1-20-2646/31 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-20-2646

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 4. oktoober 2021. a Tallinn Kriminaalasja number 1-20-2646 (17730000207) Kohtukoosseis Eesistuja , liikmed Urmas Reinola ja Ivi Pavel Gontšarov Kesküla Kriminaalasi X süüdistuses KarS § 344 lg 1, § 345 lg 1 ja 201 lg 2 p 4 järgi ning süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 4 järgi Y’a

Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 26. aprilli 2021. a otsus menetluses üld Apellatsiooni esitaja S X kaitsja vandeadvokaat Mart Missik üüdistatava Prokurör Eve Soostar Süüdistatav X isikukood XXXXXXXXXX, eesti keel, Eesti Vabariigi kodanik, , elukoht , X XXX XXX töökoht , tõkendit ei kohaldatud, kehtivad karistused puuduvad Kaitsja Vandeadvokaat Mart Missik Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Harju Maakohtu 26. aprilli 2021. a kohtuotsus X Tühistada KarS § 344 lg 1 järgi süüditunnistamise, karistamise ning temalt menetluskulude väljamõistmise osas. Lõpetada kriminaalmenetlus aegumistähtaja möödumise tõttu. 2.

Jätta kriminaalmenetluses tekkinud menetluskulud riigi kanda. 3. X kasuks temal kriminaalmenetluses tekkinud Välja mõista Eesti Vabariigilt kaitsekulud (maakohtus 1350 eurot + apellatsioonimenetluses 1131 eurot) kokku 2481 (kaks tuhat nelisada kaheksakümmend üks) eurot. 4. Kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt.

Edasikaebe kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

2(5) ASJAOLUD JA MENETLUSE K

ÄIK

1. X on kohtu alla antud ja süüdistatakse selles, et tema kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal, kuid mitte hiljem kui 24.11.2016, eesmärgiga vabaneda kohustusest maksta koos Y-ga XX.XX.XXXX surnud W ahast pool, so 14 650 pangakontolt ebaseaduslikult välja võetud sular eurot pärijale le ja omandada õigus sellele rahale, võltsis kuupäevaga 11.01.2015 laenulepingu, Q- mille alusel W X-lt laenu summas 20 000 eurot, kuigi tegelikkuses eelnimetatud võttis laenulepingut W W ei sõlminud. Lepingule lisas nimelt allkirjad kohtueelse uurimise käigus tuvastamata isik, kuid käekirjaekspertiisi aktist nr 19E DK0026 nähtuvalt ei ole allkirjad - tõenäoliselt W kirjutatud. Laenuandjana allkirjastas eelnimetatud laenulepingu X, olles teadlik asjaolust, et laenulepingu sisu ei vasta tegelikkusele ning laenusaajana pole seda allkirjastanud W. Sellise tegevusega pani X eda toime dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi ja vaban kohustustest, võltsimise, s.o KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

X B vahendusel Tallinnas asuvas süüdistatakse selles, et tema lepingulise esindaja XXX kohtutäituri .11.2016 varem võltsitud dokumenti, nimelt kohtueelse Z kontoris, kasutas 24 uurimisega tuvastamata ajal, kuid mitte hiljem kui 24.11.2016 W nimelt koostatud ja kohtueelses menetluses tuvastamata isiku poolt W ertiisi aktist nimelt allkirjastatud laenulepingut (käekirjaeksp nr 19E- W DK0026 nähtuvalt ei ole allkirjad tõenäoliselt kirjutatud), eesmärgiga vabaneda kohustusest 08.09.2016 surnud W pangakontolt ajavahemikul 08.09 22.09.2016 ebaseaduslikult – välja võetud sularahast 14 650 euro andmisest pärijale le ning omandada õigus nimetatud rahale. Q-

Sellise tegevusega pani X toime teadvalt võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda kohustustest, s.o KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

X Y isa W surma 08.09.2016 sai korduvalt enda süüdistatakse selles, et tema pärast oma elukaaslase valdusesse Y valduses olnud W SEB Pank pangakaardi nr XXXXXXXXXXXXXXXX ja selle PIN-koodi, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult ga varalise kasu saamise eesmärgil, kasutas Y- kordamööda pangakaarti ning võtsid ebaseaduslikult ajavahemikul 08.09– Y-ga W 22.09.2016 W pangakontolt XXXXXXXXXXXXXXXXXXX erinevatest sularahaautomaatidest sularahas välja kokku 29 300 eurot järgmiselt: - 08.09.2016 kell 23.56 Saku alevikus aadressil Pargi 2 – 900 eurot (kontoväljavõttel rea alguses 09.09.2016); - 08.09.2016 kell 23.57 Saku alevikus aadressil Pargi 2 ttel rea alguses – 900 eurot (kontoväljavõ 09.09.2016); - 08.09.2016 kell 23.58 Saku alevikus aadressil Pargi 2 – 200 eurot (kontoväljavõttel rea alguses 09.09.2016); - 09.09.2016 kell 13.00 Rakveres aadressil Lai 20 1000 eurot; – - 09.09.2016 kell 13.01 Rakveres aadressil Lai 20 1000 eurot; – - 10.09.2016 kell 13.29 Rakveres aadressil Lai 20 1000 eurot; – - 10.09.2016 kell 13.29 Rakveres aadressil Lai 20 1000 eurot; – - 11.09.2016 kell 19.00 Rakveres aadressil Lai 20 1000 eurot; – - 11.09.2016 kell 19.00 Rakveres aadressil Lai 20 1000 eurot; – - 12.09.2016 kell 16.57 Saku alevikus aadressil Pargi 2 1000 eurot; – - 12.09.2016 kell 16.57 Saku alevikus aadressil Pargi 2 1000 eurot; – - 13.09.2016 kell 12.46 Tallinnas aadressil A.H. Tammsaare tee 104a 1000 eurot; – - 13.09.2016 kell 12.47 Tallinnas aadressil A.H. Tammsaare tee 104a 1000 eurot; – - 14.09.2016 kell 10.44 Rakveres aadressil Lai 20 1000 eurot; – - 14.09.2016 kell 10.44 Rakveres aadressil Lai 20 1000 eurot; – - 15.09.2016 kell 16.11 Tallinnas aadressil A.H. Tammsaare tee 104a 1000 eurot; – - 15.09.2016 kell 16.11 Tallinnas aadressil A.H. Tammsaare tee 104a 1000 eurot; –

3(5) - 16.09.2016 kell 15.03 Rakveres aadressil Lai 20 1000 eurot; – - 16.09.2016 kell 15.03 Rakveres aadressil Lai 20 1000 eurot; – - 17.09.2016 kell 17.31 Tallinnas aadressil A.H. Tammsaare tee 104a 1000 eurot; – - 17.09.2016 kell 17.31 Tallinnas aadressil A.H. Tammsaare tee 104a 1000 eurot; – - 18.09.2016 kell 15.55 Tallinnas aadressil A.H. Tammsaare tee 104a 1000 eurot; – - 18.09.2016 kell 15.55 Tallinnas aadressil A.H. Tammsaare tee 104a 1000 eurot; – - 19.09.2016 kell 16.07 Tallinnas aadressil A.H. Tammsaare tee 104a 1000 eurot; – - 19.09.2016 kell 16.08 Tallinnas aadressil A.H. Tammsaare tee 104a 1000 eurot; – - 20.09.2016 kell 12.07 Ta 1000 eurot; llinnas aadressil Pärnu mnt 558a – - 1000 eurot; 20.09.2016 kell 12.07 Tallinnas aadressil Pärnu mnt 558a – - 21.09.2016 kell 14.07 Tallinnas aadressil A.H. Tammsaare tee 104a 1000 eurot; – - 21.09.2016 kell 14.08 Tallinnas aadressil A.H. Tammsaare tee 104a 1000 eurot; – - 22.09.2016 kell 11.54 Tallinnas aadressil A.H. Tammsaare tee 104a 1000 eurot; – - 22.09.2016 kell 11.55 Tallinnas aadressil A.H. Tammsaare tee 104a 300 eurot. – Sellise tegevusega tekitasid X ja Y varalist kahju W - Q- teisele tütrele pärijale le välja võetud summast poole ulatuses, s.o summas 14 650 eurot. Sellise tegevusega pani X tahtlikult toime KarS § 201 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so temale usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramise isikute grupis.

2. Harju Maakohtu 26. aprilli 2021. a otsusega X mõisteti süüdistuses KarS § 201 lg 2p 4 järgi õigeks. Samuti mõisteti õigeks süüdistuses KarS § 345 lg 1 järgi. X

Tunnistati X süüdi KarS § 344 lg 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks rahaline karistus 100 trahviühikut (päevamäär 10 eurot) s.o 1000 eurot. KarS § 73 sätteid kohaldades määrati, et karistust ei pöörata täitmisele, kui X ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Mõisteti lt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 X- palga alammäära 876 eurot riigituludesse ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulud 564 eurot riigituludesse. Kohustati X tasuma väljamõistetud sundraha ja ekspertiisikulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 120 eurot. Mõist Eesti Vabariigilt välja

eti X (isikuood XXXXXXXXX elukoht:

XXX ) kasuks õigusabi eest makstud tasu hüvitamiseks 2700 eurot (LHV pangakonto XXXXXXXXXXXXX eti Q hagi X ). Jä vastu läbi vaatamata.

SÜÜDISTATAVA KAITSJA APELLATSIOON

3. Apellatsiooni esitas s , kes vaidlustab maakohtu otsust X üüdistatava kaitsja KarS § 344 lg 1 järgi süüditunnistamise osas Kaitsja juhib tähelepanu sellele, et le oli KarS § 201 lõike 2 p 4 järgi . X- esitatud süüdistus selle raha omastamises, mille tagasimaksmise kohustusest vabanemise eesmärgil süüdistuse kohaselt võltsis ta kõnealuse laenulepingu. Nimetatu tähendab, et esitatud süüdistuses välistab KarS § 344 lõike 1 järgi süüdimõistva kohtuotsuse tegemise ka enese mittesüüstamise

privileeg. Esitatud süüdistus süüdimõistmine KarS § 344 e kontekstis on tuvastatud asjaoludel X lõike 1 järgi vastuolus enese mittesüüstamise privileegiga. Samas ei ole asjas kogutud tõendite pinnalt üheselt välistatud seegi, et le KarS § 344 lõike 1 järgi esitatud süüdistus on aegunud. X- Iseenesest möönab kaitsja teatavat vastuolu võrreldes nn enese mittesüüstamise privileegi

argumendiga. Antud juhul on tegemist aga olukorraga, kus mõlema võimaluse välistamiseks tõendeid napib. Antud juhul puuduvad tõendid selle kohta, millal leidis väidetav võltsimine aset.

Seega pole välistatud ka süüteo aegumine. kaitsja vaidlustab maakohtu otsuse süüdimõistva osa X ka põhjusel, et maakohus on tõendite hindamisel eksinud. Kohus on otsuse tegemisel täitnud

tõendilüngad iseenda siseveendumusega, minnes vastuolusse süütuse presumptsiooni põhimõttega.

Kohus tähistab seejuures enda siseveendumuse nn elulise usutavuse kriteeriumiga, kuid selle käsitlus ei ole kohtuotsuses kooskõlas Riigikohtu praktikas nn kohta väljendatud elulise usutavuse seisukohtadega. Maakohus on esitanud ka eriteadmisi nõudvaid oletusi ning põhjendamatult jätnud

4(5) arvesse võtmata kohtule ga seotud ettevõtete aruandlusest ilmnevaid andmeid. esitatud X- Maakohus on eksinud ka laenulepingu kui ts

iviilõigusliku lepingu materiaalõigusliku olemuse vastu. Kui võtta arvesse võlaõigusseaduses laenulepingu kohta sätestatut ning konkreetsest lepingust nähtuvaid

tingimusi, selgitab asjas kogutud tõendeid samahästi ka võimalus, et kõnealune laenuleping pole

X poolt võltsitud. Seega tuleb rakendada KrMS § 7 lõikest 3 tulenevat põhimõtet

in dubio pro reo ning X kasuks. langetada otsus süüdistatav Järgmiste põhjenduste alusel taotlebki kaitsja maakohtu otsuse tühistamist ning suhtes ka KarS § 344 lõike 1 järgi õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. X

Alternatiivselt taotleb kaitsja kriminaalmenetluse lõpetamist aegumise tõttu.

MENETLUS RINGKONNAKOHTUS

4. Ringkonnakohtu poolt määratud tähtajaks ei ole teised menetluse pooled vastuseks süüdistatava kaitsja apellatsioonile oma seisukohti esitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

5. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide ja apellatsioonis toodud väidetega, leiab, et kaitsja apellatsiooni argumendid süüdistatava väärivad osaliselt tähelepanu ning kaitsja apellatsiooni alternatiivset taotlust saadab edu. Oma seisukohta põhjendab kohtukolleegium järgnevalt.

6. Ringkonnakohus ei apellatsioonis esimesena peab vajalikuks esmalt märkida, et nõustu kaitsja toodud argumendiga, et X-le etteheidetav simise tegu on kaetud enese laenulepingu võlt mittesüüstamise privileegiga võltsimise eesmärgiks võis olla „ , kuna laenulepingu nn omastamise“ varjamine, milles X Kaitsja viited kohtupraktikale, milles mõisteti maakohtu otsusega õigeks. käsitl mittesüüstamise privileegi etakse enese , ei ole ringkonnakohtu veendumusel asjakohased. Kaitsja poolt viidatud kriminaalasjades (RKKK nr 3-1-1-39-05 RKKKo 3-1-1-60-07, TalRK , 09.05.2007 otsus nr 1- -215 p 9) 04 süüdistatavate enese mittesüüstamise privileeg tulenes nende suhtes käimasolevatest maksu või kriminaalmenetlustest, mille käigus vastutusest vabanemise - eesmärgil esitasid süüdistatavad haldurile/menetlejale võltsitud dokumente. Otsuses nr 3-1-1-39-05 nentis Riigikohus, et - põhiseaduse § 22 lg s 3 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 6 lg-s 1 sätestatud enese mittesüüstamise privileegist tulenevalt on välistatud isiku karistamine selle eest, et ta esitab ametivõimudele ebaõigeid andmeid eesmärgiga mitte paljastada enda poolt toime pandud kuritegu - seda küll tingimusel, et valetõendite esitamisega ei kaasne aktiivne tegevus teise isiku alusetuks süüstamiseks. Käsi

lolevas kriminaalasjas ei esitanud X võltsitud laenulepingut ametivõimude nõudmisel mõne teise süüteo uurimise käigus selleks, et teist kuritegu varjata ning vabaneda kriminaalvastutusest. Lepingu võltsimise eesmärgiks on olnud vabaneda kohustusest maksta koos Y-ga 08.09.2016 surnud W pangakontolt ebaseaduslikult välja võetud sularahast pool, s pärijale le ja omandada õigus sellele rahale .o 14 650 eurot Q- . Tsiviilvastutusest vabanemise eesmärk ei ole aga mingil juhul samastatav kriminaalvastutusest vabanemise eesmärgiga.

7. Vastuseks kaitsja argumendile, et laenulepingu võltsimistegu võib olla aegunud põhjusel, et süüdistuses ei tooda välja konkreetset aega millal laenuleping võltsitud oli, kuid sedastatakse, et see oli võltsitud , märgib kohtukolleegium järgmist. Tõepoo mitte hiljem kui 24.11.2016

lest, X süüdistatakse kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal, kuid mitte hiljem kui 24.11.2016 kuupäevaga 11.01.2015 võltsimises. oli päevaks, millal dateeritud laenulepingu 24.11.2016 süüdistuse kohaselt htutäituri varem võltsitud X XXX asuvas ko Z kontoris dokumenti kasutas, mis on eraldi kuriteo koosseisuks KarS § 345 lg 1 järgi ning mille toimepanemises maakohus on X õigeks mõistnud, mis jäi apel Süüdistatav on kriminaalasjas ütluste

latsiooni korras vaidlustamata.

5(5) andmisest keeldunud. Ringkonnakohus nõustub kaitsja seisukohaga, et kriminaalasjas puuduvad mistahes X tõendid, et laenuleping oli poolt võltsitud peale 06.05.2015 ning sellist faktilist asjaolu ei sisalda ka X-le esitatud süüdistus. Laenuleping ise on dateeritud 11.01.2015 ning ei ole välistatud, et see oligi samal päeval võltsitud. 06.05.2015 kuupäev on oluline teise raskusastme kuriteo aegumistähtaja võimaliku katkemise tuvastamise seisukohalt X . Kohtukolleegium märgib, et suhtes ei olnud tõkendit kohaldatud ega tema vara arestitud. Kohtukolleegium ei tuvastanud kriminaalasja materjalide põhjal, et kuriteo aegumine oleks vahepeal peatunud mõnel KarS § 81 lg anti süüdistatavana -s 7 toodud alusel. X kohtu alla 06.05.2020, mis tähendab, et KarS § 81 lg 5 p 2 kohaselt võis aegumistähtaeg katkeda just 06.05.2020. Sellest tulenevalt oleks pidanud prokuratuur tõendama, et leping oli X poolt võltsitud peale 06.05.2015. Selliseid tõendeid kriminaalasjas uuritud ei ole ning sellist etteheidet ei sisalda ka X-

le esitatud süüdistus. KrMS § 7 lg 3 kohaselt kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Süüteo aegumise regulatsioon ei ole lusõiguse, vaid menet materiaalõiguslik norm, mis sisaldub Karistusseadustiku üldosas, kuid omab menetlusõiguslikke tagajärgi. KarS § 81 lg 1 p 2 kohaselt kedagi kuriteos süüdi mõista ega karistada, kui kuriteo ei tohi lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud viis aastat teise astme kuriteo korral. Kohtukolleegiumi veendumusel esineb kriminaalasjas kõrvaldamata kahtlus, et seisuga 06.05.2020, mil X oli kohtu alla antud süüdistatavana KarS § 344 lg 1 järgi kuriteo toimepanemises, oli temale etteheidetud kuritegu juba aegunud. Sellest tulenevalt nõustub ringkonnakohus kaitsja apellatsiooni alternatiivse taotlusega, et maakohtu otsus X lg 1 KarS § 344 järgi süüdimõistvas osas tuleb tühistada materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu

ning kriminaalmenetlus KrMS § 199 lg 1 p 2, § 200 alusel lõpetada.

8. KrMS § 183 lg 1 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise korral kannab menetluskulud riik. X süüdistati kolmes kuriteos, millest kahes mõist õigeks ja ühes süüdi. is maakohus X Maakohus leidis, et maakohtu menetluses tekkinud X X osalise kaitsekulud on põhjendatud ning jättis seoses süüdimõistmisega kaitsekulud summas 1350 eurot X enda kanda. Kohtukolleegium leiab, et seoses aegumise tõttu kriminaalmenetluse lõpetamisega kuuluvad süüdistataval maakohtus tekkinud kaitsjakulud hüvitamisele le. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ka X- X-lt menetluskulude väljamõistmise osas ing jätab nee n d riigi kanda. Apellatsioonimenetluses esitas s X poolt kantud kaitsekulude üüdistatava kaitsja taotluse hüvitamiseks summas 1131 eurot. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal 7,25 tundi maakohtu otsusega tutvumisele ning apellatsiooni koostamisele ning tunnihinnaks on 130,0 + km ehk näidatud 0 € hüvitamisele taotletavaks summaks on 1131 eurot. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. KrMS § 185 lg 1 kohaselt kui apellatsioonimenetluses tehakse üks KrMS § 337 lg 1 punktides 2 4 või lõikes 2 ni - metatud lahend, kannab menetluskulud riik. Et ringkonnakohus teeb lahendi KrMS § 337 lg 2 alusel, kuuluvad süüdistataval apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud väljamõistmisele Eesti Vabariigilt. 9. Lähtudes KrMS § 338 p 2, § 337 lg 2 p 1 tühistab ringkonnakohus eeltoodust ning juhindudes

maakohtu otsuse X KarS § 344 lg 1 järgi süüditunnistamise, tema karistamise ning temalt menetluskulude väljamõistmise osas ning lõpetab kriminaalmenetluse KrMS § 199 lg 1 p 2, § 200 alusel.

allkirjastatud digitaalselt