2-21-2579/19 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 07.10.2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-2579

Kohtuasi

Jägala Energy Osaühingu hagi Ernst & Young Baltic

AS-i

vastu

32 400

euro

ja

viivise

saamiseks,

alternatiivselt erikontrolli läbiviija tasu vähendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15.04.2021 hagi menetlusse võtmisest

keeldumise määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Jägala Energy Osaühingu määruskaebus

Ernst & Young Baltic AS määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Jägala Energy Osaühing (registrikood 10480870),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarvo Lindma

Kostja Ernst & Young Baltic AS (registrikood 10877299),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Evelin Prunt

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 15.04.2021 määrus osas, milles maakohus keeldus

menetlusse võtmast Jägala Energy Osaühingu 25.03.2020 avalduse alternatiivset

taotlust tsiviilasjas nr 2-15-3479 järelevalvemenetluses erikontrolli läbiviija tasu

vähendamiseks, ja saata tsiviilasi eeltoodud osas tagasi maakohtule menetlemise

otsustamiseks.

2. Tühistada Harju Maakohtu 15.04.2021 määrus osas, milles maakohus jättis

erikontrolli läbiviija tasu vähendamise avaldusega seotud menetluskulud hageja

kanda ja määras, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

3. Jätta Harju Maakohtu 15.04.2021 määrus muutmata osas, milles maakohus keeldus

nõude 32 400 euro ja viivise saamiseks menetlusse võtmisest hagimenetluses.

4. Jätta muutmata Harju Maakohtu 15.04.2021 määrus osas, milles maakohus jättis

Jägala Energy Osaühingu poolt Ernst & Young Baltic AS vastu esitatud hagi 32 400

euro ja viivise saamiseks menetlemisega seotud kulud Jägala Energy Osaühingu

kanda ja määras, et hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

5. Jägala Energy Osaühingu määruskaebus rahuldada osaliselt.

6. Ernst & Young Baltic AS määruskaebus rahuldada osaliselt.

2-21-2579

7. Jätta rahuldamata Ernst & Young Baltic AS-i taotlus Jägala Energy Osaühingu

määruskaebuse läbivaatamata jätmiseks.

8. Võtta vastu Ernst & Young Baltic AS 24.05.2021 määruskaebuse lisana esitatud

tõendid (e-kirjad ja arve).

Edasikaebamise kord

Määruse p-de 3 ja 4 (menetluskulude jaotuse osas) peale võib Riigikohtule esitada

määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Jägala Energy Osaühing (hageja) esitas 25.03.2020 Harju Maakohtule hagi Ernst & Young

Baltic AS-i (kostja) vastu 32 400 euro ja viivise väljamõistmiseks. Alternatiivselt palus hageja

käsitada avaldust hagita menetluses esitatud nõudena erikontrolli läbiviija tasu vähendamiseks

0 euroni ja kohustada erikontrolli läbiviijat tagastama hagejale 32 400 eurot ja viivise.

2. 05.02.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-3479 andis Harju Maakohus hageja 25.03.2020

avalduse koos lisadega kohtu kantseleisse üldises korras hagina jagamiseks, kuna hageja ei

soovi oma avalduse läbivaatamist järelevalvemenetluses. 25.03.2020 hagiavaldus registreeriti

uue tsiviilasjana nr 2-21-2579.

3. Hagi kohaselt määras kohus tsiviilasjas nr 2-15-3479 Jägala Hüdro OÜ avalduse alusel

erikontrolli läbiviimise hageja äritegevuse kontrollimiseks ning määras erikontrolli läbiviijaks

kostja. Hageja tasus kostjale erikontrolli läbiviimise eest 32 400 eurot. Kostja teostas

erikontrolli oluliste puudustega. Hageja on seisukohal, et kui erikontrolli läbiviimise määrab

kohus, siis on tegemist ühingu tahteavalduse andmiseks kohustamisega, mis on vajalik

erikontrolli läbiviijaga käsunduslepingu sõlmimiseks. Hageja taganes 03.07.2017 kostjaga

sõlmitud lepingust seoses oluliste puudustega erikontrolli aruandes. Seoses sellega on kostjal

tekkinud kohustus lepingu alusel tasutud tasu 32 400 euro tagastamiseks. Kui taganemisavaldus

ei ole kehtiv, on tasutu hinnatav kahjuna, sest ebaõige sisuga aruanne ei olnud hagejale vajalik.

Maakohtu määrus

4. Maakohus jättis hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel

menetlusse võtmata ja menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda ning märkis, et

hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.

5. Maakohus ei nõustunud hageja käsitlusega lepingulise suhte tekkimise kohta olukorras, kus

erikontrolli läbiviija määrab kohus. Äriseadustiku (ÄS) § 191 lg 2 sätestab, et kui osanikud

erikontrolli korraldamist ei otsusta, võivad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10

osakapitalist, nõuda erikontrolli korraldamist ja erikontrolli läbiviija määramist kohtu poolt.

Kohus otsustab erikontrolli korraldamise ainult mõjuval põhjusel. TsMS § 602 järgi määrab

kohus seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel mh erikontrolli läbiviimise ja

2-21-2579

läbiviija. Seadus ei näe ette, et erikontrolli määramise avalduse menetluses kohustataks ühingut

tahteavalduse andmiseks, et sõlmida erikontrolli läbiviimiseks leping. Erikontrolli läbiviija

kohustus erikontrolli läbiviimiseks tekib kohtumääruse, mitte lepingu alusel. Lisaks erikontrolli

läbiviija muudele seadusest tulenevatele kohustustele on kohtu poolt määratud erikontrolli

läbiviijal kohtu ees aruandluskohustus ning kohustus järgida oma ülesannete täitmisel kohtu

korraldusi (TsMS § 4772 lg 1). Kuna kohtu poolt määratud erikontrolli läbiviija ei tegutse

lepingu alusel, ei ole vastavast lepingust võimalik ka taganeda ning hagejal ei saa olla nõuet

tasutu tagastamiseks võlaõigusseaduse (VÕS) § 189 lg 1 alusel.

6. Maakohtu arvates hagis esitatud asjaoludel ei saa hagejal olla tekkinud ka kahju hüvitamise

nõuet. Kohtu poolt määratud erikontrolli läbiviijale tasu maksmist reguleerib TsMS § 605 lg 1,

mille kohaselt isik võib nõuda juriidiliselt isikult talle tekkinud kulutuste hüvitamist ja tasu oma

tegevuse eest. Kui isik ei jõua selles juriidilise isikuga kokkuleppele, määrab kohus määrusega

tasu ja hüvitatavad kulutused. Maakohus järeldas, et juhul kui hageja ei ole jõudnud erikontrolli

läbiviijaga tasu osas kokkuleppele või kui tekkinud on vaidlus, sest hageja on sellisest

kokkuleppest taganenud, peab tasu määrama tulenevalt TsMS § 605 lg-st 1 avalduse alusel

kohus. See saab aga toimuda üksnes samas hagita menetluses, kus erikontrolli läbiviimine

määrati ning mille raames teostab kohus järelevalvet enda määratud erikontrolli läbiviija

tegevuse üle. Järelevalvet tehes saab kohus hinnata, kas erikontrolli läbiviija täitis kohaselt talle

kohtumäärusega määratud ülesanded. TsMS § 605 lg 1 reguleerib ammendavalt vaidluse

lahendamist seoses erikontrolli läbiviijale makstava tasuga ja seda sõltumata sellest, kas tasu

on makstud.

7. Kohtule esitatust ei nähtu, et menetluses 2-15-3479 oleks kohus teinud määruse erikontrolli

läbiviija tasu kindlaks määramiseks. Kohus leidis, et hagejal saaks olla nõue enamtasutu

tagastamiseks üksnes juhul, kui kohus oleks määranud tasu kindlaks väiksemas summas, kui

hageja maksis.

Hageja määruskaebus

8. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada.

9. Hageja on seisukohal, et erikontrolli läbiviimine toimub lepingulise suhte alusel äriühingu ja

erikontrolli läbiviija vahel. See, et kohus määrab erikontrolli läbiviija, ei muuda äriühingu ja

erikontrolli läbiviija omavahelist suhet. Kohus asendab määrusega poolte tahteavaldused tasu

osas.

10. Ekslik on maakohtu seisukoht, et materjalidest ei nähtu, et kohus oleks erikontrolli läbiviija

tasu kindlaks määranud. Tõendatud on, et hageja maksis tasu kostjale. Kohus määras tasuks

27 000 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja ei väida, et selline tasu on põhjendamatu, kui

tehakse nõuetekohane kontroll. Hageja leiab, et kuna kostja tegi erikontrolli oluliste

puudustega, siis tuleb tasutu tagastada (rikkumise tõttu lepingust taganemise tagajärjena) või

hüvitada hagejale vastavas summas kahju või vähendada puuduste tõttu tasu suurust.

Kostja määruskaebus

11. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada menetluskulude

kindlaksmääramise osas ja teha uue määruse, millega määrata kindlaks kostja menetluskulud

ja mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 510 eurot ja viivis.

2-21-2579

12. Maakohus rikkus TsMS § 176 lg 2, § 173 lg 1 ja § 175 lg 1, leides, et kostjal ei ole tekkinud

menetluskulusid. Kostja palub välja mõista menetluskulud, mis tal tekkisid seoses kohtu nõudel

seisukoha koostamisega, mille kostja esitas enne, kui maakohus andis asja hagina

registreerimiseks, s.t tsiviilasjas nr 2-15-3479. Maakohus jättis ebaõigesti andmata võimaluse

menetluskulude nimekirja esitamiseks.

Menetluse edasine käik

13. Kostja palus jätta hageja määruskaebuse menetlusse võtmata või alternatiivselt

rahuldamata. Hageja palus jätta kostja määruskaebuse rahuldamata.

14. Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas need tsiviilkohtumenetluse

seadustiku TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

15. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuste ja toimiku materjaliga, leiab, et maakohtu

määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus keeldus hageja

25.03.2020 avalduse alternatiivse nõude (taotluse) menetlusse võtmisest, jaotas sellega seotud

menetluskulud ja määras, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad, ning saata tsiviilasi

tühistatud osas tagasi maakohtule avalduse alternatiivse nõude menetlusse võtmise

otsustamiseks. Maakohtu määrus tuleb jätta muutmata osas, milles maakohus keeldus avalduse

menetlusse võtmisest haginõudena ja jaotas hagimenetlusega seotud kulud. Määruskaebused

kuuluvad rahuldamisele osaliselt.

16. Esmalt vastab kolleegium kostja taotlusele jätta hageja määruskaebus menetlusse võtmata

põhjusel, et hageja ei ole määruskaebuses selgelt väljendanud, millise lahendi tegemist ta

kohtult taotleb. Hageja määruskaebusest nähtub hageja taotlus tühistada maakohtu 15.04.2021

määrus ja soov, et hagi menetletaks. Eeltoodust on kohtu jaoks piisavalt selge, et hageja taotleb

asja tagasi maakohtule saatmist uueks hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Menetlusse

võetud hageja määruskaebust ei ole alust ringkonnakohtul läbivaatamata jätta ka põhjusel, et

kostja väitel ei ole hageja kaebuselt riigilõivu tasunud. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on

hageja riigilõivu tasunud. Seega tuleb taotlus jätta rahuldamata.

17. Sarnaselt maakohtuga ei jaga ringkonnakohus hageja seisukohta, et kohtu määratud

erikontrolli puhul tekib lepinguline suhe erikontrolli läbiviija ja äriühingu vahel.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et hagejal ei saa olla avalduses esile toodud

asjaoludel nõuet tasutu tagastamiseks VÕS 189 lg 1 alusel ega kahju hüvitamise nõuet VÕS §

115 alusel. Sellist võimalust on Riigikohus pidanud võimalikuks olukorras, kus erikontroll on

määratud osanike otsusega (Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-16, p 16).

Hageja suhtes määrati erikontrolli läbiviimine ÄS § 191 lg 2 alusel kohtu poolt ja erikontrolli

läbiviija tasu allub kohtu kontrollile vaatamata sellele, et hageja tasus selle erikontrolli

läbiviijale ilma kohtu määruseta. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei korda

neid (TsMS § 654 lg 6 koostoimes TsMS §-ga 659).

18. Hageja alternatiivse nõude erikontrolli läbiviija tasu vähendamiseks menetlusse võtmisest

keeldumise osas on kolleegium maakohtuga eri meelt. Maakohus asus vaidlustatud määruses

kolleegiumi hinnangul õigele seisukohale, et erikontrolli läbiviijale tasu määramine toimub

samas hagita menetluses, kus erikontrolli läbiviimine määrati, ning kohus teostab järelevalvet

enda määratud erikontrolli läbiviija tegevuse üle. Kohus saab hinnata, kas erikontrolli läbiviija

2-21-2579

täitis kohaselt talle kohtumäärusega määratud ülesanded. Ringkonnakohus ei nõustu aga

maakohtu järeldusega, et hagejal saaks olla nõue enamtasutu tagastamiseks üksnes juhul, kui

kohus määras erikontrolli läbiviijale tasu kindlaks väiksemas summas, kui hageja maksis. Pooltel

on erimeelsus selles, kas tehtud töö on puudustega või mitte ja sellest tulenevalt, kas on alust töö

eest tasutu vähendamiseks. Ringkonnakohus leiab, et erikontrolli võimalike sisuliste puuduste

olemasolu ja tasu vastavus on erikontrolli järelevalvemenetluses kohtu poolt hinnatav.

Vajadusel on kohtul võimalik erikontrolli läbiviija tasu vähendada. Seega ei ole kolleegiumi

hinnangul hageja nõue erikontrolli läbiviija tasu vähendamiseks erikontrolli järelevalve

menetluses perspektiivitu ja maakohus on ebaõigesti keeldunud vastavat taotlust menetlemast.

19. Maakohus otsustas 05.02.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-3479 anda hageja 25.03.2020

avaldus ümberjagamiseks hagina menetlemiseks põhjusel, et hagiavalduse sisust nähtuvalt ei

soovi hageja asja läbivaatamist järelevalvemenetluses. Hagiavaldusest nähtuvalt ei ole nõude

hagita asjana menetlemine hageja esimene eelistus, kuid hageja ei ole seda ka välistanud,

esitades alternatiivse taotluse (hagiavalduse punkt 5). Maakohus on 05.02.2021 määruses nõude

käsitlemisel hagimenetluses lahendatava asjana ebaõigesti tõlgendanud hageja taotlusi.

20. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohus ei saanud hageja avalduse

alternatiivset taotlust määruses osundatud põhjustel jätta menetlusse võtmata, mistõttu tuleb

vaidlustatud määrus selles osas tühistada ja saata asi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks

erikontrolli üle peetavas järelevalvemenetluses (tsiviilasi nr 2-15-3479) samale maakohtule.

Hageja määruskaebus tuleb seega rahuldada osaliselt.

21. Maakohtu määruses toodud menetluskulude jaotus tuleb tühistada osaliselt. Maakohus jättis

vaidlustatud määruses menetluskulud hageja kanda ja märkis, et kostjal hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

22. Ringkonnakohus leiab, et hagimenetluses esitatud nõude menetlemisega seotud kulud on

õigesti TsMS § 168 lg 1 järgi jäetud hageja kanda, ja selles osas ei ole alust maakohtu määruses

toodud menetluskulude jaotust tühistada. Küll aga tuleb tühistada maakohtu määruses toodud

menetluskulude jaotus osas, milles alternatiivse nõudega seotud menetluskulud jäeti hageja

kanda. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu

lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme

kohtu otsustada. Lõpliku seisukoha menetluskulude jaotuse ja kulude hüvitamise kohta

seonduvalt erikontrolli läbiviija tasu vähendamise taotlusega võtab maakohus avalduse

alternatiivse taotluse osas otsustust tehes.

23. Maakohtu järeldus hagiasjas kostjal hüvitatavate menetluskulude puudumise kohta on õige

ja selles osas ei ole alust maakohtu määrust tühistada. Kostja määruskaebusele lisatud tõendite

kohaselt palus maakohus tsiviilasjas nr 2-15-3479 01.02.2021 kirjaga (tl 70) esitada kostjal

seisukoht hageja esitatud avalduse osas ja seejärel 05.02.2021 kirjaga teatas kohus kostja

lepingulisele esindajale, et kohtunõuet ei ole vaja täita, s.t seisukohta ei ole vaja esitada (tl 73).

Kostja määruskaebuses viidatud seisukohta kohtule ei esitanud. Arvestades, et maakohus

nõudis kostjalt seisukohta puutuvalt erikontrolli järelevalvemenetlusega, ei ole kostja

väidetavalt kantud kulu seotud hagi menetlusse võtmisest keeldumisega ja ei kuulu käesoleva

määrusega hüvitamisele.

24. Seoses kostja määruskaebusmenetluses esitatud tõenditega, märgib ringkonnakohus, et

TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja

tõendeid. TsMS § 238 lg 1 esimese lause järgi võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja

korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendid,

2-21-2579

millel on asjas tähtsust. Ringkonnakohus rahuldab kostja taotluse võtta asja juurde

määruskaebusele lisatud tõendid (e-kirjad ja arve), millega kostja soovib tõendada

menetluskulude kandmist. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist asjakohaste tõenditega,

mida kohus saab hinnata erikontrolli üle peetavas järelevalvemenetluses menetluskulude

kindlaksmääramisel.

25. Käesoleva määruse peale ei saa TsMS § 372 lg 5 järgi edasi kaevata osas, milles

ringkonnakohus maakohtu määruse tühistas ja saatis hageja alternatiivse nõude erikontrolli

teostaja tasu vähendamiseks lahendamiseks maakohtule. Osas, milles ringkonnakohus jättis

maakohtu määruse muutmata, saab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse

Riigikohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)