1-06-6871/48 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. augustil 2010. a Tartus Kriminaalasja number 1-06-6871 Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Tõlk Virge Harak Prokurör Jane Pajus Kriminaalasi

Süüdimõistetu U.I tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu U.I isikukood: xxx; elukoht vabanemisel: xxx Kaitsja -

RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 432 lg-st 3, kohtunik määras:

Vabastada U.I temale Viru Maakohtu 20. veebruari 2007. a otsusega

kriminaalasjas nr 1-06-6871 mõistetud liitkaristuse 5 aasta pikkuse vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaja lõppemist.

KarS § 76 lg 4 alusel määrata U.I-le ühe aasta pikkune katseaeg, mis hakkab kulgema alates tema ennetähtaegsest vabastamisest.

Kohustada U.I katseajal järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas xxx;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks.

2

KarS § 75 lg 2 p 2, 4, ja 8 alusel määrata U.I-le katseajaks järgmised kohustused:

1. mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume;

2. asuda tööle ühe kuu jooksul vabanemisest arvates või võtta end selle aja jooksul

töötuna arvele.

3. osaleda kriminaalhooldaja poolt pakutavates sotsiaalprogrammides.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui

kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu

Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Menetluse käik ja asjaolud

Viru Maakohtu 20.02.2007. a otsusega mõisteti U.I süüdi KarS § 200 lg 2 p 7

järgi ja karistati 4 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel suurendati mõistetud

karistust Harju Maakohtu 27.03.2006. a otsuse järgi kandmata karistuse arvelt ning liitkaristuseks mõisteti 5 aastat vangistust alates 26.01.2006. a.

Harju Maakohtu 27. märtsi 2006. a otsusega kriminaalasjas nr 1-06-3028 tunnistati U.I süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi ja karistati 45 päeva vangistusega, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra – kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 30 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Narva Linnakohtu 09.11.2004. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 5 kuu vangistuse võrra. Kandmisele kuulus 1 aasta ja 6 kuud vangistust alates 26.01.2006. a.

Kinnipeetava karistusaeg algas 26.01.2006 ja lõpeb 25.01.2011.

Tartu Maakohtu 10.07.2009. a määrusega jäeti U.I tingimisi enne tähtaega vangistusest KarS § 76 lg 2 p 2 alusel vabastamata. Tartu Ringkonnakohus jättis 14.08.2009. a Tartu Maakohtu 10.07.2009. a määruse muutmata.

U.I on varasemalt kriminaalkorras karistatud neljal korral.

Tartu Vangla leiab, et U.I ennetähtaegne vabastamine on otstarbekas. Süüdimõistetu puhul uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul

on 27% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 38%. Seksuaalkuriteo toimepanemise tõenäosus viie aasta jooksul on 63%.

Kriminaalhooldaja ei nõustu U.I ennetähtaegse vabastamisega, kuna isik on varasemalt katseajal uusi kuritegusid toime pannud ja kontrollnõudeid rikkunud, mille tõttu uue kuriteo toimepanemise risk on suur, tal puudub vabanemisel ka töökoht.

Kohtumenetluse poolte seisukohad

U.I seletas, et esimese asjana vabaduses soovib ta minna operatsioonile koljuvigastuse tõttu, taotleda invaliidsust ja minna õppima. Ta kinnitab, et on muutunud, ei sõltu enam kõrvalistest mõjudest ja ei pane uusi kuritegusid toime.

Prokurör nõustub U.I karistuse kandmiselt ennetähtaegse vabastamisega ja palub talle määrata kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustused.

3

Kohtuniku seisukoht U.I kannab karistust esimese ja teise astme kuriteo toimepanemise eest alates

26.01.2006. Tartu Maakohtu 10.07.2009. a määrusega, mis jõustus 14.08.2009. a, jäeti U.I tingimisi enne tähtaega vangistusest KarS § 76 lg 2 p 2 alusel vabastamata.

Vastavalt vangistusseaduse §-le 76 lg 3 kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata

jätmisel karistusseadustiku § 76 lõike 1 punkti 2 või lõike 2 punkti 2 alusel edastab vanglateenistus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud materjalid uuesti kohtule ühe aasta möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest, kui kohus ei

ole sätestanud oma määruses materjalide uuesti esitamiseks pikemat või lühemat tähtaega. Käesolevaks ajaks on kohtumäärus jõustumisest möödas enam kui aasta ja seega on olemas formaalne alus U.I tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.

Vastavalt KarS §-le 76 lg 3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise

otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid

tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

U.I on käesolevaks ajaks ära kandnud enamuse talle mõistetud pikaajalisest vangistusest. Pärast viimast ennetähtaegse vabastamise materjalide läbivaatamist on tema

käitumine oluliselt paranenud - ta ei ole viimase aasta jooksul toime pannud ühtegi distsiplinaarrikkumist. See näitab, et ta on motiveeritud oma käitumist muutma ning soovib elada õiguskuulekalt. Vabaduses on tal selleks tingimused olemas, tal on elukoht ja toetavad

sugulased. Samas aitab ka kriminaalhooldaja toetus pärast pikaajalist vangistuse kandmist kohaneda eluga vabaduses.

U.I distsiplineerimiseks ning uute kuritegude toimepanemise riski maandamiseks tuleb talle määrata kohustused mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning

osaleda kriminaalhooldaja poolt pakutavates sotsiaalprogrammides, kuna viimase raske kuriteo on ta toime pannud alkoholijoobes, ta on tarvitanud ka narkootikume. Töötuna aega

veetes on uute kuritegude toimepanemise risk suurem ning süüdimõistetul tuleb teha

pingutusi, et endale tööd leida. Iseseisva majandusliku toimetulekuvõime omandamiseks tuleb U.I KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustada asuma tööle hiljemalt ühe kuu pärast vabanemist. Juhul kui töö leidmine selle aja jooksul osutub võimatuks, tuleb võtta end töötuna arvele.

U.I ärakandmata karistuse osa on lühem kui üks aasta. Seega tuleb vastavalt KarS §-le 76 lg 4 katseaja pikkuseks määrata üks aasta.

Ingeri Tamm Kohtunik