2-21-108137/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatededasiulatuv viivis protsendina põhinõudest 0,25% päevas alates 02.07.2021 kuni Jätta menetluskulud T. K. kanda ning mõista T. K. välja Credit.ee OÜ kasuks
Legislator headnote
AI generated2-21-108137/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: K. kanda ning mõista T. K. välja Credit.ee OÜ kasuks
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
Tsiviilasi nr 2-21-108137
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tagaseljaotsus
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Andrus Miilaste
Otsuse tegemise aeg ja koht
7. oktoober 2021. a, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-21-108137
Tsiviilasi
Credit.ee
OÜ
hagi
T.
K. vastu
võlgnevuse
väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2446,18 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja Credit.ee OÜ (registrikood: 11898079; asukoht: F.
Tuglase tn 19, 51006 Tartu)
Hageja seaduslik esindaja J. B. (e-post: XXX)
Kostja T. K. (isikukood: XXX)
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2. Mõista T. K. välja Credit.ee OÜ kasuks:
2.1. põhivõlgnevus 1000 eurot,
2.2. intress 54,23 eurot,
2.3. 01.07.2021 seisuga arvestatud viivis 394,45 eurot,
2.4. võla sissenõudmisega seotud kulud 45 eurot,
2.5. edasiulatuv viivis protsendina põhinõudest 0,25% päevas alates 02.07.2021 kuni
põhinõude summas 1000 eurot lõpliku tasumiseni, kuid mitte rohkem kui
2616,32 eurot,
2.6. lepingu sõlmimise tasu 35 eurot,
2.7. maksehäire avaldamise tasu 5 eurot.
3. Jätta menetluskulud T. K. kanda ning mõista T. K. välja Credit.ee OÜ kasuks
menetluskulud 318 eurot.
4. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest
alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud
ulatuses.
5. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
6. Toimetada otsus kätte pooltele.
Kaja esitamine
Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates
tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema
tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja
võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul
oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu
üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse
toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega
või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse
riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt
hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 415, §
142 lg-d 1 ja 2).
Apellatsioonkaebuse esitamine
Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu
möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada
kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, §
633 lg 7).
Selgitus menetlusabi taotlejale
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud
põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).
Asjaolud ja kohtu põhjendused
Tartu Maakohtu menetluses on Credit.ee OÜ (hageja) hagi T. K. (kostja) vastu võlgnevuse
väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt nõude aluseks on 27.10.2020 hageja ja K. C. O.
(laenusaaja) vahel sõlmitud laenuleping nr XXX ning laenulepingust tulenevate kohustuste
täitmise tagamiseks hageja ja kostja vahel sõlmitud käendusleping nr XXX.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile
vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses
märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel
loeb kohus hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale 08.09.2021 avalikult kätte
toimetatuks dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja,
kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.
Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning rahuldab hagi
tagaseljaotsusega osaliselt. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid
hagi osalist rahuldamata jäämist.
Hagiavaldusest nähtuvalt oli käenduslepingu järgi kostja vastutuse maksimumsumma 4150
eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista edasiulatuva viivise määraga 0,25% päevas alates
02.07.2021 kuni põhinõude lõpliku tasumiseni, ega ole viivisenõuet käendaja vastutuse
maksimumsummat arvestades piiranud.
Riigikohus on küll selgitanud, et käenduslepingus märgitud piirsumma kaitseb käendajat
üksnes tagatud võla suurenemise eest, mitte aga nt käendaja enda viivitusest tekkivate nõuete,
eelkõige viivisenõude või menetluskulunõuete vastu, st need saab võlausaldaja käendaja vastu
esitada ka piirsummat ületavas osas (Riigikohtu 12.03.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-13, p
12). Samuti tuleneb viidatud Riigikohtu otsusest, et tuleb arvestada, millisest õigussuhtest
tulenevast raha maksmise kohustusest viivisenõue tulenes. Kui käenduslepingus on kokku
lepitud käendaja vastutuse piirmääras, siis võlausaldaja ei saa nõuda käendajalt
põhivõlgnikust sõltuva kohustuse täitmisega viivitamisest tulevat viivist, mis ületab
kokkulepitud käendaja vastutuse piirmäära. Küll aga on võlausaldajal õigus nõuda käendajalt
sõltumata kokkulepitud käendaja vastutuse piirmäärast viivist, mis tuleneb käendajast endast
sõltuva kohustuse täitmisega viivitamisest.
Kohus märgib, et kuna käenduslepingus ei ole viivises kokku lepitud, siis saaks käendajast
endast sõltuva kohustuse täitmisega viivitamise eest nõuda viivist, mis ületab käendaja
vastutuse piirmäära, võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Käesoleval juhul ei ole hageja aga hagiavalduses tuginenud kostja kui käendaja enda
viivitusele. Hagis on tuginetud laenulepingust tulenevate kohustuste rikkumistele, mille eest
kostja vastutab käendajana. Seega leiab kohus, et kostjalt edasiulatuvalt välja mõistatavat
viivist tuleb piirata 2616,32 euroga (käendaja vastutuse maksimumsumma 4150 eurot –
põhivõlgnevus 1000 eurot - intress 54,23 eurot - 01.07.2021 seisuga arvestatud viivis 394,45
eurot - võla sissenõudmisega seotud kulud 45 eurot - lepingu sõlmimise tasu 35 eurot -
maksehäire avaldamise tasu 5 eurot).
Arvestades hagi rahuldamise ulatust jätab kohus TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja
kanda ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 318 eurot, sh riigilõiv
250 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot vastavalt TsMS §-le 4842 ning
kohtutäituri tasu 48 eurot.
Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt
menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude
tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/
Kohtunik