2-19-6613/54 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 8. oktoober 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-19-6613 Tsiviilasi Ahti Tilga hagi Ahti Tilk (pankrotis) võlausaldajate 28. jaanuari 2021 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 3500 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 22. juuni 2021 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Ahti Tilga apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (hageja): Ahti Tilk (pankrotis, ik: XXXXXXXXXXX) Vastustaja (kostja): Ahti Tilk (pankrotis), esindaja võlausaldajate üldkoosolekul valitud isik vandeadvokaat Rene Varul

RESOLUTSIOON 1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 22. juuni 2021 otsus muutmata. 2. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Ahti Tilga kanda.

2 3. Välja mõista Ahti Tilga vara arvelt, mis ei moodusta pankrotivara, Ahti Tilga (pankrotis) kasuks menetluskulud 288 eurot.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED 1. Ahti Tilk (pankrotis, hageja) esitas 08.02.2021 maakohtule hagi, milles palus tunnistada kehtetuks Ahti Tilga (pankrotis) võlausaldajate 28.01.2021 üldkoosolekul vastu võetud otsuse, millega võlausaldajad otsustasid PankrS § 134 lg 1 alusel jätkata võlgniku vara müüki hoolimata võlgniku 30.11.2020 esitatud kompromissist. Hagiavalduse kohaselt avaldas Tootem OÜ võlausaldajate 28.01.2021 üldkoosolekul pankrotihaldurile, et nõuab PankrS § 134 lg 1 rakendamist võlgniku 30.11.2020 esitatud kompromissettepaneku osas, mida võlausaldajad ei kinnitanud 10.12.2020 toimunud üldkoosolekul ja mille võlgnik on omakorda vaidlustanud tsiviilasjas nr 2-20-18916. Tootem OÜ oli seisukohal, et PankrS § 134 lg-s 1 sätestatu on üldkoosoleku otsus, mis jõustub koheselt ning on seetõttu ka viivitamata täidetav. Üldkoosolekul otsustatigi jätkata halduril võlgniku vara müüki PankrS § 134 lg 1 alusel. Hageja leiab, et PankrS § 134 lg 1 lubab võlausaldajatel otsustada vara müümise vaatamata võlgniku kompromissettepanekule enne kompromissettepaneku esitamist. Võlgnik esitas kompromissettepaneku 30.11.2020 ning võlausaldajad võtsid PankrS § 134 lg-s 1 sätestatud otsuse vastu 28.01.2020, st pärast kompromissettepanekut. Säte annab võlgnikule võimaluse võimaliku vara müügi jätkumisega arvestada enne kompromissettepaneku tegemist. Praegusel juhul on aga võlausaldajad otsustanud võlgniku vara müügi jätkamise üle justkui karistava meetmena pärast kompromissettepaneku esitamist, mis on vastuolus PankrS § 134 lg-ga 1. Hageja arvates on üldkoosolek korduvalt sisulise aruteluta jätnud kõrvale võlgniku kompromissettepanekud, välistades sellega võlgniku kõige olulisema vara säilimise. Võlgnik on kompromissettepanekus pakkunud teisi võimalusi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, kuid võlausaldajad ei ole ettepanekutega nõustunud, vaid on valinud võlgniku isiklikke õigusi kõige enam kahjustavama viisi. 2. Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. PankrS § 134 lg-st 1 ei tulene reeglit, et võlausaldajad saavad otsustada vara müüki vaid enne kompromissettepaneku tegemist. Vastupidi, võlausaldajad saavad otsustada vara müügi jätkumise pärast kompromissettepaneku tegemist. Enne kompromissettepaneku tegemist on halduril õigus ja kohustus võlgniku vara müüa ning seda ei pea võlausaldajad eraldi otsustama. PankrS § 134 lg 1 ongi rakendatav olukorra kohta, kus kompromissettepaneku tegemine peatab seaduse kohaselt vara müügi, kuid võlausaldajad saavad otsustada vara müügi jätkamise. Seega peab haldur jätkama vara müügiga ka kompromissettepaneku lahendamise ja sellega seotud vaidluste ajal, sest selline on olnud võlausaldajate tahe.

3

MAAKOHTU LAHEND 3. Tartu Maakohus jättis 22. juuni 2021 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning mõistis hageja vara arvel, mis ei moodusta pankrotivara, välja kostja kasuks menetluskulud 324 eurot. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on võlausaldajate 28.01.2021 üldkoosoleku otsus võlgniku vara müügiga jätkamise kohta kooskõlas PankrS § 134 lg-ga 1, mistõttu on otsus kehtiv ja selle kehtetuks tunnistamiseks puudub alus. PankrS § 134 lg-st 1 tuleneb otseselt, et kompromissettepaneku tegemise korral ei või vara müüa enne kompromissi tegemist, kui üldkoosolek ei ole otsustanud teisiti. Seega on võlausaldajate üldkoosolek pädev PankrS § 134 lg 1 järgi otsustama võlgniku vara müügiga jätkamist kompromissettepaneku tegemise korral. Kompromissettepaneku tegemise ja kompromissi tegemise otsustamise korda reguleerivad eraldi PankrS §-d 179-182. Pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku vara valitsemise ja käsutamise õigus PankrS § 36 lg 1 järgi üle pankrotihaldurile ning PankrS § 55 lg 3 p 1 järgi on pankrotivara müügi korraldamine ja pankrotivara arvel võlausaldajate nõuete rahuldamine halduri põhikohustusteks. Hageja tõlgendus, et võlausaldajad saavad vara müügiga jätkamise otsuse vastu võtta üksnes enne kompromissettepaneku tegemist (teadmata tehtava kompromissi sisu või kas võlgnik üldse kompromissettepaneku esitab), ei vasta seadusele ja kahjustaks võlausaldajate huve. Pankrotivara müük toimub PankrS-s ettenähtud korras ning üldjuhul puudub võlausaldajate üldkoosolekul vajadus ja pädevus otsustada pankrotivara müügiga seonduvat PankrS-s sätestatud õigusliku aluseta. Seega on ainetu ka hageja väide, et ta on pakkunud võlausaldajatele teisi oma kodu müümisest soodsamaid võimalusi nõuete rahuldamiseks, kuid võlausaldajad on valinud võlgniku isiklikke õigusi kõige rohkem kahjustava viisi. Pankrotimenetluses toimubki PankrS §-s 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks võlgniku vara müümine ning pankrotihalduri kohustuseks on tagada seaduslik, kiire ja majanduslikult otstarbekas pankrotimenetlus. Võlgnik esitas kompromissettepaneku 30.11.2020, võlausaldajate 10.12.2020 üldkoosolekul kompromissettepanekut ei kinnitatud ja kompromissotsust ei tehtud. Võlgnik vaidlustas võlausaldajate 10.12.2020 üldkoosoleku otsused tsiviilasjas nr 2-20-18916. Kuna võlgnik vaidlustas võlausaldajate 10.12.2020 üldkoosoleku otsuse kompromissettepaneku kinnitamata jätmise kohta ja otsuse kohta tehtud kohtulahend on jõustumata, tuleks pankrotivara müümisega oodata kuni otsuse kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi hageja kanda. Kõik kostja menetluskulud olid vajalikud ja põhjendatud.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Ahti Tilk (pankrotis) esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 22. juuni 2021 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on maakohus rikkunud TsMS § 436 lg-t 1, asudes seisukohale, et vara müügiga jätkamise otsustamine enne kompromissettepaneku tegemist ei vasta seadusele ja kahjustab võlausaldajate huve, jättes tähelepanuta, et just sellise otsuse on võlausaldajad 10.12.2020 üldkoosolekul vastu võtnud. Nimelt võeti siis vastu otsus pankrotihalduril jätkata vara müügiga ka järgnevate kompromissettepanekute puhul. Hageja on eeltoodule viidanud ka hagiavalduses ning on taotlenud tsiviilasjade nr 2-20-18916 ja 2-19-6613 liitmist;

4 2) on hageja pakkunud võlausaldajatele nõuete rahuldamiseks soodsamaid võimalusi kui hagejale olulise kinnistu müümine. Eeltoodut ei muuda kohtu lakooniline selgitus, mille kohaselt pankrotivara müümine toimub PankrS-s ettenähtud korras. 5. Ahti Tilk (pankrotis) võlausaldajate üldkoosolek palub jätta hagi läbi vaatamata või alternatiivselt jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, maakohtu otsus muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) tuleks hagi jätta TsMS § 423 lg 2 alusel läbi vaatamata selle perspektiivituse tõttu, kuna hageja tõlgendus on kaugel seaduse mõttest, seda tuleb lugeda pahatahtlikuks ning sooviks leida mingigi põhjus hagi esitamiseks; 2) ei esinda hageja ka ise enam enda esialgset PankrS § 134 lg 1 tõlgendust, mille kohaselt saaksid võlausaldajad otsustada vara müügi jätkamise vaid enne võimalikku kompromissiettepanekut. Apellatsioonkaebuses väidab hageja, et võlausaldajad võivad kompromissettepaneku olemasolust sõltumatult juba ette otsustada, et pankrotihaldur võib pankrotivara müüa ka juhul, kui kompromissettepanek esitatakse. Eeltoodust tulenevalt jääb selgusetuks, mille üle hageja käesoleval hetkel vaidleb; 3) ei ole maakohus järeldanud, et vara müügiga jätkamise otsuse vastu võtmine enne kompromissettepaneku tegemist ei vasta seadusele ja kahjustab võlausaldajate huve. Maakohus selgitas, et hageja tõlgendus, et võlausaldajad saavad vara müügiga jätkamise otsuse vastu võtta üksnes enne kompromissettepaneku tegemist, ei vasta seadusele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. 6. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaalja menetlusõiguse norme ning põhjendatult jätnud hagi rahuldamata. 7. Hageja on apellatsioonkaebuses jätkuvalt seisukohal, et maakohus (ja võlausaldajate üldkoosolek) on kohaldanud valesti PankrS § 134 lg-t 1. Ringkonnakohus leiab, et hageja seisukoht on ekslik. PankrS § 134 lg 1 kohaselt ei või kompromissettepaneku tegemise korral vara müüa enne kompromissi tegemist, kui võlausaldajate üldkoosolek ei ole otsustanud, et vara võib müüa, vaatamata kompromissettepanekule. Maakohus on nimetatud sätet õigesti kohaldanud ja asunud põhjendatud seisukohale, et kompromissettepaneku tegemise korral ei või vara müüa enne kompromissi tegemist, kui üldkoosolek ei ole otsustanud teisiti. Samuti on maakohus õigesti märkinud, et hageja tõlgendus, et võlausaldajad saavad vara müügiga jätkamise otsuse vastu võtta üksnes enne kompromissettepaneku tegemist, ei vasta seadusele ja kahjustaks võlausaldajate huve. Võlausaldajate 28.01.2021 üldkoosoleku otsus võlgniku vara müügiga jätkamise kohta on kooskõlas PankrS § 134 lg-s 1 sätestatuga ning seetõttu on õige maakohtu järeldus, et selle kehtetuks tunnistamiseks puudub alus. 8. Ringkonnakohus on seisukohal, et võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, millega otsustati jätkata pankrotivara müüki sõltumata võlgniku esitatud kompromissist, vaidlustamine ei keela halduril pankrotivara müüa.

5 9. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kostja kulud õigusabile seoses apellatsioonkaebusele vastamisega on menetluskulude nimekirja kohaselt 3,25 tunni eest 468 eurot. Ringkonnakohus märgib, et kostja menetluskulud seoses apellatsioonkaebusele vastamisega ei saa olla suuremad võrreldes tema kuludega maakohtu menetluses. Samuti arvestab ringkonnakohus sellega, et ringkonnakohtule esitatud vastuses on kostja esindaja korranud maakohtu menetluses esitatud seisukohti. Eelneva alusel leiab ringkonnakohus, et kostja põhjendatud ja vajalikud kulud (TsMS § 175 lg 1) seoses apellatsioonkaebusele vastamisega on 288 (2x120x1,2) eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja