2-19-8184/118 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Otsuse kuupäev

8. oktoober 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-8184

Tsiviilasi

X hagi Y vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja

mittevaralise kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 18. mai 2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Y apellatsioonkaebus

Asja hind ringkonnakohtus

5500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): X (sünniaeg XX.XX.XXXX),

lepingulised esindajad vandeadvokaadid Gretta Oltjer-

Timberg ja Valeria Arsjuta

Kostja (apellant): Y (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Kaspar Noor

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 18. mai 2021 otsus jätta muutmata.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda

4. Esitada kõigi seniste menetluskulude jaotus järgmiselt:

4.1. väärtushinnangute avaldamise õigusvastasuse tuvastamise nõudega seotud

menetluskulud jätta hageja kanda;

4.2. hageja 20. juuni ja 21. augusti 2019 määruskaebustega seotud menetluskulud

jätta hageja kanda;

4.3. ülejäänud maakohtu menetluskulud jätta 10% ulatuses hageja kanda ja 90%

ulatuses kostja kanda;

4.4. apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda.

Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

2 (9)

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2.

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. X (hageja) esitas 29. mail 2019 Harju Maakohtule hagi Y (kostja) vastu, milles märkis

järgmised nõuded.

I. Kohustada kostjat avaldama kohtuotsuse jõustumisest arvates hiljemalt kolme tööpäeva

jooksul YouTube’i keskkonnas kasutaja C (C) lehel video järgmistel tingimustel:

(1) video

avaldatakse

YouTube’i

keskkonnas

kasutaja

C

lehel:

https://www.youtube.com/watch?v=Up9WQICyLac&feature=youtu.be;

(2) video avaldatakse vene keeles;

(3) videos on kujutatud ekraani ülemises vasakus osas (ca 7% ekraani osas) kostjat, kes

loeb ette alljärgneva teksti:

Y on avaldanud X’i kohta valeandmeid..

Y avaldas 24. 01. 2019 YouTube’i vahendusel video pealkirjaga „24. 01. 2018

Organisatsioonilis- majanduslik ja õiguslik veebiseminar SkyWay. Küsimused ja

kommentaarid“, milles avaldati hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid.

Seoses sellega teatab Y, et

(i)

X täitis tema ning SkyWay Capital haldaja FIRST SKYWAY INVEST

GROUP LTD vahel sõlmitud lepingut kuni selle lõpetamiseni 24. 01. 2019.

(ii)

X ei ole tema ning SkyWay Capital haldaja FIRST SKYWAY INVEST

GROUP LTD vahel sõlmitud lepingut viiel korral ja viie lepingutingimuse

osas rikkunud.

(iii) X ei ole levitanud FIRST SKYWAY INVEST GROUP LTD, SkyWay kontserni,

partnerite ja/või projekti kohta vale või laimavat teavet.

(iv) X ei ole levitanud SkyWay ja/või üksikute isikute kohta, sh töötajate kohta,

kes esindavad SkyWay’d organisatsiooni määratud nimekirja järgi, kohta

vale või laimavat teavet.

(v)

X ei ole kasutanud FIRST SKYWAY INVEST GROUP LTD klientide

personaalseid andmeid isiklikeks vajaduseks, mis ei ole seotud pooltevahelise

lepingu alusel teenuste ostmisega;

(4) videos kuvatakse lisaks kostja kujutisele ka tema poolt etteloetav tekst kirjalikult,

mis on valge tagapõhjaga, ilma illustratsioonideta vms lisamaterjalita, tähe-

suurusega vähemalt 14 ning sama tekstiga nagu märgitud eelmise tingimuse (3)

alapunktides (i)–(v).

II. Alternatiivselt nõudele I tuvastada nõude I tingimuses (3) viidatud videos avaldatud

väärtushinnangute (vastavad eelnevas alapunktides (i)–(v) loetletud ümberlükatavate

väidete sisule) avaldamise õigusvastasus.

III. Mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahjuna õiglane rahasumma.

3 (9)

2. Maakohus keeldus 5. juuni 2019 määrusega nõuet II menetlusse võtmast ja jättis selle

nõudega seotud menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 6. augustil 2019

hageja määruskaebuse rahuldamata, maakohtu määruse muutmata ja määruskaebe menetluse

kulud hageja kanda. Riigikohus jättis 30. oktoobril 2019 hageja määruskaebuse menetlusse

võtmata ja kassatsiooniastme kulud hageja kanda. Ülejäänud nõuded võttis maakohus

menetlusse.

3. Hageja peamised väited menetlusse võetud nõuete osas on järgmised.

3.1. Hageja ja rahastusplatvormi SkyWay Capital (edaspidi: SkyWay) haldaja FIRST

SKYWAY INVEST GROUP LTD (edaspidi: FSI) sõlmisid 2016. aasta mais teenuste

osutamise lepingu (edaspidi: leping), mille kohaselt kohustus hageja edendama platvormi

tegevust, looma tema investorite struktuuri, kaasama uusi investoreid ja investeeringuid. FSI

kohustus tasuma hagejale kaasatud investeeringute ja struktuuri kasvatamise eest tulemustasu.

Kostja on SkyWay kontserni kuuluva ühingu juhatuse liige.

3.2. SkyWay on rahvusvaheline ühisrahastusplatvorm, mille kaudu saab igaüks erinevatesse

projektidesse investeerida tingimusel, et rahastust saavate ettevõtjate börsile mineku korral on

investeeringute tegijatel võimalik saada aktsiaid. SkyWay turundusplaan pakub lisateenimise

võimalust, milleks tuleb liituda 7-astmelise partnerprogrammiga. See on nn püramiidskeem:

mida rohkem programmiga liitunu ise panustab ja rohkem panustavad tema kaasatud isikud,

seda rohkem boonuseid ta teenib. Hageja investeeris platvormi ise ja kaasas ka teisi rahastajad,

mille tulemusel teenis lepingu alusel märkimisväärseid boonuseid. Hageja struktuuris oli

24. jaanuaril 2019 üle 23 000 investori. Selle ajani täitis hageja nõuetekohaselt oma lepingulisi

kohustusi.

3.3. SkyWay korraldas 15.–17. juunil 2018 konverentsi, millel osalesid mh hageja ja kostja.

Konverentsil kohtusid SkyWay esindajad hagejaga esmakordselt näost-näkku, seni oli

asjaajamine toimunud interneti vahendusel. Kohtumisel said SkyWay esindajad, sh kostja

esmakordselt teada, et hageja on kääbuskasvu. Konverentsi ajal solvati ja alandati hagejat ja

ähvardati ta eemaldada SkyWay struktuurist. Kostja hakkas hagejat pärast konverentsil

kohtumist vältima ja tema suhtumine kostjasse muutus kardinaalselt. FSI lõpetas

21. jaanuaril 2019 lepingu ennetähtaegselt.

3.4. Kostja avaldas YouTube’i vahendusel 24. jaanuaril 2019 SkyWay veebiseminari video

(edaspidi: video), milles esitas hageja kohta ebaõiged faktiväited (edaspidi: väide (a) jne):

(a) hageja ei täida lepingut;

(b) hageja on lepingut viiel korral ja vähemalt viie punkti osas rikkunud;

(c) hageja on levitanud FSI, SkyWay kontserni, partnerite ja/või projekti kohta vale või

laimavat teavet;

(d) hageja on levitanud SkyWay ja/või üksikute isikute kohta, sh töötajate, kes esindavad

SkyWayd organisatsiooni määratud nimekirja järgi, kohta vale või laimavat teavet;

(e) hageja on kasutanud FSI klientide personaalseid andmeid isiklikeks vajaduseks, mis ei

ole seotud lepingu alusel teenuste ostmisega.

3.5. Kosja diskrimineeris hagejat, kui hakkas tema pärast kääbuskasvust teadasaamist vältima

ja solvama ning lõi oma käitumisega vaenuliku, halvustava ja solvava keskkonna.

4. Kostja vaidles hagile vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised:

-

kostja ega ükski temaga seotud ettevõte pole olnud hagejaga lepingulises suhtes ega

saa vastutada lepingu lõppemise eest;

-

väidetest (a)–(e) ei nähtu, et need kahjustaks hagejat ja milles seisnes kahjustav mõju;

-

kostja esitas videos väited üldistatult, mitte konkreetse inimese, sh hageja kohta;

4 (9)

-

hageja väidetud avaldusi videos ei kuvatud;

-

kostja ei ole hagejat ebaväärikalt kohelnud;

-

väide (a) on tõene, mida tõendab lepingu ennetähtaegse lõpetamise teatis.

MAAKOHTU OTSUS

5. Maakohus rahuldas hagi 18. mai 2021 otsusega (vaidlustatud otsus) osaliselt. Nõude I

rahuldas kohus tingimusi (1)–(3) järgides, aga tingimust (4) ei pidanud põhjendatuks.

Mittevaralise kahju hüvitise nõude III alusel mõistis kohus välja summas 2000 eurot. Menetlus-

kulud jaotas maakohus nii, et neist 10% jäi hageja ja 90% kostja kanda. Kohus otsustas määrata

kulud rahaliselt kindlaks edaspidi.

5.1. Maakohus kvalifitseeris hageja nõude I ebaõigete väidete (andmete) ümberlükkamise

nõudeks võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 lg 4 alusel.

5.1.1. Ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest

vastutavalt isikult nõuda VÕS § 1047 lg 4 alusel andmete ümberlükkamist või paranduse

avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Normi

kohaldamiseks on piisav tuvastada vaidlustatud andmete tegelikkusele mittevastavus.

5.1.2. Avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellisena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral

tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. VÕS § 1047 lg 4

järgi võivad ümberlükatavateks ebaõigeteks andmeteks olla ka kaudsed faktiväited, st väited,

mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad.

Seega ei pea kostja olema väidet, mille ümberlükkamist hageja taotleb, avaldanud sõnaselgelt.

On oluline, et hageja nimetatud faktiväited järelduvad kõnealuse video sisust.

5.1.3. Maakohus tuvastas järgmised lepinguga seonduvad asjaolud:

-

hageja ja FSI sõlmisid 2016. aasta mais teenuste osutamise lepingu, millega hageja

kohustus edendama investeerimisplatvormi tegevust, looma investorite struktuuri ning

kaasama platvormi uusi investoreid ja investeeringuid;

-

SkyWay on kontsern, mille koosseisu kuulub mitu tütarühingut ja seotud osapoolt, sh

äriühing Sky Way Capital Inc ja FSI. Nimetatud äriühingule Sky Way Capital Inc

kuulub investeerimisplatvorm ärinimega „Sky Way Capital“ ja domeeninimega

https://skyway.capital/. Kostja on selle ühingu juhatuse liige ja ühtlasi alates

2015. aastast ka SkyWay kontsernis eestkõneleja;

-

FSI lõpetas 21. jaanuaril 2019 hagejaga lepingu, edastades hagejale lepingu enne-

tähtaegse lõpetamise teate, millest nähtub, et lepingu lõpetamise alus on väidetav

hagejapoolne korduv lepingurikkumine.

5.1.4. Lisaks tuvastas maakohus, et 24. jaanuaril 2019 avaldati YouTube’i keskkonnas video

pealkirjaga „24. 01. 2018 Organisatsioonilis- majanduslik ja õiguslik veebiseminar SkyWay.

Küsimused ja kommentaarid“ (kättesaadav aadressil https://www.youtube.com/watch?v=

Up9WQICyLac&feature=youtu.be). Video kajastab SkyWay veebiseminari, mille viib läbi

kostja. Kostja avaldas videos alates ajast 56.34 järgmist:

Ma tunnen seda käekirja ja ma ei süüdista kedagi uuesti, kuid ma tean, kes selle mulle

kirjutas, ma tean, kust see tuleb. Mõistagi – see teema on suletud. See inimene, aga ma

suhtun väga hästi X-sse isiklikult, just nimelt kui isikusse. Ma rääkisin temaga väga

palju ja me oleme paljudes asjades kokku leppinud, kuid kahjuks ei täida ta seda, mida

me oleme kokku leppinud. Ta ei täida, mina Y, aga täidan, ja ma ütlesin talle nii ... ja

ma võin ka seda siin öelda (ma ei taha temast head ega halba öelda), aga ma võin teile

öelda, et kui inimene on üks, kaks, kolm, neli, viis korda Partnerluslepingu lepingut

vähemalt viie punkti puhul jämedalt ning pidevalt eraisikuna rikkunud. Kõik ... ja

tulemus see, mis on ... ja X ei ole ainus. On veel teisi seltsimehi, kellega selline asi on

5 (9)

juba tehtud ja seda tehakse ikka veel edasi, sest toimub sõelumine, valimine on käimas,

analüüs on pidev, kasvame ja areneme ka. Siin ma ei räägi kellegi valest, ... ma lihtsalt

õigustan praegu, kuigi oleksin võinud seda mitte üldse teha. Kuid kuna siiski see

küsimus leidis aset, pidin sellest üldise arusaamise mõttes siin siiski rääkima. E-E-E,

hea küll, näiteks näete, et tõin siia [kostja kuvab videos ekraanile väidetavalt Hageja

poolt rikutud punktid] lepingu paar punkti. Mis lepingu alusel sõlmitud lepingutes on:

mitte levitada vale või laimavat teavet Ettevõtte, SkyWay kontserni, partnerite ja/või

projekti kohta ... SkyWay, samuti üksikute isikute, sealhulgas töötajate kohta, kes

esindavad organisatsiooni määratud nimekirja järgi... Ja kõik, kõik. Teine punkt on vaid

üks lepingu punktidest ja nii edasi, seal on massiline….näete siin all, ma näitasin, aga

ma ei taha sinna nüüd laskuda ja levitada rohkem siin.

Kostja kuvas videos (alates ajast 58.27) väidetavalt hageja poolt rikutud lepingupunktid:

Mitte levitada vale või laimavat teavet Ettevõtte, SkyWay kontserni, partnerite ja/või

projekti kohta … SkyWay, samuti üksikute isikute, sealhulgas töötajate kohta, kes

esindavad organisatsiooni määratud nimekirja järgi. Mitte kasutada Ettevõtte klientide

personaalseid andmeid isiklikeks vajadusteks, mis ei ole seotud käesoleva lepingu alusel

teenuste ostmisega, sealhulgas sõnumite edastamiseks, suuliseks kutseteks, reklaami ja

muud informatsiooni.

5.1.5. Kohus leidis, et oluline ei ole, kuidas kostja enda poolt avaldatust aru sai, vaid kuidas

üldsus sellest aru sai. Mõistlik inimene mõistab videot vaadates ja kuulates, et kostja esitas

väiteid just hageja kohta.

Nii nõustus kohus hagejaga, et kostja avaldas videolõigus

Kahjuks ei täida ta seda, mida me oleme kokku leppinud. ja ma võin teile öelda, et kui

inimene on üks, kaks, kolm, neli, viis korda Partnerluslepingu lepingut vähemalt viie

punkti puhul jämedalt ning pidevalt eraisikuna rikkunud

väited (a) ja (b) hageja lepingurikkumise kohta. Lisaks nõustus maakohus hagejaga, et eespool

tsiteeritud videolõigust koos sinna juurde kuvatud lepingupunktidega sai keskmine vaataja aru,

et kostja esitas ka väited (c)–(e).

5.1.6. YouTube’i keskkonnas video avaldamisega tehakse sõnum teatavaks kolmandale

isikule või ligipääsetavaks isikute grupile, st avalikuks. Sellist avaldamist saab pidada

avaldamiseks VÕS § 1047 tähenduses. Kõigi väidete (a)–(e) tõeväärtus on kohtumenetluses

kontrollitav, st need on faktiväited. Ühtlasi on need hageja au teotavad väited, mille õigsuse

tõendamiskoormis lasub kostjal.

5.1.7. Kohus hindas väidete (a)–(e) tõelevastavust ja leidis, et kostja ei suutnud ühegi väite

puhul oma tõendamiskoormist täita. Kostja esitas D selgituse, aga see ei tõenda väidete tõesust.

Selgitus nii üldsõnaline, et sellest ei ole aru saada millal ja mida hageja rikkus. Viidatud

dokument ei sisalda fakte, mis võimaldaks veenduda selgituses sisalduva kinnituse

tõepärasuses. Samuti ei tõenda hageja väidetavat lepingurikkumist lepingu ennetähtaegse

lõpetamise teatis. Teatises on üksnes kostja väide, et hageja on lepingut rikkunud, kuid nimetatu

ei tõenda lepingu rikkumist. Nii on väidete (a) ja (b) tõelevastavus tõendamata. Teiste

väidete (c)–(e) tõesuse kohta kostja tõendeid ei esitanud.

5.1.8. Nõude I rahuldamise üldised eeldused on seega täidetud. Video avaldati YouTube’i

keskkonnas kasutaja C (C) lehel, mistõttu on põhjendatud väiteid ümberlükkava video

avaldamine sama kasutaja lehel. Nõude I tingimused (1)–(3) on põhjendatud, aga rahuldamata

jääb hageja nõue tingimuse (4) osas kuvada videos lisaks kostja kujutisele ka etteloetav tekst

kirjalikult. Üldjuhul saab ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda samal viisil ja samas

kohas, kuidas ja kus ebaõigeid andmeid avaldati. Kostja ei avaldanud hageja kohta väiteid lisaks

etteloetavale tekstile ka kirjalikult. Kostja küll näitas ekraanil videos alates ajast 58.27 kahte

6 (9)

lepingupunkti, mida hageja väidetavalt rikkus, aga see ei anna alust avaldada lisaks videole ka

kogu tekst kirjalikult.

5.2. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude III rahuldamist summas 2000 eurot põhjendas

maakohus järgmiselt.

5.2.1. Isikuõigusi rikkunud isik peab kannatanule maksma mittevaralise kahju hüvitamiseks

mõistliku rahasumma, kui rikkujal on kahju hüvitamise kohustus (VÕS § 134 lg 2). Mitte-

varalise kahju täpset suurust pole võimalik tõendada ja piisab kui hageja tõendab mittevaralise

kahju väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid. Seega tuleb mittevaralise kahju hüvitamise

eeldusena tuvastada kahju hüvitamise kohustus, aga hagejal ei pea tõendama, et kostjale

etteheidetavate tegude tulemusel hakkas keegi hagejasse halvemini suhtuma või muid kahju

tekitava tegevuse tulemusel tekkinud negatiivseid tagajärgi.

5.2.2. Avaldajal on kahju hüvitamise kohustus, kui avaldaja süülise õigusvastase isikuõiguste

rikkumisega põhjustas kannatanule kahju (VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4). Isikuõiguste

rikkumine on võimalik ebaõigete faktiväidete või ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega

(VÕS § 1046 ja § 1047). Teise isiku au teotava asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui

avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele (VÕS § 1047 lg 2). Kahju tekitaja

ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi (VÕS § 1050

lg 1). Süül põhineva deliktilise vastutuse aluseks on kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille

elemendid on esiteks objektiivne teokoosseis, teiseks õigusvastasus ja kolmandaks süü. Nii

peab kohus nõude III lahendamiseks tuvastama kostja teo, mis hagejale kahju tekitas (au

teotamine andmete avaldamise kaudu), teo õigusvastasuse (avaldatud andmed olid ebaõiged) ja

kostja süü.

5.2.3. Kohus tuvastas nõude I lahendamisel kostja teo ehk ebaõigete andmete avaldamise.

5.2.4. Järgmiseks kontrollis maakohus, kas väidete (a)–(e) avaldamine oli õigusvastane.

Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet

rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Kui tegemist on au teotavate ehk

hagejat halvustavate faktiväidete avaldamisega, peab VÕS § 1047 lg 2 alusel kostja tõendama,

et avaldatud väited vastasid tegelikkusele ehk et tegu ei olnud õigusvastane. Kostja andmete

tegelikkusele vastamist ei tõendanud. Kohus nõustus hagejaga, et kostja kujutas videos hagejat

kui ebausaldusväärset isikut. Lepingurikkumise, vale ja laimava info levitamise ja andmete

avaldamise nõuete rikkumise etteheited on hagejat negatiivselt kajastavad ja halvustavad.

Hageja kaotas kostja poolt andmete avaldamise tõttu tema jaoks olulise partneri ja töökoha.

5.2.5. Kostja avaldas ebaõigeid faktiväiteid piiramatu arvuga isikutele (avalikkusele). Seega

tuleb hinnata, kas avaldatu oli nii intensiivne hageja õiguste rikkumine, et sõnavabadusse tuleb

sekkuda. Maakohtu hinnangul oli vaidlusaluses videos ebaõigete faktiväidete avaldamine

hageja õiguste rikkumine. Väited olid hagejat solvavad ja au teotavad ning need rikkumised

pole õigustatud. Teise isiku au teotamine avalikkuse ees on õigusvastane. Kostja ei tõendanud,

et väidete avaldamine oli õiguspärane. Seega on väidete avaldamine õigusvastane.

5.2.6. Süü olemasolu eeldatakse (VÕS § 1050 lg 1 ja § 104). Süüd välistavaid asjaolusid

kostja ei esitanud.

5.2.7. Eelnevast tuleneb, et kostja tegevus oli õigusvastane ja süüline. Seega vastutab kostja

hagejale isikuõiguste rikkumisega tekitatud õigusvastase kahju tekitamise eest. Mittevaralise

kahju tekkimise korral otsustab hüvitise suuruse kohus (VÕS § 127 lg 6). Mittevaraline kahju

hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi (VÕS § 128 lg 5).

Isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse

olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik

rahasumma (VÕS § 134 lg 2). Kahjusumma suuruse otsustab kohus kaalutlusõiguse alusel

arvestades rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud

7 (9)

isikusse pärast rikkumist (VÕS § 134 lg 5). Isiku au teotamise, mh ebakohase väärtus-

hinnanguga või ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu

kasutamise, eraelu puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju

hüvitise määramisel võib kohus lisaks viiendas lõikes sätestatule arvestada vajadust mõjutada

kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja

varalist seisundit (VÕS § 134 lg 6).

5.2.8. Mittevaralise kahju eest välja mõistetava hüvitise suuruse otsustab kohus diskretsiooni

alusel. Maakohus arvestas mh asjaoluga, et videos hageja kohta avaldatu tõi hageja jaoks kaasa

äärmiselt raskeid tagajärgi. Hageja pälvis 16. juuni 2017 „Top Ekspert“ tiitli, 21. jaanuari 2019

seisuga oli hageja võrgustikus üle 23 000 investori ja hageja teenis boonust keskmiselt

6280 USD kuus. Tunnistaja M ütlustest nähtub, et hageja oli üliedukas mänedžer. Temast

räägiti kõikidel konverentsidel ja teda toodi eeskujuks kui ühte edukamat keskastme juhti.

Lisaks võttis kohus arvesse, et kostjal kui SkyWay juhtfiguuril on investorite seas väga kõrge

autoriteet ja investorid uskusid kostja poolt hageja kohta avaldatut. Kõnealust veebiseminari

kuulasid eelkõige investorid. Seetõttu on arusaadav, et kostja avalduste tõttu kaotas hageja oma

investorite usalduse ja osa võrgustikust. Seeläbi kaotas hageja ühtlasi tulu teenimise võimaluse,

sest ta sai tulemustasu uute investorite ja investeeringute kaasamise eest. Viidatud tunnistaja

ütluste järgi pärast video avaldamist suhtumine hagejasse muutus kardinaalselt. Kokkuvõttes

tõi kostja rikkumine hageja jaoks kaasa äärmiselt rasked tagajärjed.

5.2.9. Kostja rikkumine on ulatuslik, sest kostja avaldas hageja kohta ebaõigeid andmed

videos, milline on sotsiaalmeedia keskkonnas avalikult kättesaadav ja mida on näinud väga

paljud inimesed. Kostja ei ole vaatamata hageja nõudele rikkumist lõpetanud ega videot

YouTube’i keskkonnast eemaldanud, st rikkumine jätkub. Videot on vaadatud 3122 korda ja

sellel on 7 kommentaari. Kuigi tunnistaja O ei ole ise kuulnud ega kogenud, kuidas kostja

hagejat solvas ja mõnitas, ei saa sellest järeldada, et seda pole toimunud. Nimetatud ebaõigete

faktiväidete avaldamine tekitas kohtu hinnangul hagejale hingelisi üleelamisi.

5.2.10. Neil kaalutlustel määras maakohus mittevaralise kahju hüvitiseks mõistlikuks ja

põhjendatud summaks 2000 eurot, mis peaks mõjutama kostjat hoiduma edasisest kahju

tekitamisest.

5.3. Maakohus ei pidanud põhjendatuks hageja väiteid seoses diskrimineerimisega. Hageja

põhistas diskrimineerimist solvamise, vältimise ja vaenuliku keskkonna loomisega, aga ei

toonud esile kostjapoolset konkreetset asjaolu, milles seisneks solvamine või vältimine. Hageja

ei tuginenud diskrimineerimise osas otseselt lepingu lõpetamisele, aga seda toimingut ka ei

saaks omistada kostjale. Seega on tõendamata, et kostja oleks hagejat diskrimineerinud.

5.4. Menetluskulud jaotas maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1

alusel. Hagi rahuldati peaaegu kogu ulatuses. Osaliselt rahuldamata jäi andmete

ümberlükkamise nõue I tingimuse (4) osas. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude III kohus

rahuldas, sest hageja taotles hüvitist kohtu määratud õiglases summas. Diskrimineerimise

tuvastamata jätmine ei tähenda nõude III osalist rahuldamist. Neil kaalutlustel on õiglane jätta

menetluskulud 90% ulatuses kostja kanda ja 10% ulatuses hageja kanda.

POOLTE SEISUKOHAD

6. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi

tervikuna rahuldamata. Teise võimalusena taotleb hageja asja maakohtule uueks läbi-

vaatamiseks saatmist. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda.

6.1. Esiteks järgib kostja kaebuses oma seniseid vastuväiteid, st väide (a) olevat tõene, mida

tõendab lepingu lõpetamise teatis, ja ülejäänud väiteid (b)–(e) video ei sisalda. Eelkõige just

väidete tõesuse ebaõige tuvastamine tõi kaasa materiaalõiguse normide eksliku kohaldamise.

8 (9)

6.2. Teiseks heidab kostja ette, et kahju hüvitamise eelduste kontrollimisel ei käsitlenud

maakohus piisavalt kostja süüd ega tuvastanud süü vormi. Samuti on hindamata kostja varaline

seisund. Maakohus tuvastas valesti hageja investorite usalduse kaotamise ega põhjendanud,

milles seisnes hageja jaoks äärmiselt raske tagajärg. Leping hagejaga lõpetati kolm päeva enne

video avaldamist, st hageja ei kaotanud tulu teenimise võimalust videos avaldatu tõttu.

6.3. Kolmandaks jättis maakohus sisuliselt hindamata kostja tõendid ega arvestanud nendega.

Lepingu lõpetamise teatis ja D selgitus tõendavad, et videos avaldatu oli tõene. Otsusest ei

selgu, miks on hageja tunnistaja M ütlused usaldusväärsed, aga kostja tunnistaja O omad ja D

selgitus mitte, selles osas pole maakohtu otsus ka piisavalt põhjendatud. Kohus ei tuvastanud

korrektselt kostja rolli. Kostja on juhatuse liige üksnes Eesti ühingus SkyWay Capital OÜ ja

sedagi alates 19. veebruarist 2019 ehk ligi kuu aega pärast hagejaga lepingu lõpetamist

kõnealust veebiseminari. Arusamatu on maakohtu viide otsuses käsitlemata tõenditele.

6.4. Neljandaks jaotas kohus menetluskulud ebaõiglaselt. Kui lähtuda sellest, et hageja nõue I

rahuldati tingimuste (1)–(3) osas, siis tegelikult jäi see sama suures ulatuses rahuldamata

andmete kirjaliku ümberlükkamise ehk tingimuse (4) osas. Lisaks jäi rahuldamata kahjunõue

tulenevalt diskrimineerimisest. Seega pole õige, et hageja nõuded rahuldati 90% ulatuses.

7. Hageja vaidleb kaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata

(TsMS § 657 lg 1 p 1). Kostja kannab menetluskulud ringkonnakohtus.

9. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja kaebuse esitas ainult kostja. Hagi rahuldamata jätmise

(teksti kuvamise tingimus (3)) ja maakohtu menetluskuludest 10% hageja kanda jätmise osas

on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud. Ühtlasi ei

saa ringkonnakohus kostja kaebuse alusel suurendada kostjalt hageja kasuks välja mõistetud

mittevaralise kahju hüvitise suurust. Samuti on juba varem jõustunud eespool p-s 2 viidatud

määrused nõude II kohta.

10. TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel

lähtuda maakohtu tuvastatud ja eespool p-des 5.1.3 ja 5.1.4 refereeritud asjaoludest. Lisaks ei

ole apellatsioonimenetluses enam vaidluse all hageja võimalik diskrimineerimine.

11. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja vastab kaebuse väidetele järgmist.

11.1. Maakohus kvalifitseeris hageja nõude I õigesti ning tuvastas piisavas ulatuses nõude

lahendamiseks vajalikud asjaolud. Sarnaselt maakohtuga leiab ringkonnakohus, et videos

sisalduvate kostja avalduste puhul tuleb lähtuda sellest, kuidas mõistlik vaataja (kuulaja) neist

aru saab. Asjakohane ei ole lähtuda ainult sellest, mida adus tunnistaja O. Videoga anti

keskmisele vaatajale piisavalt arusaadavalt ja selgelt edasi väidete (a)–(e) sisu. Ühtlasi on õige

maakohtu arusaam, et väite (a) õigsust ei tõenda lepingu lõpetamise teatis ega D selgitus. Kostja

kaebusest ei nähtu, et mõnest muust tõendist saanuks veel tuvastada väidete õigsust.

11.2. Kahju hüvitamise eelduste kontrollimisel lähtus maakohus asjakohaselt VÕS § 1050

lg-s 1 sätestatud süü eeldusest. Kostjal oli võimalus tõendada süü puudumist, mh tuues esile

VÕS § 1050 lg 2 näidisloetelus sisalduvaid asjaolusid, aga seda kostja maakohtus ei teinud.

Nõuete I ja III lahendamisel polnud vaja tuvastada süü vormi. Maakohus ei eksinud tõendite

hindamisel ja asjaolude tuvastamisel, kui leidis sisuliselt, et videos avaldatu kahjustas olulisel

määral hageja muidu väga head mainet investeerimise valdkonnas. Siinjuures pole oluline ja

maakohus ei pidanud hüvitise summa otsustamisel ka määravaks, kas hageja kaotas tulu

teenimise võimaluse. Nimelt oleks saamata jäänud tulu hüvitatav varalise kahjuna (VÕS § 128

lg-d 2 ja 4), mida hageja praegu ei nõua. Kahjuhüvitise suuruse määramisel on maakohtu

9 (9)

diskretsioon jälgitav ja piisavalt põhjendatud. Kostja ei toonud kaebuses esile, et määratud

hüvitis poleks kooskõlas tema majandusliku olukorraga.

11.3. Ainetu on kostja kriitika nagu oleks maakohus lugenud kostja tõendid ebausaldus-

väärseks. Maakohus põhjendas õigesti, et kostja nimetatud tõendite põhjal ei saa tuvastada

kostja soovitud asjaolusid. Vaidlustatud otsus ei sisalda hinnangut, et kostja tõendid pole

usaldusväärsed. Samuti pole põhjendatud kostja arusaam, et asjas omab tähtsust tema

konkreetne roll SkyWay juhtimisel. Maakohus põhjendas piisavalt, miks omistasid

veebiseminari vaatajad kostja avaldustele kaalu ja miks kogeti neid mh SkyWay-ga seonduvate

avaldustena. Siinjuures polnud vaja tuvastada, kas ja mis ajast oli kostja kontserni mõne ühingu

juhatuse liige. Kostja ei vaidlustanud hageja väiteid ja maakohtu järeldusi, et ta on SkyWay

juhtfiguur ja eestkõneleja.

11.4. Menetluskulude jaotus TsMS § 163 lg 1 alusel on kohtu diskretsiooniotsus, millesse

kõrgema astme kohus saab sekkuda piiratud juhtudel. Käesolevas asjas põhjendas maakohus

oma otsust ega ületanud diskretsiooni piire. Ringkonnakohus nõustub, et nõue I on valdavalt

rahuldatud, sest kõik avaldatud andmed tuleb ümber lükata. Tingimuse (4) osas hagi

rahuldamata jätmine ei kahanda oluliselt seda tulemust, mida hageja kohtusse pöördudes

taotles. Nõude III puhul lähtus maakohus õigesti nõude tervikuna rahuldamisest.

12. Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses erineb asja hinnast maakohtus. Ringkonnakohtu

hinnangul lähtus maakohus õigesti sellest, et nii andmete ümberlükkamise kui ka hüvitise nõude

hind on kummalgi 3500 eurot ja kokku asja hind 7000 eurot. Ringkonnakohtus vaidlustati

hüvitis summas 2000 eurot, mistõttu asja hinnaks kujuneb TsMS § 134 lg 1 ja § 137 lg 1 alusel

5500 eurot. Sellise hinnaga kaebuselt kuulub riigilõivuseaduse § 59 lg-te 1 ja 15 ning lisa 1

järgi tasumisele lõiv 425 eurot. Kostja võib esitada taotluse enammakstud 25 euro

tagastamiseks veel ka maakohtule menetluskulude rahalise kindlaksmääramise menetluse

käigus. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal

riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (TsMS § 150 lg 6).

13. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Juhindudes

TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste

menetluskulude jaotuse. See sisaldab eespool p-s 2 viidatud määrustes, vaidlustatud otsuses ja

tänases otsuses sisalduvaid otsustusi menetluskulude jaotamise kohta. TsMS § 177 lg 2 järgi

määrab kulud rahaliselt kindlaks maakohus.

(allkirjastatud digitaalselt)