1-09-13831/15 · 1-09-13831/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24. augustil 2010. a Tartus Kriminaalasja number 1-09-13831 Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Prokurör Prokuröri abi Jüri Vissak Kriminaalasi

Süüdimõistetu P.F-i tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu P.F isikukood: xxx; elukoht vabanemisel: xxx Kaitsja Vandeadvokaat Marina Valge RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 432 lg-st 3, kohus määras:

Jätta P.F temale Pärnu Maakohtu 8. septembri 2009. a otsusega kriminaalasjas nr 1-09-13831 mõistetud liitkaristuse 1 aasta 9 kuu ja 14 päeva pikkuse vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamata.

Välja mõista P.F-ilt riigituludesse menetluskuludena kaitsjale makstud tasu

300 (kolmsada) krooni.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele 10220034800017 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime.

Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu

jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui

kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu

2

Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Menetluse käik ja asjaolud Pärnu Maakohtu 8. septembri 2009. a otsusega kriminaalasjas nr 1-09-13831 tunnistati P.F süüdi KarS § 121 järgi ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Pärnu Maakohtu 19. novembri 2008. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 7 kuu 29 päeva vangistuse võrra ning Viru Maakohtu 28. novembri 2008. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 15 päeva vangistuste võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti P.F-ile 1 aasta 9 kuu ja 14 päeva pikkune vangistus. Karistuse kandmise algust hakati arvestama alates kinnipidamisest 06.09.2009. a.

Pärnu Maakohtu 19. novembri 2008. a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-12131 tunnistati

P.F süüdi KarS § 424 järgi ja karistuseks mõisteti 8 kuu pikkune vangistus. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja hulka 1 päev eelvangistust. KarS § 74 lg 1 alusel jäeti vangistus tingimisi kohaldamata 18 kuu pikkuse katseajaga. KarS § 50 lg 1 p 1 järgi võeti lisakaristusena P.F-ilt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 6 kuuks.

Viru Maakohtu 28. novembri 2008. a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-15753 tunnistati P.F süüdi KarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi ja karistati 1 aasta pikkuse vangistusega; KarS § 121 järgi karistati 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem

karistus kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõisteti P.F-ile 1 aasta 6 kuud vangistust, millest KarS § 68 lg 1 alusel loeti kantuks eelvangistuses viibitud aeg 22 päeva, ning kandmisele jäi 1 aasta 5 kuud ja 8 päeva vangistust, mis KarS § 74 lg 5 alusel asendati 1046 tunni üldkasuliku tööga 2 aastase tähtajaga.

Viru Maakohtu 30. juuli 2009. a otsusega kriminaalasjas nr 1-09-10487 tunnistati P.F süüdi KarS § 344 lg 1 järgi ja karistati teda rahalise karistusega 50 päevamäära, s.o 2500 krooni; KarS § 201 lg 2 p 1 järgi karistati teda rahalise karistusega 90 päevamäära, s.o

4500 krooni. KarS § 64 lg 1 alusel loeti mõistetud üksikkaristustest kergem kaetuks raskemaga ning liitkaristuseks mõisteti 90 miinimumpäevamäära, s.o 4500 krooni.

Viru Maakohtu 16. veebruari 2010. a määrusega asendati P.F-ile Viru

Maakohtu 30.07.2009. a otsusega mõistetud rahaline karistus 90 miinimumpäevamäära, s.o 4500 krooni 30 päeva pikkuse vangistusega. Asenduskaristusena mõistetud vangistus määrati ärakandmisele pärast Pärnu Maakohtu 8. septembri 2009. a mõistetud vangistuse ärakandmist.

Kinnipeetava karistusaeg algas 06.09.2009. a ja lõpeb Tartu vangla andmetel 20.07.2011. a. Karistuse tähtaja hulka on arvestatud ka 30 päeva pikkune asenduskaristus.

P.F on varasemalt kriminaalkorras karistatud viiel korral, viimati Viru Maakohtu 30. juuli 2009. a otsusega KarS § 344 lg 1 ja § 201 lg 2 p 1 järgi.

Tartu Vangla leiab, et P.F-i ennetähtaegne vabastamine ei ole otstarbekas. Süüdimõistetu puhul uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 52% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 58%.

Kriminaalhooldaja ei nõustu P.F-i tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna

isik on varasemalt katseajal rikkunud kontrollnõudeid ja toime pannud uue kuriteo. Tal

puudub vabaduses töökoht ning vangistuse ajal ei ole vaatamata alkoholijoobes sooritatud

õigusrikkumistele võtnud osa ühestki sotsiaalprogrammist, tegelemaks oma alkoholi

3 probleemiga. Vabanemise korral on tegevusetuse tõttu uue süüteo toimepanemise risk väga kõrge ning elama asumine vanaema juurde tekitaks haigele ja eakale vanaemale lisapingeid.

Kohtumenetluse poolte seisukohad

P.F seletas, et soovib karistuse kandmiselt vabaneda, ta läheks algul elama vanaema juurde, siis üüriks endale korteri. Tööd saaks ta lähedal asuvas talus.

Prokurör ei toeta P.F-i karistuse kandmiselt ennetähtaegset vabastamist.

Kaitsja leiab, et P.F-i esmane vanglas viibimine ei peaks olema pikk. Vanglas töö saamine ei olene temast endast. Ta on karistuse kandmisest teinud piisavad järeldused ja valmis vabanemisel võtma endale lisakohustusi.

Kohtu seisukoht

P.F kannab karistust teise astme kuritegude toimepanemise eest alates 6. septembrist 2009. a. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo

ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole

mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. P.F-ile Pärnu

Maakohtu 8. septembri 2009. a otsusega mõistetud karistusaeg algas 06.09.2009 ja lõpeb 20.06.2011. Pool mõistetud karistusajast – 10 kuud 22 päeva, sai kantud 28.07.2010. Seega on süüdimõistetul karistusajast kantud enam kui pool ning rohkem kui kuus kuud, mistõttu on

olemas formaalne alus P.F-i tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.

Kohus peab vajalikuks juhtida tähelepanu veel järgmisele probleemile. Viru Maakohus ei ole

oma 16. veebruari 2010. a määruses võtnud seisukohta vastavalt KrMS §-le 413 kahe

kohtuotsuse alusel täitmisele kuuluvate üheliigiliste karistuste - vangistuse - liitmise osas,

mistõttu ei ole põhjendatud Pärnu Maakohtu 8. septembri 2009. a otsuse alusel kantava karistuse tähtaja arvutamisel lisada sellele asenduskaristuse osa. Viru Maakohus on P.F-i süüdi mõistnud kuritegudes, mis on toime pandud 2008. a juulis. Seega toimuks karistuste liitmine vastavalt KarS § 65 lg-le 1 ja § 64 lg 1, mis annab võimaluse kasutada

süüdistatava suhtes ka soodsamaid liitmise variante, sealhulgas lugeda kergema karistuse kaetuks raskeimaga.

KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

P.F-i on kriminaalkorras karistatud kuuel korral, katseajal on ta toime pannud

uue kuriteo. Kinnipeetaval olid vabaduses olles suured probleemid seoses alkoholi

tarvitamisega, kuna ta muutus agressiivseks. Ta on joobes olekus korduvalt väär- ja

kuritegusid toime pannud. Vabanemise korral soovib P.F asuda elama aadressile, kus omab küll sissekirjutust, kuid tema vanaema A. T. kardab, et süüdimõistetu hakkab käituma vanglast vabanedes temaga agressiivselt ning solvavalt nagu enne vangistuse kandmist. Vanaema sõnul otsustab P.F enamasti lahendada tülid vägivalda

kasutades. Ta on toime pannud pereliikme peksmise. Vabanemise korral puudub P.F

töökoht, mis suurendab uue kuriteo toimepanemise riski rohke vaba aja tõttu.

4

Kinnipeetaval puudub ka positiivne tugivõrgustik, kes suudaks teda vanglast vabanemisel

õiguskuulekale elule suunata. Kriminaalhooldaja ning vangla on hinnanud uue kuriteo toimepanemise riski kõrgeks. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et P.F tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Menetluskulud

Menetluskuludeks on määratud kaitsjale makstud tasu 300 krooni, mis tuleb P.F-ilt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista.

Ingeri Tamm Kohtunik