4-19-140/11 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

07. oktoober 2021, Viljandi kohtumaja Väärteoasja number 4-19-140 (2490,17,000773) Kohtunik Aivar Hint Taotlus Rommi Söödi taotlus aresti täitmise tühistamiseks Süüdlane Rommi Sööt (isikukood: 37806190025; viibimiskoht: xxxxxxxx xxxxxx) Menetluse liik kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 212 ja karistusseadustiku (KarS) §

82 kohus

määras:

1. Rahuldada Rommi Söödi taotlus ja tunnistada Tartu Maakohtu 19. veebruari 2019.a. määruse täitmine väärteoasjas nr 4-19-140 aegunuks.

2. Määruse koopia saata Rommi Söödile ja Tartu Vanglale.

Edasikaebamise kord ja selgitused kohtumäärusele Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtu määrusega on piiratud nende või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu määruskaebus 15 päeva jooksul, mil isik sai vaidlustatava kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

I Asjaolud

Tartu Maakohtu 19. veebruari 2019 määrusega asendati Rommi Söödile PPA Lõuna prefektuuri 12.05.2017 otsusega väärteoasjas nr 2490,17,000773 LS § 201 lg 1 järgi karistusena määratud rahatrahv 30 trahviühikut arestiga 3 päeva. Kohus leidis, et kohaldatav arest tuleb Rommi Söödil ära kanda viivitamatult pärast seda, kui ta vabaneb kas tähtaegselt või enne tähtaega temale Tartu Maakohtu 31.01.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-9463 mõistetud vangistuse kandmiselt vabanemist.

Rommi Sööt on esitanud Taru Maakohtule avalduse tunnistada temale mõistetud 3 arestipäeva tühistamist.

II Kohtu põhjendused

VTMS § 212 lg 1 järgi lahendab väärteomenetluse seadustiku 17. peatükis reguleerimata küsimused ning muud kohtuvälise menetleja lahendi või kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendi teinud kohus või kohtuväline menetleja või lahendit või kohtulahendit täitmisele pööranud kohtuväline menetleja või maakohtu kohtunik oma määrusega menetlusosalisi kohtusse kutsumata kirjalikus menetluses.

VTMS § 2 kohaselt kui VTMS-s ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi.

KarS § 82 lg 1 p 3 sätestab, et otsust ei asuta täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud üks aasta väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest.

Tartu Maakohtu 19.02.2019 määrus jõustus 09.03.2019. Seega, kui ei esine seaduses sätestatud karistuse täitmise aegumise peatumise aluseid, võis asuda mõistetud aresti täitma hiljemalt 09.03.2020.

Tartu Maakohtu 31. jaanuari 2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-9463 tunnistati Rommi Sööt süüdi KarS § 424 lg 2 ja § 4231 järgi ja KarS § 63 lg 1 alusel on mõistetud talle KarS §

424 lg 2 järgi karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Tartu Maakohtu 28.03.2018 otsusega Rommi Söödile mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Seisuga 21.11.2018 on Rommi Sööt teinud ära 120 tundi üldkasulikku tööd ja tegemata üldkasuliku töö tundide arv on 597 tundi, millele KarS § 69 lg 1 alusel vastab 1 aasta 7 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 12.10.2018 - 30.01.2019.a., s.o 3 kuud 18 päeva ja Rommi Söödil loeti veel kandmata karistuseks vangistus 1 aasta 4 kuud 9 päeva. Kohtuotsuste kogumi eest mõisteti Rommi Söödile liitkaristuseks vangistus 2 aastat 10 kuud 9 päeva. Karistuse kandmise alguseks loeti 31.01.2019.

Asjaolu, et Tartu Maakohtu 19.02.2019 määruses on määratud aresti peatumise aeg Rommi Söödi vangistuses viibimise ajaks, ei ole kohtupraktika kohaselt käsitatav KarS § 82 lg 2 p 3 nimetatud karistuse täitmisele pööramise edasilükkamisena (vt. Tartu Ringkonnakohtu 21.09.2020.a määrus asjas nr 4-17-4871). Väärteomenetluses kohaldatakse kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Väärteo eest karistusena kohaldatud aresti täitmisele pööramise edasilükkamine on reguleeritud VTMS § 209, mille kohaselt toimub edasilükkamine süüdlase taotlusel. Seega ei anna karistusseadustik ega väärteomenetluse seadustik kohtule pädevust lükata isiku aresti täitmist edasi kuni talle kriminaalmenetluses mõistetud vangistuse lõpuni, ükskõik kui pikka vangistust isik veel kandma peab. Arvestades KarS § 82 lg 1 p 3 sätestatut, tähendab maakohtu määruses märgitu, et isik peab vahi alt või vangistuse kandmisest vabanemisel asuma aresti kandma tingimusel, et tema aresti täitmine ei ole aegunud.

Käesolevaks ajaks on aga aresti täitmine juba aegunud. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et Rommi Söödi esitatud taotlus tuleb rahuldada ja Tartu Maakohtu 19. veebruari 2019 määruse täitmine väärteoasjas nr 4-19-140 tunnistada aegunuks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik