2-19-18645/68 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. oktoober 2021, Tartu

Tsiviilasja number

2-19-18645

Tsiviilasi

Caroly Rohela hagi Erkki Meidla vastu ebaõigete andmete

ümberlükkamiseks,

kahju

hüvitamiseks

ja

viivise

saamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

Caroly Rohela apellatsioonkaebuse hind 7815,96 eurot

Erkki Meidla apellatsioonkaebuse hind 0 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 19. märtsi 2021 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Caroly Rohela apellatsioonkaebus

Erkki Meidla apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

14. september 2021

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): Caroly Rohela (ik: XXXXXXXXXX),

esindaja vandeadvokaat Robert Sarv

Apellant (kostja): Erkki Meidla (ik: XXXXXXXXXX),

esindaja vandeadvokaat Marko Pilv

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 19. märtsi 2021 otsus osaliselt, s.o Caroly Rohelalt Erkki

Meidla kasuks väljamõistetud menetluskulude suuruse (kostja lepingulise esindaja

kohtuistungitele sõitmise ajakulu 60 euro ulatuses ja sõidukulude 118,08 eurot

väljamõistmata jätmise) osas.

2. Teha tühistatud uus otsus, millega mõista Caroly Rohelalt Erkki Meidla kasuks välja

menetluskulud kokku 6898,08 eurot.

3. Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:

„1. Jätta Caroly Rohela hagi Erkki Meidla vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks

ja kahju hüvitamiseks rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud Caroly Rohela kanda.

3. Välja mõista Caroly Rohelalt Erkki Meidla kasuks menetluskulud kokku

6898,08 eurot.

4. Caroly Rohela on kohustatud tasuma väljamõistetud menetluskuludelt 6898,08 eurot

alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.“

4. Jätta Caroly Rohela apellatsioonkaebus rahuldamata ja rahuldada Erkki Meidla

apellatsioonkaebus osaliselt.

5. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Caroly Rohela (hageja) esitas 27.11.2019 maakohtule Erkki Meidla (kostja) vastu hagi

ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, kahju hüvitamiseks ja viivise saamiseks.

Hageja palus esimese alternatiivina nõuda kostjalt järgmiste väidete: „Influencerite petuskeem.

Ma ausalt mõtlesin, et see pole nii suur ja massiline“, „Ettevõte maksab selle eest suunamudijale

ja tema samal ajal lihtsalt sülitab sulle sinu raha eest näkku“, „Tuginedes piltidele on grupi

omanik Caroly Rohela, kes ka administreeris seda gruppi ning mind seal välja viskas“, „Ma

ausalt ei mõista, milleks teha selliste ettevõtete, blogide või influenceritega koostööd, kes kõik

võltsivad andmeid ja näitavad, et mega lahe on!“ ja „Kuid tegelikult on seal üks komejant ning

ebaseaduslik kaasatuse suurendamine“ ümber lükkamist, kohustades kostjat hiljemalt kolme

päeva

jooksul

pärast

kohtuotsuse

jõustumist

eemaldama

veebilehel

https://itserkki.eu/suunamudijate-valelik-mina-fishy asuvast blogipostitusest hageja nimi

(Caroly Rohela) ning avaldama ja hoidma veebilehel https://itserkki.eu avalikult

kättesaadavana vähemalt kolme kuu jooksul järjest järgneva sisuga teadet:

„Mina, Erkki Meidla, laimasin Caroly Rohelat ja avaldasin tema kohta valeväiteid.

17. oktoobril 2019 avaldasin mina siin blogis postituse pealkirjaga „Suunamudijate valelik

mina. #fishy“. Selles postituses avaldasin ma Caroly Rohela suhtes järgmised ebaõiged

faktiväited:

Caroly Rohela on seotud suure ja massilise influencerite petuskeemiga.

Caroly Rohela on käitunud koostööpartnerite suhtes jõhkralt, sülitades neile piltlikult öeldes

näkku.

Caroly Rohela on selle grupi omanik ja viskas mu (Erkki Meidla) oma vestlusgrupist välja.

Caroly Rohela on võltsinud andmeid. Caroly Rohela on ebaseaduslikult suurendanud kaasatust.

Mul puuduvad mistahes andmed eeltoodud väidete esitamiseks ning sellest tulenevalt on kõik

ülaltoodud faktiväited täiesti ebaõiged ning lükkan need siinsega ümber.“

Teise alternatiivina: kui kohus asub seisukohale, et hageja ei saa nõuda väidete, kus ei ole

otsesõnu hagejat nimetatud, ümber lükkamist, kohustada kostjat eemaldama blogipostitusest

(lausest „Tuginedes piltidele on grupi omanik Caroly Rohela, kes ka administreeris seda gruppi

ning mind sealt välja viskas“) hageja nimi (Caroly Rohela) ning avaldama ja hoidma veebilehel

https://itserkki.eu järgneva sisuga teadet:

„Mina, Erkki Meidla, seostasin Caroly Rohelat õigustamatult minu 17. oktoobri 2019

blogipostituses „Suunamudijate valelik mina. #fishy“ järgmiste väidetega: (1) „Influencerite

petuskeem. Ma ausalt mõtlesin, et see pole nii suur ja massiline“, (2) „Ettevõte maksab selle

eest suunamudijale ja tema samal ajal lihtsalt sülitab sulle sinu raha eest näkku“, (3) „Ma ausalt

ei mõista, milleks teha selliste ettevõtete, blogide või influenceritega koostööd, kes kõik

võltsivad andmeid ja näitavad, et mega lahe on!“ ja (4) „Kuid tegelikult on seal üks komejant

ning ebaseaduslik kaasatuse suurendamine“.

Käesolevaga lükkan selle seose täielikult ümber. Mulle ei ole kunagi olnud teada asjaolusid, et

Caroly Rohelat nende väidetega seostada, ning seetõttu on Caroly Rohela nende väidetega

seostamine olnud õigusvastane.

Samuti on ebaõige väide „Tuginedes piltidele on grupi omanik Caroly Rohela, kes mind sealt

välja viskas“. Mul ei ole kunagi olnud andmeid ega tõendeid, et Caroly Rohela oleks mind

sellest grupist välja visanud.“

Lisaks palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu

õiglasel äranägemisel, seadusjärgses määras viivis väljamõistetud kahjuhüvitiselt alates hagi

esitamisest kuni põhinõude täitmiseni ja varalise kahju hüvitis 535,96 eurot (Advokaadibüroo

EMERALDLEGAL kohtuvälised õigusteenuse kulud).

Hagiavalduse kohaselt on hageja Eestis tegutsev blogija ja influencer, kes tegeleb igapäevaselt

sotsiaalmeedias erinevate ettevõtetega koostöö tegemisega ning oma igapäevaelust lugejatele

kirjutamisega. Peamised kanalid, mille kaudu hageja oma jälgijateni jõuab, on tema isiklik blogi

(XXXXXXX) ja Instagrami konto. Blogipidamine ja sotsiaalmeedias koostööde tegemine on

hageja põhitöö, mis toob talle kogu tema isikliku sissetuleku. Kostja on samuti blogija ja

influencer, kes tegutseb peamiselt sotsiaalmeediakanalis Instagram ning enda blogis

(XXXXXXX). Kostja on Eesti kontekstis väga mõjukas ja populaarne persoon – tal on

sotsiaalmeediakanalis Instagram üle 22 000 jälgija.

17.10.2019 avaldas kostja oma blogis postituse pealkirjaga „Suunamudijate valelik mina.

#fishy“. Postituses toob ta välja, kuidas mitmed influencerid ja blogijad tegelevad väidetavalt

andmete võltsimise ja ebaseadusliku tegevusega. Mitmel postitusele lisatud kuvatõmmisel on

õigustamatult kuvatud hagejat eristada võimaldavad andmed. Hageja lepinguline esindaja esitas

11.11.2019 kostjale nõude hüvitada avaldatud valeväidetest tekkinud mittevaraline kahju ning

lükata väited ümber. Kostja keeldus sellest.

Kostja on avaldanud järgmised ebaõiged faktiväited ja ebakohased väärtushinnangud:

- Eestis leiab aset suur ja massiline petuskeem, mida viib läbi ka hageja.

- Hageja kasutab temaga koostööd tegevaid ettevõtjaid ära, võttes neilt raha, aga siis neid pettes.

- Hageja on oma sõprade vestlusgruppi administreerinud ja visanud kostja grupist välja.

- Hageja koos teiste influenceritega on võltsinud andmeid ja üritanud jätta muljet, et andmete

võltsimine on aus tegevus, ning hageja tegevus on ebaseaduslik.

Hagejal on tekkinud kostja tegevuse tõttu oluline mittevaraline kahju ning õiglane hüvitis oleks

vähemalt 10 000 eurot. Hageja au ja hea nimi on saanud tugevalt kahjustada, rikutud on hageja

ja tema lähedaste õigust eraelu kaitsele, põhjustatud hagejale liigset stressi, ebamugavustunnet

avalikes kohtades viibides ja teiste inimestega suheldes, kahjustatud hageja suhteid teiste

isikutega. Kostja õigusvastase tegevuse eesmärk oli tuua kaasa hageja umbusaldamine blogijate

ja turundusinimeste seas, s.o kahjustada konkurendi mainet. Hageja kaotas koostöölepingu

ettevõttega Heveren. Hageja jälgijate hulk sotsiaalmeediakanalis Instagram vähenes ligi

2400 võrra, mis moodustab kogu vaatajaskonnast ligi 43%. See tähendab, et hageja atraktiivsus

võimalike koostööpartnerite silmis langes ligi poole võrra.

2. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole kostja hageja au ja väärikust

riivanud ega avaldanud ebaõigeid faktiväiteid. Hageja ei saa nõuda nende faktiväidete

ümberlükkamist, mis hagejat ei puuduta. Kõnealusest neljast väitest kolm on väärtushinnagud

ning ei puuduta hagejat. Kostjat ajendas postitust kirjutama asjaolu, et mitmed

blogijad/suunamudijad püüavad suurendada sotsiaalmeedias oma jälgijate või nende

postitustele „meeldimisi“ („like“) panevate inimeste arvu, leppides kokku, et kõik lisavad

vastastikku üksteise postitustele „meeldimisi“. Seeläbi jääb sotsiaalmeedia programmidele

ebaõige mulje, et isiku postitused on populaarsemad kui need tegelikult on. See võimaldab

blogijal/suunamudijal müüa oma reklaampostitusi suurema tasu eest. Sellisel eesmärgil

reklaamis ennast sotsiaalmeedias Telegrami rakenduse vahendusel grupp nimega „Engagement

grupp“. Sotsiaalmeedia kasutajate kokkulepped vastastikuste postituste „meeldimiseks“ ja

jagamiseks, et enda populaarsust suuremana presenteerida, on ebaõiged. Faktiväide, et hageja

on Engagement grupi administraator ning eemaldas kostja grupist, on tõene. Suunamudijana,

s.o avaliku elu tegelasena, peab hageja taluma rohkem kriitikat võrreldes keskmise inimesega.

Kahjunõue on alusetu, sest kostja pole hageja isiklikke õigusi rikkunud.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus jättis 19. märtsi 2021 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda ning mõistis hagejalt välja kostja kasuks menetluskulud 6720 eurot koos käibemaksuga

ja viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt tuleks postitus käsitletud teemade järgi jagada kaheks osaks:

1) kostja arvamus suunamudijate tegevuse kohta; 2) kostja kirjeldus Telegrami rakenduse

vestlusgrupi „Engagement grupp“ kohta.

Postituse osa, kus kostja on esitanud arvamuse suunamudijate tegevuse kohta, on selgelt

üldistav ja selle sidumine hagejaga on kunstlik. Kuivõrd kostja esitas oma isikliku arvamuse

üldiselt suunamudijate tegevuse kohta, ei pea kohus vajalikuks hinnata Siim Säinase asjatundja

arvamust ning analüüsida, kas Engagement grupp on kasutanud ebaausaid võtteid oma

jälgijaskonna kunstlikuks suurendamiseks.

Engagement grupi ekraanitõmmiselt nähtuvad teistele isikutele andmed, millest mõistlik

inimene saab järeldada, et hageja võib olla grupi omanik („owner“) ja administreerib gruppi

(„Caroly Rohela remowed you“). Tähtsust ei oma, kas grupp loodi mitme isiku või ainult hageja

poolt ning et oleks fikseeritud, et hageja eemaldas grupist just kostjanimelise (E. Meidla) isiku

(kostja osales grupis teise nime all). Kostja võis teha oma järeldused nimetatud andmete põhjal

ja postituses kirjeldab kostja just grupi liikmetele teadaoleva isiku grupist välja heitmist.

Tunnistaja A.K. ütlused ei välista, et hageja võis kostja (osales grupis Aleksandr Smirnofi nime

all) grupist eemaldada. Tunnistaja väide, et kostja eemaldamise otsus sündis kollegiaalselt, ei

oma tähtsust, sest kostja sai oma järeldused teha talle nähtava info põhjal.

Postituses esitatu „Ettevõte maksab selle eest suunamudijale ja tema samal ajal lihtsalt sülitab

sulle sinu raha eest näkku! See teema on nii vale, vale, vale“ on väärtushinnang. Postituses

puuduvad väited, et Caroly Rohela on seotud suure ja massilise influencerite petuskeemiga,

Caroly Rohela on käitunud koostööpartnerite suhtes jõhkralt, sülitades neile piltlikult öeldes

näkku, Caroly Rohela on võltsinud andmeid ja ebaseaduslikult suurendanud kaasatust.

Kohus nõustub ka kostja vastuväitega, et hageja suunamudijana, kellel on mitmeid tuhandeid

jälgijaid ja kellele ettevõtted pakuvad reklaamimiseks oma tooteid, on avaliku elu tegelane, kes

peab taluma rohkem kriitikat võrreldes keskmise inimesega.

Kohus asus seisukohale, et kostja ei ole esitanud hageja kohta ebaõiget faktiväidet või

väärtushinnangut ning puudub alus ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude rahuldamiseks.

Hageja suunamudijana ja avaliku elu tegelasena pidi arvestama, et tema tegevust ja

tegevusvaldkonda võidakse kritiseerida. Seega ainuüksi VÕS § 127 lg-st 1 tulenevalt puudub

alus hagis toodud alustel kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks.

Kuna kostja ei ole esitanud hageja kohta ebaõigeid andmeid, st ei ole hageja au ja väärikust

riivanud,

puudub

alus

VÕS § 131

alusel

kahju

hüvitamise

nõudeks.

Väidetav

koostööpartneritest ilma jäämine ei saa ka olla käsitletav mittevaralise kahjuna.

Arvestatavaks tõendiks ei saa olla Martin Aheri eelhinnag. Tegemist ei ole eksperthinnanguga

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) mõttes. Dokumendist ei nähtu, millise alusinfo põhjal

M. Aher tulemuseni jõudis, s.o dokumendi usaldusväärsus ei ole kontrollitav. Kuivõrd kohus

leidis, et kostja ei ole esitanud hageja kohta ebaõiget faktiväidet või väärtushinnangut, puudub

vajadus hinnata Inge Rumesseni arvamust ja emotsioonidetektori väljavõtteid.

Menetluskulud jättis kohus TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja palub mõista hagejalt

välja menetluskulud 14 973,36 eurot (koos käibemaksuga). Kostja esindaja on kulutanud

õigusabi osutamisele 79 tundi 20 minutit. Õigusabi on osutatud tunnitasuga 160 eurot 55 h

36 m (9685,30 eurot + km), tunnitasuga 150 eurot 12 h 1 m (1802,50 eurot + km) ja tunnitasuga

120 eurot 8 h 15 m, s.o sõiduaeg Tallinn-Jõhvi-Tallinn (4 h 15 m + 4 h) (990 eurot + km).

Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja tunnitasu on 160 eurot (lisandub

käibemaks 32 eurot). See vastab keskmisele sarnase õigusteenuse eest makstavale tasule.

Kohus nõustub hageja vastuväitega, et kostja menetluskulude nimekirjas kirjeldatud toimingud

on ajaliselt ülepaisutatud, ebamõistlikult suured ja ei seostu sisulise õigusnõustamisega.

Kohus jätab välja mõistmata tasu kohtuteeside koostamisele kulunud aja (20,5 h) eest.

Riigikohus on selgitanud, et kui dokumendid kordavad sama asja, siis ei ole põhjendatud

arvestada nende eest korduvalt tasu. Teesid on kokkuvõte eelnevatest menetlusdokumentidest,

mis ei anna menetlusse midagi juurde (3-2-1-43-10). Kohus ei ole nõudnud teeside esitamist.

Samuti jätab kohus rahuldamata taotluse kostja esindaja sõidule kulunud aja (8,15 h),

hüvitamiseks. Hüvitatavaks menetluskuluks võib olla otsene sõidukulu, s.o transpordikulu,

milleks on nt bussipileti või autokütuse maksumus. Kohtuistungile sõitmise ajakulu puhul pole

tegemist õigusteenuse osutamisega, seega ei ole põhjendatud selliste kulude väljamõistmine

vastaspoolelt (RKTKm 3-2-1-64-13, p 13; 3-2-1-65-13, p 17). Lisaks jääb arusaamatuks

sõiduaja tasu (990 eurot + km) arvutuskäik. Kohus saab tasu suuruseks 978 eurot (8,15 × 120).

Menetluskulude väljamõistmisel tuleb eelkõige arvestada, missuguses ulatuses on osutatud

õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, s.o kohtule põhjendatud ja sisuliste

menetlusdokumentide koostamine, kohtuistungiteks valmistumine ja istungitel osalemine. Aeg,

mis on kulunud korraldava iseloomuga toimingutele (nõupidamised kliendiga, e-kirjade

koostamine, vastamine, kliendi esitatud materjalidega tutvumine jne) ei ole käsitletav

menetluskuluna TsMS mõttes ning seda ei saa teiselt poolelt välja mõista.

Arvestades kostja menetluskulude nimekirjas kajastatud toiminguid, menetlusdokumentide

sisu, mahtu, vaidlusalust õiguslikku küsimust ja asja mahukust, loeb kohus põhjendatud

ajakuluks 35 tundi (79,20 tunnist on maha arvestatud teeside koostamisele ja sõidule kulunud

aeg kokku 28,65 h ning korraldava iseloomuga toimingud 15,55 h) ja tasuks koos

käibemaksuga 6720 eurot. Lisandub kostja taotletud viivis TsMS § 177 lg 2 alusel.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. C. Rohela esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 19. märtsi 2021 otsuse

tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja

kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) tuvastas kohus ebaõigesti, et postituses puuduvad hagejat puudutavad väited. Tulenevalt

Riigikohtu juhistest (3-2-1-11-04, p 11) tekib hagejal nõudeõigus ka siis, kui postituses

kahjustatakse selliste inimeste mainet, kes on engagement gruppide administraatorid (või

liikmed) ja ühe administraatorina (või liikmena) tuuakse välja hageja täisnimi. Ka selliselt

seostab mõistlik lugeja laimu hagejaga. Kostja väited käivad engagement grupi kohta, kus oli

ka hageja, sest kostja avaldas selle grupi kohta „tõendid“ ning väitis, et selles grupis tegeletakse

kõigi nimetatud tegevustega: kaasatuse ebaseadusliku suurendamise, koostööpartneritele näkku

sülitamise, andmete võltsimise ja petmisega. Reklaami ostja petmine on objektiivselt tõendatav.

Pärast nende halvustavate väidete esitamist ütleb kostja, et ta visati ühest sellisest grupist välja

ning grupi omanik oli hageja, kes administreeris gruppi. Kostja laimas hagejat veel täiendavalt,

nimetades hagejat võltsijaks ja seaduserikkujaks. Asjaolu, et kõik hagis toodud väited käivad

hageja kohta, tõendab ka keeleteadlase M. Aheri arvamus, mille kohus jättis ebaõigesti

arvestamata. Isegi kui tegemist pole eksperthinnanguga, on tegemist dokumentaalse tõendiga;

2) tuvastas kohus ebaõigesti selle, kas kostja on suutnud tõendada avaldatud väidete

tõesust/väärtushinnangute kohasust. Samuti jättis kohus ebaõigesti kvalifitseerimata, kas kostja

avaldatud faktiväited (või väärtushinnangud) on tõesed (või põhjendatud). Kohus pole

analüüsinud mitte ühtegi sellekohast vastuväidet või tõendit.

Kohus jättis ebaõigesti kohaldamata VÕS § 1047 lg 1, kuna leidis, et postitus sisaldab üksnes

väärtushinnanguid. Teiseks jättis kohus ekslikult kohaldamata VÕS § 1046, sest hageja kahju

hüvitamise nõudeid saab analüüsida ka siis, kui tegemist on ebakohaste väärtushinnangutega;

3) jättis kohus ebaõigesti tuvastamata, kas hagejale on tekkinud mittevaraline kahju. Kostja ei

ole tõendanud, et hageja oleks seotud petusskeemiga, sülitaks koostööpartneritele näkku,

tegeleks ebaseadusliku tegevusega ja võltsiks andmeid või suurendaks ebaseaduslikult

kaasatust. Hagi tulnuks vähemalt nende väidete osas rahuldada ning rahuldada ka kahjunõuded.

Sealjuures tulnuks arvestada ka emotsioonidetektori väljavõtteid ja I. Rumesseni arvamust.

Kohtu VÕS § 127 lg-l 1 tuginev materiaalõiguslik käsitlus ei saa juba ainuüksi seepärast olla

õige, et au teotamisest tuleneva mittevaralise kahju nõue baseerub VÕS § 1045 lg 1 p-l 4;

§ 1046 lg-l 1; § 1047 lg-l 1 ja § 134 lg-l 2. Varalise kahju nõude osas kohaldas kohus vääralt

VÕS § 131. Hageja kohtueelsele õigusabile tehtud kulutuste hüvitamise nõue tulnuks

lahendada VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel;

4) ei ole hageja avaliku elu tegelane. Teda ei muuda avaliku elu tegelaseks üksnes

sotsiaalmeediakontol piltide jm sisu avaldamine. Kuna kostja ei tõendanud asjaolusid, mille

pinnalt saab vastava järelduseni jõuda, kohaldas kohus vääralt VÕS § 1046 lg 2 või § 134 lg 5.

5) ei täitnud kohus nõuetekohaselt eelmenetluse ülesandeid, mis põhjustas ebavajalikud

menetluskulud. Kohus ei avaldanud pooltele, et kohtu hinnangul ei käi väited hageja kohta.

Selle asemel lasi kohus pooltel kulutada märkimisväärselt ressurssi, et tõendada väidete sisu;

6) vaidlustas hageja ka menetluskulude ulatuse. Olukorras, kus kostja vaidlustas asjaolu, et

väited puudutavad hagejat, poleks kostja pidanud esitama muid väiteid, vaid taotlema

vaheotsuse tegemist. Seega põhjustas kostja põhjendamatult täiendavad menetluskulud.

5. E. Meidla esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 19. märtsi 2021 otsuse

tühistamist kostja kasuks välja mõistetud menetluskulude osas ja tühistatud osas uue otsuse

tegemist, mõistes C. Rohelalt E. Meidla kasuks välja maakohtu menetluskulud 14 973,36 eurot

(koos käibemaksuga). Samuti jätta C. Rohela kanda apellatsioonimenetluse kulud.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) vähendas kohus alusetult kostja kasuks välja mõistetud menetluskulude suurust ilma

sisuliselt tehtud tööd ja menetluskulude nimekirja analüüsimata. Tegemist on keskmisest

mahukama ja keerulisema vaidlusega. Hageja esitas arvukalt tõendeid (ca 40), kostja pidi

kulutama märkimisväärselt aega hageja meelevaldsete käsitluste ümberlükkamiseks;

2) kuuluvad kohtukõne teeside koostamise kulud hüvitamisele. Kohus ei saa otsustada, et

vajaliku toimingu teostamine oma õiguste kaitseks ei ole põhjendatud. Menetlusosalisel on

TsMS § 402 järgi õigus esitada lõplikud seisukohad. Kohus määras 10.02.2021 kohtuistungil

menetlusosalistele tähtaja lõplike kirjalike seisukohtade esitamiseks. Mõistetavalt on teesides

ka varem esitatud mõtteid, seetõttu ongi kulunud ca 40 lk dokumendi koostamiseks ca 20 tundi.

Kostjal kulus mahuka hagi (13 lk) ja arvukate tõenditega (19) tutvumiseks ning põhjaliku

vastuse koostamiseks (13 lk, 5 lisa) 12 h 36 m. Kohtupraktikas peetakse tavapäraseks, et

menetlusdokumendi 1 lk koostamiseks kulub ca 1 h.

13.04.2020 esitas hageja esindaja taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks. Ajakulu 57 m hageja

esindaja ja kliendiga suhtlemiseks ning seisukoha esitamiseks on mõistlik.

05.05.2020 esitas hageja mahuka menetlusdokumendi (14 lk), millele oli lisatud 19 tõendit.

Ajakulu 16 h 42 m sellises mahus dokumentide läbitöötamiseks ja 19 lk pikkuse 15 lisaga

vastuse koostamiseks on mõistlik.

Asja mahtu ja keerukust arvestades on mõistlik aeg ka 1 h 23.09.2020 kohtuistungiks

ettevalmistamiseks. Kohtuistungil osalemisele kulus 22 m.

Kuna kohus suunas pooli kompromissile, siis on kostja esindaja kulutanud 15 m kliendiga

kompromissi arutamisele. Vastavat seisukohta ei saa kujundada ilma kliendiga arutamata.

28.09.2020 kulus kostja esindajal 25 m 23.09.2020 kohtumäärusega ja 23.09.2020 kohtuistungi

protokolliga tutvumisele ning kliendile selgitava e-kirja koostamisele. Advokaat peab ennast

kohtumäärusega kurssi viima ning selle sisu kliendile selgitama. Samuti peab esindaja tutvuma

kohtuistungi protokolliga, et otsustada, kas on vajalik taotleda protokolli parandamist.

30.10.2020 esitas kostja taotluse asjatundja S. Säinase arvamuse asja juurde võtmiseks. 2 h

43 m on täiendavate tõendite kogumiseks, analüüsiks ja taotluse koostamiseks mõistlik aeg.

Hageja esitas 30.10.2020 tunnistajate ülekuulamise taotluse, millega kostja esindaja tutvus ja

esitas põhjendatud vastuse. Nendeks toiminguteks kulus 5 h 7 m.

13.11.2020 tutvus kostja esindaja hageja 13.11.2020 seisukohaga ja koostas seisukoha koos

täiendavate tõenditega, juhindudes 30.10.2020 kohtumäärusest. Toimingute mahtu arvestades

on 1 h 14 m mõistlik ajakulu.

01.02.2021 suhtles kostja esindaja kliendiga seoses võimalike täiendavate tõendite esitamise

taotlusega, et välja selgitada, kas oleks võimalik kustutatud vestlusi taastada. Ajakulu 30 m.

09.02.2021 tutvus kostja esindaja hageja seisukoha ja kohtu kirjaga, millest nähtuvalt loobus

hageja tunnistaja P.T. ülekuulamisest. Hageja tekitas täiendavaid kulusid, taotledes esmalt isiku

ülekuulamist ja hiljem loobudes taotlusest. 18 m on põhjendatud ajakulu.

09.02.2021 ajakulu 2 h istungiks ettevalmistamisele on vaidluse mahtu ja küsitlemiseks

ettevalmistamist arvestades põhjendatud. 10.02.2021 istungil osalemise ajakulu on 2 h 32 m.

Lisaks on kostja kulutanud 1 h 48 m kohtuistungi protokolliga tutvumisele, hageja protokolli

parandamise taotlusega tutvumisele ja selles osas seisukoha koostamisele. Hageja protokolli

parandamise taotlus jäi rahuldamata. Hageja peab hüvitama alusetu taotluse menetlemise kulud.

Kostja esindaja on koostanud kaks korda menetluskulude nimekirju (kokku 40 m) ning teinud

muid vajalikke toiminguid suheldes kliendi ja kohtuga (nt istungiaja kooskõlastamine);

3) jättis kohus põhjendamatult hüvitamata kostja esindaja kohtuistungile sõitmisega seotud

kulud. Sõiduaeg oli kokku 8 h 15 m (4 h 15 m + 4 h, esindaja osales kahel kohtuistungil Jõhvi

kohtumajas). Tunnitasuga 120 eurot (lisandub käibemaks), on sõiduaja maksumus 990 eurot,

koos käibemaksuga 1188 eurot. Nõustuda ei saa kohtupraktikaga, mille kohaselt peaks

advokaadile hüvitama ainult auto amortisatsiooni kulu 0,3 eurot kilomeetri kohta. Kui

lepinguline esindaja peab kulutama märkimisväärse osa tööpäevast kohtuistungile sõitmiseks,

siis on loogiline ja õiglane, et talle tuleb selle eest tasu maksta, kuna tegemist on tema tööajaga.

Kui sõidukulude hüvitamise aluseks on põhimõte, mille kohaselt 1 km eest hüvitatakse

0,3 eurot (RKTKm 2-14-14536, p 16), siis on igal juhul põhjendatud mõista hagejalt kostja

kasuks välja sõidukulud 199,20 eurot (166 × 4 × 0,3), koos käibemaksuga 239,04 eurot.

6. E. Meidla vaidleb C. Rohela apellatsioonkaebusele vastu.

Vastuväidete kohaselt:

1) on hageja asunud muutma postituses esitatud lausete teksti, kuid kohus saab hinnata reaalselt

kostja poolt avaldatud lauseid ja nende sisu. Tegemist on teadliku kohtu eksitamisega;

2) tuvastas kohus õigesti, et hageja oli Telegrami vestlusgrupi „Engagement grupp“ omanik,

kes kostja grupist eemaldas. Küsimus sellest, kas otsus kostja grupist eemaldada tehti hageja

poolt või grupi liikmetega kollegiaalselt, ei oma tähtsust, sest kostja sai lähtuda talle nähtavast

infost. Hageja pole vaidlustanud, et Telegrami rakendus töötab kostja näidatud viisil. Hageja

pole esitanud ühtegi usaldusväärset tõendit selle kohta, kuidas ja kelle poolt otsustati grupp luua

ning kes olid selle ühised loojad/omanikud. Kui hageja lõi vestlusgrupi, mille liikmed said sinna

omakorda uusi liikmeid kutsuda ja presenteeris ennast avalikult kui grupi omanikku, siis ei saa

hageja teha kostjale etteheited, et kostja viitas talle kui grupi omanikule.

Kuna 10.02.2021 kohtuistungil hageja väitis, et ta eemaldas kasutaja Aleksandr Smirnofi ja ei

teadnud, et tegu oli kostja varjunimega, on hageja esitanud teadvalt ebaõigeid väiteid, et ta

polnud grupi omanik ja gruppi pole võimalik administreerida. Asjaolu, kas hageja teadis grupi

kasutaja pärisnime või kas toimus arutelu kostja grupist eemaldamise üle, ei muuda ebaõigeks

kostja väidet enda grupist eemaldamise osas. Samas vestluse sisu kinnitab, et hageja ja grupi

liikmed teadsid, et kostja kasutas varjunime Aleksandr Smirnof;

3) oli Engagement grupi eesmärk kunstlikult üksteise postitustele meeldimiste ja

kommentaaride lisamine ning enda kaasatuse suurendamine eesmärgiga presenteerida ennast

sotsiaalmeedias tegelikust populaarsemana. See pole eetiline ja on sisult pettus. Hageja viidatud

Riigikohtu otsus nr 3-2-1-11-04 pole asjakohane. Kostja on postituses selgitanud oma

subjektiivset arvamust, et engagement grupid pole eetilised. Kostja on tõendanud oma

hinnangute õigsust. Kostja on ümber lükanud hageja väite, et tema loodud „Engagement grupp“

on sõprade toetusgrupp. Hageja pole esitanud ühtegi objektiivset tõendit selle kohta, et grupis

olnuks ainult sõbrad, kes rääkisid isiklikest probleemidest. Ekraanitõmmised tõendavad, et

tegelikult jagati Instagrami postitusi eesmärgiga üksteise postitustele meeldimiste ja

kommentaaride lisamine. K.-R. Laurits on kostjale saadetud kutses kirjutanud, et grupi

tegevuseks on vastastikku meeldimiste ja kommentaaride jagamine ning eesmärgiks kaasatuse

suurendamine. S. Säinase asjatundja arvamus tõendab, et sellised grupid on ebaeetilised;

4) on kohus õigesti järeldanud, et kostja pole hageja isiklikke õigusi rikkunud. Kõnealusest

neljast väitest kolm ei puuduta hagejat ega ole faktiväited, vaid on kostja arvamused/hinnangud.

Hageja ei saa nõuda nende väidete ümberlükkamist, mis hagejat ei puuduta.

- Postituse lause: „Influencerite petuskeem. Ma ausalt mõtlesin, et see pole nii suur ja massiline“

on kostja arvamus/kommentaar selle kohta, mis suunamudijate maailmas üldiselt toimub.

Tegemist on väärtushinnanguga, mis ei puuduta konkreetselt hagejat. Kostja ei tee hagejale

nimelist viidet enne, kui postituse lõpus seoses sotsiaalmeedia grupi administreerimisega.

- Lause: „Ettevõte soovib saada head kajastust oma tootele või teenusele. Ettevõte maksab selle

eest suunamudijale ja tema samal ajal lihtsalt sülitab sulle sinu raha eest näkku“ on kostja

arvamus/väärtushinnang, mis on esitatud üldistatult. Isegi kui see oleks esitatud hageja kohta,

siis vastab see tõele, sest kostja on tõendanud, et hageja lõi kaasamise grupi, mille eesmärgiks

oli üksteise kaasatuse kunstlik suurendamine, mis tähendab, et koostööpartneritele on võimalik

esitada ebaõigeid andmeid enda populaarsuse osas, mis ongi koostööpartnerite petmine.

- Lause: „Tuginedes piltidele on grupi omanik Caroly Rohela, kes ka administreeris seda gruppi

ning mind sealt välja viskas. Hilisemalt väitis, et temal sellist gruppi pole ning ta oli paugu otsas

kui puu käis“ vastab tõele.

- Lause: „Ma ausalt ei mõista, milleks teha selliste ettevõtete, blogide või influenceritega

koostööd, kes kõik võltsivad andmeid ja näitavad, et mega lahe on! Kuid tegelikult on seal üks

komejant ning ebaseaduslik kaasatuse suurendamine“ on kontekstist välja rebitud. Tegemist on

väärtushinnanguga. Kostja pole väitnud, et hageja tegeleks ebaseadusliku tegevusega. Kostja

on avaldanud oma arvamust üldiselt ja abstraktselt. Samas isegi kui kostja oleks esitanud

konkreetse faktiväite hageja kohta, ei oleks väide ebaõige;

5) on õige ja kooskõlas Riigikohtu selgitustega maakohtu järeldus, et avaliku elu tegelasena

peab hageja arvestama, et tema tegevust võidakse rohkem kritiseerida. Hageja defineerib ennast

kui suunamudijat ning suunamudija eesmärgiks ongi olla avalikult tuntud ja omada võimalikult

palju jälgijaid, sest see võimaldab äriühingutega koostööd tehes reklaami müüa;

6) on õige kohtu seisukoht, et kuna kostja pole avaldanud ühtegi ebaõiget faktiväidet ega

väärtushinnangut, siis puudub vajadus asuda sisuliselt lahendama hageja kahjunõudeid;

7) jättis kohus õigesti tähelepanuta M. Aheri eelhinnangu, I. Rumesseni arvamuse ja

emotsioonidetektori väljavõtted, sest need tõendid on asjakohatud. M. Aheri eelhinnang on

sisult oletus. Teadmata on, millise info alusel ja metoodikaga on eelhinnang koostatud.

I. Rumesseni oletused, mitme isikuni võis postitus jõuda, on ebaõiged. Kostja on tõendanud, et

postitus jõudis ca 7300 isikuni ja keskmiselt veedeti seda lugedes aega 43 s;

8) ei ole kohus selgitamiskohustust rikkunud. Kohus ei pea eelistungil asuma hagi sisuliselt

lahendama ja teatama, kas tegemist on faktiväite või väärtushinnanguga. Hinnates

menetlusosaliste seisukohti ja tõendeid, on ilmselge, et pooled said aru, mille üle vaieldakse.

7. C. Rohela vaidleb E. Meidla apellatsioonkaebusele vastu.

Vastuväidete kohaselt:

1) kohus ei eksinud kostja menetluskulude kindlaksmääramisel ja ei väljunud diskretsiooni

piiridest. Kostja ei ole suutnud selgitada poolte menetluskulude kolmekordset erinevust

olukorras, kus menetlusosalised (mõlemat poolt esindasid vandeadvokaadid) tegid võrdväärses

ulatuses menetlustoiminguid. Kohus ei ole väljendanud, et kostjal oleks tavapärasest suurem

tõendamiskoormis, ning kostja polnud sunnitud tegema suuremahulisi menetlustoiminguid.

Õiguskirjanduses on kirjutatud, et ajakulu hindamisele tuleb läheneda toimingupõhiselt ehk

vaadata, millised toimingud olid menetluse seisukohast vajalikud, ning arvesse saab võtta ka

objektiivseid asjaolusid, nt kas menetlusdokumendis toodu kattub varasemalt kirjutatuga. Kuna

kostja lõppteesid olid refereering varem esitatust ja ei andnud menetlusse midagi juurde, ei ole

põhjendatud teeside esitamise eest kulusid kindlaks määrata.

Kostja on esitanud menetluskuluna hageja tunnistaja ülekuulamise taotlusele vastuse

koostamise. Kohus kuulas tunnistaja üle. Kuna kostja esitas hageja taotlusele põhjendamatu

vastuväite, siis on mõistetav, et kohus jätab selles osas kostja menetluskulu välja mõistmata.

Kostja kirjutab, et esindaja suhtles kliendiga seoses võimalike täiendavate tõendite esitamise

taotlusega. Kuna õiguskirjanduses on öeldud, et menetluskulude kindlaksmääramisel

arvestatakse menetlustoiminguid, ei saa kohus kindlaks määrata kulu selle eest, et kostja ja tema

esindaja teineteisega vestlesid;

2) võis kostja esindajaga sõiduaja hüvitamises kokku leppida, kuid põhjendatud ei ole selle kulu

väljamõistmine hagejalt. Hüvitatavaks menetluskuluks võib olla otsene sõidukulu,

s.o transpordikulu, milleks on nt bussipileti või autokütuse maksumus, mille kohta kostja pole

andmeid esitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada hagejalt kostja kasuks

väljamõistetud menetluskulude suuruse osas.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab hagejalt kostja kasuks välja

menetluskulud kokku 6898,08 eurot, s.o lisaks maakohtu poolt väljamõistetud 6720 eurole

tuleb hagejalt välja mõista ka kostja lepingulise esindaja kohtuistungitele sõitmise ajakulu

hüvitamiseks 60 eurot ja sõidukulud 118,08 eurot.

Muus osas tuleb maakohtu vaidlustatud otsuse resolutsioon jätta muutmata. TsMS § 657 lg 1

p 21 alusel muudab ringkonnakohus osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.

Kostja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt, hageja apellatsioonkaebus tuleb jätta

rahuldamata.

Hageja apellatsioonkaebus

9. Hagiavalduse kohaselt rikkus kostja hageja isikuõigusi sellega, et avaldas oma isiklikus

internetiblogis postituse pealkirjaga „Suunamudijate valelik mina. #fishy“ järgmised väited:

1) „Influencerite petuskeem. Ma ausalt mõtlesin, et see pole nii suur ja massiline.“

2) „Ettevõtte maksab selle eest suunamudijatele ja tema samal ajal lihtsalt sülitab sulle sinu

raha eest näkku.“

3) „Tuginedes piltidele on grupi omanik Carola Rohela, kes ka administreeris seda gruppi

ning mind sealt välja viskas.“

4) „Ma ausalt ei mõista, milleks teha selliste ettevõtete, blogide või influenceritega

koostööd, kes kõik võltsivad andmeid ja näitavad, et mega lahe on!“

Hagiavalduse resolutsiooni kohaselt on tegemist faktiväidetega ning hageja soovib nende

ümberlükkamist. Hagiavalduse III osas märkis hageja, et kostja postituses avaldatud väited

võivad olla käsitletavad ka ebakohaste väärtushinnangutena.

Ringkonnakohtu istungil kinnitas hageja, et jätab kohtu otsustada, kas tegemist on ebaõigete

faktiväidete või ebakohaste väärtushinnangutega.

10. Ebakohaste väärtushinnangute ja ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasust (sh

ebaõigete andmete ümberlükkamist) saab hageja nõuda, kui need käivad tema kohta.

Õiguskirjanduses (vt P. Varul jt. Võlaõigusseadus IV. Kommenteeritud väljaanne. § 1046

komm 3.2.) on asutud seisukohale, et au teotavad faktiväited ja väärtushinnangud võivad

puudutada kannatanut mh kaudselt ning samas on viidatud asjakohasele Riigikohtu praktikale

(näit Riigikohtu lahend nr 3-2-1-11-04 p 11).

Selleks, et hinnata, kas avaldatud väited käivad hageja kohta, tuleb hinnata vaidlusalust

postitust tervikuna. Nii hageja kui kostja olid engagement grupi liikmed ning kostja avaldas

vaidlusaluse postituse pärast hageja poolt tema grupist väljaviskamist. Postituses on avaldatud

üksnes hageja nimi, kes on grupi omanik ja kes administreeris grupi tegevust. Seega ei saa väita,

et kuna väidetes 1, 2 ja 4 pole hagejat nimeliselt märgitud, ei puuduta nimetatud väited hagejat.

Hageja esitatud M. Aheri eelhinnang (I kd, tl 127-128) on käsitletav dokumentaalse tõendina

TsMS § 272 lg 1 tähenduses ning maakohus ei ole põhjendanud, miks ta nimetatud tõendiga ei

arvestanud. Kostja seisukoht, et M. Aheri eelhinnanguga ei saa arvestada, kuna tegemist on

asjakohatu tõendiga, on põhjendamatu.

M. Aheri eelhinnangu kohaselt käivad E. Meidla tekstist pärinevad väited 3 ja 4 sõnasõnaliselt

C. Rohela kohta. Väited 1 ja 2 käivad samuti C. Rohela kohta, kuid lugeja peaks nende väidete

temaga seostamiseks postituse lõpuni läbi lugema.

Ringkonnakohus, arvestades muu hulgas M. Aheri eelhinnanguga, nõustub hagejaga, et

vaidlusalused väited on seostatavad hagejaga. Mõistlik lugeja saab postituset lugedes aru, et

väited 1, 2 ja 4 puudutavad hagejat vähemalt kaudselt ning hagejal on õigus nõuda kõikide

blogis avaldatud väidete osas VÕS § 1046 lg-s 1 või § 1047 lg-s 1 ettenähtud

õiguskaitsevahenditd kohaldamist.

Arvestades eeltoodut on ekslik maakohtu seisukoht, et blogis avaldatud väited 1, 2 ja 4 ei

puuduta hagejat. TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel muudab ringkonnakohus nimetatud osas maakohtu

otsuse põhjendusi.

11. Riigikohus on mitmetes lahendites (näit lahend nr 3-2-1-161-05, p 10) asunud seisukohale,

et faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav ja selle tõesus või väärtus kohtumenetluses

tõendatav. Väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu on

konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega. Väärtushinnangut on küll võimalik

põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust. Seega juhul, kui au on teotatud

väärtushinnanguga, ei saa isik nõuda au teotavate andmete ümberlükkamist.

Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et blogis avaldatud andmetest on faktiväitena käsitletav

väide 3 ning väited 1, 2 ja 4 on käsitletavad väärtushinnangutena. Selliselt on hagis nimetatud

väiteid käsitlenud ka maakohus.

12. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et väide 3 on käsitletav faktiväitena ning kostja on

tõendanud selle vastavust tegelikkusele.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt oli hageja vestlusgrupi „Engagement grupp“ omanik,

kes administreeris seda gruppi ja kes kostja sellest grupist eemaldas. Maakohtu nimetatud

järeldus põhineb hinnangu andmises kõikidele kostja esitatud tõenditele ja faktilistele

asjaoludele, milliseid hageja ei ole suutnud menetluse kestel kummutada. Seega on hageja

apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht, et väide 3 ei vasta tegelikkusele, paljasõnaline.

Kostja 05.02.2020 seisukoha lisast 1 (vt ekraanitõmmis, I kd, tl 83) nähtub, et K. R. Laurits

kutsus 13.10.2019 kostja vestlusgrupiga liituma ning saatis kostjale vestlusgrupi lingi, mille

avamise kaudu oli võimalik vestlusgrupiga liituda. Kostja 15.09.2020 menetlusdokumendi lisa

11 ja 04.11.2020 menetlusdokumendi lisa 1 ja 2 (vt ekraanitõmmised, II kd, tl 50-73)

tõendavad, et kostja oli grupi liige alates 14.10.2019, vestlusgrupi tegelikuks eesmärgiks oli

vastastikku teineteise postitustele meeldimiste ja kommentaaride panemine eesmäregiga olla

populaarsem ning et hageja eemaldas vestlusgrupist kostja. Samuti kinnitavad eelnimetatud

tõendid (ekraanitõmmistelt nähtuv vestluse sisu), et kostja liitus grupiga Aleksander Smirnof

varjunime all.

Kuna väide 3 sisaldab tõeseid andmeid hageja kohta, on põhjendamatu apellatsioonkaebuses

esitatud seisukoht, et maakohus jättis põhjendamatult kohaldamata VÕS § 1047 lg 1.

13. Maakohus on õigesti leidnud, et väited 1, 2 ja 4 on käsitletavad väärtushinnangutena, kuid

ei ole õigusvastased (ebakohased) ning seetõttu puudub hagejal alus nõuda kostjalt varalise ja

mittevaralise kahju hüvitamist.

Ringkonnakohus leiab, et väärtushinnangute (väited 1, 2 ja 4) õigusvastasuse kindlakstegemisel

tuleb esmalt teha kindlaks, mis ajendas kostjat vaidlusalust postitust avaldama.

Nagu ringkonnakohus käesoleva otsuse p-s 13 märkis, oli vestlusgrupi eesmärgiks vastastikku

teineteise postitustele meeldimiste ja kommentaaride panemine ning jätta seeläbi

sotsiaalmeedia programmidele ebaõige mulje konkreetse isiku postituse tegelikust

populaarsusest. Kostja postituse sisu kohaselt oli põhimõtteliselt ebaõige sõlmida

sotsiaalmeedia

kasutajate

vahel

omavahelisi

kokkuleppeid

vastastikuste

postituste

„meeldimiseks“ ja jagamiseks sotsiaalmeedias, et seeläbi enda populaarsust suuremana

presenteerida.

Ringkonnakohus leiab, et S. Säinase hinnang vaidlusaluse postituse kohta (II kd, tl 30-31) on

käsitletav kirjaliku tõendina TsMS § 272 lg 1 tähenduses ning väärtushinnangute (väited 1, 2 ja

4) õigusvastasuse kindlakstegemisel tuleb sellega arvestada.

Konkreetselt nähtub S. Säinase hinnangust, et vestlusgrupi eesmärgiks oli luua potentsiaalsetele

koostööpartneritele mulje, et konkreetne suunamudija on tegelikust populaarsem ja tema nn

kaasatuse reiting on suurem. Kui koostööpartnerit ei informeerita sellest, et andmeid on

kunstlikult moonutatud, siis on tegemist 100% ebaeetilise tegevusega.

14. Vaidlusaluses postituses avaldatud väidetes 1, 2, ja 4 on kostja andnud hinnangu

suunamudijate tegevusele ning arvestades kostja poolt postituse avaldamise eesmärki, on need

väited seostatavad hagejaga ning nendes väljendub hinnang hageja kui vestlusgrupi omaniku ja

administreerija tegevusele. Isiku kohta avaldatud väärtushinnangut on küll võimalik

põhjendada, kuid mitte tõendada selle sisu tõesust ja väärust. Oluline on rõhutada, et kostja on

vaidlusaluses postituses faktilisi asjaolusid selgitanud ning väidete 1, 2 ja 4 väärtushinnanguks

lugemisel tuleb lähtuda postituse tekstist tervikuna.

Seetõttu ei ole õige hagiavalduses väidetu, et ka väidete 1, 2 ja 4 puhul on tegemist

faktiväidetega.

Ringkonnakohtu istungil kinnitas hageja, et jätab kohtu otsustada, kas avaldatud väited 1, 2 ja

4 on faktiväited või väärtushinnangud.

VÕS § 1046 lg 1 kohaselt on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga,

isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamisega, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse

rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel

tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajandit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi

ja rikkumise raskuse vahel.

VÕS § 1046 lg 1 esimene lause kohaselt eeldatakse teise isiku õigust rikkuva teo õigusvastasust.

Samas tuleneb VÕS § 1046 lg 1 teisest lausest, et isikliku õiguse rikkumise õigusvastasuse

tuvastamine eeldab väärtusotsustuse tegemist ning arvestada tuleb kõiki selles nimetatud

asjaolusid kogumis. VÕS § 1046 lg 1 teine lause võimaldab kohtul mitte lugeda õigusvastaseks

vähetähtsaid rikkumisi, mida isik peab teatud olukordades mõistlikult võttes taluma. Sarnaselt

on VÕS § 1046 lg 1 kohaldamist käsitlenud ka Riigikohus (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-

153-16, p 35; nr 3-2-1-161-05, p 15; 3-2-1-127-08, p 16).

Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et tema poolt hageja kohta avaldatud väited 1, 2 ja 4 ei ole

õigusvastased. Väidete avaldamine on ajendatud hageja enda käitumisest ning nendes

väljendub hageja ebaeetilisele tegevusele seoses vestlusgrupiga „Engagement grupp.“

Muu hulgas ei ole väide 2, s.o „Ettevõtte maksab selle eest suunamudijale ja tema samal ajal

lihtsalt sülitab sulle sinu raha eest näkku!“ ringkonnakohtu arvates samuti õigusvastane.

Tegemist on kujundliku väljendiga ning lähtudes väitele 2 järgnevat tekstilõigust, oli rõhuasetus

hageja valel ja ebaeetilisel käitumisel. Vestlusgrupi tegevuse eesmärgist tulenevalt peab hageja

kui grupi omanik ja administreerija sellist postituses avaldatud väärtushinnangut (kriitikat)

taluma.

15. Kuna kostja poolt avaldatud faktiväide ei olnud õigusvastane ega ebaõige ning

väärtushinnangud ebakohased, jättis maakohus põhjendatult rahuldamata hageja varalise kahju

(VÕS § 128 lg 3) ja mittevaralise kahju (VÕS § 134 lg 2) nõuded.

16. Vastuseks muudele apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus

järgmist.

Hageja viidatud Eesti Keele Instituudi e-keelenõu väljavõtted (I kd, tl 139-142) ning

I. Rumesseni arvamus (I kd, tl 148) tõendavad hageja arvates kahju suurust. Kuna maakohus ei

tuvastanud hageja isiklike õiguste rikkumist, siis ei pidanudki maakohus nimetatud tõendeid

kohtuotsuses hindama.

Hagiavalduse kohaselt on hageja tegutsev blogija ja suunamudija, kes tegeleb igapäevaselt

sotsiaalmeedias erinevate ettevõtetega koostööde tegemiseks ning oma igapäevaelust lugejatele

kirjutamisega. Blogi pidamine ja sotsiaalmeedias koostööe tegemine on hageja põhitööks, mis

toob talle kogu tema isikliku sissetuleku. Seega on hageja igapäevane tegevus suunatud

avalikkusele ning maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et hageja peab oma tegevuse

eripärast tulenevalt taluma võrreldes keskmise inimesega rohkem kriitikat.

Põhjendamatu on ka hageja väide, et maakohus rikkus selgitamiskohustust, kuna ei suunanud

pooli vaheotsuse tegemisele. VÕS § 449 lg 1 kohaselt saab kohus teha vaheotsuse üksnes poole

taotlusel. Asja materjalidest nähtuvalt pooled maakohtu menetluses sellekohast taotlust ei

esitanud ning hageja vandeadvokaadist esindajale pidi TsMS § 449 lg 1 sisu olema teada.

Kostja apellatsioonkaebus

17. Menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad kostja menetluskulud õigusabikuludest

summas 14 973,36 eurot (koos käibemaksuga). Kostja lepinguline esindaja on kulutanud

õigusabi osutamisele 79 tundi 20 minutit. Õigusabi on osutatud valdavalt (55 h 36 m)

tunnitasuga 160 eurot (lisandub käibemaks) ja väikeses osas (12 h 1 m) tunnitasuga 150 eurot

(lisandub käibemaks). Sõiduaeg kohtuistungitele Tallinnast Jõhvi ja tagasi (kokku 8 h 15 m) on

arvestatud tunnitasuga 120 eurot (lisandub käibemaks).

Maakohus luges kostja esindaja põhjendatud ajakuluks 35 tundi (s.o arvestas 79,20 tunnist

maha teeside koostamise 20,5 h, sõiduaja 8,15 h ja korraldava iseloomuga toimingud 15,55 h)

ning tasuks koos käibemaksuga 6720 eurot (tunnitasu 160 eurot + käibemaks).

18. Riigikohtu praktika kohaselt on lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramine kohtu

diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui on ületatud

diskretsiooni piire.

Kuna menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine toimub hagita menetluse sätete

järgi, peab kohus kontrollima menetluskulude põhjendatust ka osas, millele menetlusosaline ei

ole otseselt viidanud.

19. Ringkonnakohus nõustub kostja seisukohaga, et maakohus on ületanud diskretsiooni piire,

kui luges täies ulatuses põhjendamatuks kostja esindaja ajakulu kirjalike teeside koostamisele.

Maakohtu 10.02.2021 kohtuistungi protokollist nähtuvalt leppisid pooled kohtuistungil kokku,

et edasi arutatakse asja kirjalikus menetluses, kohus määras pooltele kirjalike teeside

esitamiseks tähtaja 03.03.2021 ja kohtuotsuse teatavaks tegemise ajaks 19.03.2021.

TsMS § 402 lg 2 kohaselt on menetlusosalisel õigus kohtuvaidluses esineda kohtukõnega,

milles ta esitab tema arvates asja lahendamiseks tähtsate asjaolude lühikokkuvõtte. Kohtukõnes

võib viidata üksnes asja sisulisel arutamisel esiletoodud asjaoludele ja kohtuistungil uuritud

tõenditele.

Seega on TsMS § 402 lg-st 2 tulenevalt lõplike teeside (kohtukõne) puhul tegemist asja

lahendamiseks

tähtsate

asjaolude

lühikokkuvõttega,

s.o lühikese

kokkuvõtva

menetlusdokumendiga.

Kostja on teesidena esitanud 43 lehekülje pikkuse menetlusdokumendi, mis oma mahult ega

sisult ei ole mitte lühikokkuvõte, vaid põhjalik kokkuvõte kogu toimunud menetlusest, poolte

seisukohtadest ja tõenditest, s.o varem kohtule esitatust.

Sellise mahuga kõike varasemalt juba esitatut kordava menetlusdokumendi koostamine ei ole

lõplike kirjalike teeside mõte. Ringkonnakohtu hinnangul saab kostja teeside koostamise

ajakulu pidada põhjendatuks 3 tunni ulatuses.

20. Hageja on oma apellatsioonkaebuses samuti vaidlustanud kostja menetluskulud, toomata

küll välja, millises summas hageja kostja menetluskulusid põhjendatuks peab.

Ringkonnakohus ei nõustu hageja apellatsioonkaebuses esitatud seisukohaga, et kuivõrd kostja

vaidlustas asjaolu, et väited puudutavad hagejat, poleks kostja pidanud esitama muid väiteid,

vaid taotlema vaheotsuse tegemist, ning seega on kostja põhjustanud menetluskulusid

põhjendamatult. Tsiviilasjas ei olnud tegemist olukorraga, kus vaheotsuse tegemine oleks

aidanud menetluskulusid kokku hoida, kuna kahjunõude suuruse üle ei ole pooled

märkimisväärselt vaielnud. Samas saanuks pärast kostja esimese vastuse kättesaamist

vaheotsuse tegemist soovi korral taotleda hageja.

21. Riigikohtu tsiviilkolleegium on rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige

asja keerukuse ja mahukusega. 09.11.2009 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-112-09 (p 17) on

tsiviilkolleegium toonud mõned kriteeriumid, mille kaudu lugeda asja keskmisest keerukamaks.

Nimetatud on vajadust süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada

õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust vms, samuti võib asja keerukus seisneda

tõendite hindamises, eelkõige kui hinnatavate tõendite maht on suur.

Kohtupraktikas on menetluskulude suuruse määramisel pikema aja jooksul lähtutud

põhimõttest, et kohtul ei ole kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku

õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi, kuid vastaspoolelt väljamõistetava

õigusabikulu suurus tervikuna peab vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule,

sh vajalike menetlustoimingute hulgale. Ringkonnakohus lähtub nimetatud põhimõttest ka

käesolevas asjas.

Tutvudes asja materjalide ja kostja menetluskulude nimekirjaga, on ringkonnakohus

seisukohal, et asja mahtu ja keerukust arvestades katab maakohtu määratud ajakulu 35 tundi

kõik kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud toimingud, sh ka teeside koostamise

vajaliku ajakulu 3 tunni ulatuses.

Ringkonnakohus vastab kostja apellatsioonkaebusele lühidalt järgmist.

Kostja on oma apellatsioonkaebuses rõhutanud poolte esitatud menetlusdokumentide mahtu ja

hageja esitatud tõendite arvukust.

Dokumendi maht ei saa olla ainsaks kriteeriumiks, mille alusel hinnata toimingule kulunud aja

põhjendatust ja vajalikkust. TsMS § 175 lg 1 eesmärk on hinnata menetlusosalise õigusabikulu

põhjendatust ja vajalikkust konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt ning põhjendamatu on lähtuda

pelgalt oletuslikust ajakulust ühe A4 lehekülje teksti koostamiseks. Ringkonnakohus on

erinevalt kostjast seisukohal, et vaidlust (ebaõigete andmete ümberlükkamise ja kahju

hüvitamise nõue) ei ole alust pidada õiguslikult keskmisest keerukamaks ega ka tõendite või

menetlustoimingute hulga poolest tavapärasest oluliselt mahukamaks. Hagiavalduse õiguslik

põhjendus on trafaretne, hageja esitatud tõendid ei ole valdavalt mahukad ega raskesti

mõistetavad. Kostja esindaja menetlusdokumente iseloomustab asjaolu, et hilisemad

menetlusdokumendid sisaldavad rohkeid kordusi varasematest menetlusdokumentidest.

Maakohus on õigesti arvestanud vajalike ja põhjendatud menetluskulude hulgast välja 15,5 h

nn korraldava iseloomuga toimingute eest. Ringkonnakohus ei kahtle, et kostja lepinguline

esindaja on suhelnud oma kliendiga ja kooskõlastanud istungiaegu, kuid nimetatud

toiminguteks näidatud ajakulu on ilmselgelt ülepaisutatud. Ajakulu materjalidega tutvumiseks

sisaldub ringkonnakohtu hinnangul juba menetlusdokumendi koostamise ajakulus. Kostja

menetluskulude nimekiri sisaldab ka kahe menetluskulude nimekirja koostamist. Kahe

nimekirja koostamise vajadust asja materjalidest ei nähtu, seega 22.09.2020 nimekirja

koostamise ajakulu 20 min on põhjendamatu.

Asjas toimus kaks kohtuistungit kestusega kokku 2 h 50 min. Ülejäänud 32 h 10 min on

ringkonnakohtu hinnangul piisav aeg nii menetlusdokumentide koostamiseks (sh vajalike

materjalidega tutvumiseks) kui ka muuks tegevuseks (kohtuistungiteks ettevalmistumiseks,

suhtluseks kohtuga jne).

Kostja lepinguline esindaja on esitanud hagile põhjaliku vastuse, mille koostamise ajakuluks

on apellatsioonkaebuses märgitud 12 h 36 min. 15.09.2020 on kostja esindaja esitanud vastuse

hageja 05.05.2020 seisukohtadele, mille koostamise ajakulu on apellatsioonkaebuse kohaselt

16 h 42 min. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu asjaolusid, et pidada ajakulu täiendava

seisukoha koostamiseks sedavõrd oluliselt suuremaks, kui esialgse vastuse koostamise ajakulu,

mille puhul materjalidega tutvumine oli eeldatavalt ajamahukam. Samuti on ringkonnakohtu

arvates ülepaisutatud kostja esindaja ajakulu 5 h 7 min hageja 30.10.2020 tunnistajate

ülekuulamise taotlusele vastamiseks.

22. Maakohtu seisukoht, et TsMS §-d 174 ja 175 ega § 144 p 1 ei võimalda mõista

menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja

eest, oli kooskõlas Riigikohtu selgitustega nt 03.06.2013 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13

(p 17).

29.09.2021 on Riigikohus teinud määruse tsiviilasjas nr 2-14-63261, milles on eelviidatud

seisukohta muutnud.

Viidatud määruse p-s 12 on selgitatud, et kuna alates 1. augustist 2016 on advokaadile riigi

õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord muutunud, saab alates sellest ajast analoogia

korras sõidukulude hüvitamisel lähtuda justiitsministri 26. juuli 2016. a määrusega nr 16

kehtestatud advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korrast (kord).

Korra § 17 lg 2 järgi hüvitatakse riigi õigusabi osutamise tõttu kantud isikliku või

advokaadibüroo pidaja sõiduauto või muu sõiduki kasutamise kulud advokaadi taotluse alusel

0,15 eurot läbitud kilomeetri kohta. Alates 29. jaanuarist 2018 näeb korra § 151 ette hüvitise ka

riigi õigusabi osutaja sõidule kulutatud aja eest.

Kuna kostja esindaja sõidule kulunud aja hüvitamist reguleerib korra § 151 lg 1 p 4, ei ole alust

lähtuda hüvitise väljamõistmisel kostja ja tema esindaja kokkulepitud tasu suurusest. Kostja

lepinguline esindaja on taotlenud hüvitist tema tegevuskohaks oleva advokaadibüroo asukohast

(Tallinna linn) õigusteenuse osutamise kohta (Jõhvi linn) ja tagasi sõitmisele kulutatud aja eest

ning õigusabi osutamise koha kaugus lepingulise esindaja tegevuskohast jääb ühte suunda

arvestades vahemikku 151–200 kilomeetrit. Seega peab hageja hüvitama kostjale esindaja

kahele kohtuistungile sõitmise aja eest kokku 60 eurot (2 × 30 eurot).

Võttes aluseks Riigikohtu seisukoha tsiviilasjas nr 2-14-63261 (p 12), tuleb mõista hagejalt

kostja kasuks välja ka kostja esindaja sõidukulu koos käibemaksuga 118,08 eurot (164 km

(Google Maps andmed) × 4 × 0,15 = 98,40 eurot, lisandub käibemaks 19,68 eurot). Vastav

taotlus on kostja apellatsioonkaebuses esitatud.

Ülaltoodut arvestades nõustub ringkonnakohus kostjaga selles, et maakohus on ebaõigesti

jätnud täielikult hüvitamata kostja lepingulise esindaja ajakulu kohtuistungitele sõitmiseks ja

sõidukulud.

Menetluskulud

23. Ringkonnakohus jättis hageja apellatsioonakebuse rahuldamata ja rahuldas kostja

apellatsioonakebuse üksnes sõidukulude väljamõistmise osas.

Seetõttu jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel poolte endi kanda.

Ringkonnakohus märgib siinjuures, et kostja vaidlustas maakohtu otsuse üksnes

menetluskulude suuruse osas ning TsMS § 178 lg 4 alusel sellisel juhul menetluskulusid ei

hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kersti Kerstna-Vaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Indrek Parrest

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja