasuguseid trikke välja, kuidas irvitada

maksuameti üle, sest tal olid sellised trumbid käes, et nad ei saa mulle mitte midagi

teha;

-

selle pärast, et nad [prantslased] on nutikad. Otsivad just parasjagu neid apse ja vigu,

kus on nõrgad kohad;

1.5. Samuti väitis kostja telesaates ka seda, justkui oleks hagejal ebaterve hasart lindude

tapmiseks. Sealjuures väitis kostja, et hageja oli lindude laskmisele keskendunud niivõrd

ennastunustavalt, et seadis sellega ohtu ka kõrvaliste isikute elu. Selles osas viitas hageja

intervjuu järgmistele tekstiosadele:

-

see [vareste laskmine] on tema hasart. Ta läheb nii põlema, et te ei taha teada, kuidas

ta hakkab püssiga jooksma mööda kodu ringi. Käib aluspüksid jalas, püss käes, jookseb

ühe akna peale, teise akna peale;

-

jaa, ma mäletan, ta veel istus oma arvuti taga ja siis ta nägi sealt majaotsast, et oi

sinna nad alati tulevad. Ja tal oli püss kohe siin lähedal. Ta ei saanud isegi tööd teha,

teda segas juba see vaade, et need varesed seal niimoodi vabalt liiguvad. Tal oli kohe

hasart, ta pidi seda kohe tegema. Jälle üks kaklemise põhjus, miks me läksime riidu. Ta

jooksis teisele poole akent, sinna kus on mere poole vaade. Ja sealt hakkas sihtima. Siis

ma palusin, et ära seda tee. Ma nägin seal jalutamas lapsi. Seal üks isa kogu aeg kahe

pojaga käis jalutamas. Ja need väikesed lapsed, neid ei näe ju sealt. Seal on siukene

võsasse kasvanud ja ma niimoodi kartsin, et kui keegi saab selle püssiga pihta.

1.6. Kokkuvõtvalt tõdes hageja, et kostja on avaldanud tema kohta nõudes (1) märgitud

ebaõiged faktiväited (a)–(c) ning lisaks järgmised ebakohased ja au teotavad väärtushinnangud:

(d) hageja on iseloomuomadustelt nii agressiivne, et isegi kostja ja hageja psühholoog

andis kostjale mõista, et hagejat ei ole võimalik teraapiaga parandada;

(e) hageja kasutas ära Eesti õiguse lünki, et korraldada Eestis kahtlast äritegevust;

(f) hageja käis Eestis maksuametit mõnitamas.

1.7. Avaldatud faktiväited ei vasta tegelikkusele. Hageja ei ole kostjat korduvalt peksnud ega

taseriga taga ajanud. Samuti pole ta kodu ümbruses linde jahtinud ega selle käigus teise isikute

elu ohtu seadnud. Kostjal puudus mõistlik õigustus hagejat meedias negatiivselt kajastada.

Hageja pole avaliku elu tegelane, ta ei pea taluma liialdusi tema isiku või iseloomu kohta.

1.8. Kostja avaldas ebaõigeid ja au teotavaid andmeid telesaate toimetusele ja saatejuhile, kes

omakorda tegi intervjuu kättesaadavaks üldsusele. Avaldaja võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047

lg 1 tähenduses saab olla ka meediaväljaandele ebaõiget infot avaldanud allikas. Seetõttu nõuab

hageja kostjalt andmete ümberlükkamist telesaadet edastava telekanali ja saatejuhi ees, aga ka

vastava teate avaldamist telekanalis kostja algatusel ja kulul.

4 (10)

1.9. Lisaks nõuab hageja mittevaralise kahju hüvitamist. Kostja rikkus hageja isiklikke õigusi

au teotavate ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega ning tekitas nii hagejale kahju

hingeliste kannatuste näol. Hagejale tekkis mittevaraline kahju. Kostja valeväidete tõttu jõudis

suure hulga Eesti inimesteni valeteave, justkui tarvitanuks hageja kostja suhtes korduvalt

vägivalda ja oleks parandamatu jõhkard, kes naudib lindude vigastamist ning ametiasutuste (st

maksuameti) töötajate mõnitamist. Telesaadet on võimalik järele vaadata telekanali veebilehel.

Hageja on saanud kostja poolt avaldatud ebaõige väite ja halvustavate väärtushinnangute tõttu

halvustava suhtumise osaliseks ning pidanud tundma piinlikkust. Hagejal on tulnud anda saates

esitatud ebaõigete väidete ja hinnangutega seoses selgitusi oma perele ja tuttavatele. Samuti on

selliste ebaõige väidete avaldamine mõjutanud negatiivselt tema kodurahu ning põhjustanud

ebamugavustunnet ja piinlikkust hageja lastele. Hüvitise suuruse palub hageja määrata kohtul.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Ta avaldas intervjuus ainult tõeseid andmeid ja kohaseid

hinnanguid. Kui kohus ei peaks sellega nõustuma, siis tuleb nõutavat hüvitist vähendada nullini.

MAAKOHTU OTSUS

3. Maakohus jättis hagi 18. mai 2021 otsusega (vaidlustatud otsus) rahuldamata. Menetlus-

kulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja kanda

ja mõistis hagejalt riigi kasuks välja kostja esindajale määratud riigi õigusabi tasu summa.

3.1. Maakohus tuvastas vaidlustamata asjaoluna, et kostja avaldas XX.XX.XXXX eetris

olnud telesaatele antud intervjuus eespool p-des 1.3–1.5 tsiteeritud väited.

3.2. Ebaõigete andmete ümberlükkamise nõue jäi rahuldamata järgmiste põhjendustega.

3.2.1. Nõude õiguslik alus on VÕS p§ 1047 lg 4, mille kohaselt ebaõigete andmete avaldamise

korral võib kannatanu andmete eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või

paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest kas avaldamine oli õigusvastane. VÕS

§ 1047 tähenduses nimetatakse kohtupraktikas andmete avaldamist ka faktiväidete

avaldamiseks. VÕS § 1047 lg 4 eeldab, et avaldatud on faktiväiteid. Faktiväide on põhi-

mõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Seetõttu ei ole

võimalik tõendada isiku kohta antud ja avaldatud väärtushinnang sisu tõesust ja väärust.

3.2.2. Ebaõigete andmete ümberlükkamise korral tuleb tuvastada, kas tegemist on fakti-

väidetega ja seejärel, kas väited on õigeid või ebaõiged. VÕS § 1047 lg-s 2 sätestatud asjaolude

tõendamise koormuse jagamise põhimõtet tuleb kohaldada ka VÕS § 1047 lg 4 puhul. See

tähendab, et kui hageja kohta avaldati tema au teotavaid (mainet kahjustavaid) andmeid, siis

peab kostja, kes ei suuda tõendada andmete õigsust, need laskma oma kulul ümber lükata või

parandada. VÕS § 1047 lg 2 mõttest tulenevalt kannab avaldaja faktiväidete tegelikkusele

vastavuse tõendamise koormust ka siis, kui faktiväited iseenesest ei ole hageja au teotavad, kuid

avaldaja oli nende faktiväidetega põhjendanud hageja mainet kahjustavat väärtushinnangut.

3.2.3. Kohus nõustus hagejaga, et kostja avaldatust võib mõistlik inimene järeldada väite (a),

st et hageja kasutas kostja peal pidevalt jõhkrat füüsilist vägivalda. See on faktiväide. Kohus

nõustus samas kostjaga, et väide (a) on õige. Põhjendatud ei ole hageja arusaam, et väidetavate

vägivallategude kohta algatatud kriminaalasja lõpetamisest saaks järeldada vägivalla

puudumist. Hageja vägivaldsust kinnitavad järgmised asjaolud ja tõendid:

-

Hispaania politsei protokolli kohaselt pöördus kostja 12. märtsil 2013 politseisse ja

esitas kaebuse hageja kui oma elukaaslase kohta. Kaebuse kohaselt lõi hageja kostjat

korduvalt rusikaga näkku ja keha piirkonda kuni kostja nõbu nad lahutas. Sama

kuupäeva fotolt nähtuvad kostja parema põse piirkonnas hematoom ja paistetus

ülahuule paremas osas. Raviasutuse aruande kohaselt pöördus kostja 11. märtsil 2013

erakorralise meditsiini osakonda, kus läbivaatuse käigus täheldati parema põse

piirkonnas hematoom, valu samas piirkonnas, nina kerget paistetust, paistetust ülahuule

paremas osas, kerget marrastust seespool ja fikseeriti ninaluu nihketa murd;

5 (10)

-

tunnistaja U ütluste kohaselt käis ta 2013. aasta märtsis Hispaanias koos oma lastega

kostjal külas. Korteri teisel korrusel viibides kuulis ta tugevat lööki, jooksis trepist alla

ja nägi, et kostja nägu on paistes ja nina sinine. Kutsuti politsei, kes võttis uuesti

tunnistajaga ühendust kahe tunni pärast ja ta pidi kirjutama tunnistuse. Eelviidatud

tunnistaja poeg E andis ka tunnistajaütluse, et käis oma ema ja õega kostjal Hispaanias

külas. Kui nad olid just lõbustuspargist tulnud, siis hageja ja kostja olid tülli läinud ja

tunnistaja nägi kuidas hageja lõi kostjat parema silma juurde;

-

perearsti B koostatud kostja raviloo väljavõtte kohaselt pöördus kostja arsti poole

29. detsembril 2017 koduse vägivalla kaebusega ja soovis tõendit korduva kehalise

vägivalla kohta kodus alates 2011. aastast. Vahetult eelmisel päeval oli saanud

elukaaslaselt „vastu lõugu“. Arst tuvastas, et kostjal on subkutaanne hematoom

alahuulel ja alalõual suurusega umbes 3 × 4 cm. Kostjast 29.–31. detsembril 2017

tehtud fotodelt nähtub ka hematoom alahuulel. Hageja väitis, et ta ei ole olnud kostjaga

sel ajal lähisuhtes ja sinikad tekitas keegi teine. See väide on ümber lükatud

21. juuli 2019 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-18-8273 ja hageja enda seletustega, mille

järgi pooled pidid kõnealusel ajal elama samas korteris;

-

psühholoogi Ö tunnistajaütlustest nähtub, et kostja rääkis talle palju sellest, kuidas

hageja on teda füüsiliselt ja vaimselt väärkohelnud, seda eriti kui nad elasid Hispaanias.

Ka hageja avaldas tunnistajale, et elas Hispaanias koos kostjaga ja suhe oli väga

pingeline ning kontroll ja armukadedus olid mõlemapoolsed. Hageja tunnistas ka kostja

löömist. Tunnistaja leidis, et hageja on kättemaksuhimuline, aga eesti naiste ja riigi

vastu halvasti meelestatud. Tunnistaja hinnangul suhtub hageja naistesse kui omandisse

ja tal on tekkinud karistamatuse tunne. Tunnistaja vestles ka poolte ühise lapsega, kes

ütles, et isa on paha ja on ema viis korda löönud. Laps olevat oma jutu järgi seda ise

näinud. Lisaks oli laps avaldud vastuseks tunnistaja küsimusele, et hageja on ka last

löönud;

-

telesaate toimetaja S koostas kohtule selgituse, milles mh märkis, et mitmed allikad on

saate tegijatele kinnitanud, et kostja kannatas koduvägivalla all;

-

kliiniline psühholoog O koostas arvamuse, milles viitas 4. mai 2011 vestlusele kostjaga

ja selles tehtud avaldusele, et hageja on kostjat löönud ja kasutab vaimsele vägivallale

iseloomulikku käitumismaneeri. Lisaks avaldas kostja 22. oktoobril 2012, et hageja on

kontrolliv ja lööb tihti. Selgitas, et ta on pöördunud politsei poole ja korduvalt on

fikseeritud verevalumid. Vastuvõtul 10. juunil 2014 avaldas kostja, et Barcelonas

elades hageja vaimselt ja füüsiliselt vägivaldne käitumine jätkus, hageja purustas

rusikalöögiga kostja ninaluu ja peksab siiani. Lisaks esineb seksuaalvägivalda ja

alandamist. Psühholoogi hinnangul on tegemist nii vaimselt kui füüsiliselt vägivaldse

suhtega, milles kannatajateks on kostja ja laps;

3.2.4. Samuti nõustus kohus hagejaga selles, et telesaate mõistliku vaataja jaoks avaldas kostja

väite (b), et hageja ajas kostjat kostja sugulaste nähes taseriga taga. Ka see on õige faktiväide

järgmiste asjaolude ja tõendite pinnalt:

-

Hispaania politseile tehtud avaldusest nähtub, et 11. märtsil 2013 ajas hageja kostjat

korteris taga taseriga kuni nad jõudsin rõdule, kus kostjal õnnestus helistada

hädaabinumbril;

-

tunnistaja E ütluste kohaselt järgnes eespool kirjeldatud löömisele episood, kus hageja

jooksis tahatuppa, tõi sealt elektrišoki aparaadi ning jooksis käriseva aparaadiga

tunnistaja ja kostja poole. Tunnistaja ja kostja jooksid rõdule, hoidsid ust kinni ja

hakkasid karjuma, nii, et naabrid tulid ka rõdule. Tunnistaja E tunnistas, et pärast rääkis

ema (E) talle, kuidas hageja oli ema ja kostjat taseriga ähvardanud.

6 (10)

3.2.5. Sarnaselt eelnevaga nõustus kohus, et telesaates avaldatust järeldub väide (c) lindude

jahtimise ja selle ohtlikkuse kohta. Ühtlasi on see õige faktiväide järgneva põhjal:

-

loomakaitsja R blogi väljavõte kirjeldab hageja poolt lindude laskmist ja viitab K-le,

kes võitleb lindude elu ja enda kodurahu eest. K e-kirjavahetusest politsei ja

Keskkonnainspektsiooniga nähtub, et hageja tegeles lindude laskmisega. Selle kohta

algatati kriminaalasi, kus käisid tunnistamas kõik kohalikud;

-

tunnistaja L ütluste kohaselt oli ta hageja elukaaslane 2018. aasta maist kuni järgmise

aasta septembrini. Ta selgitas, et ta nägi üks kord aprilli alguses, kuidas hageja linde

laskis. Hagejal oli tuba, kus ta hoidis relvi, aga linde tulistas elutoa aknast. Vastuseks

tunnistaja küsimusele, miks hageja linde tulistab, vastas hageja, et nii peabki ja

Prantsusmaal on vareste hävitamine kodanike kohustus.

3.2.6. Kokkuvõttes puudub alus kohustada kostjat oma väiteid ümber lükkama, sest kõik

vaidlusalused faktiväited (a)–(c) osutusid kontrollimisel tõesteks.

3.3. Mittevaralise kahju hüvitamise nõue pole samuti põhjendatud.

3.3.1. Mittevaralise kahju hüvitamise aluseks saab olla nii au teotavate ebaõigete faktiväidete

avaldamine (VÕS § 1047 lg 1) kui ebakohaste väärtushinnangute avaldamine (VÕS § 1045 lg 1

p 4 ja VÕS § 1046 lg 1). Kohus viitas eelnevalt tuvastatule, et kostja ei ole hageja suhtes

avaldanud ebaõigeid faktiväiteid (a)–(c). Seega ei saa hageja mittevaralise kahju hüvitamise

alus olla VÕS § 1047 lg 1.

3.3.2. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik

(kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju

tekitamise eest vastavalt seadusele. Isikuõiguste rikkumisega kahju tekitamine on õigusvastane

(VÕS § 1045 lg 1 p 4).

3.3.3. Vastavalt VÕS § 1046 lg-s 1 sätestatule on isiku au teotamine, mh ebakohase väärtus-

hinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu

isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse

tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega

taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. VÕS § 1046 lg 2 sätestab, et isikliku õiguse

rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud

hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel

juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest.

3.3.4. Isiku au teotamine väärtushinnanguga on VÕS § 1046 lg 1 järgi õigusvastane, kui

hinnang on ebakohane. Väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud selle põhjendamatusest,

st sellest, et avaldaja on oma negatiivse hinnangu kujundanud kas ebaõigete faktide (asjaolude)

alusel, asjaolusid selgitama või ilmselgelt meelevaldselt, arvestamata faktilisi asjaolusid või

nende puudumist. Väärtusotsus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu

on Eesti kultuuriruumis halvustava tähendusega. Väärtushinnangut saab küll põhjendada, mitte

aga tõendada selle sisu tõesust või väärust. Seetõttu ei saa isiku au teotavat väärtushinnangut

ümber lükata. Halvustava tähendusega hinnangu loeb kohus isiku au teotavaks, kui see ei ole

andnud põhjust (puudub alus) selliseks hinnanguks, kohustades kostjat lõpetama hageja au

teotamise. Au ja head nime on kahjustav mistahes viisil ja vormis levitatav teave, mis sisaldab

või võimaldab halvustav tähendusega hinnanguid.

3.3.5. Väärtushinnang (d) selle kohta, et hageja on nii agressiivne, et isegi psühholoog andis

kostjale mõista, et hagejat ei ole võimalik teraapiaga parandada, on halvustav ja negatiivne. See

kirjeldab hagejat isikuna, kes on agressiivne ja keda ei saa teraapiaga ravida. Kohtu hinnangul

ei ole hinnang aga ebakohane. Väidete (a) ja (b) analüüsimisel on tuvastanud, et hageja tarvitas

kostja suhtes korduvalt füüsilist vägivalda. Hageja agressiivsus on tõendatud ja sellel rajaneva

hinnangu andmine ei ole ebakohane ega au teotav.

7 (10)

3.3.6. Väärtushinnang (e), et hageja kasutas ära Eesti õiguse lünki, et korraldada siin kahtlast

äritegevust, on hageja äritegevuse suhtes antud halvustav hinnang. Ka see ei ole ebakohane.

Kohus tuvastas L selgituse põhjal, et hageja muutis kaupade hindu eesmärgiga maksa vähem ja

pettis nii maksuhaldurit. Sama isiku tunnistajaütluste kohaselt kasutas hageja ära seaduslünki,

et korraldada Eestis kahtlast äritegevust. Tunnistaja ei saanud aru hageja ärist, millega ta tegeles

ja tunnistaja leidis, et on imelik, kui inimesel on 40 krediitkaarti. Seega vastab kostja poolt

avaldatu tegeliku elu asjaoludele ja hageja on ise andnud alust selliseks hinnanguks. Niisugusel

juhul ei ole kõnealune hinnang hageja au teotav.

3.3.7. Väärtushinnang (f), milles kirjeldatakse hageja käitumist maksuhalduri suhtes

mõnitavana, näitab hageja käitumist negatiivsest küljest. Seegi rajaneb tõestel andmetel ega ole

ebakohane ja teotav. Tunnistaja L ütluste kohaselt näitas hageja tunnistajale Youtube’i videot,

kuidas ta käis sultani riietes maksuametis ja mängis seal, et peab palvetama. Hageja oli ise väga

uhke, et tal õnnestus Eesti riiki petta kahe miljoni ulatuses.

3.3.8. Kokkuvõttes ei ole kostja väärtushinnangute avaldamisega kahjustanud hageja au ja

head nime, sest hageja andis ise alust seesugusteks hinnanguteks. Kuivõrd andmete avaldamine

ei ole õigusvastane ja kohus hageja isikuõiguste rikkumist ei tuvastanud, siis pole vaja

analüüsida kahju hüvitamise teisi eeldusi, vaid hagi tuleb jätta rahuldamata.

POOLTE SEISUKOHAD

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja hagi

rahuldada. Teise võimalusena taotleb hageja asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmist.

Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.

4.1. Maakohus tuvastas ekslikult faktiväidete (a)–(c) tegelikkusele vastavuse.

4.1.1. Maakohus rajas otsuse väite (a) ja hageja võimaliku vägivaldsuse osas ebausaldus-

väärsetele tõenditele, mis osaliselt lähtusid kostja enda seletusest. Fotosid ega pöördumisi

erinevate isikute poole ei saa seostada hageja tegevusega. Fotodel puuduvad kuupäevad. Kostja

avaldusel rajanevad seisukohad ja tunnistused pole objektiivsed. Tunnistaja U on kostja

sugulane, aga ka ei tunnistanud otsesõnu, et hageja on kostjat löönud. Teine tunnistaja E oli

väidetava löömise ajal kaheksa-aastane ega saa olla usaldusväärne. Psühholoogi ütlused olid

kallutatud, sest tema hoiakuid mõjutasid kostja varasemad avaldused. Kohus järeldas alusetult

kostja elamisest hageja ettevõtte üüritud korteris, et nad poole olid lähisuhtes. Kohus käsitles

kokkuvõttes vaid paari üksikjuhtumit, aga järeldas sellest asjakohatult justkui oleks hageja

pidevalt vägivaldne.

4.1.2. Sarnased puudused on väite (b) osas. Eelkõige ei saa lähtuda kostja ütlustel rajanevatest

tõenditest. Hageja tõendas, et kostja andis pidevalt valeütlusi.

4.1.3. Väite (c) luges kohus õigeks blogipostituse, e-kirjavahetuse, kuriteoteate ja L ütluste

põhjal. Hageja hinnangul ei tulene neist tõenditest, et hageja on lindude lasknud. Need

kajastavad isikute hinnanguid, mille tõesust ei saa kontrollida. Ühtegi väidetavat pealtnägijat ei

ole kohtus tunnistajatena üle kuulatud. Tsiviilasja toimikus puuduvad tõendid, mille põhjal

saanusk maakohu sedastada, et tunnistajad andsid kriminaalmenetluses ütlusi. Tõendamata on

ka hagejal relva olemasolu. Tunnistaja L ütlused on ebausaldusväärsed, sest tema ja hageja

vahel on muid vaidlusi. Seda on kohtud teistes asjades möönnud.

4.2. Maakohus leidis ekslikult, et kostja avaldatud väärtushinnangud (d)–(f) pole ebakohased.

4.2.1. Väärtushinnangu (d) osas rajas maakohus otsuse väidete (a) ja (b) analüüsimisel tehtud

järeldustele. Kuivõrd need järeldused olid ekslikud, siis on ühtlasi vale otsus väärtus-

hinnangu (d) osas. Kõnealuse hinnangu avaldamine kindlasti toob kaasa negatiivseid tagajärgi

ja pole kohane rääkida nii telesaates.

8 (10)

4.2.2. Samuti ei lähtu väärtushinnang (e) tegeliku elu asjaoludest. Tunnistaja L ütlustest ega

muudest tõenditest ei tulene, et hageja korraldas kahtlast äritegevust. Samuti, puuduvad

tõendid, et hageja kasutas seaduslünki. Kui tunnistajale ka ei olnud arusaadav hageja äritegevus,

siis ei saa see olla põhjuseks kõnealuse hinnangu andmiseks. Isegi kui hinnangul aluseks olevad

asjaolud vastaks tõele, oleks selle avaldamine telesaates ikkagi ebakohane.

4.3. Nii eelneva kui ka väärtushinnangu (f) käsitluse osas heidab hageja maakohtule ette

hagejale tegevuse omistamist, millega ta andis ise alust sellisteks hinnanguteks. Lisaks pole

tunnistaja L ütlused ja tema esitatud dokumendid ei ole seotud kostjaga, mistõttu kostja ei saa

neist lähtuda väärtushinnangute kujundamisel.

4.4. Mittevaralise kahju hüvitamise nõue jäi ekslikult rahuldamata. Eelnevas kirjeldatud

asjaolude ebaõige tuvastamine tõi kaasa hüvitisnõude rahuldamata jätmise.

4.5. Maakohus rikkus ka menetlusõigust.

4.5.1. TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 rikkumine avaldub selles, et kohtu järeldused on vastuolus

tõendite ja üldise elukogemusega. Kohus lähtus ebakohaselt tõdemusest, et lähisuhtevägivalla

ohvritel on tihti keeruline tõendada juhtumeid, kuid see ei tähenda, et neid juhtumeid pole

kunagi olnud.

4.5.2. TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 rikkumine avaldub selles, et maakohus ei põhjendanud,

miks hageja tõendid ja väited ei ole asjakohased. Menetlusnormidega pole kooskõlas

vaidlustatud otsuse p 77 lause, et otsuses käsitlemata väited ja tõendid ei oma asja lahendamisel

tähtsust. Eelkõige jäid käsitlemata hageja järgmised väited (ja seotud tõendid):

-

kostja on pidevalt teinud valekaebusi hageja suhtes;

-

kostja sai vigastusi teiselt isikult;

-

hageja ei elanud kostjaga koos 2017. aastal;

-

blogi ega e-kirjavahetus ei tõenda lindude tulistamist;

-

tunnistaja L ei ole objektiivne ja on korduvalt andnud valeütlusi;

-

kostja kodus on vägivaldsed juhtumid toimunud ka hageja osaluseta;

-

kostja on ise kinnitanud, et vägivaldset juhtumit ei toimunud.

5. Kostja vaidleb kaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata

(TsMS § 657 lg 1 p 1). Hageja kannab menetluskulud ringkonnakohtus.

7. TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel

lähtuda maakohtu tuvastatud asjaoludest telesaate toimumise, selles kostjaga intervjuu

avaldamise ja selles hageja esile toodud väidete esitamise kohta. Sisuliselt vaidlevad pooled

küsimuses, kas avaldatud väited on tõesed.

8. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja märgib vastuseks kaebusele järgmist.

8.1. Esmalt tuleb märkida, et kaebus ei sisalda väiteid materiaalõiguse vale kohaldamise

kohta. Maakohus kvalifitseeris nõuded õigesti ja viitas asjakohasele Riigikohtu praktikale.

Samuti ei vaidlusta hageja maakohtu otsust osas, et väiteid (a)–(c) käsitleti faktiväidetena ja

hinnanguteks (d)–(f) kokku võetud avaldusi väärtushinnangutena. Ringkonnakohus märgib, et

vähemalt osaliselt on avaldused omavahel tihedalt seotud, st väidete (a) ja (b) tõelevastavuse

korral on hinnang (d) mõistliku inimese vaatekohast ilmselgelt õigustatud. Ka seda põhimõtet

järgis maakohus õigesti.

9 (10)

8.2. Hageja kaebuse menetluslikud etteheiteid pole põhjendatud.

8.2.1. Üldistavalt sedastab ringkonnakohus, et maakohus järgis piisavalt TsMS § 232 lg 1,

mille kohaselt kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja

objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide

on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Kohtu

hinnangu kujunemine on otsuses jälgitav ja loogiline. Neile tingimustele vastab asjaolu

tõendatuks lugemine ka sel juhul, kui see järeldub mitmest tõendite nende koostoimes.

8.2.2. Kohus ei pea iga tõendi puhul põhjendama, miks peab seda usaldusväärseks. Põhjendus

tuleb esitada, kui kohus otsustab vastu võetud tõendi jätta ebausaldusväärsena arvestamata

(TsMS § 238 lg 5). Ainetu on hageja kriitika, et L ütlusi on teistes menetlustes hinnatud

ebausaldusväärseks. Kohtule ei ole siduv teise kohtu hinnang tunnistaja ütluste usaldus-

väärsusele või nende avaldamise põhjuste kohta. Samuti ei tähenda tunnistaja sugulus või

vaidlus poolega tema ütluste ebausaldusväärsust. Käesolevas asjas hindas maakohus põhjenda-

tult kõnealused ütlused usaldusväärseks, sest need haakusid teiste tõenditega.

8.2.3. Maakohus ei rikkunud reeglit, et kohtu järeldused ei saa minna vastuollu üldise

elukogemusega (Riigikohtu 11. novembri 2020 otsus tsiviilasjas nr 2-15-9117, p 16).

Tõenditest tehtud maakohtu järeldused on üldise elukogemusega hästi kooskõlas.

8.2.4. Kohus ei pea hagiasja lahendamisel vastama poolte väidetele sellise täpsuse ja

detailsusega nagu pool on oma seisukohad esitanud. Piisav on see, kui lahendist nähtub kohtu

seisukoht asja lahendamisel oluliste väidete kohta. Vaidlustatud otsusest on piisava selgusega

aru saada, milliste hageja väidetega maakohus ei nõustunud. Muu hulgas tähendab eespool

p-s 8.2.2 märgitu, et kui pool on vaidlustanud vastaspoole tõendi usaldusväärsuse, aga kohus

tõendit ikkagi arvestab, siis on nii vähemalt üldjuhul vastatud tõendile esitatud vastuväitele.

8.2.5. Õige on ka maakohtu arusaam, et lähisuhtevägivalla juhtumite puhul ei ole kannatanu

tõendamiskoormis absoluutne. See põhimõte kohaldub ka praegusega sarnasel juhul, kui

kannatanu peab asuma tõendama oma hilisemate avalduste tõelevastavust. Sellist järeldust

toetavad näiteks ohvriabi seaduse § 8 ning naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise

ja tõkestamise Euroopa Nõukogu konventsiooni art 50 lg 2 eesmärgid.

8.3. Faktiväidete (a)–(c) osas vastab ringkonnakohus kaebusele järgmiselt.

8.3.1. Asjakohased ei ole hageja etteheited, et kostjat võis vahel vigastada ka keegi teine või

pooled ei elanud kogu aeg koos. Kumbki asjaolu ei mõjutaks hinnangut sellele, et hageja oli

kostja suhtes vägivaldne. Maakohus põhjendas piisavalt, et konkreetselt 2013. ja 2017. aasta

juhtumite korral kannatas kostja just hageja vägivalla all.

8.3.2. Käesoleval juhul ei ole maakohtu otsus rajatud ainult kostjalt pärinevatele avaldustele,

kuigi just hageja vägivaldsuse osas võiksid ka need koostoimes nt fotodega olla juba piisavad.

Siiski pole seetõttu sisuliselt olulised hageja väited ja tõendid (dtl 320 jj, 632) selle kohta, et

kostja on andnud vastuolulisi ütlusi ja kohati ka eitanud pooltevahelist vägivalda.

8.3.3. Eespool p-s 8.2.1 märgitud põhjustel ei ole määrav, kui täpselt olid fotod dateeritud ja

kui detailselt kirjeldas üks või teine tunnistaja asjaolusid. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga,

et E ütlused tuleks jätta kõrvale tema toonase vanuse tõttu. Kaheksa-aastane laps on võimeline

tajuma, kui üks täiskasvanu teist lööb või taga ajab. Psühholoogi ütluste kallutatusele viitavad

andmed puuduvad. Maakohus järeldas 2013. ja 2017. aasta juhtumitest õigesti, et hageja oli

pidevalt vähemalt teatava aja vältel vägivaldne.

8.3.4. Eespool p 8.2.1 järgi on maakohtu hinnang tõenditele ja neist tehtud järeldused väite (c)

osas kohased. Viidatud blogipostitus, e-kirjavahetus, kuriteoteade ja L ütlused koostoimes

võimaldavad teha järeldused, mille põhjal maakohus luges avaldatu tõeseks. Seetõttu pole

oluline, et kohus kajastas lisaks väidet kriminaalasjas kohalike elanike tunnistuste kohta.

10 (10)

8.4. Väärtushinnangute (d)–(f) osas vastab ringkonnakohus kaebusele järgmiselt.

8.4.1. Eespool p-s 8.1 märgitu järgi oli õige maakohtu arusaam, et väärtushinnangu (d) osas

olenes otsuse väidete (a) ja (b) analüüsimisel tehtud järeldustest. Kuivõrd need faktiväited olid

tõesed, siis ei saanud hageja vägivaldusele hinnangu andmine olla ebakohane. Õige on hageja

seisukoht, et kõnealuse hinnangu avaldamine võib tuua kaasa negatiivseid tagajärgi, aga see ei

tähenda, et kostja hilisem avaldus poolte suhtes avaldunud vägivalla kohta oleks ebakohane ja

õigusvastane. Pigem tuleb eespool p-s 8.2.5 märgitud kaalutlustel jaatada vägivallaohvri õigust

oma hinnangut avaldada.

8.4.2. Erinevalt hagejast leiab ringkonnakohus, et väärtushinnangud (e) ja (f) lähtuvad

kohaselt tuvastatud tegeliku elu asjaoludest. Hageja senises tegevuses ja selle kohta esitatud

andmetes esines piisavalt detaile, mis viitavad ebatavalisele äritegevusele ja mittekohasele

käitumisega suhetes maksuhalduriga. Kõnealuste väärtushinnangute õigustamiseks on need

asjaolud piisavas ulatuses tuvastatud. Siinjuures ei ole oluline, kas ja kuidas tunnistaja L hageja

tegevusest aru sai, vaid just tema ütlustest nähtuvad hageja majandustoimingud. Tunnistaja

ütlused rajanesid suures osas sellel, mida hageja ise tunnistajale avaldas. Ka selles osas ei ole

hinnangu andmine telesaates ebakohane ega õigusvastane. Kostja hinnangu kohasust võis

tõendada ka selliste asjaoludega, mis ei olnud kostjale endale avalduse tegemise ajal teada.

8.5. Kokkuvõtvalt jättis maakohus õigesti hagi tervikuna rahuldamata. Kui kostja avaldatud

faktiväited osutusid õigeks ja väärtushinnangud ei olnud ebakohased, siis puudub alus nõuda

kostjalt ka mittevaralise kahju hüvitamist. Menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist hageja

eraldi põhjendustega ei vaidlustanud, ka selles osas jääb maakohtu otsus muutmata.

9. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Juhindudes

TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste

menetluskulude jaotuse.

10. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 23 lg 1 alusel rahuldab kohus kostja esindaja tasutaotluse

ning RÕS § 27 lg 1 p 1 ja TsMS § 190 lg 5 teise lause alusel mõistab selle summa hagejalt riigi

kasuks välja. Kostja esindaja taotluses märgitud toimingud 8 t 10 min ulatuses on põhjendatud

ja vajalikud. Taotluses märgitud tasumäär vastab justiitsministri 26. juuli 2016 määruse nr 16

kehtiva redaktsiooni § 10 lg 3 tingimustele. Seega on kohane tasu 443 eurot, võttes arvesse

sama määruse § 1 lg-s 1 ette nähtud täpsust. Märgitud summale lisandub käibemaks 88,60 eurot

ja kokku on esindaja advokaadibüroole välja makstav tasu 531,60 eurot, mis hagejal tuleb

ühtlasi riigile hüvitada. Kohus hoiatab hagejat, et kui ta otsust selles osas ei täida, siis võib

pädev riigiasutus saata otsuse sundtäitmisele (TsMS § 179 lg 6, RÕS § 26 lg 3) ja riigile kulu

hüvitamisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist (TsMS § 179 lg 9).

(allkirjastatud digitaalselt)