4-21-3470/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Otsuse kuupäev 01.10.2021, Tallinna kohtumaja Väärteoasja number 4 21 3470 – – Kohtukoosseis kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Mari Kirs Väärteoasi N.D süüdistuses LS § 201 lg 2, § 224 lg 2 ja NPALS § 151

lg 1 järgi Menetlusalune isik

N.D , isikukood: XXX; xxx kodakondsusega; elukoht: xxx xxx ; töökoht: Istungil osalenud isikud

Kohtuvälise menetleja, Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo, esindaja Silvia Kuller

KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON

Tunnistada süüdi N.D LS § 201 lg 2 ja § 224 lg 2 järgi (21.06.2021 episood) ning kohaldades KarS § 63 lg 1 sätteid mõista LS § 224 lg 2 alusel karistuseks arest 15 (viisteist) päeva.

Süüdi tunnistada NPALS § 15 N.D 1 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks arest 10 (kümme) päeva.

Tunnistada süüdi N.D LS § 201 lg 2 järgi (13.09.2021 episood) ning mõista karistuseks arest 10 (kümme) päeva.

KarS § 66 lg 1 alusel määrata aresti kandmine ositi, korraga ärakantava aresti kestus ei tohi olla lühem kui 2 (kaks) päeva.

Kohustada N.D alt 30.04.2022. kandma mõistetud karistus ära hiljem

Aresti kandmise kohaks määrata Põhja prefektuuri Kinnipidamiskeskus, aadressil Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa.

Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest.

N.D poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada N.D suhtes sundtoomist arestimajja.

VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda 52 (viiskümmend kaks) eurot seoses hinnangu andmisega isiku joobeseisundi lle puudumise kohta. olemasolu või se

2 VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 180 lg välja mõista kakssada üksteist 1 211 ( ) eurot joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise eest.

VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et väljamõistetud väärteomenetluse kulud,

summas 211 eurot, tuleb tasuda 10 (kümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena summas 21,10 eurot.

Menetluskuud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank. Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 99921700039364.

Menetluskulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks ka kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. - Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast,

mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kättesaadav alates 01.10.2021.

1. Kohtus tuvastatud asjaolud:

1.1. Politsei- ja Piirivalveameti S. Munak koostas 19.08.2021 väärteomenetleja väärteoprotokolli nr AB 1603843 selle kohta, et 21.06.2021 kella 11.31 ajal juhtis N.D Harjumaal,

Tallinnas, Tehnika tn ja Pille tn ristmikul, suunaga Vana- - xxx, Lõuna tn le mootorsõidukit registreerimismärgiga xxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ja juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Samuti juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui

ühes grammis veres oli alkoholi sisaldus mitte väiksem kui 0,59 mg, alkoholisisaldus veres tuvastatud EKEI uuringuga nr 928T. Tarvitas narkootilisi või psühhotroopset ainet – THC-COOH – ilma arsti ettekirjutuseta, rikkudes seega NPALS ettenähtud nõudeid. Kirjeldatud tegevusega rikkus N.D LS 1 p 1, pannes sellega § 90 lg 3, § 69 lg 3 ja NPALS § 3 lg 1 nõudeid, toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad LS § 20 , § 22 § 1 lg 2 4 lg 2 ja NPALS 151

lg 1 järgi.

1.2. Samuti on N.D suhtes koostatud väärteoprotokoll nr AB 1605840 selle kohta, et

N.D juhti 13.09.2021 kella 18.53 ajal Harjumaal Tallinnas, Kooli tn 1 juures, s

suunaga Lootuse tn-le xxx, xxx, omamata vastava mootorsõidukit registreerimismärgiga

kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Kirjeldatud tegevusega rikkus N.D LS § 90 lg 1 p 1, 3 nõudeid ja pani toime LS § 201 lg-

s 2 ettenähtud väärteo.

1.3. 15.09.2021 toimunud kohtuistungile N.D ei ilmunud. Menetlusalune isik selgitas telefoni teel, et ajas istungipäeva sassi ning viibib koolitusel, mistõttu pole tal võimalik kohtusse

ilmuda. Kohtuvälise menetleja esindaja palus määrata uue kohtuistungi aja, kuna ilma menetlusaluse isikuta ei ole võimalik asj Kohus lük a arutada. kas kohtuistungi edasi 20.09.2021.

1.4. 20.09.2021 toimunud kohtuistungile N.D ei ilmunud. Menetlusalusene isik oli

kohtuistungi toimumisest teadlik. 16.09.2021 esitas N.D kohtule allkirjastatud

avalduse, milles palub asi lahendada ilma tema osavõtuta, kuna ta käib koolitusel. Kohtule oli edastatud ka xxx t xxx

tõend nr 1609 selle kohta, et N.D läbib koolitus „ “ 28.06.2021 - 31.12.2021, mis toimub - 14.00. Seega on menetlusalune isik teadlik 5 päeva nädalas kell 09.00

3 väärteoasja arutamise ajast ja kohast. Kuivõrd menetlusalune isik oli kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik, isik teatas kohtule ilmumist takistavatest asjaoludest, ta ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist ning kohus ei ole kohtuistungile ilmumist kohustuslikuks teinud, leiab kohus, et väärteoasja on võimalik läbi vaadata menetlusaluse isiku osavõtuta.

1.5. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokollimist ei soovinud, kinnitades seda

kirjalikult. Koht des toodu juurde ning leidis, et N.D uväline menetleja jäi väärteoprotokolli

süü on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate tõenditega. Kohtuvälise menetleja

arvates väärib menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust, et isik teeks vastavad järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Isik jätkab väärtegude toimepanemist ning mingisugust järeldust ta eelnevatest karistustest teinud ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja

palus karistada N.D liiklusseaduse rikkumiste eest väärteoprotokollides kirjeldatud arestiga una menetlusalune 25 päeva ning narkootilise aine tarvitamise eest arestiga 10 päeva. K isik ei ole asunud seaduse . kuulekalt käituma, siis rahatrahviga karistamine ei ole põhjendatud

1.6. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, asub seisukohale, et N.D süü LS § 201 lg 2, § 224 lg 2 ja NPALS § 15 1 lg 1 on

järgi väärtegude toimepanemises tõendamist leidnud täies mahus.

1.7.

LS § 201 lg 2, § 224 lg 2 ja NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod (episood 21.06.2021)

1.7.1. 2

LS § 201 lg järgi kvalifitseeritav väärtegu

Käesoleval juhul inkrimineeritakse LS § 201 lg ettenähtud süüteo N.D-le - 2 s

toimepanemist. ei tohi LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust

N.D tema poolt temale inkrimineeritud süüteo toime panemine on tõendatud lisaks enda süü omaksvõtule liiklusregistri väljavõttega, millest nähtub, et

Transpordiameti ka N.D

puuduvad kehtivad juhiload (tlk 23) Seejuures oli menetlusalune isik 28.10.2017 .

sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud LS § 91 lg 2 p 3 alusel, s.o vastava kategooria juhtimisõiguse

puudumise tõttu ning menetlusalune isik oli sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega ka tutvunud, kuna ta oli sellele alla kirjutanud (tlk 24). LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning p 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt LS §-le 91. Seega puudus N.D vastava mootorsõiduki juhtimise õigus ning teda oli ka eelnevalt kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel. Seega pani N.D 21.06.2021 kella 11.31 ajal Tallinnas, Tehnika tn ja Pille tn ristmikul, toi

me LS § 90 lg 1 p 1, 3 sätestatud keelu rikkumise.

Kohtu hinnangul on N.D LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime teadlikult ja tahtlikult, kuna N.D teadis, et tal puudus sõiduki juhtimise õigus, ta on ka eelnevalt

sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud juhtimisõiguse puudumise tõttu, kuid vaatamata sellele asus ta mootorsõidukit juhtima. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on tõendamist leidnud, et N.D rikkus LS § 90 lg 1 p 1, 3 sätestatud keeldu ning pani sellega toime LS § 201 lg ettenähtud väärteo. 2

1.7.2.

LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritav väärtegu

4 Samuti inkrimineeritakse N.D-le -

LS § 224 lg s 2 ettenähtud süüteo toimepanemist.

N.D poolt LS § 69 lg 3 rikkumine on tõendamist leidnud lisaks N.D süü

omaksvõtule ka ndikaatorvahendi kasutamise protokolliga, millest nähtub, et 21.06.2021 kell i 11.31 tuvastati N.D indikaatorvahendiga AlcoQuant 6020 Plus alkoholisisalduseks

väljahingatavas õhus 0,38 mg/l (tlk 17) ning ta kõrvaldati seetõttu sõiduki

xxx (reg.nr xxx) juhtimiselt alates 21.06.2021 kell 11.31 LS § 91 lg 2 p 1, 2, 3 alusel. Kõrvaldamise põhjusena on

mh märgitud alkoholi lõhn suust (tlk 14). eseisundi tuvastamise saatekirja kohaselt võeti Joob 21.06.2021 kell 12.30 N.D-lt etanoolisisalduse tuvastamiseks verd. EKEI uuring nr 928T kinnitab, et N.D oli ühes grammis veres alkoholisisaldus 0,65 milligrammi, laiendmääramatust +/ lõpptulemuseks -0,05 mg/g, mis menetlusaluse isiku kasuks arvestades teeb 0,59 mg/g (tlk 7).

LS § 69 lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres

ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10

milligrammi või rohkem. Antud juhul oli N.D 21.06.2021 kell 11.31 ajal lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis, s.t tema ühes grammis veres oli alkoholisisaldus vähemalt

0,59 . mg Seega rikkus ta LS § 69 lg 3 sätestatud keeldu. Sellest tulenevalt on N.D toime pannud LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 1,49 milligrammi. –

N.D veres tuvastati alkoholisisaldus mitte peeti sõiduki juhtimiselt kinni ning tema vähem kui 0,59 mg Kohus leiab, et sellises seisundis sõiduki juhtima asumine on toime pandud . otsese tahtlusega. Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda (KarS § 16 lg 3). Tegemist ei ole alkoholi

tarvitamise jääknähtudega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10-0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi oma seisundist aru saada. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra, pidas menetlusalune isik kohtu arvates võimalikuks juhile keelatud seisundit, nii enesetunde kui

ka varasema elukogemuse pinnalt, kuid sellegipoolest asus ta mootorsõidukit juhtima ning ei

kontrollinud . enne sõitma asumist enda seisundit Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 69 lg 3 sätestatud keeldu ning pani sellega toime LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo.

1.7.3. NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritav väärtegu

N.D selles, et ta oli tarvitanud narkootilisi

süüdistatakse ka või psühhotroopseid

aine THC-COOH) ilma arsti ettekirjutuseta. N.D id tetrahüdrokannabinooli metaboliiti ( poolt temale inkrimineeritud süüteo toime panemine on tõendatud lisaks tema enda süü omaksvõtule ka kirjalike tõenditega. N.D sõiduki juhtimiselt peatamise järgsel

kontrollimisel 21.06.2021 kell 11.42 kasutati indikaatorvahendit Rapid STAT Narkotesti ja saadi positiivne näit metadoonile ja tetrahüdrokannabinoolile. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli

kohaselt on N.D nõustunud indikaatorvahendi kasutamisega ja on nõus selle tulemusega, mida on kinnitanud oma allkirjaga (tlk 18). Joobeseisundi tuvastamise saatekirjast

nähtuvalt võeti N.D-lt tervishoiuteenuse osutaja juures 21.06.2021 kell 12.30 uriiniproov. EKEI uuringuakti nr 928T tulemuse kohaselt on tuvastatud, et N.D-lt

võetud üdrokannabinooli metaboliid proovimaterjalis on tetrah i (THC-COOH) sisaldus (tlk 7). Arst-kohtutoksikoloogiaeksperdi antud hinnangust joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta nähtub, et lähtudes narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase 21.09.2021 kell 12.28

toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise protokollis fikseeritud joobele

iseloomulikust kliinilisest leiust ja joobeseisundi tuvastamise saatekirjas nr 928T fikseeritud uriinis leitud ainetest, esinevad N.D narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase

5 toimega aine tarvitamise tunnused, joovet ei esine (tlk 9 Seega on N.D tarvitanud ).

tetrahüdrokannabinooli metaboliiti (THC Väärteomenetluses -COOH) ilma arsti ettekirjutuseta. tuvastatud aine boliit (THC-COOH) kuulub tetrahüdrokannabinooli meta NPALS § 31 lg 1 alusel koostatud sotsiaalministri 18. mai 2005 määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse

tingimused ja kord ni

ng narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 nimekirja I.

Vastavalt NPALS § 3 lg 1 sätetele on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine, sh

tarvitamine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste või psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Väärteoasja materjalidest ei ilmne

asjaolusid, mis viitaks menetlusaluse isiku poolt narkootilise aine tarvitamisele eelmärgitud

lubatavusklausli alusel. Sellest tulenevalt on menetluslune isik narkootilist või psühhotroopset ainet tarvitades rikkunud NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu.

Arvestades süüteo asjaolusid, samuti menetlusaluse isiku varasemaid karistusi samalaadsete väärtegude toimepanemise eest ja kehtivaid karistusi samalaadsete kuritegude toimepanemise eest,

leiab kohus, et süütegu on toime pandud kavatsetult. Narkootilist ainet tarvitades on see isiku eesmärk. Asjaolusid, mis seda välistaks, ei nähtu. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid

kohus ei tuvastanud.

Seega on tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik oli tarvitanud narkootilist või

psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta ja sellis käitlemine, sh te aine te tarvitamine on NPALS § 3 lg 1 kohaselt arsti ettekirjutuseta keelatud, mistõttu on toime N.D pannud -s 15 NPALS § 1

lg 1 ettenähtud väärteo.

1.8.

LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritav väärtegu (episood 13.09.2021)

N.D poolt temale inkrimineeritud süüteo toime panemine on tõendatud lisaks tema enda süü omaksvõtule Transpordiameti liiklusregistri väljavõttega, millest nähtub, et N.D ka

puuduvad kehtivad juhiload (tlk

40). Seejuures nähtub asja materjalidest, et menetlusalune isik on eelnevalt, s.o 28.10.2017 (tlk 24) ja 21.06.2021 (tlk 14, 45)

kõrvaldatud

mootorsõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel – vastava kategooria mootorsõiduki

juhtimisõiguse puudumise tõttu. Menetlusalune isik oli sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsustega ka tutvunud, kuna ta oli nendele alla kirjutanud (tlk 24, 45 g 1 p 1 kohaselt ei tohi ). LS § 90 l

mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning p 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt LS § vastava mootorsõiduki juhtimise õigus -le 91. Seega puudus

N.D

ning teda oli ka eelnevalt kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel. Seega pani N.D 13.09.2021 kella 18.35 ajal Tallinnas, Kooli tn 1 juures, toime LS § 90 lg 1 p 1, 3

sätestatud keelu rikkumise.

Kohtu hinnangul on N.D LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo pannud toime teadlikult ja tahtlikult, kuna N.D teadis, et tal puudus sõiduki juhtimise õigus, ta on

ka eelnevalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud juhtimisõiguse puudumise tõttu, kuid vaatamata

sellele asus ta mootorsõidukit juhtima. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei

tuvastanud.

Seega on tõendamist leidnud, et N.D rikkus LS § 90 lg 1 p 1, 3 ldu sätestatud kee ning pani sellega toime LS § 201 lg ettenähtud väärteo. 2

2.

Karistuse mõistmine

6

2.1. 2 300 LS § 201 lg ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni

trahviühikut või arestiga; LS § 22 ettenähtud väärteo toimepanemise 4 lg 2 eest karistatakse

rahatrahviga kuni , 300 trahviühikut arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni ning NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

2.2. N.D-le inkrimineeritud väärteod 21.06.2021 episoodis, s.o LS § 201 lg

2 ja § 224 lg 2 , on N.D toime

järgi ettenähtud väärteod pannud sõidukit juhtides, mistõttu on tegemist ühe teoga. Seega lähtub kohus karistuse mõistmisel KarS § 63 lg-st 1, kuna tegemist on

ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis täidab k väärteokoosseisu. Kuivõrd toimepanduist aks raskeimat karistust näeb ette LS § 224 lg 2 sätestatud väärtegu, tuleb karistust kohaldada nimetatud sätte alusel. NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest tuleb mõista eraldi karistus, kuna arvestades väärteo iseloomu ei ole alust väita, et menetlusalune isik oleks NPALS § 151 lg 1 e

ttenähtud väärtegu toime pannud samaaegselt teiste väärtegudega ja seoses sõiduki juhtimisega. Samuti tuleb eraldi karistus mõista LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest episoodis 13.09.2021.

2.3. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et N.D on karistusregistri andemete kohaselt 19 kehtivat väärteokaristust (tlk 41-43), sh on teda karistatud korduvalt NPALS § 151 muude lg 1 järgi kui ka väärtegude toimepanemise eest nii rahatrahvide kui ka arestiga, viimati PPA 27.11.2018 otsusega - KarS § 218 lg 1 § 251 rahatrahviga 21 järgi

trahviühikut ehk 84 eurot käesolevalt on menetlusalune isik pannud toime uued väärteod ning

lühikese ajavahemiku jooksul, asub kohus seisukohale, et rahatrahvi mõistmine temale karistuseks

oleks ilmselgelt eesmärgitu. Lisaks on jätnud temale varasemalt mõistetud

N.D

rahatrahvid tasumata. N.D ei ole hoolimata varem määratud karistustest oma

käitumisviisi muutnud ja seetõttu on põhjendatud tema karistamine arestiga, mis sunniks teda

hoiduma väärtegude toimepanemisest edaspidi. Karistust raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus 13.09.2021 episoodis N.D avaldatud kahetsust (tlk 36 pöördel). Ühtlasi võtab kohus karistuse mõistmisel arvesse, et menetlusalune isik on 21.06.2021 episoodis samaaegselt toime pannud kolm

väärtegu

ning 13.09.2021 pani ta toime juba uue samalaadse liiklusalase rikkumise, mis muudab menetlusaluse isi Arvestades, et ku süü keskmisest ka suuremaks. N.D pani väärteod toime osaledes liikluses juhina, siis on kohtu hinnangul tema süü süütegude kogumis hinnatav keskmisest suuremana, kuna ta kujutab

endast liikluses jätkuvalt ohtu. Kohtu hinnangul näitab eelnev, et N.D rikub süstemaatiliselt õiguskorda, millega väljendab oma ükskõikset ja üleolevat suhtumist kehtivatesse ühiskondliku elunormidesse. Kehtiva kohtupraktika kohaselt võib ka juba keskmise süü korral mõista karistuse keskmist määra ületavas määras, kui korduvalt karistatud isikus on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest. Kohus, pidades vajalikuks mõjutada isiku väärtushinnanguid ning saavutamaks karistuse üld ja eripreventiivseid eesmärke, - peab põhje pandud väärtegude eest LS § ndatuks N.D karistamist tema poolt toime 201 lg 2 lg 2 (21.06.2021 episood) arestiga ja § 224 järgi 15 päeva, NPALS § 151 lg 1 järgi karistada arestiga 10

ga 10

päeva ning LS § 201 lg 2 (13.09.2021 episood) järgi aresti päeva.

2.4. Kuna N.D

esitas kohtule tõendi selle kohta, et ta käib viiel päeval nädalas kuni käesoleva aasta lõpuni koolitusel, siis peab kohus võimalikuks määrata aresti kandmine ositi. KarS § 66 lg 1 ls 3 kohaselt peab järjest kantava karistuse kestus olema vähemalt kaks päeva. Seega

määrab kohus, et N.D peab talle mõistetud karistuse ära kandma hiljemalt 30.04.2022.

7 3. Menetluskulud

3.1. Kooskõlas VTMS § 38 lg 1 ja juhindudes KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. välja mõista riigituludesse Seega tuleb N.D-lt menetluskulud, milleks on joobeseisundi tuvastamisega seonduv väärteoasja materjalide kohaselt kulu 211 eurot (tlk 7, 10). Kuna N.D joovet ei tuvastatud, siis kulu seoses hinnangu andmisega , tuleb isikul joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta summas 52 eurot (tlk 7,9) jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda.

3.2. Arvestades menetluskulude suurust ning asjaolu, et N.D , siis ei tööta võib ühekorraga menetluskulude tasumine olla raskendatud. Seega peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata menetluskulude hüvitamine ositi 10 kuu jooksul, igakuise makse suurus on summas 21,10 eurot.

Aulike Salo kohtunik