2-20-10704/36 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Üllar Roostoja, Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest

Määruse tegemise koht ja aeg

7. oktoober 2021, Tartu

Tsiviilasja number

2-20-10704

Tsiviilasi

Sergei Kuklini ja Ljubov Kivineni avaldus Narva

linna,

A. Daumani

tn

korteriühistu

30. mai 2020. a otsuse tühisuse tuvastamiseks või

nende kehtetuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 30. aprilli 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Narva linna, A. Daumani tn 18 korteriühistu

määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Avaldajad:

Sergei

Kuklin

(isikukood

XXXXXXXXXXX) ja Ljubov Kivinen (isikukood

XXXXXXXXXXX),

ühine

lepinguline

esindaja

Mihhail Tuštšenko

Puudutatud isik (määruskaebuse esitaja): Narva linn,

A. Daumani

tn

korteriühistu

(registrikood 80015336), seaduslik esindaja juhatuse

liige Lyudmila Tikka

RESOLUTSIOON

1. Jätta

Narva

linna,

A. Daumani

tn

korteriühistu

määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 30. aprilli 2021. a määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Narva linna,

A. Daumani tn 18 korteriühistu kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi

ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sergei Kuklin (avaldaja I) ja Ljubov Kivinen (avaldaja II) esitasid 24. juulil 2020 Viru

Maakohtule avalduse Narva linna, A. Daumani tn 18 korteriühistu (puudutatud isik,

korteriühistu) vastu 30. mai 2020. a üldkoosoleku (üldkoosolek) otsuste kehtetuks

tunnistamiseks, millega otsustati kinnitada 2019. a juhatuse aruanne majandustegevuse ja

revisjoni kontrolli kohta (p 1), elektrienergia tariifid (p 5), torude püstikute vahetamine (p 9)

ja 2020. a majandustegevuse plaan (p 13). Alternatiivselt palusid avaldajad

23. märtsi 2021. a täpsustatud avalduses tuvastada samade otsuste tühisus.

Avalduse kohaselt edastas korteriühistu korteriomanikele ettepaneku võtta otsused vastu

koosolekut kokku kutsumata. Otsuste vastuvõtmiseks oli avaldajatele edastatud hääletamise

plank ja juhatuse selgitused. Kõikidesse postkastidesse pandi hääletamise plank koos otsuse

projektiga, 2019. a juhatuse majandustegevuse aruanne ja 2020. a majandustegevuse plaan.

Revisjoni kontrollaktiga tutvumiseks pidi juhatusele teavitama oma elektronpostiaadressi.

Korteriühistu ei märkinud tähtaega, millise aja jooksul saab korteriühistu liige esitada oma

arvamuse,

mis

on

avaldajate

hinnangul

korteriomandi-

ja

korteriühistuseaduse

(KrtS) 21 lg-ga 2 ja mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 221 lg-ga 2 vastuolus.

Korteriühistu rikkus KrtS §-s 20 sätestatud nõudeid, kuna ei märkinud majanduskava

eelnõuga ja majandusaasta aruandega tutvumise kohta, samuti on märkimata nimetatud

dokumentidega tutvumise kord. Avaldaja II ei saanud 2019. a revisjoni kontrollaktiga tutvuda,

kuna tal puudub elektronpostiaadress. Korteriühistu juhatus ei andnud avaldajale II ka muud

võimalust dokumentidega tutvumiseks.

Kuigi postkastidesse oli pandud 2020. a majandustegevuse plaan, ei saa nimetatud dokumenti

lugeda 2020. a majanduskavaks, kuna see ei vasta MTÜS 36 lg-s 1 ja KrtS § 41 lg 1 p-s 5

sätestatud nõuetele. See ei sisalda andmed prognoositava kütte, soojuse, vee ja kanalisatsiooni

ega elektri teenuse mahu ja maksumuse kohta.

Korteriühistu majandustegevuse aruanne ei vasta raamatupidamisseaduse (RPS) § 25 lg-s 1

sätestatud nõudele, kuna see ei sisalda andmeid, et see on korteriühistu täitmisorgani poolt

heaks kiidetud, samuti andmeid iga korteriomandi majandamiskulude suuruse kohta. See on

vastuolus KrtS § 51 lg-ga 3.

Üldkoosoleku otsuse p-ga 5 suurendati põhjendamatult elektritariife kahetariifiliste arvestite

jaoks. Korteriomanikud ei olnud hindadega tutvunud. Tariifid ning nende arvestamise kord ei

kajasta faktilist tarbimist, mistõttu maksavad korteriomanikud põhjendamatult suurema

summa. Kinnitada ei saa ka otsuse p 9, kuna konkurss töövõtja leidmiseks puudus.

Korteriühistu liikmed kasutasid oma hääletusõigust kolmanda isiku kasuks ning avaldajate

kahjuks.

Avaldajad esitasid vaidlusaluste otsuste kohta eriarvamused.

2. Korteriühistu vaidles avaldusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

avaldajate kanda.

Korteriomanikud võtsid otsused vastu häälteenamusega üldkoosolekut kokku kutsumata.

Üheks peamiseks küsimuseks oli elektrienergia tariifide määramine. Korteriühistu maksab

elektrienergia eest Osaühingule VKG ELEKTRIVÕRGUD, kellelt saadud arve jagatakse

korteriomanike vahel vastavalt raamatupidajale esitatud elektriarvestite näitudele. Avaldajad

on mitu aastat olnud vastu mistahes juhatuse ettepanekutele elektrienergia maksmise

jaotamise kohta, kuid pole teinud ka omapoolset ettepanekut.

Hääletamise seletuskirja p-s 1 on märgitud, et revisjoni kontrollaktiga saab tutvuda, kui

teatada juhatusele oma elektronpostiaadress. Avaldajad ei ole elektrooniliselt, kirjalikult ega

suuliselt pöördunud juhatuse poole sooviga dokumentidega tutvuda. Avaldusele ei ole ka

lisatud ühtegi kirjalikku kinnitust, et juhatus oleks keeldunud avaldajatele dokumentidega

tutvuda. Seetõttu on avaldus põhjendamatu.

Mitmel leheküljel olevad eriarvamused ei saa mõjutada häälteenamusega vastuvõetud

otsuseid.

Avaldajad kasutavad oma menetlusõigusi pahauskselt. Nad eksitavad oma esindajat ja kohut,

et tekitada korteriühistule kahju.

MAAKOHTU MÄÄRUS

3. Maakohus rahuldas 30. aprilli 2021. a määrusega avalduse osaliselt ning tuvastas

30. mai 2020. a korteriühistu üldkoosoleku otsuse p-de 1, p 5 ja p 13 tühisuse. Maakohus jättis

rahuldamata avaldajate nõude otsuse p 9 kehtetuks tunnistamiseks või tühisuse tuvastamiseks.

Menetluskulud jättis maakohus 80% ulatuses korteriühistu kanda ning 20% ulatuses

solidaarselt avaldajate kanda.

Määruse kohaselt on avaldajad esitanud avalduse 30. mai 2020. a üldkoosoleku

otsuse p-de 1, 5, 9 ja 13 kehtetuks tunnistamiseks või tühisuse tuvastamiseks. Korteriomanike

üldkoosoleku otsuste vaidlustamisel tuleb esmalt kontrollida otsuse tühisust. Pärast otsuse

tühisuse eitamist saab kontrollida, kas esineb alus otsuse kehtetuks tunnistamiseks.

Korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel seaduse, korteriomanike kokkuleppe või

põhikirja nõuete oluline rikkumine on KrtS § 29 lg 1 järgi koosolekul vastu võetud otsuste

tühisuse aluseks. Rikkumine on oluline, kui see takistab korteriomanikul koosolekuks ette

valmistuda ja informeeritult hääletada.

KrtS § 20 lg-st 3 tuleneb, et kui korteriomanike üldkoosoleku päevakorras on põhikirja

muutmine, majanduskava kehtestamine või majandusaasta aruande kinnitamine, tuleb

üldkoosoleku teates märkida koht, kus on võimalik tutvuda põhikirja või majanduskava

eelnõuga või majandusaasta aruandega, ning nende dokumentidega tutvumise kord. KrtS §

20 lg 3 eesmärk on tagada ühistu liikmele efektiivne osalemis- ja hääletamisõigus.

Vaidlustatud üldkoosoleku teates pidi seega olema märgitud koht, kus on võimalik tutvuda

majanduskava eelnõuga või majandusaasta aruandega ning nende dokumentidega tutvumise

kord. Korteriühistu poolt esitatud üldkoosoleku kokkukutsumise teates selliseid andmeid

märgitud ei ole. Korteriühistu selgituste kohaselt on üldkoosoleku teade igas trepikojas

infotahvlil.

Korteriomanike postkasti pandud 2019. a juhatuse aruanne finants- ja majandustegevuse

kohta ei ole samaväärne korteriühistute registrile edastatud 2019. a majandusaasta aruandega.

Ka 2020. a majandustegevuse plaan ei ole samaväärne majanduskavaga. Seaduses on ette

nähtud andmed, mida nii majandusaasta aruanne kui ka majanduskava peavad sisaldama.

KrtS § 41 lg-st 1 tulenevalt peab korteriühistu majanduskava sisaldama ülevaadet kaasomandi

eseme seisukorrast ja kavandatavatest toimingutest; korteriühistu kavandatavaid tulusid ja

kulusid; korteriomanike kohustuste jaotust majandamiskulude kandmisel; reservkapitali ja

remondifondi tehtavate maksete suurust; kütuse, soojuse, vee- ja kanalisatsiooniteenuse ning

elektri prognoositavat kogust ja maksumust. Majandustegevuse plaanis puuduvad näiteks

andmeid prognoositava kütte, soojuse, vee ja kanalisatsiooni ning elektriteenuse mahu ja

maksumuse kohta. RPS § 14 sätestab üldised reeglid majandusaasta aruande, selle koostamise

ja esitamise kohta. Korteriomanike postkasti pandud dokumendid on sisuliselt

lühikokkuvõtted 2019. a majandusaasta aruandest ja 2020. a majanduskavast. Seega tulnuks

korteriühistul igal juhul märkida teates koht, kus on võimalik tutvuda seaduse nõuetele

vastava majanduskava eelnõuga või majandusaasta aruandega (vastava dokumendi n-ö

täisversiooniga). Järelikult on otsuse p-d 1 ja p 13 tühised. Kuna otsuse p 5 hõlmas

majanduskava koosseisu kuuluvaid asjaolusid (elektritariifide kinnitamine), on ka see otsuse

punkt tühine.

Otsuste tühisust ei muuda korteriühistu selgitused selle kohta, et 2019. a revisjonikomisjoni

akt saadeti neile, kes seda küsisid, ega ka see, et avaldajad ei ole nende poole dokumentidega

tutvumiseks pöördunud (avaldajad küll väidavad, et nad on pöördunud, kuid tõendeid selle

kohta esitatud ei ole).

Otsuse p 9, millega otsustati veetorude püstikute vahetamine, ei ole tühine. Kohus ei

tuvastanud, et korteriühistu oleks selle otsuse vastuvõtmisel rikkunud seaduse või põhikirja

nõudeid, see oleks vastuolus heade kommetega, rikuks juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks

või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või et selle otsuse vastuvõtmisel oleks

oluliselt rikutud selleks ettenähtud korda. Avaldajatele edastatud otsuse eelnõus ei ole

märgitud tähtaega, mille jooksul sai korteriühistu liige otsuse poolt või vastu hääletada. Samas

on nii 14. mai 2020. a kuulutuses kui ka koosoleku teates märgitud, et hääletamise viimane

kuupäev on 29. mai 2020. Selles osas menetlusosaliste vahel vaidlus puudub.

Otsus on vastu võetud häälteenamusega. Vastupidiselt avaldajate väidetele on korteriühistu

erinevaid töövõtjate hinnapakkumisi võrrelnud. Avaldajate võimalikud vastuväited ning

eriarvamused ei too kaasa otsuse tühisust.

Samuti ei ole otsus p 9 kehtetu, kuna see ei ole seaduse ega põhikirjaga vastuolus. Kohus ei

tuvastanud, et puudutatud isiku juhatus kasutaks otsuse tegemisel hääleõigust selleks, et

omandada enda või kolmanda isiku kasuks eeliseid avaldajate kahjuks.

Tühisel tehingul ei ole tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg 1 esimese lause järgi

algusest peale õiguslikke tagajärgi. TsÜS § 85 sätestatud põhimõte, mille kohaselt ei too

tehingu ühe osa tühisus kaasa teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib

eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata, kehtib ka juriidilise isiku organi otsuse puhul,

sh nii otsuse tühisuse tuvastamise kui ka kehtetuks tunnistamise korral.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Korteriühistu palub 13. mail 2021 esitatud määruskaebuses maakohtu määruse

tühistada osas, millega kohus tuvastas 30. mai 2020. a üldkoosoleku otsuse p-de 1, 5 ja 13

tühisuse ning jättis menetluskulud 80% ulatuses korteriühistu kanda. Tühistatud osas palub

korteriühistu jätta avaldajate avalduse rahuldamata. Menetluskulud palub korteriühistu jätta

avaldajate kanda.

Määruskaebuse kohaselt ei ole korteriühistu rikkunud KrtS §-s 20 sätestatud nõudeid.

Avaldajad esitasid kohtule ainult endale kasulikud dokumendid. Avaldajad said vajalikud

dokumendid kätte. Avaldaja II postkasti pandi kõik hääletamiseks vajalikud dokumendid.

Kohtu arvates ei olnud see väide usutav, kuid samas kohus ei selgitanud, kuidas peab

dokumentide postkastidesse panemist tõendama.

Maakohus on ekslikult tõlgendanud majandusaasta aruande mõistet (KrtS § 51). Seadus ei

kehtesta nõudeid juhatuse aruande koostamisele, kuid see dokument selgitab põhjalikult ja

arusaadavalt, milliseid töid ja kulutusi eelmisel aastal majanduskava alusel tehti. Seda

erinevalt majandusaasta aruandest, mis on keeruline finantsdokument ning arusaadav ainult

finantsspetsialistidele. Avaldajad nendeks ei ole. Juhatuse aruannet ei saa tunnistada

kehtetuks, kui selles pole ära toodud iga korteriomandi majandamiskulude suurust.

Kohus ei kuulanud korteriühistu selgitusi, et sõltumata majanduskavas kommunaalteenuste

kulude prognooside puudumisest tasub korteriühistu tarnijate arved ning jagab need

korteriomanike vahel. Eelmise perioodi kulud on märgitud eelmise aasta aruandes. On

arusaamatu, milliseid avaldajate õigusi majanduskavas prognooside puudumisega rikuti.

KrtS § 29 lg-s 1 ei ole sätestatud, mis on oluline rikkumine. Avaldajad said vajalikud

dokumendid kätte ja hääletasid kõikides küsimustes "vastu", esitades eriarvamused.

Avaldajad väitsid istungil, et nad ei hääletanud, vaid esitasid ainult eriarvamuse. Nende õigusi

ei rikutud.

Vaatamata sellele, et otsuse p 5 poolt hääletas 64 korteriomanikku (71,11% kõikidest

korteriomanikest), otsustas kohus põhjendamatult, et see otsuse punkt on tühine.

Korteriühistu nõustub maakohtu seisukohtadega otsuse p 9 kehtivuse osas. Samas on ka teised

otsused vastu võetud häälteenamusega, kuid kohus tuvastas nende tühisuse.

Avaldajad on nõuete ja dokumentide esitamisel ning ütlustes segaduses. Tekib tunne, et

avaldajad ei mõista ega saa oma tegudest aru ning ei suuda neid juhtida. Avaldajad soovivad

tekitada korteriühistule kahju.

5. Avaldajad paluvad jätta maakohtu määruse muutmata, määruskaebuse rahuldamata

ning menetluskulud korteriühistu kanda.

Maakohus leidis õigesti, et üldkoosoleku otsuse p-d 1, 5 ja 13 on tühised. Avaldajatele ei

tutvustatud kõiki korteriühistu dokumente seaduses sätestatud korras. Samuti ei vasta

majandustegevuse aastaaruanne seaduses kehtestatud nõuetele. Korteriühistu ei ole avaldajate

väiteid otsuste vastuvõtmise korra kohta ümber lükanud. Kuna otsuse p 5 hõlmas

majanduskava koosseisu kuuluvaid asjaolusid (elektritariifide kinnitamine), on ka see otsuse

punkt tühine.

Vastuoluline ja asjakohatu on korteriühistu väide, et avaldajad ei ole finantsvaldkonna

spetsialistid ega saa anda hinnangut majandustegevuse aasta aruande ja majandustegevuse

plaani kohta. Kohus tuvastas, et avaldajate väited majandustegevuse aruandes olevate

puuduste kohta on õiged.

6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle

tühistamiseks või muutmiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab

ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.

8. Korteriühistu on vaidlustanud maakohtu määruse üksnes osas, milles maakohus

avalduse rahuldas ning tuvastas üldkoosoleku otsuse p-de 1, 5 ja 13 tühisuse. Maakohtu

määrust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus jättis avalduse rahuldamata. Seega on

maakohtu määrus vaidlustama osas jõustunud. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse

seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi üksnes määruskaebusega

vaidlustatud osas.

9. Korteriühistu ei ole määruskaebuses välja toonud asjaolusid, millest võiks järeldada,

et maakohus tuvastas põhjendamatult 30. mai 2020. a üldkoosoleku otsuse p-de 1, 5 ja 13

tühisuse. Ringkonnakohus ei tuvastanud asja materjalide põhjal ka selliseid menetlusnormide

rikkumisi (sh selgitamiskohustuse rikkumist), mis annaksid aluse maakohtu määruse

tühistamiseks või muutmiseks. Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ega pea

TsMS § 659 ja § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata.

Vastusena määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

9.1.

Ringkonnakohus märgib, et asja materjalidest nähtuvalt on vaidlusalused 30. mai

2020. a otsused vastu võetud üldkoosolekut kokku kutsumata, mitte üldkoosolekul, nagu

võiks ekslikult järeldada maakohtu määrusest. See ei muuda siiski ebaõigeks maakohtu

määruse lõppjäreldusi.

KrtS § 21 lg 1 järgi on korteriomanikel õigus vastu võtta otsuseid ka korteriomanike

üldkoosolekut kokku kutsumata. Sama paragrahvi järgmistes lõigetes sisaldub selliste otsuste

vastuvõtmise täpsem kord. Lähtudes KrtS § 29 lg-st 2, reguleerib korteriühistu kui juriidilise

isiku organi otsuse kehtetust, st nii selle kehtetuks tunnistamist kui ka tühisuse tuvastamist,

üldnormina TsÜS § 38. TsÜS § 38 lg 2 kohaselt on juriidilise isiku organi otsus tühine mh

juhul, kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Huvitatud isik saab

otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud. Kohus märgib, et TsÜS

§ 38 lg 2 esimese lause tingimus "otsuse vastuvõtmise korra oluline rikkumine" hõlmab ka

koosoleku kokkukutsumise korra rikkumist ning kokkukutsumise korra olulisteks

rikkumisteks on senises kohtupraktikas peetud mh seda, kui enne koosolekut ei tehta

kättesaadavaks otsuste eelnõusid või dokumente, mille kinnitamist koosolekul hääletama

hakatakse (vt nt Riigikohtu 29. novembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-8010, p 11;

24. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-17, p 17). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole

põhjust asuda teistsugusele seisukohale koosolekut kokku kutsumata vastuvõetavate

korteriomanike ostuste osas.

KrtS § 20 lg-st 3 tuleneb, et kui korteriomanike üldkoosoleku päevakorras on põhikirja

muutmine, majanduskava kehtestamine või majandusaasta aruande kinnitamine, tuleb

üldkoosoleku teates märkida koht, kus on võimalik tutvuda põhikirja või majanduskava

eelnõuga või majandusaasta aruandega, ning nende dokumentidega tutvumise kord. See

tähendab, et KrtS § 20 lg-s 3 on sätestatud nõue avalikustada olulised üldkoosolekul

arutamisele tulevad dokumendid. Neid ei pea siiski igale korteriomanikule paberil saatma,

vaid tuleb teatada, mil viisil on nendega võimalik tutvuda. Eelmärgitu laieneb ka olukorrale,

kus korteriomanikud võtavad otsuseid vastu üldkoosolekut kokku kutsumata.

9.2.

Praegusel juhul pidid korteriomanikud otsustama mh 2019. a juhatuse

majandustegevuse aruande ja revisjoni kontrollakti ning 2020. a majandustegevuse plaani

kinnitamise (tl-d 6 ja 104, tõlked tl-d 78 ja 105). Ringkonnakohus märgib, et saab sarnaselt

maakohtuga juhatuse poolt avaldajatele saadetud otsuse eelnõust aru selliselt, et 2019. a

juhatuse majandustegevuse aruande ja revisjoni kontrollakti kinnitamine tähendas 2019. a

majandusaasta aruande kinnitamist. Ka korteriühistu nõustaja selgitustest 6. aprilli 2021. a

kohtuistungil võib järeldada, et ühistu juhatus ikkagi soovis p-s 1 kinnitada majandusaasta

aruannet, aga pidas samas piisavaks, kui korteriomanikele esitatakse kinnitamiseks "aruande

lühivariant" (tl 96).

Järelikult pidi korteriühistu juhatus KrtS § 20 lg 3 järgi teatama korteriomanikele 2019. a

majandusaasta aruande ja revisjoni kontrollaktiga ning 2020. a majanduskavaga tutvumise

koha ja korra. Ringkonnakohtu arvates tuvastas maakohus õigesti, et korteriühistu ei ole

korteriomanikele neid andmeid teatanud (tl-d 98, 99). Seda maakohtu järeldust ei ole

korteriühistu määruskaebuses ka vaidlustanud.

Samuti ei nähtu asja materjalidest, et avaldajatele oli tagatud 2019. a majandusaasta aruande

ning 2020. a majanduskavaga tutvumine muul viisil. Kuigi korteriomanike postkasti pandi

mh 2019. a juhatuse majandustegevuse aruanne ning 2020. a majandustegevuse plaan, ei vasta

need seaduses sätestatud nõuetele majandusaasta aruande (KrtS § 51) ja majanduskava (KrtS

§ 41) kohta.

Iseenesest on põhjendatud määruskaebuse väide, et avaldajad said enne otsuse osas seisukoha

kujundamist tutvuda revisjoni kontrollaktiga. Avaldaja I on kinnitanud 6. aprilli 2021. a

kohtuistungil, et sai elektronposti teel dokumendid kätte, v.a elektrienergia arvestused ja

vastused torude kohta (tl-d 95 pöördel–96). Avaldaja II osas võib revisjoni kontrollakti

saamist järeldada otsusele esitatud eriarvamusest, milles märgitu kohaselt sai avaldaja II akti

avaldajalt I (korteri nr X omanikult; tl-d 69–70, tõlge tl-d 85–86). Revisjoni kontrollaktiga

tutvumise võimalus ei muuda kokkuvõttes siiski ebaõigeks maakohtu lõppjäreldusi, kuna

tõenditest ei nähtu, et avaldajatele oleks tagatud seaduses sätestatud nõuetele vastava

majandusaasta aruandega tutvumise võimalust. Lisaks sai avaldaja II eelmärgitust järelduvalt

kontrollaktiga tutvuda juhuslikult, mitte juhatuselt saadud info põhjal.

9.3.

Ringkonnakohtu arvates leidis maakohus õigesti, et korteriühistu 2020. a

majandustegevuse plaan (tl 66, tõlge tl-d 81–82) ei vasta KrtS § 41 lg-s 1 sätestatud

majanduskava nõuetele, kuna selles ei ole välja toodud kütuse, soojuse, vee- ja

kanalisatsiooniteenuse ning elektri prognoositavat kogust ega maksumust (KrtS § 41 lg 1 p

5). Määruskaebuse väited ei võimalda asuda maakohtust erinevale seisukohtale.

9.4.

Ringkonnakohus ei nõustu korteriühistu seisukohaga, nagu oleks 2019. a juhatuse

majandustegevuse aruande (tl 65, tõlge tl-d 79–80) korteriomanikele postkasti panekuga

täidetud KrtS § 20 lg-3 sätestatud nõue võimaldada korteriomanikel tutvuda majandusaasta

aruandega. Kui korteriühistu peab koostama majandusaasta aruande, kohaldatakse Krts § 51

lg 1 järgi selle koostamisele, esitamisele ja kinnitamisele MTÜS § 36 lg-tes 1–4

mittetulundusühingu

majandusaasta

aruande

kohta

sätestatut

korteriomandi-

ja

korteriühistuseaduses sätestatud erisustega. Samuti kohaldatakse aruande koostamisele

MTÜS § 36 lg 1 järgi RPS §-s 25 sätestatut. KrtS § 51 lg 3 kohaselt märgitakse majandusaasta

aruandes

lisaks

muudele

seaduses

sätestatud

andmetele

ka

iga

korteriomandi

majandamiskulude suurus.

Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et 2019. a juhatuse majandustegevuse

aruanne ei vasta KrtS §-s 51 sätestatud nõuetele. Selle dokumendi koostamisel ei ole järgitud

RPS § 25 lg-s 1 ja § 17 lg-s 1 sätestatut (see ei vasta finantsaruandluse standardile). Sisuliselt

on tegemist kokkuvõttega korteriühistu 2019. a tulu ja kulude kohta, kuid selles puuduvad

muud olulised andmed, mis kajastaks täielikult korteriühistu finantsseisundit ja -tulemust ning

rahavooge. Samuti puuduvad selles andmed iga korteriomandi majandamiskulude suuruse

kohta (KrtS § 51 lg 3).

Seega ei ole 2019. a juhatuse majandustegevuse aruande korteriomanikele postkasti panekuga

täidetud KrtS § 20 lg-3 sätestatud nõue võimaldada korteriomanikel tutvuda majandusaasta

aruandega. Kuivõrd sellest dokumendist ei nähtunud kõiki olulisi andmeid korteriühistu

finantsseisundi kohta, ei saanud avaldajad majandusaasta aruande kinnitamise üle

otsustamisel informeeritult hääletada.

Ringkonnakohus märgib, et korteriühistu juhatus võib majandusaasta aruande kinnitamise

otsustamisel edastada korteriomanikele juhatuse aruande koos selgitustega tehtud tööde ja

kulude kohta. Sellistele selgitustele vaatamata tuleb korteriühistul tagada korteriomanikele

KrtS § 20 lg-s 3 sätestatud õigus majandusaasta aruandega tutvumiseks. Seda õigust ei mõjuta

ka määruskaebuses esitatud väide, et avaldajad ei ole finantsvaldkonna spetsialistid.

9.5.

Samuti ei ole määruskaebus põhjendatud otsuse p 5 tühisuse tuvastamise

vaidlustamise osas. Kuna elektritariifide otsustus hõlmas majanduskavas toodud andmeid (sh

prognoose, mida postkasti pandud 2020. a majandustegevuse plaan ei sisaldanud), kuid

avaldajatele KrtS § 41 lg 1 nõuetele vastava majanduskavaga tutvumist ei tagatud, ei olnud

avaldajatel võimalik informeeritult hääletada elektritariifide üle otsustamisel.

9.6.

Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna ka alust selles toodud muud väited (sh väited

avaldajate tegevuse motiivide ja eesmärkide kohta).

10. Eelmärgitust tulenevalt ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud määruskaebuses

esitatud seisukoht, et otsuse vastuvõtmisel ei rikutud oluliselt KrtS § 20 lg-s 3 sätestatut.

Asjaolu, et avaldajad ei saanud enne otsuse osas seisukoha kujundamist 2019. a

majandusaasta aruande ja 2020. a majanduskavaga tutvuda, mõjutas oluliselt nende võimalust

informeeritult hääletada. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata ja

määruskaebuse rahuldamata.

11. Määruskaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude

jaotust.

Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemisel tekkinud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel korteriühistu (kaebuse esitaja) kanda.

12. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud

maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Üllar Roostoja

Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest