4-21-3229/7 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1 / 6

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

06. oktoobril 2021, Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-21-3229 (2403,21,000222) Kohtunik Inna Kirsipuu, kirjalikus menetluses Väärteoasi

G. L.i kaebus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Piirivalvebüroo Vasknarva kordoni piiripatrulligrupi I piirivalve välijuht T. J.12.07.2021 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2403,21,000222, millega G. L. tunnistati süüdi Meresõiduohutuse seaduse § 88 järgi ja karistati rahatrahviga 500 trahviühiku ulatuses, s.o summas 600 eurot Menetlusalune isik

G. L., isikukood xxx, xxx kodanik, elukoht xxx, töökoht xxx OÜ, töötaja, e-post: xxx RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 29 lg 1 p 1, § 120, § 132 p 3, § 133-135, § 155, § 156, kohus

OTSUSTAS:

Rahuldada G. L.’i kaebus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri piirivalvebüroo Vasknarva kordoni piiripatrulligrupi I piirivalve välijuht T. J. 12.07.2021 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2403,21,000222.

Tühistada Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Ida prefektuuri piirivalvebüroo Vasknarva kordoni piiripatrulligrupi I piirivalve välijuht T. J. 12.07.2021 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2403,21,000222 ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Kohtuotsuse ärakirjad edastada G. L.’ile ja PPA Ida prefektuurile.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku vandeadvokaadist kaitsjal ja kohtuvälisel menetlejal.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest (või kättesaadavusest) ehk hiljemalt 13.10.2021.

2 / 6

Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav 06.10.2021.

Kohtuotsus rahatrahvide osas jõustub 30-päevase tähtaja möödumisel alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest ehk 06.11.2021 juhul, kui ükski menetluspool ei ole otsuse peale kassatsiooni esitanud.

MENETLUSE KÄIK Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri piirivalvebüroo Vasknarva kordoni piirivalvur I. S.koostas 23.06.2021 väärteoprotokolli nr AB1475526 selle kohta, et 23.06.2021 kell 13.08 Ida- Viru maakonnas, Alutaguse vallas, Rannapungerja jõel juhtis G. L. jetti reg nr xxx kui alkoholi sisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,77 mg/l. Oma tegevuse rikkus isik Meresõiduohutuse seaduse (edaspidi MSOS) § 45 lg 4 nõudeid, rikkumine on kvalifitseeritud MSOS § 88 järgi. Protokollist nähtub, et ütlused on protokollitud eraldi ja isik keeldus protokolli allkirjastamisest.

25.06.2021 G. L. esitas kohtuvälisele menetlejale vastulause/seletuse, milles vaidlustas MSOS §

45 lg 4 rikkumist, leides, et ta ei viibinud laevatavatel siseveedel või veeteedel, kuna Rannapungerja jõi ei kuulu nimetatud kategooriasse MSOS § 1, 2 ja 21 sätestatust tulenevalt.

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri piirivalvebüroo Vasknarva kordoni piiripatrulligrupi I piirivalve välijuht T. J. koostas 12.07.2021 üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2403,21,000222, mille kohaselt menetlusalune isik G. L. juhtis 23.06.2021 kell 13.08 Rannapungerja jõel, Rannapungerja külas, Alutaguse vallas, Ida-Viru maakonnas veesõidukit Jett reg. nr. xxx SEA- DOO olles joobes. Väärteo toimepanemine on tõendatud Dräger alcotest väljatrükkiga, veesõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, tunnistaja ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollidega. Rikutud õigusnorm on LS § 88 lg 1, väärtegu on kvalifitseeritud LS § 242 lg 1 järgi. Menetlusalune isik pani nimetatud teo toime tahtlikult. Menetlusalune isik on esitanud vastulause, mille kohaselt isiku poolt Rannapungerja jõel toimepandud rikkumise koht ei ole MSOS mõistes laevatavatel sisevetel. Vastulauses esitatut ei arvestata, sest Rannapungerja jõgi suubub Peipsi järve ja rikkumise koht Rannapungerja jõel on püsivalt ning takistusteta ühenduses Peipsi järvega. Peipsi järv on MSOS mõistes laevatatav veekogu. Üldmenetluse otsuse kohaselt on kohtuvälise menetleja esindaja seisukohal, et mõjutab tahtluse liik süüteokoosseisu subjektiivse tunnusena süü suurust. Karistusregistri andmetel ei oma G. L. kehtivat väärteokaristust, mis käsitleks veesõiduki juhtimist joobeseisundis. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et täidetud on esitatud süüdistuse järgi kõik nõutavad objektiivse koosseisu tunnused ning tegu on tõendatud indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, tõendusliku alkomeetri väljatrükiga, jettija väikelaeva juhtimiselt kõrvaldamise otsusega ning menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlustega. Menetlusaluse isiku tegevuses ei esine õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ning isik on süüvõimeline. Võttes arvesse ülaltoodu ja juhindudes KarS § 56 lg-st 1, määras kohtuväline menetleja karistuseks MSOS § 88 alusel rahatrahvi 150 trahviühikut, s.o 600 eurot.

08.08.2021 esitas G. L. kaebuse väärteoasja 12.07.2021 otsusele nr 2403,21,000222. Kaebuse kohaselt taotleb otsuse tühistamist, kuna MSOS seadust, mille § 45 lg 4 on väidetavalt rikkunud, tema puhul rakendada ei olnud võimalik, kuna MSOS mõistes ei ole Rannapungerja jõgi laevatatav siseveekogu. Kaebusele lisatud vastulause, mis oli esitatud kohtuvälisele menetlejale, väärteootsus, väljavõtte MSOS sätetest, kaebaja kirjavahetus Transpordiametiga (millest nähtub, et laevateede osakonna juhataja vastas kaebajale, et Rannapungerja jõgi ei ole laevatav

3 / 6

siseveekogu MSOS mõistes) ja ametliku kaardi väljavõtte, millel märgitud sündmuskoht Rannapungerja jõel. Kaebuse kohaselt G. L. ei soovi kohtuistungil osaleda, mis võimaldab asja lahendamist kirjalikus menetluses.

10.09.2021 esitas kohtuväline menetleja seisukoha esitatud kaebuse osas ning nõusoleku lahendada väärteoasi kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja seisukoha kohaselt otsus väärteoasja 2403,21,000222 on seaduslik, väärteole on antud õige kvalifikatsioon, järgitud on menetlusõigust ning määratud karistus vastab teo raskusastmele. Otsuse tühistamiseks puuduvad põhjendused ja alus. Kohtuväline menetleja ei ole tuvastanud väärteomenetlusega seotud rikkumisi, mis tooksid kaasa otsuse tühistamise. Lisaks on kohtuväline menetleja kindlalt veendunud, et kohtuvälise menetleja otsus koos karistuse määraga arvestab selgelt kõiki neid menetlusaluse isiku poolt kaebuses välja toodud ning mõistetud karistus vastab menetlusaluse isiku süü suurusele ja karistuse soovitud eesmärkidele.

Kohtuväline menetleja kommenteerimaks esitatud kaebuse sisu selgitab, et lähtuvalt seadusest ei tohi sisevetel liigelda alkoholi joobe seisundis, mis MSOS on ühes grammis veres on vähemalt 0,5 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,25 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KarS § 15 lõike 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohtuväline menetleja leiab, et G. L. pani väärteo toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes, mille kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda.

Kohtuväline menetleja on veendumusel, et menetlusaluse isiku 23.06.2021 toimepandu sai olla ainult teadlik ja tahtlik. Suvel, Rannapungerja jõel, kus liiklevad kalamehed ja käivad ujumas lapsed, juhtis joobe seisundis jetti kui alkoholi sisaldus ühes liitris välja hingatavas õhus oli 0,77mg/l, ei jäägi väga teistlaadi arvamuseks ruumi. Tõendeid kogumis hinnates saab asuda seisukohale, et menetlusalune isik juhtis veesõidukit teadlikult ja tahtlikult ning väärteoprotokollis kirjeldatud määras. Kohtuvälise menetleja määratud karistus vastab süüteo iseloomule Nagu kaebuses kirjeldatakse, on menetlusalusel isikul vaie vaid rikkumise koha osas mitte veesõiduki joobes juhtimise osas.

Eeltoodu tõttu hindab kohtuväline menetleja menetlusaluse isiku süüd keskmiselt suureks. Kohtuväline menetleja on arvamusel, et joobeseisundis jetti juhtimine ei ole aktsepteeritav ning sellise tegevusega võivad varem või hiljem kaasneda eluohtlikud või traagilised tagajärjed. Ülaltoodut arvesse võttes ning juhindudes VTMS § 120 lg 1 ja § 132 p 1 palub kohtuväline menetleja jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata.

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Kohus märgib, et kaebuse lahendamisel ei ole kohus seotud esitatud kaebusega taotlusega ega kohtuvälise menetleja seisukohtadega. VTMS § 123 lg 2 alusel arutab maakohus väärteoasjas täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

VTMS § 120 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Kaebuse esitaja ja kohtuväline menetleja on nõus olnud asja kirjaliku menetlemisega.

4 / 6

VTMS §-st 87 tulenevalt arutatakse väärteoasja menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega määratakse väärteoasja arutamise piirid kindlaks väärteoprotokollis sisalduva menetlusalusele isikule etteheidetava teo kirjeldusega, millega on seotud nii kohtuväline menetleja kui ka kohus (RKL 3-1-1-16-09; 3-1-1-45-11).

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Käesolevas asjas on menetlusalusele isikule ette heidetud 23.06.2021 Rannapungerja jõel veesõiduki juhtimine joobeseisundis, mis kvalifitseeriti MSOS § 88 järgi (veesõiduki juhtimine joobeseisundis). 23.06.2021 veesõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et G. L. juhtis 23.06.2021 veesõidukit alkoholijoobe tunnustega ja teda kõrvaldati veesõiduki juhtimiselt MSOS § 796 lg 1 p

2 alusel, kuna on alust arvata, et alkoholisisaldus isiku veres või väljahingatavas õhus ületab lubatud piiri. Juhtimiselt kõrvaldatud alates 23.06.2021 kell 13.08 kuni kainenemiseni.

G. L.ile on otsus kätte antud 23.06.2021 ja ta keeldus allkirjast. Otsuse allkirjastas koostaja I. S.. Isik ei vaidlusta teo toimepanemist faktilisest küljest kuid ei ole nõus, et tema tegu on kvalifitseeritav süüteona MSOS § 88 mõttes. Ta ei vaidlusta, et ta juhtis veesõidukit süüdistuses näidatud kohas joobeseisundis, kuid leiab, et tema tegu ei ole karistatav MSOS § 88 järgi, sest Rannapungerja jõgi ei ole laevatav veekogu.

Kohus uuris kohtuvälise menetleja poolt väärteoasjas kogutud tõendeid.

23.06.2021 menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtub, et G. L.i ütluste kohaselt Rannapungerja jõgi ei ole laevatav veekogu. Ütlused on ette loetud. Menetlusalune isik keeldus protokolli allkirjastamast.

23.06.2021 indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtub, et Rannapungerja jõel, Rannapungerja külas, Alutaguse vallas, Ida-Viru maakonnas 23.06.2021 kell 13.08 G. L.il tuvastati alkoholijoove 1,13 mg/l. Kontrollile allutatud isik keeldus allkirjast. Protokolli allkirjastas koostaja I. S.. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollist nähtub, et kontrollile allutatud isikul esinesid joobele viitavad tunnused: silmade punetus, suured silma pupillid. Kontrollile allutatud isik keeldus allkirjast. Protokolli allkirjastas koostaja Imre Stern.

23.06.2021 tunnistaja M. H. ülekuulamise protokollist nähtub, et olles 23.06.2021 Peipsi järvel patrullis, märkas kell 13.07 Rannapungerja jõel jetti xxx. Andis juhile peatamismärguande. Isikul kaasas dokumente ei olnud ja oli tunda alkoholilõhna. Kontrollides alkoholijoovet indikaatorvahendi näit oli 1,13 mg/l. Isik toimetati Pungerja kai juurde, kus isik tõi oma suvilat vastavad dokumendid. Isik ei olnud nõus allkirjastama ühtegi protokolli.

Kohus, olles tutvunud väärteoasja materjalidega ja uuritud tõenditega kogumis leiab, et on leidnud kinnitust, et 23.06.2021 kell 13.08 Rannapungerja jõel, Rannapungerja külas, Alutaguse vallas, Ida-Virumaal G. L. juhtis veesõidukit Jett reg. nr. xxx olles joobes. Menetlusalune isik küll ei ole kasutanud õigust anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi, kuid ei vaidlusta kaebuses fakti, et ülalmainitud tegu on aset leidnud.

Kaebuse esitaja ei nõustu temale inkrimineeritava teo kvalifikatsiooniga.

Kohus aga peab menetlusaluse isiku käitumisele hinnangut andes lähtuma seadusest. Väärteomenetluses tuleb leida vastus küsimusele, kas leidis aset väärteoprotokollis kirjeldatud

5 / 6

süütegu ja kas see tegu vastab MSOS § 88 süüteokoosseisu tunnustele ( või mingile muule koosseisule).

MSOS § 88 sätestab vastutuse veesõiduki juhtimise eest joobeseisundis, mis on karistatav rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

Vastavalt MSOS § 45 väikelaeva või muu veesõiduki juht ei tohi merel või sisevetel liigeldes olla joobeseisundis.

Meresõiduohutuse seaduse (MSOS) 1 peatükk käsitleb seaduse reguleerimisala ja mõisteid. MSOS § 1 lg 1 kohaselt seadus reguleerib laevade ja väikelaevade ning muude veesõidukite meresõiduohutust ja laevatatavatel sisevetel sõidu ohutust ning laevade turvalisust ja laevaliikluse ohutuse tagamist veeteedel. Siseveed, mis ei ole laevatavad, ei ole sõidu ohutuse nõuetega MSOS mõttes kaetud.

Kuni 01.06.2021 MSOS § 2 p 11 sisaldas laevatavate sisevete mõistet. Alates 01.06.2021 on kehtetuks tunnistatud MSOS-i § 2 punkt 11 ja selles sisalduv laevatatavate sisevete mõiste viidi eraldi MSOS § 21, mis sisaldab laevatavate sisevete loetelu.

MSOS § 21 lg 1 sätestab, et laevatatavad siseveed (edaspidi siseveed) on Narva jõgi, Peipsi järv, Lämmijärv, Pihkva järv, Emajõgi, Võrtsjärv ja Väike-Emajõgi Võrtsjärvest kuni Jõgeveste sillani, Pärnu jõgi suudmest kuni Reiu jõe suudmeni, Sauga jõgi suudmest kuni Vana-Pärnu jalakäijate sillani, Reiu jõgi suudmest kuni raudteesillani, Nasva jõgi suudmest kuni 58º13,900'N laiuskraadini, Pirita jõgi suudmest kuni ristlõikeni laiuskraadil 59º27,864'N ja Purtse jõgi suudmest kuni 59º26,059'N laiuskraadini.

Seega MSOS § 21 lg 1 sõnastus osutab, et kogu seaduse vältel sõnastuse siseveed all tuleb mõista laevatavad siseveed, mis on ammendavalt loetletud MSOS § 21 lg 1. Rannapungerja jõgi siia ei kuulu, seda ka siis kui ta suundub Peipsi järve, mis on laevatav veekogu. MSOS §-st 21 lg 1 ei tulene, et laevatava siseveekogu mõiste laieneb muuhulgas ka veekogudele, mis on ühenduses MSOS § 21 lg 1 mõttes laevatava siseveekoguga.

MSOS § 45 sätestatud keeld räägib sisevetest, mille all tuleb mõisa laevatatavad siseveed, mis on loetletud MSOS § 21. MSOS § 1 lg 1 sätestab seaduse regulatsiooni, mis laieneb veesõidukitele laevatavatel sisevetel. MSOS § 21 lg 1 kohaselt Rannapungerja jõgi ei kuulu laevatatavate sisevete nimekirja mistõttu nimetatud veekogul sõitmisele ei laiene MSOS regulatsioon.

Kohtuväline menetleja kirjalikus menetluses ei kommenteerinud kuidagi isiku õiguslikku väidet, et joobes juhtimine mittelaevataval siseveekogul ei ole kvalifitseeritav MSOS § 88 alusel, vaid kordas seisukohta, et kohtuvälise menetleja arvates on keelatud joobes juhtimine kogu mereja sisevetel.

Kohus leiab nõustuvalt kaebuse esitajaga, et G. L.i teos puuduvad väärteo tunnused. Ta juhtis veesõidukit siseveekogul, mis ei ole laevatav siseveekogu, mille tõttu on välistatud isiku vastutus MSOS § 88 alusel, kuna väärteokoosseis ei ole täidetud – isik juhtis veesõidukit joobeseisundis küll, seda mitte laevataval sisevetel.

6 / 6

Kuna G. L.i tegevuses ei ole tuvastatavad väärteo tunnuseid, lõpetab kohus väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ning tühistab Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 12.07.2021 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2403,21,000222. Kohus ei tuvastanud, et isiku tegevus oleks kvalifitseeritav MSOS või muu seaduse alusel süüteona. Mereja sisevetel ohutust reguleerib eraldi MSOS. Vastutus veeteede ohutuse valdkonnas toimepandud süütegude eest on ette nähtud MSOS §§ 80 kuni 94-24. Seega ei ole üldliiklusreeglistik antud juhul kohaldatav.

/allkirjastatud digitaalselt/

Inna Kirsipuu kohtunik