2-20-2113/29 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-20-2113

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Donald Kiidjärv

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. oktoober 2021, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-2113

Tsiviilasi

OÜ

Citadele

Factoring

hagi

E.P.

vastu

võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

9000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: OÜ Citadele Factoring (endine ärinimi

OÜ Citadele Leasing & Factoring; rk 10925733;

aadress Narva mnt 63/1, Tallinn), lepinguline

esindaja: A.J. (e-post XXX)

kostja: E.P. (ik XXX; aadress XXX), lepinguline

esindaja: advokaat R.V. (e-post XXX)

Menetluse liik

kirjalik menetlus poolte nõusolekul

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ Citadele Factoring hagi E.P. vastu osaliselt.

2. Välja mõista E.P.lt liisingumaksete võlg 2775,06 eurot, tasumata liisingu jääk 2153,74

eurot ning käibemaks 430,75 eurot, leppetrahv 200 eurot ja viivis 3173,39 eurot, kokku

8732,94 eurot OÜ Citadele Factoring kasuks.

3. Jätta hagi rahuldamata 267,06 euro ulatuses.

4. Toimetada otsus kätte pooltele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskuludest 97% E.P. kanda ja 3% OÜ Citadele Factoring kanda.

6. Välja mõista E.P.lt riigilõiv 485 eurot OÜ Citadele Factoring kasuks.

7. E.P.l tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt OÜ-le Citadele Factoring

käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses

ettenähtud ulatuses.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

2/10

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Citadele Factoring OÜ (hageja) esitas 07.02.2020 Tartu Maakohtule hagi Esvin OÜ

(liisinguvõtja) ja E.P. (käendaja; kostja) vastu solidaarselt võla väljamõistmiseks.

Käesoleval ajal on vastavalt 21.06.2021 määrusele menetluses hageja hagi kostja vastu,

lähtudes 12.03.2021 täpsustuses esitatud lõplikest nõuetest ja nende kujunemisest

(tlk 113-115, 135-138). Hagi liisinguvõtja vastu jättis kohus 27.09.2021 määrusega läbi

vaatamata. 26.08.2020 istungil olid pooled nõus kirjaliku menetlusega (tlk 85).

2. Hageja palub mõista esimese eelistusena, kui kohus loeb liisingulepingu ülesöelduks

16.07.2019, kostjalt enda kasuks välja järgmise: vara soetamisega seotud kahju hüvitis

3816,66 eurot (tasumata liisingu jääk / jääkmaksumus); jääkmaksumuse käibemaks

763,33 eurot; liisingumaksete võlg 658,06 eurot (536,41 eurot põhiosa, 33,44 eurot

rendiosa, 88,21 käibemaks); leppetrahv 200 eurot; viivis 3361,95 eurot; vara tagastamise

asjaolude tuvastamisega seotud kahju hüvitis 200 eurot.

Alternatiivselt teise eelistusena, kui kohus loeb liisingulepingu ülesöelduks 15.11.2019,

palub hageja mõista välja järgmise: vara soetamisega seotud kahju hüvitis 2153,74 eurot

(tasumata liisingu jääk / jääkmaksumus); jääkmaksumuse käibemaks 430,75 eurot;

liisingumaksete võlg 2775,06 eurot (2199,33 eurot põhiosa, 134,68 eurot rendiosa,

441,05 eurot käibemaks); leppetrahv 200 eurot; viivis 3173,39 eurot; vara tagastamise

asjaolude tuvastamisega seotud kahju hüvitis 200 eurot.

Alternatiivselt kolmanda eelistusena, kui kohus leiab, et liisingulepingut ei ole üles öeldud,

palub hageja mõista välja järgmise: liisingumaksete võlg 5421,26 eurot (4353,07 eurot

põhiosa, 186,09 eurot rendiosa, 882,10 eurot käibemaks); viivis 2278,83 eurot; vara

tagastamise asjaolude tuvastamisega seotud kahju hüvitis 200 eurot.

Hageja kirjalikes menetlusdokumentides ja 26.08.2020 istungil (tlk 2-7, 53-56, 78-80,

83-85, 86-91, 113-115, 131) esitatu järgi sõlmisid hageja ja liisinguvõtja 03.03.2015

liisingulepingu nr XXX, mille kohaselt finantseeris hageja liisingueseme omandamist

kasutusrendi kaudu. Hageja omandas Runso Masinakaubanduse OÜ-lt miniekskavaatori

XXX maksumusega 21 000 eurot + käibemaks (kokku 25 200 eurot). Vara anti

XX.XX.XXXX liisinguvõtja kasutusse. Liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise

tagamiseks sõlmiti liisingulepingu põhitingimuste (PT) p-s 8 kostjaga, kes oli liisinguvõtja

juhatuse liige, käendusleping vastutuse piirmääraga 32 760 eurot.

Liisingu tagastamiseks ja põhiosa jäägi kujunemise jälgimiseks koostas hageja annuiteedi

põhimõttel maksegraafiku (liisingulepingu üldtingimuste (ÜT) p-d 1.2, 1.3 viimane lause,

6.2). Liisinguperiood algas ÜT p 1.3 kohaselt lepingu allkirjastamise kuule järgneva kuu

esimesest päevast ehk 01.04.2015 ja lõppes PT p 4.1 järgi 31.03.2020, maksete tasumise

tähtpäev oli PT p 4.1, 4.3 ja ÜT p 6.2 järgi kuu viimane päev. Hageja finantseeris

liisingueseme soetamist täies ulatuses ja müügihinna käibemaksuta osa lisati graafikusse.

Lepingu täitmise ajal lisati käibemaks igakuistele kuumaksetele. Igakuine liisingumakse

jagati graafikus põhiosa jääki vähendavaks osaks (liisingu osamakse) ja kasumiosaks ehk

rendiks (rendimakse). PT p-de 4.3 ja 4.1 järgi oli igakuine makse 529,25 eurot (441,04 eurot

+ käibemaks) ja 60 kuu eest tuli tasuda 31 754,88 eurot. Sellele lisandus ÜT p-de 1.3 ja 6.4

järgne makse 04.–31.03.2015 eest 493,97 eurot (411,64 eurot + käibemaks; 441,04 eurot /

30 päeva * 28 päeva + käibemaks) ning PT p 4.2 alusel lepingutasu 100 eurot. Seega võttis

liisinguvõtja endale kohustuse tasuda liisinguperioodil kokku 32 348,97 eurot. Esimene

makse kokku 1123,22 eurot tuli tasuda XX.XX.XXXX, see on ainuke, mis tasuti vastavalt

kokkuleppele. Graafikut ei allkirjastatud ja see ei olnud ka vajalik. Graafik koostati lepingus

kokkulepitud maksetingimuste järgi ja sellel oli informatiivne tähendus. Graafik saadeti

liisinguvõtjale. Lepingu täitmise ajal nelja aasta jooksul ei teatatud, et ei ole graafikut või

arveid saadud või ei teata, kuhu, millal ja palju maksta.

Liisinguvõtja ei täitnud maksete tasumise kohustust kohaselt. XX.XX.XXXX–XX.XX.XXXX

tehti 379 ülekannet kokku summas 26 927,66 eurot, enamjaolt 10 euro kaupa. Selline

3/10

krediidi teenindamine ei ole tavapärane, liisinguvõtja oli võlgu praktiliselt iga päev.

26.06.2019 saatis hageja liisinguvõtjale ja kostjale posti ja e-postiga hoiatuse

liisingulepingu ülesütlemiseks ja andis võla tasumiseks täiendava tähtaja. Samuti kohustas

hageja liisinguvõtjat ÜT p 7.6 alusel liisinguobjekti hoiule andmiseks kuni võla tasumiseni ja

selgitas, et kohustuse rikkumise eest on ette nähtud leppetrahv. Kuna võlga ei tasutud,

ütles hageja liisingulepingu erakorraliselt üles 16.07.2019 ning saatis ülesütlemise

avalduse liisinguvõtjale ja kostjale erinevatele aadressidele postiga ja e-postiga. Kõik

postiga saadetud kirjad on tagastatud hoiutähtaja möödumisel.

Hoiatuse järgi oli võlg 26.06.2019 seisuga 1194,07 eurot, millele enne ülesütlemist lisandub

30.06.2019 kuumakse 529,25 eurot. Seega oli ülesütlemise päeval võlg 1723,32 eurot.

Kuna tegemist on majandus- ja kutsetegevuse sõlmitud lepinguga, arvestas programm

igast laekumisest esimesena maha viivise. Viivisearvestuse väljatoomine ei ole

ratsionaalne. Kohtus nõude lihtsustamiseks loeb hageja kõik laekumised graafikujärgsete

maksete katteks ja tõendab oma vähendatud nõuet.

Hageja arvestab tasutud 26 927,66 eurost liisingumaksete katteks 26 827,66 eurot ja

lepingutasu katteks 100 eurot. Seisuga 21.05.2019 oli PT p 4.3, ÜT p-de 6.2 ja 6.4

koostoimes vaja tasuda liisingumakseid kokku 26 427,22 eurot. Seega oli 21.05.2019

seisuga ettemaks 400,44 eurot (26 827,66 – 26 427,22). 31.05.2019 kuulus tasumisele mai

liisingumakse 529,25 eurot. Ettemaksu arvestades jäi mai maksest tasumata 128,81 eurot

(529,25 - 400,44), mis on vastavalt ÜT p-le 6.6 osaliselt põhiosa tagasimakse. Ka

viivisearvestust esitamata saab järeldada, et hoiatuse koostamise päeval oli võlg koos

viivisega igal juhul suurem kui 128,81 eurot. 30.06.2019 kuulus tasumisele juuni

liisingumakse 529,25 eurot. Seega oli 16.07.2019 võlg kokku 658,06 eurot (põhiosa

536,41 eurot, rendiosa 33,44 eurot, käibemaks 88,21 eurot), millest 529,25 euro

tasumisega oldi viivituses 16 päeva ja 128,81 euro tasumisega 46 päeva. ÜT p 9.6.2 alusel

tekkis alus lepingu koheseks ülesütlemiseks, kui kuumakse tasumise tähtpäevast oli

möödunud 14 päeva. ÜT p-st 12.5 tuleneb, et arve tasumata jätmine on oluline

lepingurikkumine, mis ei eelda täiendava tähtaja andmist (võlaõigusseaduse (VÕS) § 116

lg 2 p 2). Arvestades igakuist viivitust, on täidetud ka VÕS § 116 lg 2 p-s 4 sätestatu isegi

siis, kui leping oleks öeldud üles vaid 128,81 euro suuruse võla tõttu. Ülesütlemise

materiaalsed eeldused on XX.XX.XXXX seisuga täidetud.

Täidetud on ka ülesütlemise formaalsed eeldused. Hageja on enne ülesütlemist saatnud

hoiatuse ja andnud täiendava tähtaja võla tasumiseks, kuigi oleks saanud lepingu

ÜT p 9.6.2 alusel üles öelda ette hoiatamata. Hoiatus ei eelda kättetoimetamist. Kuigi eraldi

ei ole kinnitatud ülesütlemisavalduse kättesaamist, saab lugeda lepingu ülesöelduks

16.07.2019. ÜT p 8.5 kohaselt loetakse kõik teated, hoiatused ja lepingu ülesütlemise

avaldus kätte antuks kolme päeva möödumisel pärast e-kirja või posti saatmist.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-le 70 ja Riigikohtu 14.06.2017 otsusele

kohtuasjas nr XXX (p 13) tuginedes leiab hageja, et on teinud tahteavalduse kätte

toimetatuks lugemiseks mõistliku aja jooksul kõik endast oleneva ja valinud teadete

edastamiseks mõistliku viisi. Olukorras, kus majandus- ja kutsetegevuses tegutsevale

isikule on saadetud tahteavaldus mh äriregistris ja lepingus toodud ning juhatuse liikme

(käendaja) isiklikul e-posti aadressil, mille kaudu hagejaga suheldi, ning täiendavalt

edastatud postiga nii asu- kui elukohta, on hageja teinud kõik mõistlikult võimaliku selleks,

et toimetada tahteavaldus kohta, kus oli võimalus see kätte saada. Tahteavalduse

kättesaamise viibimise risk on läinud üle. Ülesütlemisavalduse kättetoimetamine on

tõendatud vähemalt 15.11.2019, mil kostja vastas hageja 12.11.2019 e-kirjale. Seega sai

liisinguvõtja vähemalt 15.11.2019 teada, et liisinguleping on lõppenud XX.XX.XXXX.

Ülesütlemisavalduses esitas hageja ka leppetrahvinõude 200 eurot lepingu rikkumise eest

(ÜT p 7.3, VÕS § 158 lg 1, § 161 lg 1), nõue katab ülesütlemis toimingute halduskulud.

Liisingueseme tagastamise kohustuse rikkumise tõttu (ÜT p 9.8) pöördus hageja

inkassofirma poole, et see otsiks üles ja tagastaks liisingueseme hagejale. Inkassofirma

saatis kostjale ja liisinguvõtjale 02.08.2019 e-kirjaga teatise liisinguobjekti tagastamise

kohustuse kohta ja palus 03.09.2019 e-kirjas vastavalt telefonivestlusele esitada avalduse

vara väljaostuks. Pärast korduvat suhtlust keeldus kostja avaldamast vara asukohta ja vara

4/10

tagastamast. Asjaolud viitasid, et liisinguobjekt võib olla omastatud, mistõttu esitas

inkassofirma XX.XX.XXXX kuriteoteate. Kriminaalasja ei alustatud, sest vaidlus kuulub

lahendamisele tsiviilkohtupidamise korras. Seoses vara otsimise, asjaolude tuvastamise ja

kuriteoteate koostamisega esitas Credit Expert OÜ hagejale arve nr XXX summas

240 eurot (200 eurot + käibemaks), millest käibemaksuta osa tuleb hagejale VÕS § 367

lg 4 ja § 115 lg 1 alusel hüvitada.

12.11.2019 e-kirjas palus hageja liisinguvõtjal ja kostjal teatada liisinguobjekti asukoha ja

selgitas, et vara peitmise, asukoha varjamise ja mittetagastamisega antakse mõista, et

vara faktiline valdus on üle võetud, millega võidakse manifesteerida vara omastamistahet

(Riigikohtu 08.12.2015 otsus kohtuasjas Nr XXX). VÕS § 366 käsitab vara hävimisena mh

olukorda, kus liisingueseme valduse taastamine ei ole enam tõenäoline või on seotud

ebamõistlikult suurte kulutustega (vara väärtust arvesse võttes). VÕS § 367 lg 1 alusel

saab hageja nõuda sellisel juhul tekitatud kahju hüvitamist täies ulatuses, jättes VÕS § 367

lg 3 kohaldamata. Kuna inkassofirma ei ole vara leidnud, on selge, et asjaõigusseaduse §

80 ei ole asjakohane õiguskaitsevahend. 15.11.2019 e-kirjaga teatas kostja, et ei nõustu

ülesütlemisega, ülesütlemine ei kehti ja vara on juba välja ostetud.

Liisingu tasumata jääk oli vastavalt graafikule 16.07.2019 seisuga 3816,66 eurot, lisandub

käibemaks 20% (763,33 eurot). Vara on tagastamata ja analoogia korras tuleb käsitada, et

liisinguvõtja on soovinud vara välja osta, kuid jätnud selle eest tasumata. Võlale lisandub

viivis 17.07.2019–15.03.2021 eest 3970 eurot (ÜT p 7.1 alusel 0,15% päevas 608 päeva

eest 3816,66 eurolt ja 536,41 eurolt), hageja vähendab viivise 3361,95 euroni.

Kui leping lõppes XX.XX.XXXX, oli sel päeval vastavalt graafikule liisingumaksete võlg

2775,06 eurot (5 * 529,25 + mai 2019 eest põhiosa tagasimakse 128,81; põhiosa

2199,33 eurot, rendiosa 134,68 eurot, käibemaks 441,05 eurot). Liisingu tasumata jääk oli

2153,74 eurot, millele lisandub käibemaks 20% (430,75 eurot), sest vara on tagastamata ja

analoogia korras tuleb käsitada, et liisinguvõtja on soovinud vara välja osta, kuid jätnud

selle eest tasumata. Võlale lisandub viivis 16.11.2019–15.03.2021 eest 3173,39 eurot

(0,15% päevas 486 päeva eest 2153,74 eurolt ja 2199,33 eurolt).

Väites, et ei ole ülesütlemisavaldust kätte saanud, tekitas kostja alternatiivse olukorra, kus

lepingut ei ole üles öeldud ning lepingu täitmist ja igakuiseid makseid tuli jätkata kuni

31.03.2020. Sellisel juhul palub hageja mõista välja 5421,26 eurot, st kõik tasumata

kuumaksed 30.06.2019–31.03.2020 eest (10 * 529,25 eurot) ja 31.05.2019 kuumakse

osalise võla 128,81 eurot. Võlale lisandub viivis 01.04.2020–15.03.2021 eest 2278,83 eurot

(põhiosa tagasimaksetelt 4353,07 eurolt 0,15% päevas 349 päeva eest).

ÜT p 6.2 järgi ei vabasta arve mittesaamine kokkulepitud kuumakse tasumisest ja viivisest,

kostjale oli teada, kuhu, palju ja millal tuleb maksta. Käibemaksu aspekt ei vabasta

kohustuse täitmisest. Kuna tegemist on kasutusrendi tüüpi lepinguga, siis juhul, kui

makstakse kõik liisingumaksed ehk ostetakse liisinguese välja, koostatakse vara väljaostu

arve koondina, mis kajastab ka nende põhiosa tagasimaksete käibemaksu, mille suhtes

pole arveid esitatud.

3. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

04.05. ja 05.10.2020 vastuste ning XX.XX.XXXX istungil avaldatu (tlk 72-74, 83-85,

104-105) järgi ei olnud liisingulepingu ülesütlemine õigustatud. Hageja ei ole tõendanud

võlga ülesütlemise seisuga, seisukoht võla kohta on vastuoluline, hageja ei ole toonud

välja, mille katteks iga makse on läinud. Ülesütlemisavalduses toodud etteheide seisneb

hoiatuses näidatud võla maksmata jätmises, selles ei räägita 2019. a juuni maksega

hilinemisest. Võlg 26.06.2019 seisuga 128,81 eurot on kestvuslepingu lõpetamiseks

ebamõistlikul ja õigustamatult väike, VÕS §-d 116 ja 196 nõuavad sellises olukorras olulise

rikkumise või mõjuva põhjuse olemasolu. Hageja ei ole tõendanud, et 16.07.2019 seisuga

üldse oli mingi võlg. Masina hind oli 21 000 eurot, hageja andmetel on tasutud kokku

26 927,66 eurot, seega oli 16.07.2019 seisuga tasutud enam kui masina maksumus ja veel

ca 5000 eurot muudeks lepingulisteks kuludeks. Pooled ei ole kunagi allkirjastanud

maksegraafikut, mis tähendab, et graafikus ei ole kokku lepitud ja viivitust ei saa ette heita

ette heita. Kohustust liisingumaksete tegemiseks ei tekkinud enne lepingu tähtaja

5/10

lõppemist, mis samuti kinnitab, et leping öeldi üles õigustamatult. Hageja ei ole ka

näidanud ega tõendanud, et oleks 16.07.2019 avalduse kätte toimetanud, st täidetud ei ole

ülesütlemise formaalsed eeldused. ÜT p 8.5 on tüüptingimusena tühine ja sellest ei saa

kättetoimetamisel lähtuda. Kostja ei nõustu ülesütlemisest tuleneva leppetrahviga 200

eurot. Leping kehtib ja sellest tulenevad kohustused on kinni makstud. Samuti ei nõustu

kostja kahjuhüvitisega 200 eurot. Kuriteoteate alusel menetlust ei algatatud, kaebus oli

alusetu ega seondu kahju kindlakstegemisega.

08.04.2021 esitas kostja seisukohad hageja nn III nõude kohta (tlk 126-127). Liisinguese

on hageja omandis ja lepingu tähtaja saabumise järgselt pidi ta esitama nõude

liisingueseme tagastamiseks. Seda ei ole selliselt tehtud. VÕS § 367 lg 3 alusel tuleb

arvestada liisingueseme väärtust, mida hageja ei ole teinud. Liisinguandja ei saa nõuda

kõik liisingu osamaksed ja säilitada liisingueseme omandit, see oleks alusetu rikastumine.

Viivis summas 2278,83 eurot ei ole õigustatud. Hageja on alles hagi täiendamisel hakanud

rääkima osamaksete võlast. Samuti on ta korduvalt rõhutanud, et ei soovi viivise

väljamõistmist. Kostjale kui käendajale ei ole esitatud varem lepingu täitmise nõuet, seega

ei peaks ta vastutama tagasiulatuvalt arvestatava viivise eest. Põhjendamatu on ka

käibemaksunõue. Hageja ei ole esitanud käibemaksuga arveid, mis tähendab, et ta ei saa

nõuda käibemaksu tasumist. Liisinguvõtja oleks saanud käibemaksu võrra suurendada

oma sisendkäibemaksu, nüüd on see võimalus ära võetud. Kokkuvõttes ei oleks pidanud

liisinguvõtja käibemaksu tasuma, selle oleks riik tagastanud või oleks saanud teha

tasaarvestuse ülejäänud käibega. Vara tagastamisega seotud hüvitise nõude eest ei peaks

vastutama käendaja, samuti ei ole hageja tegelenud tagastamise küsimusega pärast

lepingu tähtaja saabumist. Hageja saaks maksimaalselt arvestada viivist alates 12.03.2021,

mil ta andis teada, et lähtub sellest, et liisinguleping kehtis tähtaja lõpuni. Liisingulepingu

kehtivuse tingimustes ja selle alusel nõude käsitlemiseks peaks hageja esitama

liisinguvõtjale kogu perioodi osamaksete arved ja alles pärast arvete mittemaksmist saaks

rääkida viivitusest.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

5. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja ja liisinguvõtja sõlmisid XX.XX.XXXX

liisingulepingu (kasutusrent) nr XXX (tlk 9-12). Hageja omandas Runso Masinakaubanduse

OÜ-lt miniekskavaatori XXX maksumusega 21 000 eurot, millele lisandus käibemaks

(kokku 25 200 eurot), hageja finantseeris liisingueseme soetamist täies ulatuses ja vara

anti 04.03.2015 liisinguvõtja kasutusse (tlk 13, 53, 87). VÕS § 361 kohasel kohustub

liisinguandja liisingulepinguga omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud

eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga

maksma liisingueseme kasutamise eest tasu.

Samuti ei ole vaidlust selle üle, et liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise

tagamiseks sõlmisid hageja ja kostja liisingulepingu PT p-s 8 käenduslepingu kostja kui

käendaja vastutuse piirmääraga 32 760 eurot (tlk 9). VÕS § 142 lg 1 järgi kohustub

käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama

põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Vastavalt VÕS § 145 lg-le 1 vastutavad kohustuse

rikkumise

korral

põhivõlgnik

ja

käendaja

võlausaldaja

ees

solidaarselt,

kui

käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei

saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 alusel vastutab käendaja

käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest

tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise

eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise

eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab

käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid

kulusid vältida. VÕS § 149 lg 1 I lause kohaselt võib käendaja esitada võlausaldaja

nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need,

mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga.

Kostja oli kuni XX.XX.XXXX kantud äriregistrisse liisinguvõtja juhatuse liikmena (tlk 134).

6/10

6. Hageja

väitel

ei

täitnud

liisinguvõtja

liisingulepingust

tulenevaid

kohustusi

nõuetekohaselt ja oli pidevas viivituses igakuiste maksete tegemisega (tlk 79-80). Kostja

leiab, et kuna allkirjastatud maksegraafikut ei ole, ei ole graafikus ka kokku lepitud ja

viivitust ei saa ette heita, kohustust liisingumaksete tegemiseks ei tekkinud enne lepingu

tähtaja lõppemist (tlk 104-105). Hageja seisukoha järgi ei olnud graafiku allkirjastamine

vajalik. Graafik koostati lepingus kokkulepitud maksetingimuste järgi ja sellel oli

informatiivne tähendus.

Kohus kostjaga ei nõustu. Liisingulepingu tingimustest tuleneb selgelt, et konkreetses

summas makseid tuli teha igakuiselt vastavalt lepingule ja maksegraafiku allkirjastamisest

sõltumata. Igakuine liisingumakse oli PT p 4.3 kohaselt 441,04 eurot, millele lisandub

käibemaks (kokku 529,25 eurot). PT p 4.1 järgi 60 kuu pikkune liisinguperiood algas

ÜT p 1.3 järgi lepingu allkirjastamise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast

XX.XX.XXXX ja lõppes seega XX.XX.XXXX.

ÜT p 1.2 I lause kohaselt koostatakse liisingumaksete tasumiseks annuiteedi põhimõttel

graafik, mis kajastab kokkuleppelist kuumakset, mis koosneb igakuisest osa- ja

rendimaksest (osamakse on liisingu jääki vähendav osa ja rent on tasu liisingobjekti

kasutamise eest) ja seaduse alusel lisanduvast käibemaksust. ÜT p 1.3 II lause näeb ette,

et kui liisinguandja on allkirjastanud lepingu, väljastatakse graafik, mis saadetakse postiga

liisinguvõtjale. Hageja selgitusest ja hagile lisatud graafikust nähtuvalt koostati graafik

lepingus kokkulepitud maksetingimuste järgi (tlk 14-15, 79-80). Hageja kinnitusel on graafik

saadetud liisinguvõtjale (tlk 88), seda tõendab liisinguprogrammi väljatrükk ja 18.03.2015

e-kiri (tlk 93, 94). Kostja ei ole vaidlustanud graafiku saamist. Lepingust ei tulene, et graafik

pidi olema allkirjastatud.

ÜT p 6.2 I lause järgi tasub liisinguvõtja kuumakseid graafikus esitatud summades ja

tähtaegadel, mille kohta esitab liisinguandja liisinguvõtjale ka arve. Arvete ja

meeldetuletuste saatmist on hageja tõendanud programmi väljatrüki ja e-kirjadega 2015. ja

2016. a kohta (tlk 93, 95-101). Hageja kinnitusel ei ole liisinguvõtja lepingu täitmise ajal

nelja aasta jooksul teatanud, et ei ole graafikut või arveid saanud või ei tea, kuhu, millal ja

palju tuleb maksta; kostja ei ole vastupidist väitnud ega tõendanud. Samas ei vabasta

ÜT p 6.2 II lause järgi ka arve mittekättesaamine liisinguvõtjat graafikujärgse kuumakse

tasumisest ega viiviste tasumisest kuumakse tasumisega viivitamise korral. Samuti on

Riigikohus XX.XX.XXXX otsuse kohtuasjas nr XXX p-s 18 leidnud, et ainuüksi asjaolu, et

üks pool ei ole esitanud nõuetekohast arvet, ei vabasta teist poolt tema lepingujärgsest

kohustusest. Arve esitamisel võib lepingu täitmise seisukohalt olla oluline tähtsus juhul, kui

ilma arveta ei ole võimalik tasutava summa suurust hinnata ning selle suurusjärk selgub

alles arve esitamisel.

7. Arvestades hageja avaldustes toodut, PT p 4.1, 4.3, ÜT p 1.3, algas 60 kuu pikkune

liisinguperiood XX.XX.XXXX lõppes XX.XX.XXXX ja igakuine makse oli 529,25 eurot

(441,04 eurot, millele lisandus käibemaks). Sellele lisandus ÜT p 6.4 alusel rent

liisinguobjekti kättesaamisest liisinguperioodi alguseni 493,97 eurot (411,64 eurot +

käibemaks; 441,04 eurot / 30 päeva * 28 päeva (04.–31.03.XXXX) + käibemaks) ning PT p

4.2 alusel lepingutasu 100 eurot. Seega võttis liisinguvõtja endale kohustuse tasuda

liisinguperioodil kokku 32 348,97 eurot (graafikus 32 348,92 eurot).

Hageja saatis 13.04.2015 liisinguvõtjale arve nr XXX (tlk 95, 96) summas 1123,22 eurot

(2015. a aprilli liisingumakse 441,04 eurot, 04.–31.03.2015 rendimakse 411,64 eurot,

käibemaks 170,54 eurot, lepingutasu 100 eurot). Vaidlust ei ole, et nimetatud arve on

tasutud. Hageja väitel on see ainuke, mis tasuti nõuetekohaselt.

Hageja on seisukohal, et tal oli alus liisinguleping võla tõttu üles öelda ja täidetud on nii

ülesütlemise materiaalsed kui formaalsed eeldused.

8. Kohus on seisukohal, et ülesütlemise materiaalsed eeldused on täidetud.

ÜT p 9.6.2 kohaselt on liisinguandjal õigus leping ette hoiatamata üles öelda, kui

liisinguvõtja on viivituses vähemalt ühe liisingu kuumakse tasumisega tervikuna või

osaliselt ja ei ole kustutanud kogu võlgnevust kahe nädala jooksul selle tasumise

7/10

tähtpäevast arvates. VÕS § 196 lg 1 järgi võib kumbki lepingupool kestvuslepingu mõjuval

põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt

ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist

kuni

kokkulepitud

tähtpäevani

või

etteteatamistähtaja

lõppemiseni

(erakorraline

ülesütlemine). VÕS § 196 lg 2 näeb ette, et kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine

lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse

rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Tähtaja

määramine ei ole vajalik VÕS § 116 lg 2 p-des 2–4 sätestatud juhtudel.

Hageja esitatud laekumiste ülevaate (tlk 38-45) kohaselt tehti perioodil XX.XX.XXXX–

XX.XX.XXXX lepingust tulenevate kohustuste katteks 379 ülekannet kokku summas

26 927,66 eurot (enamjaolt 10 euro kaupa). Kostja ei ole väitnud, et tasutud oleks rohkem

või teistsuguste maksetega.

26.06.2019 ülesütlemishoiatuse (tlk 16-20) järgi oli liisinguvõtja võlg 1194,07 eurot, millele

30.06.2019 lisandub kuumakse 529,25 eurot; hageja andis võla ja lisanduva makse

tasumiseks

tähtaja.

Hageja

on

seisukohal,

et

ütles

lepingu

üles

16.07.2019

ülesütlemisavaldusega (tlk 23-26) ning sel päeval oli võlg 1723,32 eurot (tlk 86-87). Kostja

väitel ei ole summade kujunemine arusaadav. Hageja ei ole pidanud vajalikuks eeltoodud

summade kujunemist selgitada, märkides vaid, et programm arvestas igast laekumisest

esimesena maha viivise; kohtus nõude lihtsustamiseks loeb hageja kõik laekumised

graafikujärgsete maksete katteks ja esitab ja tõendab nõuet vähendatud kujul.

21.05.2019 seisuga oli PT p 4.3, ÜT p-de 6.2 ja 6.4 koostoimes vaja tasuda liisingumakseid

kokku 26 427,22 eurot. 12.03.2021 menetlusdokumendi (tlk 113) järgi arvestab hageja

21.05.2019 seisuga tasutud 26 927,66 eurost liisingumaksete katteks 26 827,66 eurot ja

lepingutasu katteks 100 eurot, seega oli 21.05.2019 seisuga ettemaks 400,44 eurot

(26 827,66 - 26 427,22). 31.05.2019 kuulus tasumisele mai liisingumakse 529,25 eurot.

Kuna ettemaks oli 400,44 eurot, jäi mai maksest tasumata 128,81 eurot (529,25 - 400,44).

30.06.2019 kuulus tasumisele juuni liisingumakse 529,25 eurot. Kokku kuulus 30.06.2019

tasumisele 658,06 eurot. Seega oli liisinguvõtjal ka hageja kohtumenetluses esitatud

arvestuse järgi võlg nii ülesütlesmishoiatuse kui ülesütlemisavalduse koostamise seisuga.

Sõltumata hoiatuses ja ülesütlemisavalduses märgitud konkreetsest summast oli

arusaadav, et leping öeldakse üles võla tõttu. Kostja ei ole omapoolset arvestust ega

selgitusi esitanud. Eespool leidis kohus, et asjakohane ei ole kostja vastuväide, mille

kohaselt ei tekkinud kohustust liisingumaksete tegemiseks enne lepingu tähtaja lõppemist.

Kuna hageja andis enne ülesütlemist tähtaja kohustuse täitmiseks, ei pea kohus vajalikuks

võtta eraldi seisukohta selle kohta, kas esines alus ülesütlemiseks ka täiendavat tähtaega

andmata. Hageja saatis hoiatuse 26.06.2019 liisinguvõtjale ja kostjale, mille tõendamiseks

esitas 26.06.2019 e-kirja ja hoiutähtaja möödumise tõttu tagastatud kirjad (tlk 19-22).

Kostja ei ole hoiatuse kättesaamist vaidlustanud. Samuti saab TsÜS § 70 alusel lugeda, et

liisinguvõtja ja kostja on saanud hoiatuse kätte. Hoiatusele on eelnenud ka e-kirjavahetus

ülesütlemise ja võla tasumise teemal, mh teatati hagejale 25.06.2019, et kivist ei saa vett

välja pigistada ehk kui laekumisi pole olnud, siis ei saa ka midagi edasi kanda (tlk 116).

9. Hageja saatis 16.07.2021 ülesütlemisavalduse liisinguvõtjale ja kostjale e-posti ja

postiga. Hageja on esitanud ülesütlemisavalduse kättetoimetamise tõendamiseks

16.07.2019 e-kirja ning hoiutähtaja möödumise tõttu tagastatud kirjad (tlk 26-29) ja leiab

ÜT p-le 8.5 ning TsÜS §-le 70 tuginedes, et leping on üles öeldud XX.XX.XXXX Lisaks

leiab hageja, et ülesütlemisavaldus saadi kätte hiljemalt 15.11.2019, ning esitas selle

tõendamiseks 15.11.2019 e-kirja (tlk 36-37). Hageja on seisukohal, et kuigi eraldi ei ole

ülesütlemisavalduse kättesaamist kinnitatud, sai liisinguvõtja vähemalt 15.11.2019 teada,

et leping on lõppenud XX.XX.XXXX (tlk 6, 78, 89, 114). Kostja leiab, et

ülesütlemisavalduse kättetoimetamine ei ole tõendatud (tlk 73).

Riigikohus on selgitanud, et lepingut ei ole võimalik tagasiulatuvalt üles öelda. Ülesütlemine

lõpetab kestvuslepingu tulevikku suunatult. Seega lõpeb leping igal juhul alles

ülesütlemisavalduse kättetoimetamise järel, st kas avalduse kättetoimetamisest või

8/10

tahteavalduses või seaduses määratud tähtaja möödumisel (vt nt Riigikohtu otsus

kohtuasjas nr XXX, p 13; 08.05.2019 otsus kohtuasjas nr XXX, p 18.7).

Hageja viidatud ÜT p 8.5 kohaselt kõik arved, lepinguga seotud teated, võlgnevuse kohta

saadetud nõuded, hoiatused, avaldused (sh avaldus lepingu ülesütlemiseks) loetakse

liisinguvõtjale kätte antuks, kui see on postiga saadetud lepingus märgitud liisinguvõtja

aadressile ja kui posti saatmisest on möödas kolm päeva või see on saadetud liisinguvõtja

e-maili aadressile ja e-kirja saatmisest on möödunud kolm päeva. TsÜS § 69 lg-s 3

ja §-s 70 on teate kättesaamise riski jaotus sätestatud erinevalt olenevalt tahteavalduse

sisust. Kohus leiab, et VÕS § 42 lg 1, lg 3 p 35 ja § 44 alusel saab eeldada, et ÜT p 8.5 on

liisinguvõtjat ebamõistlikult kahjustav ja tühine osas, milles paneb igasuguse saadetava

teate kättesaamise riski saajale olenemata sellest, mis on teate sisu (lepingu rikkumine,

lepingu ülesütlemine vms). Kui tüüptingimus on tahteavalduse kättesaamise riski panemise

osas tühine, kohaldub asjas seaduses sätestatu (vt nt Riigikohtu XX.XX.XXXX otsus

kohtuasjas nr XXX, p 14; 25.04.2012 otsus kohtuasjas nr XXX, p-d 12-14).

Ülesütlemisavalduse kättesaaduks lugemisele ei saa kohaldada TsÜS §-s 70 sätestatut

(vt nt Riigikohtu otsus kohtuasjas nr XXX, p 12). Ülesütlemisavaldus on tahteavaldus

TsÜS § 68 mõttes. TsÜS § 69 lg 1 I lause kohaselt muutub kindlale isikule suunatud

tahteavaldus (sh nt lepingu ülesütlemine) kehtivaks kättesaamisega (vt nt Riigikohtu otsus

kohtuasjas nr XXX, p 12). TsÜS § 69 lg 3 paneb lepinguga seotud ja eemalviibijale tehtud

tahteavalduse kättesaamise tõendamise riski tahteavalduse saatjale ning vaidluse korral

tuleb tahteavalduse saatjal lisaks saatmisele tõendada ka seda, et saadetis on jõudnud

tahteavalduse saaja tegevuskohta ning saajal on olnud mõistlik võimalus sellega tutvuda.

Tähitud kirja saabumise ja postiasutusse hoiustamise teatis ei sisalda teavet saabunud kirja

sisu kohta ning seetõttu puudub tahteavalduse saajal mõistlik võimalus tahteavalduse

sisuga tutvuda. Nimetatud põhimõttest kõrvalekaldumine saaja pahatahtlikkuse eeldamise

kaudu (saadetisele postiasutusse järele minemata jätmine) ei oleks õigustatud ja tähendaks

tahteavalduse kättesaamise riski teistsugust jaotamist, kui seaduse eesmärgipärasest

tõlgendamisest tuleneb (vt nt Riigikohtu otsus kohtuasjas nr XXX, p-d 13, 13.1, 13.2). E-

kirja saajani jõudmist ei saa saatja tõendada saadetud e-kirja väljavõttega, sest see ei

tõenda e-kirja jõudmist saajani. Usaldusväärseks tõendiks võib olla aga nt kolmandast

isikust teenusepakkuja serveri väljavõte selle kohta, et e-kiri saabus teatud ajal tema

serverisse. E-kirja saab majandus- ja kutsetegevuses lugeda kättesaaduks hiljemalt

järgmisel päeval pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse

(vt nt Riigikohtu XX.XX.XXXX otsus kohtuasjas nr XXX, p-d 12, 14; XX.XX.XXXX otsus

kohtuasjas nr XXX, p 13).

Hageja esitatud e-kirjavahetusest nähtuvalt on liisinguvõtja saanud ülesütlemisest teada

15.11.2019 (tlk 36). Arvestades seda ning asjaolu, et ülesütlemisavalduses ei olnud

hilisemat aega märgitud, on kohus seisukohal, et leping lõppes XX.XX.XXXX.

Ülesütlemisavalduse varasemat kättetoimetamist ei ole hageja tõendanud, vaatamata

kohtu 01.03.2021 määruses (tlk 109-112) selgitatule.

10. Kui kohus loeb liisingulepingu XX.XX.XXXX, palub hageja mõista kostjalt vastavalt

12.03.2021 avaldusele enda kasuks välja järgmise: liisingumaksete võlg 2775,06 eurot;

vara soetamisega seotud kahju hüvitis 2153,74 eurot (tasumata liisingu jääk /

jääkmaksumus); jääkmaksumuse käibemaks 430,75 eurot; leppetrahv 200 eurot; vara

tagastamise asjaolude tuvastamisega seotud kahju hüvitis 200 eurot; viivis 3173,39 eurot.

Hageja on esitanud ka tabeli nõude arvestusega (tlk 119).

Olukorras, kus liisinguandja ütleb liisingulepingu erakorraliselt üles, võib liisinguandjal

liisinguvõtja vastu olla esiteks enne lepingu lõppemist sissenõutavaks muutunud

liisingumaksete (sh intressi) tasumise nõue VÕS § 108 lg 1 alusel, teiseks lepingu

ülesütlemisega seotud krediidikulude hüvitamise nõue (VÕS § 367 lg-d 1-3) ja kolmandaks

lepingu ülesütlemisest tingitud lisakulu hüvitamise nõue (VÕS § 367 lg 4). Krediidikulude

hüvitamise nõue ja lisakulude hüvitamise nõue on olemuselt liisinguvõtja kohustuse

rikkumisel põhinevad kahju hüvitamise nõuded (vt nt Riigikohtu XX.XX.XXXX otsus

kohtuasjas nr XXX, p 12).

9/10

10.1. Hageja arvestuse (tlk 119) kohaselt oli liisingumaksete (rendimaksed, osamaksed,

käibemaks) võlg vastavalt graafikule 15.11.2019 seisuga kokku 2775,06 eurot (5 * 529,25 +

mai 2019 eest 128,81; 2199,33 eurot põhiosa, 134,68 eurot rendiosa, 441,05 eurot

käibemaks). Kostja ei ole teistsugust arvestust esitanud ega selgitanud, mis jääb talle

sellise arvestuskäigu juures arusaamatuks. Enne lepingu lõppemist sissenõutavaks

muutunud maksete nõue on VÕS § 108 lg 1, § 361 alusel põhjendatud.

10.2. VÕS § 367 lg 1 järgi peab liisinguvõtja liisingulepingu ülesütlemise korral hüvitama

liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige

liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei

ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg 2 alusel lähtutakse VÕS § 367

lg-s 1 nimetatud kulude kindlakstegemisel liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda

jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud

summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega. VÕS § 367 lg 3

sätestab, et kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse,

tuleb VÕS § 367 lg-s 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel

arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel.

Riigikohus on selgitanud, et lähtudes liisingulepingu kui krediteerimislepingu olemusest,

tuleb liisingulepingu ennetähtaegse ülesütlemise korral VÕS § 367 lg 1 järgi hüvitada

liisinguandjale kui krediteerijale krediteerimiseks tehtud kulutused. Sisuliselt tuleb

liisinguandjale tagada liisinguvõtja lepingurikkumisega kaasnenud lepingu erakorralise

ülesütlemise korral hüvitise maksmise kaudu sarnane positsioon sellega, kus ta oleks olnud

lepingu täitmise korral. Selliselt väljendab VÕS § 367 sama mõtet kui kahju hüvitamise

eesmärki väljendav üldsäte, VÕS § 127 lg 1 (vt Riigikohtu XX.XX.XXXX otsus kohtuasjas

nr XXX, p 29). Lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamisel tuleb kahjustatud

poolele

tagada

võimalikult

sarnane

olukord

lepingu täitmisega ning

seda ka

maksuõiguslikust aspektist (VÕS § 127 lg 1). Käibemaks on oma olemuselt tarbimismaks,

mille maksab kokkuvõttes kauba omandaja, kes ei saa ostuhinnalt tasutud käibemaksu

tagasi arvestada. Seda tuleb silmas pidada ka käibemaksu arvestamisel kahjuhüvitise

hulka, aga ka lepingu lõpetamisega kaasnevate nõuete arvestamisel. Riigikohus on nt

leidnud, et kui üürilepingus oli üür lepitud kokku koos käibemaksuga, võib ka hüvitist asja

kasutamise eest VÕS § 335 alusel üüritud vara tagastamisega viivitamise eest nõuda koos

käibemaksuga, kuid kohtuotsuse alusel on õigus nõuda arve esitamist, milles on kajastatud

ka käibemaks (vt Riigikohtu XX.XX.XXXX otsus kohtuasjas nr XXX, p 31).

Hageja palub mõista kostjalt välja kogu tasumata liisingu jäägi 2153,74 eurot, millele

lisandub käibemaks 430,75 eurot. Maksegraafikut arvestades on hageja nõutava summa

puhul tegemist pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summaga, millest on

maha arvatud rendimaksed. Kohus nõustub hagejaga, et VÕS § 367 lg 3 tuleb jätta

kohaldamata ja samuti tuleb välja mõista käibemaks 430,75 eurot. Hageja väitel ei ole

liisingueset talle nõudmisele (tlk 35-37) vaatamata tagastatud, kostja ei ole vastupidist

tõendanud ega ka väitnud. Mh leidis liisinguvõtja vastuseks vara asukoha nõudele

XX.XX.XXXX, et leping kehtib ja masin on juba välja ostetud. Seejärel kohustas hageja

andma liisingueseme üle hiljemalt 19.11.2019. Liisingueset ei ole käesoleva ajani

tagastatud. VÕS § 363 p 3 järgi on liisinguvõtja kohustatud lepingu lõppemisel tagastama

liisingueseme liisinguandjale VÕS § 363 p-s 2 nimetatud seisundis, välja arvatud juhul, kui

ta kasutab talle lepingu järgi kuuluvat liisingueseme omandamise õigust. Riigikohus on

leidnud, et üldjuhul ei saa olla liisinguandjale etteheidetav, et ta ei ole teinud omapoolseid

toiminguid liisingueseme tagastamiseks, sest liisinguvõtjal on liisingueseme tagastamise

kohustus ning liisingueseme kadumist või tagastamise võimatust peab tõendama

liisinguvõtja (vt Riigikohtu XX.XX.XXXX otsus kohtuasjas nr XXX-15, p 13). Samuti on

Riigikohus märkinud, et liisinguandjale hüvitatava kahju suurus sõltub sellest, kas talle

tagastatakse liisingueseme valdus ja kas tal on võimalik liisinguese võõrandada (vt

Riigikohtu XX.XX.XXXX otsus kohtuasjas nr XXX, p 13). Kuivõrd liisinguese ei ole hageja

majanduskäibes ning tal ei ole võimalik seda majandustegevuses võõrandada või sõlmida

uut liisingulepingut, ei saa liisingueseme jääkväärtust lepingu ülesütlemisega seoses

tekkinud kulude suuruse määramisel arvestada ega pidada ka käibemaksu nõudmist

tasumata liisingu jäägilt põhjendamatuks.

10/10

10.3. Hageja palub mõista VÕS § 367 lg 4 ja VÕS § 115 lg 1 alusel välja kahjuhüvitise

200 eurot (tlk 115, 5, 55). Hageja avalduste kohaselt on tegemist vara otsimise, asjaolude

tuvastamise ning kuriteoteate (tlk 31-33) koostamisega seonduvate kuludega, mille kohta

esitas Credit Expert OÜ hagejale arve summas 240 eurot (200 eurot + käibemaks).

VÕS § 367 lg 4 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud

lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad

asjaolud. Credit Expert OÜ arve nr XXX (tlk 34) kirjelduse kohaselt on arve esitatud seoses

kuriteoteatega (esialgne info kogumine, asjaolude selgitamine, kuriteoteate koostamine ja

esitamine koos lisadokumentatsiooniga Põhja Prefektuurile). Kohus nõustub kostjaga, et

nõue ei ole põhjendatud, kuriteoteate alusel menetlust ei algatatud, kaebus oli alusetu ega

seondu kahju kindlakstegemisega. Kohtupraktikas on leitud, et liisinguvõtja poolt

liisingeseme

tagastamise kohustuse

rikkumisele

ei

ole

põhjendatud

reageerida

karistusõigusliku sanktsiooniga (vt nt Riigikohtu XX.XX.XXXX otsus kohtuasjas nr XXX).

Hageja esitatust ei selgu, et kuriteoteatega seonduv oli vajalik lisakulu. Nõue tuleb jätta

rahuldamata.

10.4. Hageja palub mõista välja leppetrahvi 200 eurot ÜT p 7.3 ja VÕS § 158 lg 1, § 161

lg 1 alusel (tlk 115, 3, 55). ÜT p 7.3 kohaselt kohustub liisinguvõtja maksma lepingu

ülesütlemisel liisinguvõtja poolse lepingu tingimuse rikkumise tõttu liisinguandjale

leppetrahvi 200 eurot, leppetrahvi maksmine ei vabasta muudest lepingulistest

kohustustest. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud

lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

VÕS § 161 lg 1 järgi võib lepingu rikkumise korral kahjustatud lepingupool nõuda

leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata. Hageja on liisingulepingu üles öelnud ning

teatanud ülesütlemisavalduses leppetrahvinõudest. Leppetrahvinõue on põhjendatud.

10.5. VÕS § 113 lg 1 I lause kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. ÜT p 7.1 kohaselt on viivisemääraks

0,15% tasumata summalt päevas. Hageja viivisenõue 16.11.2019–15.03.2021 eest

3173,39 eurot ((jääk 2153,74 eurot + põhiosa tagasimaksete võlg 2199,33 eurot) * 0,15 /

100 * 486 päeva) on põhjendatud.

10.6. Eeltoodut ja VÕS § 142 lg-t 1, § 145 lg-d 1, 2 arvestades tuleb mõista kostjalt

hageja kasuks välja kokku 8732,94 eurot: liisingumaksete võlg 2775,06 eurot; tasumata

liisingu jääk 2153,74 eurot ning käibemaks 430,75 eurot; leppetrahv 200 eurot; viivis

3173,39 eurot.

Arvestades hageja esimese eelistusena esitatud suurimat nõuet, tuleb hagi jätta

rahuldamata kokku 267,06 euro ulatuses (9000 - 8732,94).

11. Lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg-st 1 ja hagi rahuldamise

ulatusest, tuleb menetluskuludest jätta 97% kostja ja 3% hageja kanda.

12. TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks menetluskulude

rahalise suuruse.

21.06.2021 määrusega (tlk 135) andis kohus pooltele menetluskulude nimekirja

esitamiseks 10 päeva määruse jõustumisest. Kostja esindaja sai määruse kätte

28.06.2021, kuid ei ole menetluskulude nimekirja esitanud.

Hageja menetluskuluks on riigilõiv 500 eurot (tlk 1, 115). Arvestades menetluskulude

jaotust, tuleb kostjal hüvitada sellest 485 eurot. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel

tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik