4-21-2698/19 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-21-2698

1 (7)

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

14. september

2021. a, Pärnu kohtumaja Väärteoasja number 4-21-2698 (2670,21,002548) Kohtunik Anu Tammeniit Kohtuistungi sekretär Kristi Haab Väärteoasi K.Z kaebus Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna patrullitalituse patrulligrupi II 15.06.2021 otsusele väärteoasjas nr 2670,21,002548 Kaebuse esitaja K.Z (ik: XXX elukoht: xxx tel xxx ; ; ; töökoht: xxx) Kaitsja

kokkuleppel Hannes Toodu (e-post: hannes@reinmaa.ee) Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveamet Lääne prefektuur Pärnu politseijaoskond patrullitalitus patrulligrupp

II

(registrikood: 70008747; aadress: Pikk tn 18, Pärnu linn, Pärnu maakond) Kohtuvälise menetleja esindaja

Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja Aime Kask RESOLUTSIOON Juhindudes LS § 223 lg 1; VTMS § 2, § 132 p 1, § 133

-

135 kohus otsustas:

1. K.Z kaebus rahuldamata ja Politseija Piirivalveameti Jätta Lääne

prefektuuri Pärnu politseijaoskonna patrullitalituse patrulligrupi II 15.06.2021 otsus 2670,21,002548 muutmata. väärteoasjas nr

2. Rahatrahv 40 eurot

tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le EE891010220034796011 SEB

Pangas, a/a- -le le EE932200221023778606 Swedbank pangas või a/a

4-21-2698

2 (7)

EE701700017001577198 Luminor pangas, . viitenumber 10220162798606 Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse. Kui süüdlane ei tasu nõuet täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadab kohtuväline menetleja vastavalt VTMS § 204 lg le 3 kümne päeva jooksul alates kohtulahendi -

jõustumisest kohtutäiturile lahendi koopia ning järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega.

3. Menetluskulud summas 2028

eurot jätta K.Z kanda.

4. kaebuse esitajale, tema kaitsjale Kohtuotsuse lõpposa saata ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord Käesolevale otsusele on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. VTMS § 156 lg 1 sätestab, et kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VTMS § 155 lg-st 2 tulenevalt tuleb kaebajal kassatsiooni esitamiseks kasutada advokaadi abi.

Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates 06.10.2021.a.

Asjaolud ja menetluskäik 15.06.2021. a koostas Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna patrullitalituse II patrulligrupp kiirmenetluse otsuse selle kohta, et K.Z 23.05.2021 kella 18.20 ajal

x tn 5, , Pärnu maakonnas Pärnu linnas Pärnu linnas olles mootorsõiduki juht sooritas vasakpööret ja pööras ette temast möödasõidul olnud sõiduautole, põhjustades varalise kahjuga liiklusõnnetuse iiklusseaduse (edaspidi LS) § . Oma teoga rikkus menetlusalune isik l

17 lg 3 p 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline o v LS § 223 lg 1 n kvalifitseerita

järgi.

15.06.2021. a otsusega nr 10220162798606 määrati kohtuvälise menetleja poolt eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest karistuseks LS § 223 lg 1 K.Z-ile alusel rahatrahv 10 trahviühikut, s.o 40 eurot.

Kaebuse sisu

30.06.2021. a esitas K.Z kaitsja Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud otsuse . Kaitsja on seisukohal, et m le enetlusalusest isikust ei olnud teise sõiduki juht alustanud möödasõitu kui menetlusalune isik alustas manöövrit, mistõttu ei olnud menetlusalune isik kohustatud teed andma. Kaebuse esitaja taotleb tühistada kohtuvälise menetleja 15.06.2021 otsus ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 alusel.

Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele

Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna üleminspektor Aime

Kask oma kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja K.Z kaebus rahuldamata. K.Z Kohtuväline menetleja leiab, et

asus vasakpööret sooritama, kui teine sõiduk oli asunud tema sõidukist möödasõidule.

Mootorsõiduki juht on kohustatud veenduma manöövri sooritamisel, et teeb seda ohutult. Fototabeli fotodelt nähtub, et mootorsõidukid olid õnnetuse toimumise hetkel peaaegu kõrvuti.

4-21-2698

3 (7) Mootorsõidukite kokkupuutepunkt ehk vigastused on sõidukite esiosas. Samuti ei nähtu K.Z antud tunnistusest, et vasakpööret sooritama asudes oleks ta vaadanud peeglisse veendumaks sooritatava manöövri ohutuses. Trahv on määratud alla keskmise karistusmäära

.

Kohtuväline menetleja asub seisukohale, et antud tegu on tõendamist leidnud ja karistus määratud vastavalt teo raskusele.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil jäid kaebuse esitaja ja kaitsja oma kaebuse juurde. Kohtuvaidlustes kaitsja leidis, et kui K.Z näitas vasakut suunatuld ja alustas vasakpööret, siis sellel hetkel ei olnud Jaguari

juht möödasõitu alustanud. Alles siis kui K.Z oli oma manöövriga poole peal, sõitis temale külje pealt sisse ei ole K.Z liiklusseaduses sätestatud normide

X1. Seega

vastu eksinud

, mistõttu tuleb väärteootsus tühistada ja menetlus lõpetada. Kohtuväline menetleja leidis, et väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik jätta rahuldamata ning kaebus tuleb .

Pärnu Maakohtu seisukoht

Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära menetlusosaliste seletused, leiab, et kaebus rahuldamisele ei kuulu.

LS § 223 lg 1 kohaselt on karistatav mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Kuivõrd kiirmenetluse otsuse kohaselt heidetakse K.Z-ile ette teisele isikule varalise kahju tekitamist mitte tervisekahjustuse tekitamist, on K.Z täitnud LS § 223 lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu, kui leiab tuvastamist, et ta tekitas teisele isikule varalise kahju.

Kaebuse esitaja K.Z x -t, pani vasakule suuna sisse, ütluste kohaselt sõitis ta mööda tn

vaatas tahavaatepeeglisse, möödasõitu ei näinud, suunatuld ei näinud, teist autot kõrval ei näinud ja kui ta hakkas manöövrit sooritama, sõitis auto külje pealt sisse. Kiirus oli temal sel hetkel väike. Oli keeranud 30 kraadi vasakule.

LS § 33 lg 2 p 8 kohaselt on juht kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajai Kaebuse esitaja enda ütluste kohaselt vaatas ta enne manöövri d.

sooritamist tahavaatepeeglisse. Kohus leiab, et üksnes tahavaatepeeglisse vaadates ei olnud

K.Z piisavalt tähelepanelik ning ta oleks pidanud manöövri ohutuses veenduma ka küljepeeglisse vaadates. Üksnes tahavaatepeeglisse vaadates võib taga liikuv auto, eriti olukorras kus tagumine auto on alustanud möödasõitu, jääda n.ö „pimedasse nurga“ ning seetõttu jääda märkamata. Seega ei ole välistatud, et sõiduauto Jaguar oli möödasõidul.

Tunnistaja

X2 ütlustest nähtub, et liiklusõnnetuse hetkel istus tema sõiduautos Toyota juhi taga ning kui juht sooritas vasakpööret, sõitis teine auto neile sisse. Rohkem asjassepuutuvaid ütlusi kohus ei tuvastanud.

Seega tõendavad X2 ütlused üksnes liiklusõnnetuse toimumist.

Tunnistaja

X3 ütlustest nähtub, et ta istus õnnetuse toimimise ajal Toyota kõrvalistmel.

Tunnistaja ütluste kohaselt näitas K.Z suunatuld, kui ta tänaval parklasse pööras. x Tunnistaja andis ka ütlusi selle kohta, et ta pani tähele, et K.Z vaatas ka peeglisse enne vasakpöörde sooritamist. Kohus leiab, et kõrvalistuja ei saa näha seda, kuhu juht vaatab ehk seda kas juht vaatab peeglisse või lihtsalt aknast välja, ta saab seda vaid oletada ning selliseid ütlusi (oletusi) ei saa tõendina kasutada.

4-21-2698

4 (7)

Tunnistaja X4 ütlustest nähtub, et õnnetuse hetkel viibis ta 100 m eemal x poe juures haljasalal. Tunnistaja nägi, et Toyota suunatuli vilkus, kuid ei mäleta, kas ka Jaguaril oli sees suunatuli.

Tunnistaja X5 ütlustest nähtub, et ta nägi x tn 5 maja hoovis olles, kuidas venna autole, mis tegi vasakpööret parklasse, sõitis külje pealt sisse teine auto. Tunnistaja nägi, et Toyotal põles suunatuli, kuid seda kas Jaguril suunatuli põles, ta ei näinud. Algul sõitis Jaguar oma suunas ja siis keeras. Kohus leiab, et tunnistaja

X5 poolt nähtu ei välista kohtueelses menetluses tuvastatut, kuivõrd tunnistaja oli 7 8 m eemal oma aias ja mängis oma 1,5 a la - psega, keda ta

enda sõnade kohaselt pidi kogu aeg jälgima ja keda ei saanud silmist lasta. Lisaks selgitas tunnistaja, et ta oli maja ja garaaži vahel, tema majal on aed ees ning ta oli aiast 2-3 m kaugusel. Seega ei pea kohus eluliselt usutavaks seda, et tunnistaja suutis kogu sündmust täielikult ja õigesti näha. Eeltoodud põhjustel kohus leiab tunnistaja ütlustega ei ole välistatud, et , et

sõiduautol Jaguari oli suunatuli sisse lülitatud ning ta alustas möödasõitu enne seda, kui sõiduautol Toyota oli suunatuli sisse lülitatud ja alustas vasakpööret

.

Tõepoolest on tunnistajad ning ka kaebuse esitaja andnud ütlusi, et vasakpööret X3 X4 X5 , ja

tehes lülitas K.Z sisse suunatule. Kogutud tõendite põhjal ei ole võimalik üheselt

aga

tõendada millisel hetkel lülitas. K.Z suunatule sisse Kohus leiab, et suunatule

sisselülitamine ei anna iseenesest automaatselt õigust manöövri sooritamiseks, vaid enne manöövri alustamist peab juht veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid. Lisaks peab LS § 39 lg 1 kohaselt juht andma suunamärguande vastavalt liiklusolukorrale õigel ajal, kuid mitte hiljem kui kolm sekundit enne sõidu, manöövri või sõiduki peatamise alustamist. Kohus leiab, et eelviidatud tunnistajate ja kaebuse esitaja ütlused ei tõenda seda, kas K.Z täitis ka LS § 39 lg 1 sätestatud nõuet või lülitas suunatule sisse vahetult enne manöövri sooritamist ja ajal kui tagumine auto oli juba möödasõidul. Kohus leiab, et teiste kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et K.Z vasakpööret sooritades pööras ette temas

t möödasõidul olnud sõiduautole.

Tunnistaja X1 ütlustest nähtub, et ta alustas sõitu x poe juurest x tn-l, kui tema ees paremal pool tee ääres sõitis sõiduauto Toyota. Kuna Toyota sõitis väga aeglaselt, otsustas ta sellest autost mööda sõita oli möödasõitu tehes jõudnud Toyotale peaaegu kõrvale, hakkas Toyota

. Kui ta

talle ette keerama ning õnnetuse vältimiseks keeras tunnistaja ka ise eest ära. Tunnistaja selgitas, et kui Toyota juht oleks talle suunatulega märku andnud, siis ta ei oleks möödasõitu t oleks teiselt poolt teinud. Antud juhul ta ei saanud seda ka teiselt poolt teha, kuna einud või

Toyota sõitis niivõrd tee ääres. Tunnistaja oli täiesti kindel, et suunatuld Toyota juht ei näidanud. al ei olnud ka peale õnnetuse toimumist suunatuld sees. T Tunnistaja liikumiskiirus ei olnud suur, mida kinnitab tema hinnangul ka see, et ta jõudis enne õnnetust veel reageerida ja pidurdada. x Tema kiirus võis olla 30 km/h. Sõidu alustamise kohast ( poe juurest) õnnetuse toimumiskohani on 200 meetrit.

Kohus leiab, et

X1 ütlustega on tõendatud, et kui ta alustas möödasõitu, ei olnud sõiduautol

Toyota veel suunatuld sisse lülitanud ning vasakpööret hakkas ta sooritama hetkel, kui X1 sõiduauto oli jõudnud peaaegu Toyota kõrvale. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistaja X1 ütluste usaldusväärsuses. Tunnistaja ütlused on järjepidevad ega sisalda vasturääkivusi olnud kohtueelsel uurimisel antud ütlustega ning on eluliselt usutavad.

Tunnistaja X4 ütlustest nähtub, et õnnetuse hetkel viibis ta 100 m eemal x poe juures haljasalal.

Tunnistaja ütluste kohaselt sõitis sõiduauto Jaguar suure kiirendusega tema sõprade autole (Toyota) otsa. Kiirendas 60-70 m. Kui Jaguar poe juurest kiirendama hakkas, oli Toyota juba

4-21-2698

5 (7) pööret alustanud. Jaguar algul sõitis oma suunas ja siis sõitis mööda. Kohus ei pea tunnistaja eelnevalt refereeritud ütlusi eluliselt usutavaks. Kohus leiab, et juhul kui Toyota oli enne seda, kui Jaguar alustas poe juurest sõitmist, alustanud vasakpööret, oleks ta jõudnud pöörde lõpetada või oleks sõiduauto Jaguar äärmisel juhul sõitnud otsa Toyota tahaotsa ütlused . Tunnistaja

X1

ja sündmuskoha vaatlusprotokoll tõendavad aga seda, et K.Z alustas vasakpööret vahetult enne seda kui sõiduauto Jaguar oli jõudnud peaaegu tema kõrvale ehk oli möödasõidul ning Jaguari kiirus ei olnud suur. Seega jä sellekohased ütlused kui tab kohus tunnistaja

X4 ebausaldusväärsed tõendikogumist kõrvale.

Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et , sellele lisatud fototabelist ja skeemist 23.05.2021 kella 18.20 ajal toimus x tn 5 Pärnu maakonnas Pärnu linnas liiklusõnnetus, milles osalesid sõiduauto Toyota Avensis (reg.märk xxx), mida juhtis K.Z ja sõiduauto Jaguar S-Type

(reg.märk . Liiklusõnnetuse käigus tekitati sõidukile xxx), mida juhtis X1 Toyota Avensis

järgnevad kahjustused: mõlgid õidukile Jaguar S vasakpoolsele esiporitiivale ja esiuksele. S - Type tekitati järgnevad kahjustused: parem esitiib ja esipamperi parem nurk on deformeerunud.

Tunnistaja Erkki Vainulti, kes on avariipolitseinik, ütlustest nähtub, et tema hinnangul näitavad sõidukitel olevad vigastused, et autode kiirused olid küllaltki väikesed ehk alla linnakiiruse (alla

50 km/h) ja ka sellel, kes pihta sõitis. Seda, et just K.Z keeras ette ja teine auto polnud süüdi näitavad mh autode asendid ja , mis nähtub fototabelist, autode vigastused. Auto asend

näitab sõiduk hakkas vasakpööret sooritama temast möödasõitev auto oli seda, et

hetkel, mil

küllaltki lähedal vastassuunas, mistõttu ta keeras talle pihta. Autod pidid sel hetkel olema suht . eliselt lähestikku Tunnistaja ütluste kohaselt autode asukoht näitab seda, et tagumine auto oli möödasõidul. tagant liikuv auto oleks möödasõitu alustanud siis, kui sõitev auto Kui ees oli juba pööret alustanud, vigastused kokkupõrke hetkel olnud siis oleks id pigem auto tagaosas. Praegusel juhul auto keeras ette sellele autole, kes oli kõrval.

Kohus nõustub Erkki Vainulti järeldustega ning leiab samuti, et sõidukite sõidukite asukoht,

vigastuste asukoht ja laad, näitavad seda, et sõidukite kiirused ei olnud suured, Toyota juht ehk K.Z alustas vasakpööret hetkel, kui sõiduauto Jaguar oli jõudnud tema juhitud auto kõrvale ehk Jaguar oli vasakpöörde sooritamise hetkel möödasõidul.

Kohus leiab, et juhul kui

sõiduauto Jaguar oleks alustanud möödasõitu hetkel kui Toyota tegi vasakpööret, oleks kokkupõrge toimunud ja vigastused olnud Toyota tagaosas.

LS § 17 lg 5 p 3 kohaselt peab mitterööbassõiduki juht andma teed vasakule või tagasi pöörates vastutulevale liiklejale ja temast möödasõidul olevale juhile, kui liikluskorraldusvahendid ei määra teisiti. Kohus LS § sätestatud nõuet leiab, et K.Z on rikkunud -s 17 lg-s 5 p-s 3 ehk ei an sooritades temas juhile. dnud teed vasakpööret t möödasõidul olnud

Eeltoodud alusel on tõendamist leidnud, et 23.05.2021 kella 18.20 ajal Pärnu K.Z maakonnas Pärnu linnas Pärnu linnas tn 5, olles mootorsõiduki juht, sooritas vasakpööret ja x

pööras ette temast möödasõidul olnud sõiduautole, põhjustades varalise kahjuga liiklusõnnetuse. Liiklusõnnetusega tekitati vigastused Toyota Avensis´ele ja ´le

Jaguar S-Type , seega said varalist kahju nende omanikud. Seega on tuvastatud K.Z tegevuses LS § 223 lg 1

sätestatud süüteo objektiivsete tunnuste esinemine.

Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus.

Sealjuures on väärteo toimepanemise vormidest kõige kergem hooletus ning kõige raskem

4-21-2698

6 (7)

kavatsetus. Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et K.Z pani LS § 223 lg-s 1 sätestatud väärteo toime kergemeelsusest KarS § 18 lg 2 mõttes. Nimetatud sätte kohaselt paneb isik teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Kiirmenetluse otsuse kohaselt heidetakse K.Z-ile

17 lg 3 p 3 rikkumist. Siinkohal ette LS § nõude

märgib kohus esmalt, et kohtuväline menetleja ikutud õigusnormiks märkinud on otsuses r

ekslikult LS § 17 lg 3 p 3, õige õigusnorm on LS §

17 lg 5 p 3. Kohus leiab, et sellega ei ole rikutud K.Z õigusi ja see halvenda tema olukorda, kuivõrd väärteo kirjelduses heidetakse talle ette LS § 17 lg 5 p 3 nõude rikkumist. Kohus leiab, et K.Z vasakpööret sooritades pidi võimalikuks pidama, et kui ta ei veendu piisavalt manöövri ohutuses, siis ta võib möödasõidul olevale juhile ette pöörata ning selle tulemusena võib tekkida liiklusõnnetuse tõttu varalist kahju nii tema juhitud autole kui ka teistele liikluses osalejatele. Tähelepanematuse tõttu piisavalt manöövri lubatavuses ning lootis ei veendunud K.Z , et temast ei ole

keegi alustanud möödasõitu ning seetõttu ei teki ohtu ning see oht ei realiseeru. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et K.Z pani LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime kergemeelsusest.

Seega on K.Z -s 1

täitnud KarS § 223 lg sätestatud väärteo koosseisu.

Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus tegi kindlaks, et K.Z-ile omistatud süütegu vastab süüteokoosseisule ning tegemist on õigusvastase teoga.

Kuivõrd menetlusalune isik on väärteo toime pannud, siis ei esine väärteoasjas VTMS §

-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Ka pole tuvastatud asjaolusid, mis tooksid kaasa võimaluse menetluse lõpetamiseks VTMS § 30 kohaselt.

LS § 223 lg 1 näeb põhikaristusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuueks kuuks. Kohtuväline menetleja on K.Z-ile karistus lg 1 alusel rahatrahvi eks määranud LS § 223

10 trahviühikut, s.o 40 eurot, milline karistus on sanktsiooni miinimum

määra lähedane.

KarS 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

LS § lg 1 sätestab põhikaristuse sanktsioonina kõige kergema karistusliigina rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, sellest raskema karistusliigina sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 6 kuuks ning kõige raskema karistusliigina aresti. Kohtuväline menetleja on K.Z-ile karistust määrates lähtunud kõige kergemast karistusliigist ning määranud isikule karistuse peaaegu sanktsiooni alam s. määra

K.Z süü suurust mõjutab esmalt väärteo toimepanemise subjektiivne külg. Arvestades, et väärtegu saab toime panna tahtlikult ja ettevaatamatusest ning K.Z pani antud väärteo toime ettevaatamatusest, on tegemist asjaoluga, mis viitab isiku väiksele süüle.

Teine asjaolu, mis mõjutab süü suurust, on tekitatud varalise kahju suurus. Väärteoasja K.Z

materjalidest nähtub, et sõidukitele tekitatud vigastused ei ole väga suured, vaid pigem keskmised. K.Z ei ole varem kriminaal- Karistust ega väärteokorras karistatud. raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

Arvestades eeltoodut va K.Z-ile stab kohtuvälise menetleja poolt mõistetud 10

4-21-2698

7 (7) trahviühiku ehk 4 miinimummääras

0 euro suurune rahatrahv, milline karistus on sanktsiooni , K.Z - süü suurusele ning üld ja eripreventiivsetele eesmärkidele. Seega puudub kohtul alus karistuse muutmiseks.

Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et süüline käitumine LS § nõuete K.Z

17 lg 5 p 3

rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 223 lg 1 järgi. Samuti vastab K.Z-ile

K.Z kaebuse määratud karistus tema süü suurusele. Seega jätab kohus rahuldamata ja Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna patrullitalituse patrulligrupi II 15.06.2021 otsuse väärteoasjas nr 2670,21,002548 muutmata.

Menetluskulud Kaitsja on esitanud kohtule menetluskulude taotluse. Taotluses palutakse Eesti välja mõista Vabariigilt menetlusaluse isiku K.Z kasuks 2028 eurot sealhulgas käibemaks, valitud kaitsjale makstud tasu katteks. VTMS § 23 kohaselt hüvitatakse väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi või kohaliku -

eelarve vahenditest. Kuivõrd kohus ei lõpeta asjas väärteomenetlust normis toodud alustel, tuleb kaebaja taotlus õigusabikulude hüvitamiseks jätta rahuldamata. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud summas 2028 eurot K.Z kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Tammeniit Kohtunik