1-07-4115/19 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-07-4115

K O H T U MÄ Ä R US

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

24. augustil 2010.a, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-07-4115 (06233002449) Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekretär Erika Skobioale Tõlk Sirje Sirnask Prokurör Anneli Pärt Asi

Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva talituse kriminaalhooldusametnik Tatjana Mironenkova erakorraline ettekanne nr 24315 M.Z-i suhtes Hooldusalune M.Z

Elukoht XXX, asukoht Viru Vangla, isikukood XXX, töökoht puudub

Varasemad karistatused: varem kriminaalkorras karistatud 10-l korral. Istungil osalenud isikud Kriminaalhooldusametnik Tatjana Mironenkova Kriminaalhooldusalune M.Z

Kaitsja Vandeadvokaat Galina Tšelnokova Kohtuistungi toimumise aeg 24.08.2010.a. RESOLUTSIOON

Jätta Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva talituse kriminaalhooldusametnik

Tatjana Mironenkova erakorraline ettekanne nr 24315 M.Z-i suhtes rahuldamata.

Jätta kriminaalmenetluse kulud kaitsja Galina Tšelnokova poolt kohtuistungil õigusabi osutamise eest summas 900 (üheksasada) krooni riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib kümne päeva jooksul arvates määruse kättesaamisele järgnevast päevast

2(4) esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu.

Maakohus tuvastas

Viru Maakohtu Narva kohtumaja 23.04.2007.a. kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-07-4115 tunnistati M.Z süüdi KarS § 263 p 1 järgi ja teda karistati rahalise karistusega summas 2050 (kaks tuhat viiskümmend) krooni. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 23.04.2007.a otsus jõustus 01.05.2007.a.

17.02.2010.a saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja Rakvere kohtutäitur Raigo Pärsi avaldus M.Z-i suhtes asenduskaristuse määramiseks. ™S § 206 lg 2 alusel palub kohtutäitur otsustada rahalise karistuse asendamise.

Viru Maakohtu Narva kohtumaja 23.04.2010.a kohtumäärusega asendati M.Z-ile Viru Maakohtu Narva kohtumaja 23.04.2007.a kohtuotsuse nr 1-07-4115 järgi määratud rahaline karistus 41 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o 2050 (kaks tuhat viiskümmend) krooni, 26

(kahekümne kuue) tunni üldkasuliku tööga.

KarS § 69 lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 3 (kolm) kuud alates kohtumääruse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel kohustati M.Z üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 lg 1 sätestatule. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 23.04.2010.a kohtumäärus jõustus 04.05.2010.a.

03.08.2010.a saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja läbivaatamiseks erakorraline ettekanne nr 24315 M.Z-i suhtes ettepanekuga pöörata karistus täitmisele KarS § 69 p 6 alusel seoses sellega, et ta hoidub ÜKT-st kõrvale, ei ilmu kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele.

Errakorralisest ettekandest nähtub, et M.Z ei täitnud temale kohtu poolt määratud 26 tundi ÜKT-d. Samuti ta ei ilmunud kindlaksmääratud registreerimisele 27.07.2010.a.

Viru Maakohtu 23.04.2010 määrus M.Z-i kohta laekus kriminaalhooldusosakonda

19.05.2010.a. M.Z pidi täitma 26 tundi ÜKT-d kuni 04.08.2010.a. Ta tuli kriminaalhooldusosakonda 28.05.2010 registreerimisele kriminaalhooldusametniku Larissa

Paali juurde. Talle seletati katseaja kontrollnõudeid, ÜKT täitmise korda ja tingimusi.

02.06.2010 ta pidi tulema kriminaalhooldusosakonda ÜKT tegemise ajakava koostamiseks. Tulles kriminaalhooldusametniku juurde, M.Z seletas, et ta ei saa käesoleval ajal täita ÜKT-d, kuna on hõivatud oma tööga. Lubas tulla kriminaalhooldusosakonda 15.06.2010 ja alustada ÜKT täitmist, kuid rohkem ei ilmunud ega helistanud. M.Z-ile oli saadetud kutse, mille alusel ta pidi tulema kriminaalhooldusosakonda 27.07.2010, kuid kutsele ta ei reageerinud. Arvestades seda, et M.Z rikub katseaja kontrollnõuet ja hoidub kõrvale temale määratud ÜKT tundide täitmisest, kriminaalhooldusametnik tegi kohtule ettepaneku pöörata M.Z-ile mõistetud karistus täitmisele vastavalt KarS § 69 p-le 6.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

Kohtuistungil palus kriminaalhooldusametnik pöörata M.Z-i karistus täitmisele, kuna ta ei täitnud temale kohtu poolt määratud ÜKT tunde. Samuti ei ilmunud ta kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ilma mõjuva põhjuseta 27.07.2010.a.

Kriminaalhooldusalune M.Z ei ole nõus karistuse täitmisele pööramisega. Ta seletas, et ta ei saanud teha üldkasulikku tööd, kuna tal oli teine töö, mille eest maksti raha.

Kaitsja arvab, et erakorraline ettekanne tuleb jätta rahuldamata, kuna tal olid mõjuvad põhjused üldkasuliku töö mittetegemiseks.

3(4)

Prokurör leiab, et kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne M.Z-i suhtes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Maakohtu seisukoht

Esiteks analüüsib kohus, kas praegu võib pöörata täitmisele 23.04.2007.a tehtud ning 01.05.2007.a jõustunud kohtuotsust, millega M.Z oli süüdi mõistetud teise astme kuriteo eest ning karistatud rahalise karistusega ning millest tulenev rahaline karistus asendati 23.04.2010.a kohtumäärusega 26 tunni üldkasuliku tööga.

1. jaanuaril 2006.a. jõustunud täitemenetluse seadustiku (™S) § 207 sätestab, et täitemenetlus rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul.

KarS § 82 lg 1 p 2 alusel ei asuta otsust täitma, kui teise astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest on möödunud kolm aastat.

Viru Maakohtu Narva kohtumaja 23.04.2007.a otsusega kriminaalasjas nr 1-07-4115 tunnistati M.Z süüdi KarS § 263 p 1 järgi, s.o. teise astme kuritegude toimepanemise eest. Antud otsusega mõisteti talle karistuseks rahaline karistus 50 päevamäära ulatuses, s.t summas 2500 kroomi. Kohtuotsus jõustus 01.05.2007.a.

Kuivõrd M.Z oli süüdi tunnistatud KarS § 263 p 1 järgi, siis oli kohtuotsust võimalik täita vastavalt KarS § 82 lg 1 p-le 2 kolme aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o.

kuni 01.05.2010.a., kui ei esine KarS § 82 lg-s 2 sätestatud otsuse täitmise aegumise peatumise aluseid.

Vastavalt KarS-i §-le 82 lg 2 peatub otsuse täitmise aegumine: 1) ajaks, mil isik hoidub kõrvale talle kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest; 2) KarS §-s 73 või 74 sätestatu alusel määratud katseajaks; 3) ajaks, mil isikule kohaldatud karistuse täitmisele pööramine on edasi lükatud või karistuse täitmise tähtaega on pikendatud ning 4) ajaks, mil isik on välisriigis ja teda ei anta välja või teda ei saa välja anda.

Nimetatud alustest tuleks käesoleval juhul kõne alla KarS § 82 lg 2 p 1, mistõttu järgmiseks tuleb kohtul välja selgitada, kas M.Z on alates otsuse jõustumisest kuni käesoleva ajani hoidunud rahalise karistuse tasumisest kõrvale või mitte. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et M.Z oleks varjanud oma sissetulekuid või teinud muid toiminguid, et takistada kohtutäituril rahalise karistuse sissenõudmist. KarS § 82 lg 2 p-des 2,3 ja 4 sätestatud aluseid käesolevas asjas ei ole samuti tuvastatud.

EV Riigikohtu 16.02.2004.a. otsuse 3-3-1-5-04 kohaselt teenib karistusotsuse täitmise regulatsioon eesmärki, et otsuse täitmine ei toimuks ebamõistlikult pika aja pärast ja isik oleks kaitstud olukorras, kus kohtutäitur kui avaliku võimu esindaja ei suuda seaduses sätestatud tähtaja jooksul korraldada kohtuvõi kohtuvälise menetleja otsuse täitmist.

Nagu nähtub Narva kohtumaja 23.04.2010 kohtumäärusest, M.Z ei alustanud temale määratud rahalise karistuse tasumist ning rahaline karistus oli asendatud üldkasuliku tööga. Nimetatud kohtumäärus jõustus 04.05.2010.a, seega alles pärast seda, kui kohtuotsust ei olnud enam võimalik täitmisele pöörata.

4(4)

Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta erakorraline ettekanne rahuldamata. Kohus arvestab ka sellega, et kriminaalhoolduse lõpp saabus juba 04.08.2010.a.

Kohus teeb määruse tuginedes eeltoodule ja juhindudes KrMS § 428, 432 lg 3.

Mari-Liis Avikson Kohtunik