4-21-2746/25 · 4-21-2746/25 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1

4-21-2746

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. oktoober 2021, Tallinn Väärteoasja number 4-21-2746 (2302,20,016172) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungisekretär Eda Loor Tõlk Natalija Mehh Väärteoasi

L 201 lg 2 ja Narkootiliste ja iiklusseaduse §

psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 lg 1 od ettenähtud väärte Menetlusalune isik

Z.N ; ik: XXX asukoht: Tallinna ; vangla, elukoht vabaduses: xxx Kaitsja Advokaat

Argo Küünemäe Kohtuvälise menetleja esindaja

Mehis Kasonen, Põhja prefektuuri liiklusjärelevalve- keskuse liiklusmenetlustalituse kohtuesindusgrupp RESOLUTSIOON

1. Z.N tunnistada LS 2

süüdi § 201 lg ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõista ) päeva. temale karistuseks arest 8 (kaheksa

2. Z.N

süüdi tunnistada NPALS § 15 1 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõista temale karistuseks arest päeva 7 (seitse) .

3. Mõistetud arest 15 (viisteist) päeva tuleb ära kanda Põhja prefektuuri Kinnipidamiskeskuses Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa.

4. Aresti kandmisele tuleb asuda vahetult peale Harju Maakohtu 16.02.2021. a kohtuotsusega

kriminaalasjas nr 1-20-8149 mõistetud vangistuse ära kandmist või karistuse kandmiselt

ennetähtaegset vabastamist, olenevalt kumb asjaolu saabub enne. KarS § 82 lg 1 p 3 kohaselt otsust ei asuta täitma kui väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest on möödunud

üks aasta.

5. Z.N-ilt

välja mõista VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 173 lg 1, 2; § 175 lg 1 p 3,

4 ja § 180 lg 1 alusel joobe tuvastamisega tekkinud kulu, s.o SAs Wismari uriiniproovi võtmise ja terviseseisundi kirjeldamisega tekkinud kulu 96 ( ) eurot üheksakümmend kuus ja

riiklikul ekspertiisiasutusel narkootilise või psühhotroopse aine sisalduse uuringute

tegemisel tekkinud kulu 71 ( ) eurot, seitsekümmend s.o kokku 167 (sada kuuskümmend seitse) eurot ning määratud kaitsjale makstud tasu 168 (sada kuuskümmend kaheksa) eurot,

s.o kokku menetluskulu 335 (kolmsada kolmkümmend viis) eurot, mis tuleb 30 päeva

jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda kohtuotsuse lisana vormistatavas makseinfos

märgitud Maksu ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja -

2

selgit -21- use: „Z.N, 4 2746, menetluskulu“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Z.N-ile tema elukoha või viibimiskoha aadressile tavapostiga. Ülejäänud menetluskulu, s.o eksperdi poolt hinnangu andmise kulu 52 (viiskümmend kaks) eurot jätta riigi kanda.

6. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

7. kaub , mis asub Asitõend: CD plaat anduskeskuse välise turvakaamera videosalvestisega väärteotoimiku , jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel väärteotoimikusse. s

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on

tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o § 199 lg 3 sätete kohaselt alates 06.10.2021. VTMS kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest.

Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

17.06.2021 k nr 2302,20,016172 oostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 05.08.2020 kell 10:24 peeti Tuulemaa 20, Tuulemaa ja Kari tn vahel, Tallinnas Stroomi keskuse juures kinni Z.N. Juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ning juht oli eelnevalt tarvitanud narkootilist/psühhotroopset ainet (amfetamiin,

tetrahüdrokannabinool). Aine sisaldus uuriinis tuvastatud EKEI akt nr 1196T. Eeltoodud tegevusega r , 3

e ikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 ja NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeld ning pani toime LS § 201 lg 2 ja NPALS § 15

1 lg 1 d. ettenähtud väärteo

Menetlusalune isik selgitas 07.09.2021 kohtuistungil, et väärteoprotokollis esitatud süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemist, kuid sõiduki juhtimist ei tunnistanud. Kohus lükkas kohtuliku arutamise edasi 06.10.2021, kuivõrd menetlusalune isik soovis kaitsja määramist ja kohus kutsus kohtusse ka tunnistaja, kes vahetult menetlusaluse isikuga kokku puutus. 06.10.2021 kohtuistungil tunnistas menetlusalune isik ka

LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemist, andes kohtuvälise menetleja esitatud küsimustele asjassepuutuvaid vastuseid.

Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et Z.N-i süüline käitumine LS § 201 lg 2 ja NPALS § 151 lg 1 järgi on aset leidnud. Menetlusalune isik on varem karistatud NPALS § 151 lg 1 järgi arestiga, samuti peab ta olema teadlik juhtimisõiguse puudumisest. Menetlusalune isik ei ole aru saanud, et rooli ei või asuda kui ei ole läbitud vastavaid eksameid, olles tarvitanud ka narkootilisi aineid. Ta ei saa sel juhul aru oma terviseseisundist ning selline juht on ohtlik endale, temaga autos olevale isikule ja tänaval liiklevatele inimestele. Riigil tuleb anda tugev signaal, et sellist käitumist ei tolereerita. Taotleb menetlusaluse isiku karistamist LS § 201 lg 2 järgi arestiga 16 päeva ja NPALS § 151 lg 1 järgi arestiga 10 päeva. Samuti välja mõista uuringute kulu 167 eurot. Eksperdiarvamuse eest makstud tasu 52 eurot jätta riigi kanda kuna joovet ei tuvastatud.

Kaitsja . asus seisukohale, et vaidlust ei ole, et menetlusalune isik on käitunud õigusvastaselt

Olukorras, kus isik on tarvitanud narkootilisi aineid on ainus seletus see, et isik võis meeltesegaduses rooli minna, olles lubadeta. Menetlusalune isik on aru saanud, et see on ohtlik. Isiku karistusandmetest ei nähtu, et ta oleks varem juhtimisõiguseta rooli asunud, seega ei ole alust arvata, et ta võiks teha seda uuesti. Taotleb leebema karistuse kohaldamist, kohtuvälise menetleja taotletud karistus on liiga range. Taotletud karistust võiks vähendada poole võrra, s.o 7 päeva ja teise väärteo eest 5 päeva, kokku 12 päeva, mis peaks olema piisav karistus.

3

Kohus, materjale, kontrollinud väärteoasja kuulanud ära menetlusaluse isiku süü tunnistamise

ja selgitused, vaadanud videosalvestist, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärte toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus. gude

Menetlusalune isik väitis küll esimesel kohtuistungil, et ta sõidukit ei juhtinud ja oli sõidukis kaasreisijana, kuid kaubanduskeskuse videosalvestisest nähtub üheselt, et menetlusalune isik väljus sõidukist

juhi kohalt ning ta oli sõidukis üksinda. Sõidukist tehtud fotodelt on näha, et sõidukis on

istmetel erinevad asjad ja kaasreisija ei olekski sõidukisse mahtunud. Teisel kohtuistungil menetlusalune isik muutis oma seisukohta ning tunnistas mõlema süüteo toimepanemist.

LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria

või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, samuti kes on kõrvaldatud sõiduki

juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse § meti liiklusregistri väljavõttest -le 91. Maanteea nähtuvalt Z.N kehtivaid juhilubasid ei ole. Lisaks sellele oli ta isikuks, keda on varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, kuivõrd teda kõrvaldati mootorsõiduki juhtimiselt ka 04.10.2018 , s.t ta oli põhjusel, et tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus

LS § 90 lg 1 p 3 märgitud isikuks. Seega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 ja 3

keeldusid, juhtides 05.08.2020 vastava kategooria mootorsõidukit mootorsõiduki juhtimisõigust omamata, samuti isikuna, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt LS §- le 91.

Mootorsõiduki juhtimine Z.N-i poolt on tõendatud nii menetlusaluse isiku süü tunnistamise kui ka kohtuistungil vaadatud Stroomi keskuse turvakaamera videosalvestisega, millest on näha, et 05.08.2020 kell 10:17 väljub sõiduki roolist Z.N, peale seda, kui on Stroomi keskuse Kari tn poolse sissepääsu juurde parkinud sõiduki reg/märk xxx xxx, parkides sõiduki valesti.

Menetlusalune isik oli teadlik nii , kui ka sellest, et tal puudub mootorsõiduki juhtimise õigus sellest, et teda on juba varasemalt poolest mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, kuid sellegi asus ta mootorsõidukit juhtima. Seega on tegu toime pandud kavatsetult, kuivõrd menetlusalune isik seadis süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise endale eesmärgiks teadmises, et see ka saabub.

Eeltooduga on tõendamist leidnud, et rikkus LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 menetlusalune isik

keeldusid ja pani sellega . toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo, s o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt ja isikuna, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.

NPALS § 3 lg 1 kohaselt on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja

arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega

seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.

Kasutatud indikaatorvahendiga DrugControl Urine Cup Secure 1 saadi positiivne näit tetrahüdrokannabinoolile ja amfetamiinile. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvalt

on menetlusaluse isiku seisund tuvastatud Korrakaitseseaduse § 41 lg 1, 5, 6, 7 sätestatud korras. 05.08.2020 on Joobeseisundi tuvastamise toimingute tegemise saatekirjast nähtub, et menetlusaluselt isikult tervishoiuteenuse osutaja juures kell 11:40 võetud uriiniproov. Tehtud

uuringu 1196T tulemusena on menetlusaluse isiku uriinist leitud ainete amfetamiin ja

tetrahüdrokannabinool metaboliit e sisaldus. Menetlusalune isik on ka ise tunnistanud id narkootilise aine kanep tarvitamist 05.08.2020. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kantud andmed ja selle pöördel kirjeldatud joobeseisundile viitavad tunnused viitavad üheselt sellele,

et menetlusalune isik on tarvitanud indikaatorvahendi kasutamise protokollis märgitud narkootilist või psühhotroopset ainet ning menetlusalune isik on tulemusega nõustunud

.

T (kanep) ja amfetamiin ku etrahüdrokannabinool uluvad NPALS § 31

lg 1 alusel koostatud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 I nimekirja. Väärteoasja materjalidest ei nähtu

4

arsti ettekirjutust eelmärgitud ainete, s.o tetrahüdrokannabinooli ja amfetamiini kasutamiseks. Vastavalt NPALS § 3 lg 1 sätetele on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine, s.h tarvitamine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste või

psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Väärteoasja materjalidest

ei ilmne asjaolusid, mis viitaks menetlusaluse isiku poolt narkootiliste ainete, s.o

tetrahüdrokannabinooli amfetamiini tarvitamisele eelmärgitud lubatavusklausl

ja i alusel.

Sellest tulenevalt on menetlusalune isik narkootilist või psühhotroopset ainet tarvitades rikkunud NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu.

Arvestades süüteo asjaolusid ja menetlusaluse isiku süüd tunnistavaid ütlusi, samuti

menetlusaluse isiku karistusandmeid, millede kohaselt on menetlusalust isikut samalaadse väärteo toimepanemise eest 2020. aastal arestiga ühel korral karistatud, leiab kohus, et süütegu on toime pandud teadlikult ja tahtlikult, seega kavatsetult, kuivõrd isik seadis süüteokoosseisule

vastava asjaolu teostamise endale eesmärgiks, olles teadlik sellest, et see saabub, kui olles teadlik sellise käitumise keelatusest ja karistatavusest.

Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on tuvastamist leidnud, et Z.N oli tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid aineid arsti ettekirjutuseta ja selliste ainete käitlemine, s.h tarvitamine on NPALS § 3 lg 1 kohaselt arsti ettekirjutuseta keelatud, seega pani toime NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo.

Karistuse mõistmine

LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva.

NPALS § 151 rahatrahviga kuni 300 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva.

Käesoleval juhul nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo ja liiklusalase väärteo. Kuivõrd tegemist on eriliigiliste väärtegudega, tuleb NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo ja liiklusalase väärteo eest mõista

eraldi karistused.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise

aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude

olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning

õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone,

mõistetakse karistus.

Kuivõrd NPALS § 151 lg 1 ja

vad ette alternatiivse karistuse liigi, tuleb LS § 201 lg 2 näe tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust, s.o

rahatrahvi. Isiku ankeetandmete kohaselt ta ei tööta ning kannab hetkel karistust Tallinna vanglas Harju Maakohtu otsuse nr 1-20-8149 järgi, millega määrati karistuseks 1 aasta, 8 kuud ja 19 päeva vangistust, millisest karistusest on veel mitmeid kuid. Samuti nähtub karistusregistri

andmetest, et menetlusalusel isikul on 10 kehtivat väärteokaristust, mille eest määratud rahatrahvid on valdavalt jäetud tasumata ning tasutud on vaid määratud rahatrahv, 22.02.2019 seegi alles 26.06.2020. Menetlusalust isikut on karistatud NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest enne käesoleva väärteoasja toimepanemist . Sellest järeldab kohus, arestiga

et isikul puudub tahe või vahendid rahatrahvi tasumiseks ning eelnevad kergemaliigilised karistused ei ole soovitud mõju avaldanud, mõju ei ole avaldanud ka varasemalt kohtu poolt

määratud lühiajaline ja isik jätkab järjekindlalt eriliigiliste väärtegude toimepanemist. arest

Isiku poolt rahatrahvide tasumise võimatust ilmestavad ka toime pandud mitmed varavastased

5

süüteod, nii kuriteod kui väärteo Isik oli sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud d. ka 04.10.2018, kuna

tal puudus juhtimisõigus, siiski jätkas ta sõiduki juhtimist ja selline asjaolu näitab, et

menetlusalune isik teadlikult ignoreerib juhtimisõiguse puudumist ja jätkab järjekindlalt liikluses juhina osalemist. Seega ei pea kohus võimalikuks mõista menetlusalusele isikule uut rahatrahvi, k

una menetlusalusel isikul on puudunud võimalused ja tahe rahalisi kohustus täita ja rahatrahv kui karistus

. S ei täidaks oma eesmärki eetõttu tuleb menetlusaluse isiku suhtes

kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute süütegude toimepanemisest.

Käesolevas väärteoasjas on menetlusaluse isiku süü väärtegude toimepanemisel keskmine.

Menetlusalune isik on avaldanud ka kahetsust, kuid kohus suhtub sellisesse kahetsusse kriitikaga, kuna menetlusalust isikut on ka varasemalt kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt

ilma juhtimisõigust omamata on üheselt teadl ja ta ik nii toime pandud teo keelatusest, võimalikest põhikaristustest kui ka nende tähtaegadest. Samas ei saa kohus jätta seda kahetsust ka tähelepanuta.

Üldpreventsiooni arvestades leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest vähemalt aresti kandmise ajaks, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Seda toetab ka eripreventsiooni saavutamise eesmärk, kuivõrd varasemad karistused ei ole menetlusalust isikut

mõjutanud ning järjest uute süütegude toimepanemine ei saa hakata süüdlase olukorda kergendama.

Seetõttu VTMS § kohus, juhindudes -dest 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik

tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises ja temale tuleb m ikut on ka varem NPALS 15 õista karistusena arest. Kuivõrd menetlusalust is 1 lg 1 väärteo

eest arestiga karistatud, leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleks määrata arest

pikemaajalisem, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute samalaadsete väärtegude

toimepanemisest või välistama samalaadsete väärtegude toimepanemise vähemalt aresti

kandmise ajal, kuivõrd teiseliigiline karistus ei ole seda eesmärki saavutanud. Isikut on üldiselt

karistatud varavastaste ja avaliku võimu teostamise vastaste väärtegude eest, liiklusrikkumise

eest 8. aastal. Kuigi m ühel korral 201 enetlusalune isik juhtis küll teadlikult ja kavatsetult sõidukit omamata juhtimisõigust, leiab kohus, et karistuse saa määrata keskmises määras. ks

Samas ei saa käesolevat väärteoasja arutades jätta tähelepanuta ajalist faktorit. Nimelt on väärtegude toimepanemisest möödunud üle aasta ja seetõttu ei ole mõistetaval karistusel enam

mõjuvat eripreventiivset toimet, kuivõrd karistus ei saabunud vahetult pärast süüteo

toimepanemist. Seega ei oleks pikaajalise arestiga see eesmärk enam täidetav ning kohtu

arvates on sellise ajavahemiku möödudes vähenenud ka avalik menetlushuvi, mis peab

mõjutama ka mõistetava karistuse määra. Seetõttu peab kohus võimalikuks mõista menetlusalusele isikule karistused oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmisi määrasid ning mõistetav karistus tuleb koheselt ära kanda pärast menetlusalusele isikule mõistetud vangistuse kandmiselt vabanemist või pärast tema vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Menetluskulud

Samuti tuleb menetlusaluselt isikult VTMS § 111 p 8 alusel välja mõista menetluskulud. VTMS

§ 38 lg 1 kohaselt jälgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetluskulude

arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Seega tuleb menetluskulude arvestamisel lähtuda KrMS § 173, 175 ja 180 sätestatud korrast. Menetluskuludeks käesolevas väärteoasjas on SA Wismari Haigla uriiniproovi võtmise ja terviseseisundi kirjeldamisega tekkinud kulu, riiklikul ekspertiisiasutusel narkootilise või psühhotroopse aine sisalduse uuringute tegemisel tekkinud kulu eksperdi poolt hinnangu andmise kulu . Puutuvalt ja ning määratud kaitsjale makstud tasu

uriiniproovi võtmist uuringute tegemist, on tegemist kuludega, mis olid vajalikud ja

süüteokoosseisu tuvastamiseks ning need kulud on põhjendatud. Lisaks sellele andis kohtuekspert hinnangu joobe kohta, mis oli vajalik selleks, et tuvastada kas menetlusalune isik

pani toime ka sõiduki juhtimise joobeseisundis. Kuivõrd eksperdi hinnangu kohaselt

6

menetlusalusel isikul joovet ei tuvastatud, ei sisaldanud tema käitumine ka vastava süüteokoosseisu, s.o KarS § 424 lg 1 ettenähtud kuriteo tunnuseid. Seetõttu lähtudes hinnangu andmise eesmärgist leiab kohus, et hinnangu andmisega tekkinud kulu summas 52 eurot tuleb jätta riigi kanda, kuivõrd hinnang ei andnud positiivset tulemust süüteokoosseisu tuvastamise

osas. Lisaks sellele on menetluskuluks määratud kaitsja kulu, mis tekkis seetõttu, et menetlusalune isik taotles kaitsja osavõttu kohtumenetlusest. Kohus määras menetlusalusele isikule kaitsja ning kaitsja tasu suurus on tuvastatav kaitsja esitatud taotlusest. Kohus leiab, et kaitsja määramisest tekkinud kulu oli põhjendatud ja kaitsja osavõtt kohtumenetlusest vajalik.

Menetlusalune isik on täisealine ja töövõimeline isik ja ta ei ole esitanud tõendeid oma

maksejõuetuse kohta. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võib osaliselt menetluskulude tasumisest vabastada isiku, kelle poolt süüteo toimepanemine võib olla juhuslik. Antud juhul on menetlusalune isik isikuks, keda on varasemalt korduvalt karistatud väärtegude ja kuritegude

toimepanemise eest ning isik on teadlik sellest, et menetlemisega kaasnevad süütegude menetluskulud. Seega tegutses isik teadmises, et tema karistamisega kaasnevad tema kanda jäävad menetluskulud. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et väärteomenetluses tekkinud

ja menetlusaluselt isikult välja mõistetavad menetluskulud tuleb jätta menetlusaluse isiku kanda.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/