2-21-11578/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Määruse tegemise aeg ja koht

7. oktoober 2021, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-21-11578

Tsiviilasi

T.E.O. hagi R.O. vastu

Menetlustoiming

hagi menetlusse võtmise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: T. E. O., registrikood XXX, asukoht XXX.

Hageja seaduslik esindaja: A.P.; e-post XXX

Kostja: R. O., registrikood XXX, asukoht XXX.

Kostja seaduslik esindaja: T. Õ.

RESOLUTSIOON

1. Jätta T.E.O. hagi R.O. vastu menetlusse võtmata.

2. Jätta menetluskulud T.E.O.kanda.

3. Määrus toimetada kätte hageja esindajale.

4. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

T.E.O. (hageja) esitas 23. juulil 2021 Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale hagi R.O. (kostja)

vastu.

Viru Maakohus saatis 26. juuli 2021 määrusega asja kohtualluvusel lahendamiseks Tartu

Maakohtu Tartu kohtumajale.

Tartu Maakohus jättis 23. augustil 2021 hagi käiguta. Kohus andis hagejale 14 päeva määruse

kättetoimetamisest alates puuduste kõrvaldamiseks, so selgete nõuete esitamiseks; nõuete

aluseks olevate asjaolude selgitamiseks; hagiavalduse omakäeliselt või digitaalselt

allkirjastamiseks ja riigilõivu tasumiseks vastavalt määruses märgitud selgitustele. Hageja sai

Tartu Maakohtu 23. augusti 2021 määruse kätte 21. septembril 2021.

KOHTU SEISUKOHT

Hagiavalduses märgitakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 363 lg 1 p 1 järgi lisaks

muudele andmetele hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese). Sooritusnõue peab olema

esitatud selliselt, et hagi rahuldamise korral oleks võimalik otsust täita, st haginõudele esitatakse

samad kriteeriumid, mis kohtuotsuse resolutsioonile. Kohtuotsuse resolutsioon peab

TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita

ning selliselt peab olema sõnastatud ka haginõue (vt Riigikohtu 10. mai 2017 lahend tsiviilasjas

nr 3‑2‑1‑36‑17, p 16).

Hagiavalduse kohaselt soovib hageja, et kostja maksaks hagejale tekitatud kahju vastavalt aktis

olevale summale, hageja töötajatele palgad ning viivised. Hageja nõue ei ole selge. Hageja ei

märkinud kohtu selgitustele vaatamata, mis summa tuleks kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Hageja ei esitanud ka selget viivise nõuet.

Menetlusosalise poolt kohtule esitatavas menetlusdokumendis märgitakse TsMS § 338 lg 1 p 8

menetlusosalise või tema esindaja allkiri, elektroonilise dokumendi puhul digitaalallkiri või

muu isikusamasuse tuvastamist võimaldav tunnus vastavalt TsMS §-s 336 sätestatule.

Hagiavaldusel ei ole hageja allkirja. Hageja ei esitanud kohtu poolt antud tähtajale vaatamata

allkirjastatud hagiavaldust.

Hageja rikkus seega olulisi hagiavalduse vorminõudeid, so ei esitanud selget nõuet ega

allkirjastatud hagiavaldust. Hagi tuleb jätta TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel menetlusse võtmata.

Hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 järgi riigilõivu lähtuvalt

hagihinnast RLS lisa 1 järgi või kindla summana. Kohus selgitas hagejale, et hagejal tuleb

tasuda riigilõivu lähtuvalt nendest nõuetest, mida hageja kostja vastu esitab, ja kohustust tasuda

riigilõivu RLS lisa 1 järgi. Hageja ei esitanud kohtule nõudeid, mis võimaldanuks kohtul hageja

poolt tasumisele kuuluvat riigilõivu täpsemini määrata ega tasunud ka riigilõivu. Hagi tuleb

jätta TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel menetlusse võtmata.

Menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik