4-21-3685/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-21-3685

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

08. oktoober 2021, Tallinn Väärteoasja number 4-21-3685 (2315,21,003616) Kohtunik Katrin Mikenberg Väärteoasi

Z.B

kaebus Politseija

Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 31.08.2021 otsusele

väärteoasjas nr 2315,21,003616, millega Z.B karistati liiklusseaduse ( ) LS § 227 lg 3 alusel kuueks kuuks juhtimisõiguse äravõtmisega Kaebuse esitanud isik (menetlusalune isik)

Z.B - isikukood XXX;

xxxx kodanik elukoht: xxxx xxxx; e-post: xxxx ; ;

; karistusregistri kohaselt kriminaalja neli üks kehtiv väärteokaristust Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti (registrikood: 70008747 ) Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus, aadress: ; e-post: Pärnu mnt 139, Tallinn ppa@politsei.ee Asja läbivaatamine kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § ja §

132 p- 1 st -dest 133-135, maakohus

otsustas:

1. enetlusaluse isiku Z.B kaebus rahuldamata ning Politsei- Jätta m

ja Piirivalveameti

Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 31.08.2021 2315,21,003616 muutmata. otsus väärteoasjas nr

2. Mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest.

3. Z.B

on LS § st 127 tulenevalt kohustatud viie tööpäeva jooksul - kohtuotsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

4. Otsuse koopia saata Z.B-le ning Politseija Piirivalveametile.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

4-21-3685

VÄÄRTEOETTEHEIDE Z.B juhtis 09.08.2021 kell 16. s.o xxxx xxxx maja juures mootorsõidukit

registreerimismärgiga xxxx asulasisesel teel kiirusega 102

- 4 kilomeetrit tunnis. Suurim +/

lubatud sõidukiirus sellel teelõigul on 50 km/h. ga ületas See Z.B lubatud

sõidukiirust mitte vähem kui 48 kilomeetrit tunnis. Oma tegevusega rikkus Z.B

15 lg 1 p 2

227 lg 3

LS § nõudeid ning väärtegu on kvalifitseeritud LS § järgi.

ASJAOLUD JA

MENETLUSE KÄIK

1. Politsei-

ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 31.08.2021 otsusega nr 2315,21,003616 karistati Z.B LS § 227 lg 3 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks.

2. Z.B esitas mainitud otsuse peale kaebuse, milles taotles talle määratud karistus

- e – juhtimisõiguse äravõtmine tühistamist ning talle rahatrahvi määramist või alternatiivselt juhtimisõiguse äravõtmist kohtuvälise menetleja määratust lühemaks perioodiks. Kaebaja selgitas, et ta kahetseb juhtunut ning rohkem enam liiklusrikkumisi toime ei pane. Kaebaja on xxxx, tal on osaline xxxx. Tal on kaks alaealist last, kes käivad koolis Xxxx ja huvialaringides Xxxx. Kuna laste emal ei ole võimalik lapsi kooli ja huvialaringi sõidutada, siis lasuvad kõik sellealased kohustused laste isal ehk kaebuse esitajal. Oma sõnade kinnituseks esitas kaebaja Eesti Töötukassa otsuse, laste sünnitunnistused ning nende huvialaringide lepingud. Kaebaja taotles asja lahendamist kirjalikus menetluses.

3. Kohtuväli hinnangul tuleb kaebus jätta rahu se menetleja ldamata. Menetleja arvates on karistuse määramisel järgitud KarS § 56 lg s 1 sätestatud karistuse mõistmise aluseid. Isikul -

on varasemalt kolm kehtivat karistust samalaadse rikkumise eest, mille eest määratud rahatrahvid on jäetud tasumata. Menetlusaluse isiku juhitud sõiduki kiirust mõõtis pädev politseiametnik nõuetekohase mõõteseadmega. Kiiruse ületamine oli niivõrd suur et see pidi olema isikule tajutav, st õigusrikkumine on toime pandud teadlikult ja tahtlikult. Isik on kahetsust avaldanud alles kohtule esitatud kaebuses, st pärast kohtuvälise menetleja otsusega tutvumist. Kaebajale on määratud töövõimetus ning puuet ei ole tuvastatud, mistõttu puudub ka KarS § 50 lg st 2 tulenev alus juhtimisõigus alles jätta. Laste elukoht ja - vanus on selline, mis võimaldab iseseisvalt liigelda nii koju ja kooli kui ka huviringidesse, samuti ei ole juhtimisõiguse olemasolu eeltingimuseks laste eest hoolitsemisele. Lõpetuseks märgib kohtuväline mene leja, et karistus peab mõjutama loobuma uute süütegude t

toimepanemisest. Käesoleval juhul on tuvastatud nii korduva samalaadse süüteo toimepanemine, lubatud sõidukiiruse oluline ületamine kui ka hoolimatu suhtumine oma tegudesse. Kui isik on valinud isikute turvalisust ohtu seadva käitumisviisi ja riskinud juhtimisõiguse ilmajäämisega, tuleb tal taluda ka negatiivseid mõjusid oma elukorraldusele. Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

KOHTU SEISUKOHT

4. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

5. LS § 227 lg 3 koosseis näeb ette väärteokaristuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41–60 kilomeetrit tunnis. LS § 15 lg 1 p 2 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 km/h. Kohus kontrollib esmalt Z.B tegevuse vastavust LS § 227 lg 3 objektiivsetele tunnustele ning seejärel subjektiivsetele tunnustele.

6. Toimikus olevast videosalvestisest ja toimikusse lisatud salvestise andmetest on näha, et 09.08.2021 kella 16.47 ajal mõõtis Ida-Harju politseijaoskonna politseiametnik K. E. xxxx i

4-21-3685

kiirusmõõturiga LaserCam 4 nr LE0446 sõiduauto xxxx registree xxxx rimismärgiga sõidukiirust. Mootorsõiduki kiirust mõõdeti paigalseisva kiirusmõõturiga 23 sekundi vältel, kusjuures maksimaalseks kiiruseks tuvastati 102 km/h.

7. Politseija Piirivalveameti (PPA) teatise

K. E.i järgi on kiirust mõõtnud politseiametnik läbinud 1 pädeva mõõtja koolituse. 7.05.2016 Taatlustunnistuse nr TTRS-21/00032 kohaselt oli kiirusmõõtur LaserCam 4 nr LE0446 09.03.2021 taadeldud.

8. Väärteoprotokollist ilmneb, et see on koostatud pärast mõõtmist sõidukit juhtinud Z.B-le , kes on isikutuvastuseks esitanud juhiloa nr xxxx, ta on õigustega tutvunud ning kinnitas

omakäeliselt, et on protokolli kätte saanud.

9. Eeltoodud tõenditega loeb kohus tõendatuks, et Z.B juhtis 09.08.2021 kella 16.47 ajal xxxx maja juures

mootorsõidukit kiirusega 102 km/h. Kiirust mõõtis pädev mõõtja taadeldud kiirusmõõturiga. sees oleva teelõiguga Tegemist on asulas , kus suurim

lubatud sõidukiirus on 50 km/h.1

Kuivõrd lõplikuks mõõtetulemuseks loetakse kiirusmõõturi tulem, millest lahutatakse laiendmääramatus ning 102 km/h mõõdetud kiiruse puhul on see +/-4 km/h2, ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte Z.B

vähem kui 4 –

8 km/h (98 km/h 50 km/h = 48 km/h). Seega rikkus menetlusalune isik

Z.B LS § 15 lg 1 p nõudeid ja pani toime LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo.

10. LS § 227 lg sätestatud väärteo toimepanemine on võimalik tahtlikult või -s 3

ettevaatamatusest. Praegusel juhul ilmneb toimikusse lisatud Transpordiameti liiklusregistri väljavõttest, et Z.B-le omistati mootorsõiduki juhtimisõigus 1990. aastal ning see on tal neljal korral (kahel korral 2008. aastal, 2014.

aastal

on Z.B ja 2019. aastal) ära võetud. Karistusregistri andmetest nähtuvalt aastatel 2019-2020 karistatud kiiruse ületamise (LS § 227 lg 2) eest kolmel korral. Seega on Z.B puhul tegemist pikaajalise ja pidevalt sõidukit lt kasutava juhiga, kellele ei saanud asulasisesel teel kiiruse d pea kahekordne ületamine jää a märkamatuks. Toodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et isik teadis 09.08.2021 kiiruse ületamises vähemalt otsese t ja tahtis seda, st etteheidetud rikkumine on toime pandud tahtlusega.

11. Eelnevalt tuvastatud asjaolude pinnal leiab kohus, et menetlusaluse isiku tegu vastab LS §

227 lg 3 koosseisule. Z.B õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

12. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 sätetest. Karistamise aluseks on isiku süü, arvestada tuleb kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning lähtuda tuleb õiguskorra kaitsmise huvidest. Riigikohus on selgitanud, et karistuse mõistmisel võetakse lähtepunktiks vastutust ettenägeva normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus, karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. (Viimati nt RKKKo 1-18-2232/179, p 71.)

13. Lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle kilomeetri tunnis on LS § 227 lg 41-60

järgi karistusena ette nähtud rahatrahv kuni trahviühikut, arest või juhtimisõiguse äravõtmine kuni 12 kuuks. Lisakaristusena on LS § 227 lg 5 p 2 järgi võimalik sõiduki juhilt ära võtta juhtimisõigus kuuni. Kohtuväline menetleja on kolmest kuust kuni kuue Z.B-le toimepandu eest määranud põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmise sanktsiooni keskmises määras (kuueks kuuks).

14. Z.B suuruse juures arvestab kohus, et menetlusalune isik süü ületas

sõidukiirust vähemalt (jääb LS § 227 lg 3 esitatud kiirusvahemiku keskpai

48 km/h ga

1 Vt https://www.google.com/maps /.

2 Vt Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ § 9 lg 5 ja lisa 1.

4-21-3685

lähedale asulasisesel teel tööpäeva õhtupoolikul videosalvestisest nähtuvalt ) ning seda , mil

oli liiklus tihe

. Ülemäära suure kiirusega sõidukit juhtides ohustas ta mitte ainult enda, vaid ka teiste liiklejate elu, tervist ja vara. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kaebaja kahetsust ei pea kohus siiraks, sest ta on oma kahetsust avaldanud alles kohtule kaebust esitades, st pärast kohtuvälise menetleja otsusega tutvumist. Avalikult kättesaadav liiklusstatistika kodulehel näitab, et 20 Transpordiameti

20. aastal maanteedel toimunud 17- , milles hukkus inimene, oli st ühesõidukiõnnetusest üheksas õnnetuses üheks

riskifaktoriks kiirus.3

Niisamuti 2020. aastal läbi viidud ja avalikult kättesaadav Maanteeameti küsitlusuuring näitab, et iirkiiruse ületamist üle 10 79% liiklejatest hindab p

km/h ohtlikuks.4

Järelikult on ühiskonnas ootus, et kiiruse ületamise rikkumisele ei reageeritaks karistuse mõistmisel leebelt. Toodust tulenevalt leiab kohus, et kaebaja karistamine sanktsiooni keskmises määras on õigustatud ning vastab Z.B süü suurusele.

15. Kaebaja soovib, et talle määratakse rahaline karistus või alternatiivselt vähendatakse juhtimisõiguse äravõtmise aega. Ko us ei pea sellist taotlust põhjendatuks. Nimelt nähtub h karistusregistri andmetest, et kaebaja on korduvalt karistatud lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Seega ei olnud arutatav juhuslikku laadi mootorsõidukiga sõidukiiruse ületamine rikkumine, vaid kaebajale omane . Seejuures käitumismuster on isiku käitumine muutunud ajas ohtlikumaks, kuna varasemalt on Z.B karistatud LS § 227 lg 2 järgi (lubatud sõidukiiruse ületamine 21 käesoleval juhul heidetakse talle juba ette LS -40 km/h), § 227 lg- 3 s sätestatud süüteo toimepanemist (lubatud sõidukiiruse ületamine üle 41 km/h). Kohus leiab, kuna kaebaja ei ole teinud varasemast karistusest

, mil talle määrati rahatrahv (need on ka karistusregistri järgi tasumata), vajalikke järeldusi ning praegusel juhul on väga suur kiiruse ületamine toimunud tipptunni ajal , siis on sõiduki tiheda liiklusega teel

juhtimisõiguse äravõtmine õigustatud. Kohtu hinnangul peab karistus olema piisavalt mõjus, et rikkuja tunnetaks liiklusseaduse nõuetest kinnipidamise kohustust. Kui kaebaja soovib edaspidigi mootorsõiduki juhina liikluses osaleda, tuleb tal oma käitumist oluliselt muuta.

16. Kaebaja on esitanud kohtule Eesti Töötukassa otsuse osalise töövõime tuvastamise kohta. Kohus leiab, et toodud tõend ei tähenda, et sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine oleks kaebaja suhtes välistatud. Z.B ei ole esitanud tõendit, mis kinnitaks, et tal oleks tuvastatud liikumispuue kooskõlas puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) ja selle alusel kehtestatud õigusa Kohtuvälise menetleja vastusest selgub, et ktidega. telefonivestlusest Z.B-ga selgus, et isikule ei ole puuet määratud. Kohtu ei ole andmeid, mis kinnitaks, et

mootorsõiduki juhtimise õiguse olemasolu on süüdlasel tema liikumisvaeguse t

õttu hädavajalik. Isikul on töötukassa otsuse järgi küll mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, samas ta ei tööta, st tal ei ole tööga seonduvaid kohustusi ning ta elab Xxxx, korterelamute piirkonnas, kus on tihe ja kogu piirkonda hõ ühendus. Seega on võimalik kõik vajalikud toimingud teha linna lmav bussi kaebajal ühistransporti kasutades.

17. Mis puudutab kaebaja väidet, et talle on juhtimisõigust oma laste sõidutamiseks, siis laste olemasolu oli kaebajale teada ka enne rikkumist. Laste eest on võimalik hoolitseda juhiluba omamata, st ka lapsed võivad kasutada ühistransporti. Kui kaebaja sellegipoolest leiab, et tema pereelu korraldamiseks on juhiloa olemasolu vajalik, siis pidanuks ta oma liiklusalasele käitumisele esitama kõrgemaid nõudmisi. Käesoleval juhul ei vähenda toodud asjaolud kuidagi kaebaja süü suurust ning ei ole ka piisavaks aluseks isiku karistuse muutmisele või vähendamisele.

3 Vt

https://www.transpordiamet.ee/ulevaade- -aasta-surmaga-loppenud-liiklusonnetustest 2020 .

4 Vt

https://www.transpordiamet.ee/2020-aasta-liikluses-kaitumise-ulevaade.

4-21-3685

18. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ning Z.B kaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Katrin Mikenberg kohtunik