2-21-9075/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Määruse tegemise aeg ja koht

5. oktoober 2021, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-9075

Tsiviilasi

Swedbank Liising aktsiaselts kaebus kohtutäitur Reet

Rosenthali 24. mai 2021 otsusele täiteasjas nr XXX

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: Swedbank Liising Aktsiaselts; registrikood

10434248; asukoht Liivalaia tn 8, Tallinn, 15039, Harju

maakond.

Avaldaja esindaja: B. J.

e-post XXX

Puudutatud isikud:

kohtutäitur Reet Rosenthal; asukoht Õpetaja 9, Tartu linn,

Tartu

linn,

51003,

Tartu

maakond;

e-post

reet.rosenthal@taitur.just.ee

sissenõudja M. B. , isikukood XXX; elukoht XXX; e-post XXX

võlgnik R. B. ; isikukood XXX; e-post XXX

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Swedbank Liising aktsiaseltsi kaebus osaliselt.

2. Tühistada kohtutäitur Reet Rosenthali 24. mai 2021 otsus täiteasjas nr XXX osas, milles kohtutäitur

Reet Rosenthal jättis Swedbank Liising aktsiaseltsi poolt 29. aprillil 2021 kohtutäiturile esitatud

kaebuse rahuldamata osas, mis puudutab kinnisasjade asukohaga XXX (registriosa nr XXX) ja XXX

(registriosa nr XXX) arestimisaktide tühistamist.

3. Tühistada kohtutäitur Reet Rosenthali 12. aprilli 2021 kinnisasjade arestimise aktid, millega

kohtutäitur Reet Rosenthal arestis kinnisasjad asukohaga XXX (registriosa nr XXX) ja XXX

(registriosa nr XXX).

4. Jätta Swedbank Liising aktsiaselts kaebus kohtutäitur Reet Rosenthali 24. mai 2021 otsuse peale

täiteasjas nr XXX ülejäänud osas rahuldamata.

5. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

6. Toimetada määrus kätte avaldajale ja puudutatud isikutele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu.

Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest

alates.

2(7)

ASJAOLUD

1. Kohtutäitur Reet Rosenthal algatas M. B. i (sissenõudja) 8. märtsi 2021 täitmisavalduse ja Tartu

Ringkonnakohtu 2. novembri 2020 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-17-13978 (jõustunud 8. märtsil 2021)

(edaspidi: täitedokument) alusel täitemenetluse täiteasjas nr XXX. Täiteasjas nr XXX on võlgnik R. B.

.

2. Kohtutäitur Oksana Kutšmei algatas Swedbank Liising AS (avaldaja) 24. märtsi 2021 täitmisavalduse

ja Tartu Ringkonnakohtu 2. novembri 2020 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-17-13978 alusel täitemenetluse

täiteasjas nr XXX. Täiteasjas nr XXX on võlgnikud: M. B. ja R. B. . Täiteasjas nr XXX täidetava nõude

sisu on: lõpetada ühisomand kinnisasjadele aadressil XXX, registriosa nr XXX, ja aadressil XXX,

registriosa nr XXX, ning äriühingu Eritrade Kodukaubad OÜ, registrikood 10567713, osale nende

müügi teel avalikul enampakkumisel.

3. Kohtutäitur Reet Rosenthal edastas 9. aprillil 2021 avaldajale täitemenetluses nr XXX kaks kinnisasja

arestimisakti. Avaldaja sai arestimisaktid kätte 21. aprillil 2021. Kinnisasja arestimisaktis on märgitud,

et täitemenetluse algatamise aluseks on sissenõudja 8. märtsi 2021 täitmisavaldus ja Tartu

Ringkonnakohtu 8. märtsi 2021 kohtuotsus või kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-17-13978. Arestimisaktis

on ilmselt silmas peetud Tartu Ringkonnakohtu 2. novembri 2020 kohtuotsust tsiviilasjas nr 2-17-13978.

4. Avaldaja esitas sellest tulenevalt kohtutäitur Reet Rosenthali tegevuse peale kaebuse ning palus

tühistada kinnisasjade arestimisaktid ja lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr XXX.

5. Kohtutäitur Reet Rosenthal jättis 24. mai 2021 otsusega avaldaja kaebuse täiteasjas nr XXX

rahuldamata. Kohtutäitur parandas 24. mai 2021 otsusega ilmse ebatäpsuse 19. aprilli 2021 kinnisasjade

arestimise aktides täiteasjas nr XXX ning asendas arestimisaktides esimese lõigu teises lauses toodud

kohtulahendi kuupäeva 8. märts 2021 kuupäevaga 2. november 2020. Kohtutäitur luges lause

täpsustatuna sõnastatuks järgmiselt: Täitemenetluse algatamise aluseks on Tartu Ringkonnakohtu

02.11.2020 kohtuotsus või määrus tsiviilasjas nr 2-17-13978 ja sissenõudja M. B. (XXX) 08.03.2021

täitmisavaldus.

6. Avaldaja sai kohtutäitur Reet Rosenthali 24. mai 2021 otsuse täiteasjas nr XXX kätte 25. mail 2021.

Avaldaja kaebus

7. Avaldaja esitas 4. juunil 2021 Tartu Maakohtule kaebuse. Avaldaja palub tühistada kohtutäitur Reet

Rosenthali 24. mai 2021 otsus täiteasjas nr XXX ja kinnisasjade arestimisaktid ning lõpetada

täitemenetlus täiteasjas nr XXX. Avaldaja palub jätta menetluskulud kohtutäitur Reet Rosenthali kanda.

Avaldaja on täitemenetluse seadustiku (TMS) § 5 lg 1 mõttes täiteasjas nr XXX muu isik, kelle õigusi

täitemenetlus puudutab, ehk menetlusosaline. Avaldajal on õigus kohtutäitur Reet Rosenthali tegevuse

peale kaevata. Avaldaja sai täitemenetlusest täiteasjas nr XXX teada, kui kohtutäitur Reet Rosenthal

esitas talle kinnisasjade arestimisaktid. Avaldaja esitas kaebuse kohtutäitur Reet Rosenthali tegevusele

täitemenetluses XXX. Avaldaja vaidlustas nii täitemenetluse algatamise kui ka kinnisasjade

arestimisaktid. Avaldaja kaebus oli tähtaegne.

Avaldaja leiab, et täitemenetluse alustamise tingimused ei olnud täiteasjas nr XXX täidetud. Kohtutäitur

Reet Rosenthal alustas täiteasjas nr XXX täitemenetluse, mille ainus eesmärk on võõrandada kinnisasju,

mille käsutamine on avaldaja kasuks keelatud. Kohtutäitur Reet Rosenthalil ei ole avaldaja nõusolekut

kinnisasjade käsutamiseks. Kuivõrd täiteasjas nr XXX täitemenetluse läbiviimise ainus eesmärk on

kinnisasjade võõrandamine ja kinnisasjade võõrandamine ei saa (TsÜS § 88 lg 1 järgi) kehtivalt toimuda

ilma avaldaja nõusolekuta, ei tohtinud kohtutäitur täiteasjas nr XXX täitemenetlust alustada enne

avaldajalt või Luminor Bank AS-lt kinnisasjade käsutamiseks nõusoleku saamist. Antud juhul kohaldub

analoogia korras TMS § 19 lg 1, mis näeb ette, et kui täitedokumendis sisalduva nõude sissenõutavaks

muutumine sõltub tähtaja möödumisest või tähtpäeva või tingimuse saabumisest, võib täitetoimingutega

alustada pärast selle tähtaja lõppemist või tähtpäeva või tingimuse saabumist.

3(7)

Kinnistusregistriosa XXX III jakku on kantud keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks avaldaja

622/1000 osas kasuks ja AS DnB NORD Liising 378/1000 osas kasuks. Keelumärge kanti

kinnistusraamatusse prokuratuuri 20. novembri 2009 avalduse alusel 23. novembril 2009.

Kinnistusregistriosa XXX III jakku on kantud keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks avaldaja

kasuks. Keelumärge kanti kinnistusraamatusse kohtutäituri 24. märtsi 2021 avalduse alusel 14. aprillil

2021. Kinnistusregistriosa XXX III jakku on kantud keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks

avaldaja 622/1000 osas kasuks ja AS DnB NORD Liising 378/1000 osas kasuks. Keelumärge kanti

kinnistusraamatusse prokuratuuri 20. novembri 2009 avalduse alusel 23. novembril 2009.

Kinnistusregistriosa XXX III jakku on kantud keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks avaldaja

kasuks. Keelumärge kanti kinnistusraamatusse kohtutäituri 24. märtsi 2021 avalduse alusel 14. aprillil

2021. Mitme keelumärke kandmine kinnistusraamatusse erinevate isikute kasuks ei ole TsÜS § 88

lõikest 1 ja AÕS § 63 lõikest 2 tulenevalt võimalik. Arvestades, et kinnisasjadele on kantud keelumärked

avaldaja kasuks, ei saa kinnistusraamatusse kanda kohtutäituri kasuks keelumärkeid ega viia läbi

täitemenetlust täiteasjas nr XXX. Täitemenetlus tuleb läbi viia täiteasjas nr XXX. Kohtutäitur Reet

Rosenthal ei küsinud avaldaja nõusolekut keelumärgete kinnistusraamatusse kandmiseks. Kohtutäitur

Reet Rosenthal küsis nõusolekut alles 24. mail 2021 ehk samal ajal, kui jättis avaldaja kaebuse

rahuldamata. Avaldaja keeldub nõusoleku andmisest, sest selleks puudub õigustatud alus. Täitemenetlus

tuleb läbi viia kohtutäitur Oksana Kutšmei poolt alustatud täiteasjas nr XXX.

Kohtutäituri arvamus

8. Kohtutäitur Reet Rosenthal palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

Avaldaja nõue lõpetada täitemenetlus tuleb jätta läbivaatamata. Kohus ei saa algse otsuse tühistamise

korral kohtutäituri asemel uut otsust teha.

Täiteasjas nr XXX täitemenetluse alustamise eeldused on täidetud. Täitmiseks esitati täitedokumendiks

olev jõustunud kohtulahend ühisvara jagamiseks avaliku enampakkumise korraldamise nõudega.

Täitemenetluses kehtib formaliseerituse põhimõte, mille kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas

täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid kohtutäitur ei pea kontrollima

materiaalõiguslikke asjaolusid. Täitemenetlust saab alustada jõustunud kohtulahendist tulenevalt (TMS

§ 2 lg 1 p 1) ning ükskõik kumb abikaasa saab ühisvara jagamise kohta tehtud kohtulahendi täitmiseks

alustada TMS § 23 järgi täitemenetluse ning kohtutäitur saab korraldada avaliku enampakkumise TMS-

s sätestatud korda arvestades (TMS § 78 jj ja § 150 jj) (vt Riigikohtu 21. mai 2014 otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-38-14, p 16).

Analoogia alusel ei saa kohaldada TMS § 19 lõiget 1, kuna tegemist ei ole olukorraga, kus puudub

õigussuhet reguleeriv säte.

Avaldaja väide, et täitemenetluse läbiviimine on õigustatud kohtutäitur Oksana Kutšmei poolt alustatud

täiteasjas nr XXX, on vale. Avaldaja, olles sama täitedokumendi ja sama nõude osas sissenõudjaks teise

kohtutäituri juures hilisemalt alustatud täitemenetluses, soovib õigustada nimetatud täitemenetluse

kehtima jäämist, eirates pahatahtlikult Riigikohtu selget seisukohta, et sama ühisvaras oleva asja

enampakkumisel müümiseks saab alustada ühe täitemenetluse. Hilisema avalduse alusel saab teine

ühisomanik esmalt alustatud täitemenetlusega ühineda. Sellises menetluses on kumbki ühisomanik

samal ajal nii sissenõudja kui ka võlgnik (Riigikohtu 26. aprilli 2017 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-14-17

punkt 36.3).

Kohtutäitur ei nõustu, et kinnistusraamatusse kantud keelumärked ei võimalda täitemenetlust läbi viia.

Käsutuskeelu eesmärk on eelkõige keelata võlgnikul tehingute ning toimingute tegemine, mis võivad

mõjutada võlgniku vara. Tühised on üksnes käsutuskeeldu rikkuvad käsutustehingud. Eristada tuleb

kohustustehingut ja käsutustehingut. Kohustustehinguga üksnes luuakse võlasuhe, käsutustehinguga see

kohustus vahetult täidetakse ja saavutatakse soovitud õigusmuudatus. Kinnistusraamatusse kandmata

abikaasa omandiõigus tekkis enne käsutuskeelu seadmist. Keelumärked ei saaks takistada näiteks

kinnistute ebaõigete omandikannete muutmist. Käsutuskeeld ei laiene enne käsutuskeelu andmist

tekkinud asjaõiguste teostamisele.

4(7)

Kinnisasja arestimisakti koostamine eelneb keelumärke kinnistusraamatusse kandmisele. Avaldajal ei

ole antud menetlusstaadiumis, s.o. pärast arestimisaktide koostamist, arvestades asjaoluga, et ta peab

ennast antud täitemenetluse osaliseks, põhjust keelduda nõusoleku andmisest keelumärke

kinnistusraamatusse kandmiseks. Avaldaja poolt nõusoleku andmisest keeldumine olukorras, kus

täitemenetluse käigus tuleb vara müügist saadud tulemist täita ka avaldaja nõue, võib olla õiguste

teostamise kuritarvitamine ja hea usu põhimõtte vastane. Avaldajal ei ole õigustatud ootust hilisemalt

algatatud täitemenetluse osas, kuivõrd mõlemad täitemenetlused viivad samasugusele nõuete täitmisele.

Võlgniku arvamus

9. Võlgnik soovib, et menetlust viiks läbi kohtutäitur, kes esimesena alustas vara jagamist eksabikaasa

palvel ja kohtuotsuse alusel. Võlgnik ei ole nõus, et täitemenetlust viib läbi kohtutäitur Oksana Kutšmei.

Võlgnik pidi Riigikohtuni õigust nõudma, kui kohtutäitur Oksana Kutšmei arestis seadusevastaselt

võlgniku töövõimepensioni ega nõustunud seda kohtu käsuta vabastama. On oht, et kohtutäitur Oksana

Kutšmei ei ole võlgniku suhtes objektiivne, vaid vaenulik. Võlgnik ei saa aru, miks avaldaja

põhjendamatult ja järjepidevalt eelistab ühte kohtutäiturit teisele.

KOHTU SEISUKOHT

10. Kohus vaatab avalduse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 15 järgi läbi hagita

menetluses. Kohus võib TsMS § 477 lg 2 järgi vaadata hagita asja läbi ja lahendada kohtuistungit

pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kuivõrd

käesolevas asjas ei ole kohtuistungi pidamise kohustus seaduses ette nähtud, lahendab kohus asja

kirjalikus menetluses.

11. Menetlusosaline võib täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 1 järgi esitada tema kohta tehtud

kohtutäituri otsuse peale kaebuse otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul.

Täitemenetluse osalised on TMS § 5 lg 1 järgi isik, kes on täitmiseks esitanud nõude (sissenõudja), isik,

kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue (võlgnik), ja muud isikud, kelle õigusi täitemenetlus puudutab.

11.1. Avaldaja ei ole TMS § 5 lg 1 mõttes täiteasjas nr XXX sissenõudja, so isik, kes esitas täitmiseks

nõude, ega võlgnik. Avaldaja oli täitedokumendi kohaselt täitedokumendi väljaandmisele eelnenud

kohtumenetluses iseseisva nõudega kolmas isik, kes esitas sissenõudja ja võlgniku vastu hagi ühisvara

jagamiseks. Täitedokumendi kohaselt rahuldati sissenõudja hagi võlgniku vastu ning avaldaja hagi

sissenõudja ja võlgniku vastu ühisvara jagamiseks ning määrati, et sissenõudja ja võlgniku ühisvara, so

kinnisasi asukohaga XXX, kinnisasi asukohaga XXX ja äriühingu Eritrade Kodukaubad OÜ osa, tuleb

jagada vara müümisega avalikul enampakkumisel. Ühisvara müügist saadud raha tuleb jagada

sissenõudja ja võlgniku vahel võrdselt. Täitedokumendist tuleneb, et ühisvara jagamisel võlgnikule jääva

rahasumma arvelt tuleb täita nõuded täiteasjades nr XXX ja XXX (tl 12 – 16). Täitemenetlusregistri

andmetel täidetakse täiteasjas nr XXX avaldaja nõuet võlgniku vastu. Avaldajale tuleneb seega

täitedokumendist õigus saada osa täitedokumendi alusel läbiviidavas täitemenetluses vara müügist

saadavast rahast. Kinnistusraamatu andmetel on kinnisasjade asukohaga XXX ja asukohaga XXX

kinnistusregistriosade III jakku 23. novembril 2009 kantud kinnisasja käsutamise keelumärge avaldaja

622/1000 osas kasuks. Avaldaja kasuks on kinnisasjade asukohaga XXX ja asukohaga XXX

kinnistusregistriosade III jakku kantud seega õigus enne, kui alustati täitemenetlust täiteasjas nr XXX

nimetatud kinnisasjade avalikul enampakkumisel müümiseks. Avaldaja on täiteasjas nr XXX

TMS § 5 lg 1 – 2 kohaselt seega muu isik, kelle õigusi täitemenetlus täiteasjas nr XXX puudutab.

Avaldaja on täiteasjas nr XXX menetlusosaline ja saab esitada TMS § 218 lg 1 järgi kohtule kohtutäituri

otsuse peale kaebuse.

11.2. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ei saa TMS § 218 lg 1 teise lause järgi eelnevalt

kohtutäiturile kaebust esitamata kaevata. Avaldaja esitas 29. aprillil 2021 kohtutäitur Reet Rosenthalile

kohtutäituri tegevuse peale kaebuse (tl 9 – 11, 4). Kohtutäitur Reet Rosenthal tegi 24. mail 2021 avaldaja

kaebuse kohta otsuse (tl 4 - 8). Avaldaja sai kohtutäitur Reet Rosenthali otsuse kätte 25. mail 2021.

5(7)

Avaldaja esitas 4. juunil 2021 kohtule kaebuse kohtutäitur Reet Rosenthali 24. mai 2021 otsuse peale

(tl 1 – 3). Avaldaja kaebus on tähtaegne. Kohustuslik kohtueelne menetlus on läbitud.

12. Avaldaja leiab esiteks, et täitemenetlus täiteasjas nr XXX tuleb lõpetada, kuna täitemenetluse

alustamise tingimused ei ole täidetud.

12.1. Kohtutäitur on TMS § 8 lg 1 järgi kohustatud võtma viivitamata tarvitusele kõik seadusega lubatud

abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama

täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. Kohtutäitur saab TMS § 7 lg 1 järgi keelduda

täitetoimingu tegemisest ainult seaduses sätestatud põhjusel. Kohtutäitur viib TMS § 23 lg 1 järgi

täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. Täitedokumendiks on

TMS § 2 lg 1 p 1 järgi jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus tsiviilasjas.

12.2. Menetlusosalised ei vaidle, et sissenõudja esitas 8. märtsil 2021 täitmisavalduse täitedokumendi

alusel sundtäitmise läbiviimiseks. Täitedokument jõustus kohtute infosüsteemi kohaselt Riigikohtu

8. märtsi 2020 määrusega, millega Riigikohus jättis sissenõudja kassatsioonkaebuse menetlusse

võtmata. Tartu Ringkonnakohtu 2. novembri 2020 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-17-1397 on

TMS § 2 lg 1 p 1 tähenduses seega täitedokument.

Täitedokumendist nähtuvalt rahuldati täitedokumendiga sissenõudja hagi võlgniku vastu ühisvara

jagamiseks ja avaldaja kui iseseisva nõudeta kolmanda isiku hagi sissenõudja ja võlgniku vastu ühisvara

jagamiseks. Riigikohus leidis 26. aprilli 2017 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, et ükskõik kumb

abikaasa saab nõuda ühisvara jagamise kohta tehtud kohtulahendi täitmist, sh kohtutäituri vahendusel

avaliku enampakkumise korraldamist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Riigikohus märkis

nimetatud lahendis, et sama ühisvaras oleva asja enampakkumisel müümiseks saab alustada vaid ühe

täitemenetluse. Teine ühisomanik saab avalduse alusel esmalt alustatud täitemenetlusega ühineda.

Sellises menetluses on kumbki ühisomanik samal ajal nii sissenõudja kui ka võlgnik.

Sissenõudjal on seega täitedokumendist tulenev nõue, mida saab täitemenetluses täita. Sissenõudja esitas

kohtutäiturile täitmisavalduse 8. märtsil 2021. Avaldaja esitas sama täitedokumendi täitmiseks teisele

kohtutäiturile täitmisavalduse 24. märtsil 2021. Menetlusosaliste väidetest nähtub seega, et sissenõudja

oli esimene, kes pöördus täitedokumendi täitmiseks kohtutäituri poole ja kelle avalduse alusel

täitemenetlus ka alustati.

12.3. Kohtutäitur alustas täitemenetluse täiteasjas nr XXX TMS § 23 lõikes 1 ja § 8 lõikes 1 sätestatud

nõudeid ja kohustusi järgides. Kohtutäitur ei pea TMS § 23 lõikest 1 tulenevalt täitemenetluse alustamise

otsustamisel välja selgitama, kas täitedokumendis nimetatud ühisvara eseme avalikul enampakkumisel

müümine on kolmandate isikute õiguste tõttu takistatud, kuna tegemist ei ole asjaoluga, mis on

täitemenetluse alustamise eelduseks. Analoogia korras TMS § 19 lg 1 kohaldamine ei ole põhjendatud,

kuna tegemist ei ole olukorraga, kus puuduvad õigussuhet reguleerivad sätted. Täitemenetluse

alustamise eeldused on täitemenetluse seadustikus sätestatud ja antud juhul täidetud. Kohtutäituril ei ole

seega TMS § 48 lg 1 punktist 7 tulenevat kohustust lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr XXX

täitemenetluse põhjendamatu alustamise tõttu. Asja materjalidest ei nähtu, et täitemenetlus täiteasjas

nr XXX tuleks lõpetada mõnel muul TMS §-s 48 sätestatud alusel. Asjaolu, et kinnistusraamatusse on

kantud õigus täitemenetluse esemeks olevate kinnisasjade suhtes, mis välistab kinnisasja müümise või

takistab seda, on TMS § 46 lg 1 p 7 järgi täitemenetluse peatamise, mitte selle lõpetamise aluseks.

Kaebus tuleb osas, mis puudutab täitemenetluse täiteasjas nr XXX lõpetamist, jätta eeltoodust tulenevalt

rahuldamata.

13. Avaldaja leiab teiseks, et täiteasjas nr XXX tuleb kinnisasjade arestimisaktid tühistada, kuna

kinnisasjade käsutamise keelumärget ei saa avaldaja nõusolekuta kinnistusraamatusse kanda.

13.1. Kinnisasja arestimiseks kirjutab kohtutäitur TMS § 142 lg 1 järgi üles kinnisasja ja selle päraldised

ning muud esemed, millele ulatub hüpoteek, keelab nende käsutamise ja laseb kinnistusraamatusse

kanda kinnistu käsutamise keelumärke. Kohtutäitur peab TMS § 145 lg 1 järgi pärast kinnisasja

arestimise akti koostamist viivitamatult saatma kinnistusosakonnale täitedokumendi ärakirja ja avalduse

kinnisasja käsutamise keelumärke kandmiseks kinnistusraamatusse. Keelumärke kinnistusraamatusse

6(7)

kandmine on TMS § 142 lg 1 järgi seega kinnisasja arestimise osa (vt Riigikohtu 24. märtsi 2021 lahend

tsiviilasjas nr 2-20-12697, p 15.3). Arestimine loetakse TMS § 148 lg 1 kohaselt kehtivaks alates ajast,

kui arestimisakt on võlgnikule kätte toimetatud, või ajast, kui kinnistusraamatusse kantakse keelumärge,

kui see toimub enne akti võlgnikule kättetoimetamist.

13.2. Kohtutäitur Reet Rosenthali poolt avaldaja kaebuse kohta tehtud otsusest nähtub, et kohtutäitur

Reet Rosenthal koostas 12. aprillil 2021 sissenõudja ja võlgniku juuresolekul kinnisasjade XXX ja XXX

arestimise aktid (tl 4). Kinnistusraamatust nähtub, et 12. aprilli 2021 seisuga olid kinnistusraamatus

kinnisasjade asukohaga XXX ja asukohaga XXX kinnistusregistriosade III jaos alljärgnevad kanded:

keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks Swedbank Liising Aktsiaselts (registrikood 10434248)

622/1000 osas, AS DnB NORD Liising (registrikood 11315936) 378/1000 osas kasuks. 20.11.2009

prokuratuuri avalduse alusel sisse kantud 23.11.2009; keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks

Swedbank Liising Aktsiaselts (registrikood 10434248) kasuks. 24.03.2021 kohtutäituri avalduse alusel

sisse kantud 14.04.2021. Kinnistusraamatust tulenevalt oli kinnisasjade asukohaga XXX ja XXX suhtes

kohtutäitur Oksana Kutšmei poolt läbiviidavas täiteasjas nr XXX koostatud kinnisasjade arestimisaktid

enne 24. märtsi 2021, kuivõrd kohtutäitur Oksana Kutšmei esitas juba 24. märtsil 2021 Tartu Maakohtu

kinnistusosakonnale avalduse kinnisasjade käsutamise keelamiseks keelumärke kinnistusraamatusse

kandmiseks. Kinnisasjade avaldaja kasuks arestimine muutus TMS § 148 lg 1 järgi kehtivaks hiljemalt

14. aprillil 2021, kuna sel päeval kanti kohtutäitur Oksana Kutšmei avalduse alusel keelumärked

kinnistusraamatusse. Arvestades, et kohtutäitur Oksana Kutšmei esitas avalduse keelumärgete

kinnistusraamatusse kandmiseks enne, kui kohtutäitur Reet Rosenthal koostas kinnisasjade

arestimisaktid, kinnistusraamatuseaduse § 49 lõikes 2 sätestatut ning keelumärgete kinnistusraamatusse

kandmist, olid kinnisasjad nende täiteasjas nr XXX arestimise ajaks täiteasjas nr XXX samast

täitedokumendist tulenevate nõuete täitmise tagamiseks sisuliselt juba arestitud.

13.3. Kohus leiab, et olukorras, kus kinnisasjale sissenõude pööramise avaldus esitatakse enne kui

kinnisasi arestiti teise sissenõudja kasuks, kuid kinnisasjale sissenõude pööramise, so arestimise,

toiminguid ei ole lõpule viidud enne kui kinnisasi arestiti teise sissenõudja kasuks, ei saa TMS § 149 lg 1

järgi teist arestimisakti koostada ja teist keelumärget kinnistusraamatusse kanda. Kuna keelumärke

kinnistusraamatusse kandmine on TMS § 142 lg 1 järgi kinnisasja arestimise osa ja kahte keelumärget

erinevate isikute kasuks ei saa TsÜS § 88 lg 1 ja AÕS § 63 lg 2 järgi kinnistusraamatusse kanda, ei saa

sama kinnisasja täitemenetluses kaks korda erinevate isikute kasuks arestida. Kinnistusraamatusse saab

kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 järgi kande teha, kui kande tegemiseks (nt keelumärke

kinnistusraamatusse kandmiseks) on selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne

kahjustaks (nt varasema keelumärke järgi õigustatud isik). Asjas ei ole vaidlust, et avaldaja ei ole andnud

nõusolekut sissenõudja kasuks keelumärgete seadmiseks. TsÜS § 88 lõikest 1, AÕS § 63 lõikest 2 ja

KRS § 341 lõikest 1 tulenevalt ei saa kinnisasju täiteasjas nr XXX seega arestida. Sissenõudja saab

TsMS § 149 lg 1 alusel ühineda selle täitemenetlusega, milles kinnisasi on juba arestitud. Menetlusega

ühinenud sissenõudjal on TsMS § 149 lg 2 järgi samad õigused kui sissenõudjal, kelle avalduse alusel

kinnisasi arestiti, kui seadusest ei tulene teisiti.

13.4. Ajal, mil kohtutäitur Reet Rosenthal koostas kinnisasjade XXX ja XXX arestimise aktid, so 12.

aprillil 2021, oli kinnistusraamatusse kantud keelumärge avaldaja kasuks (sisse kantud 23. novembril

2009). Arestimisaktide koostamise ajal nähtus kinnistusraamatust seega õigus täitemenetluse esemeks

olevate kinnisasjade suhtes, mis välistab kinnisasjade müümise või takistab seda. Vaidlust ei ole, et

arestimisaktide koostamise ajal ei olnud kohtutäitur Reet Rosenthalil sissenõudja kasuks

kinnistusraamatusse keelumärgete kandmiseks avaldaja nõusolekut. Kohtutäitur Reet Rosenthal koostas

kinnisasjade arestimisaktid seega ajal, mil tal ei olnud võimalik kinnisasjade arestimist lõpuni viia

keelumärgete kinnistusraamatusse kandmise võimatuse tõttu, ning ajal, mil ta oleks pidanud

TMS § 46 lg 1 p 7 järgi täitemenetluse peatama. Kohus leiab, et kinnisasja arestimine, sh

kinnistusraamatusse keelumärke kandmise avalduse esitamine, on terviklik toiming, mida ei saa teha

ositi. Sellele viitab juba TMS § 142 lg 1. Kuna kinnisasja arestimisaktide koostamise ajal ei olnud kõik

kinnisasja arestimise eeldused täidetud, so puudus varasema keelumärke järgi õigustatud isiku nõusolek,

7(7)

ning oli olemas alus, mis kohustas kohtutäiturit täitemenetluse peatama, ei olnud kinnisasjade

arestimisaktid õiguspärased.

13.5. Kohus tühistab eeltoodust tulenevalt ja TMS 218 lg 1 alusel kohtutäitur Reet Rosenthali

24. mai 2021 otsuse täiteasjas nr XXX osas, milles kohtutäitur Reet Rosenthal jättis avaldaja 29. aprilli

2021 kaebuse rahuldamata osas, mis puudutab kinnisasjade asukohaga XXX (registriosa nr XXX) ja

XXX (registriosa nr XXX) arestimisaktide tühistamist.

Riigikohus on leidnud, et menetlusosalise poolt TMS § 218 lg 1 alusel kohtule esitatud kaebus hõlmab

ka kohtutäituri algse otsuse, seda vähemalt juhul, kui menetlusosaline on kaebuses niimoodi taotlenud.

Kohtul on kaebuse rahuldamise korral õigus tühistada nii kohtutäituri poolt kaebuse kohta tehtud otsus

kui ka algne otsus (vt Riigikohtu 1. juuni 2016 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-36-16, p 23). Kohus tühistab

TMS § 218 lg 1 alusel seega ka kohtutäitur Reet Rosenthali 12. aprilli 2021 kinnisasjade arestimise

aktid, millega kohtutäitur Reet Rosenthal arestis kinnisasjad asukohaga XXX (registriosa nr XXX) ja

XXX (registriosa nr XXX).

Menetluskulude jaotus

14. Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse.

Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või

osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see

menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohtutäituri otsuse peale esitatud

kaebuse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab TsMS § 172 lg 10 järgi menetlusosaline, kelle

kahjuks lahend tehti.

Avaldaja tasus avalduse esitamise eest riigilõivu 15 eurot. Avaldaja osales menetluses oma töötaja

vahendusel. Kohtutäitur ja võlgnik osalesid menetluses isiklikult. Sissenõudja ei esitatud asjas sisulist

arvamust. Kohus tegi lahendi avaldaja huvides ja rahuldas avalduse osaliselt. Kohus leiab sellest

tulenevalt, et menetluskulud on põhjendatud jätta menetlusosaliste endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik