4-09-23075/13

4-09-23075

K O H T U MÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. august 2010. a, Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-09-23075 Kohtunik Marie Tammsaar Väärteoasi

L.P kaebus Maksu- ja Tolliameti 25.09.2009.a

otsusele väärteoasjas nr 6-3/56 maksukorralduse seaduse (MKS) § 1531 lg 1 järgi Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja – L.P (isikukood xxx, elukoht xx) Kaebuse esitaja kaitsja Erkki Evart (Õigusbüroo Liivak & Suurväli OÜ; asukoht Endla 24-1, Tallinn) Kohtuväline menetleja – Maksu- ja Tolliamet Menetlustoiming

Kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse lahendamine, kaebuse läbi vaatamata jätmine RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 118 lg 2 p 1 kohus määras:

tähtaeg ennistamata.

3/56 läbi vaatamata.

väärteotoimik kohtumääruse jõustumisel.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib kohtumenetluse pool esitada Harju Maakohtule määruskaebuse 10

päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Maksu- ja Tolliameti 25.09.2009.a otsusega karistati L.P MKS § 153 1 lg 1 järgi

rahatrahviga 100 trahviühikut ehk 6000 krooni selle eest, et tema äriühingu juhatuse

liikmena esitas maksustamisperioodidel 2007.a juuni kuni detsember osaühingu tulu- ja

sotsiaalmaksudeklaratsioonides valeandmeid, jättes osa osaühingu töötajatele makstud

töötasust ja nendelt tasumisele kuuluvatest maksudest deklareerimata, mistõttu jäi riigile

12.10.2009.a esitas menetlusaluse isiku kaitsja Erkki Evert kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse Tallinna Halduskohtule, taotledes Maksu- ja Tolliameti otsuse tühistamist ja

väärteomenetluse lõpetamist L.P teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. Tallinna

Halduskohus tagastas 20.10.2008. a määrusega kaebuse läbivaatamatult

halduskohtumenetluse (HKMS) seadustiku § 11 lg 4 alusel, sest kohtuvälise menetleja otsuste peale esitatud kaebuste lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

20.10.2009. a esitas L.P kaitsja Erkki Evert kaebuse kohtuvälise menetleja

25.09.2009. a otsuse peale Harju Maakohtule. Kaebusele lisatud kaaskirjas palus kaitsja

lugeda kaebus õigeaegselt esitatuks seoses 10.10.2009.a kaebuse esitamisega Tallinna

Halduskohtusse. Eksimus oli tingitud väga lühikesest kaebetähtajast ja asjaolust, et vastustajaks on Maksu- ja Tolliamet.

23.10.2009.a nõudis maakohus kohtuväliselt menetlejalt välja väärteoasja toimiku ning määras kaebuse arutamiseks kohtuistungi aja.

Kohtuväline menetleja taotles korduvalt kaebuse läbi vaatamata jätmist, kuna kaebus oli esitatud pärast kaebetähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei olnud esitatud. Harju Maakohtu 26.03.2010.a märtsi otsuse väärteoasjas tühistas Riigikohus 06.08.2010.a

otsusega kohtuasjas nr 3-1-1-55-10 ja saatis väärteoasja samale kohtule kohtulikuks eelmenetluseks. Riigikohtu otsuse kohaselt ei ole võimalik lugeda L.P kaitsja kaebuse esitamise ajaks 12.10.2009.a, mil kaitsja esitas kaebuse Tallinna Halduskohtule ja kaebuse esitamise ajaks tuleb lugeda 20.10.2010.a, mil kaebus saadeti Harju Maakohtule, mistõttu on väär ka seisukoht, et kaebus kohtuvälise menetleja 25.09.2009.a otsuse peale on esitatud kohtule tähtaegselt (p 10,11). Kaebuse mittetähtaegsus on jäänud ekslikult tähelepanuta ja V™S § 117 lg 1 p 1 sätestatud kaebuse tähtaegsuse kontrollimise kohustus nõuetekohaselt

täitmata, mis aga ei saa luua menetluslikku alust tähtaega rikkudes esitatud kaebuse

läbivaatamiseks. Kuna Harju Maakohtule esitatud kaebusele lisatud kaaskiri on sisuliselt

käsitatav kaebetähtaja ennistamise taotlusena, ei saa väita, et kaebuse esitaja pole kaebetähtaja ennistamist taotlenud (p 12,13).

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, vaadanud läbi esitatud taotluse kaebetähtaja ennistamiseks, leiab, et asjas ei esine aluseid kaebetähtaja ennistamiseks, kaebuse esitamise tähtaja taotlus tuleb jätta rahuldamata

ja kaebus läbi vaatamata. Ei kaebusest, kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlusena

käsitletavast kaebuse kaaskirjast ega väärteotoimiku materjalidest ei nähtu, et L.P

oleks kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustamise tähtaja jooksul esinenud takistusi, mis oleksid käsitatavad mõjuvate põhjustena möödalastud kaebetähtaja ennistamiseks.

V™S § 114 lg 4 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise

menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.

V™S § 118 lg 2 p 1 kohaselt teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus

on esitatud pärast seadustiku § 114 lõikes 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata.

3

Maakohus lähtub Riigikohtu 06.08.2010.a otsusesse märgitust, et kaebus käesolevas väärteoasjas on esitatud Harju Maakohtule pärast kaebetähtaja möödumist ja et kaebaja on esitanud taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Kaitsja ja kohtuvälise menetleja väiteid kaebuse tähtaegsuse ja kaebetähtaja ennistamise taotluse puudumise kohta maakohus seega täiendavalt ei analüüsi.

V™S § 38 lg 1 kohaselt järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses

menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku

(KrMS) § 172 lg 1 sätestab, et mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg ennistatakse selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi.

Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvateks põhjusteks

äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega ja muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt märkinud, et möödalastud kaebetähtaja ennistamisel tuleb mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul

võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud -

loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud,

milleks võivad olla raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms. (Vt nt Riigikohtu

12.02.2007. a määrus asjas nr 3-1-1-5-07, p 6 ja 18.01.2006. a määrus asjas nr 3-1-1-152- 05, p 6.).

06.08.2010.a otsuses käesolevas väärteoasjas on Riigikohus märkinud ka seda, et L.P kaitsja kaaskirjas osutatud asjaolud - V™S § 114 lg-s 4 sätestatud kaebetähtaja lühidus ja kaevatava otsuse tegemine Maksu- ja Tolliameti poolt - ei ole käsitatavad KrMS § 172 lg 2 mõttes mõjuvate põhjustena möödalastud kaebetähtaja ennistamiseks. Kuna V™S 178 lg 1 p 1 kohaselt peavad maa- ja ringkonnakohus järgima sama väärteoasja arutades Riigikohtu otsuses esitatud seisukohta seaduse kohaldamise kohta, ei analüüsi maakohus täiendavalt ka

kaitsja väiteid kaebetähtaja lühiduse ja kohtuvälise menetleja isikust lähtunud eksituse kohta.

Kaebuse esitamise tähtaja taotlusena käsitletavas kaaskirjas esitatud viide HKMS § 9 lg-le 5

ei ole maakohtu hinnangul asjakohane, kuna maakohtu asemel halduskohtusse esitatud kaebus ei olnud esitatud mitte väära kohtualluvuse, vaid väära kohtupädevuse järgi. Kuna kohtul, mille pädevusse esitatud kaebuse läbivaatamine ei kuulu, puudub võimalus kaebuse edastamiseks vastavalt kohasele pädevusele, ei saanud kaebaja ega kaitsja käesolevas asjas

ka eeldada, et kaebus loetakse tähtaegselt esitatuks sõltumata selle adressaadiks valitud kohtust.

Riigikohus on 06.08.2010.a otsuses märkinud, et käesoleval juhul tuleb kaitsja osutatud kaebetähtaja möödalaskmise põhjuste mõjuvust hinnates arvestada, et kohtuvälise menetleja

25.09.2009. a otsuse vaidlustamisviites (kohtuvälise menetleja otsuse punkt 17) on selgitatud, et kaebuse selle otsuse peale võib esitada Harju Maakohtule (Riigikohtu otsuse p

14). Ka Erkki Evart’i volitusi tõendavast volikirjast nähtub üheselt, et teda on volitatud esindama L.P väärteoasjas 6-3/56. Ehkki kohtusse ongi esitanud kaebuse L.P

kaitsja, ei võtnud kaebuse esitamiseks kaitsja volitamine samas kaebuse esitajalt endalt

õigust ega kohustust kontrollida, et kaebus oleks esitatud tähtaegselt ja õigesse kohtusse. Maakohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustamisviite täieliku selguse ning volikirjast nähtuva esindusülesande konkreetsuse tõttu ei saanud ei kaebajal ega tema kaitsjal olla mingit ebaselgust selles, millises menetluses ja millisesse kohtusse tuli kaebus kohtuvälise menetleja otsusele esitada ja kaebuse ekslik esitamine halduskohtusse on olnud

4

tingitud üksnes kaitsja tähelepanematusest ja kaebaja poolt kaebuse kohase esitamise kontrollimata jätmisest, mis ei ole aga kumbki isikuväliseks asjaoluks ning mida ei ole alust lugeda ka mõjuvateks isikust lähtuvateks kaebetähtaja möödalaskmist tinginud asjaoludeks. Mistahes muudele takistustele, mis oleksid sellise põhjusena käsitatavad, kaitsja viidanud ei ole ja neid ka asja materjalidest ei nähtu.

Kuna kohus ei ole tuvastanud objektiivseid asjaolusid, mis takistasid maakohtusse kaebuse

tähtaegset esitamist, jätab kohus L.P kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse

rahuldamata, kaebetähtaja ennistamata ja kaebuse otsusele väärteoasjas nr 6-3/56 läbi vaatamata.

Marie Tammsaar Kohtunik