4-21-2954/9 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

01. oktoober 2021, Viljandi kohtumaja Väärteoasja number

4-21-2954 ( ) 284021000513 kirjalikus menetluses Kohtunik Aivar Hint

Väärteoasi

M.F-i kaebus Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 01. juuli 2021 otsusele väärteoasjas nr

284021000513 M.F-i karistamises

liiklusseaduse

(LS) § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 140 trahviühikut, s.o

560 eurot ja LS § 224 lg 3 p 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks

Menetlusalune isik

M.F (isikukood: XXX, elukoht: xxxxx

xxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxxxxxxxx , töökoht: xxxxxxxxxx xxxxxx xx xxxxxxxxxxx)

Kohtuväline menetleja

Politseiuna prefektuur (asukoht Pargi ja Piirivalveameti Lõ tn 1, 71020 Viljandi)

RESOLUTSIOON

Juhindudes v

-st 132 p 2, kohus otsustas: äärteomenetluse seadustiku (VTMS) §

1. Rahuldada M.F-i

kaebus ja tühistada Politsei ja Piirivalveameti Lõuna - prefektuuri 01. juuli 2021.a. otsus osaliselt, s.o M.F-i

4 lg 3 karistamises LS § 22 p

2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmises 5 kuuks.

2. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

3. Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale edasikaebamise kord -des 155 158, mille kohaselt on sätestatud VTMS § –

kohtuotsuse peale on menetlusalust isikust esindaval advokaadil, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus edasi kaevata Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Riigikohtule kirjaliku kassatsiooni esitamisega 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtu saadav. Kui kohtumenetluse pool soovib menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kätte kasutada kassatsiooni sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtu Viljandi õigust, peab ta

kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus jõustub, kui edasikaebe (kassatsiooni-) tähtaeg on möödunud, jõustunud kohtuotsuse pöörab täitmisele samas väärteoasjas esmakordselt lahendi teinud kohtuväline menetleja.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

1. Kaevatav otsus

07.06.2021.a. koostas Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Viljandi politseijaoskonna patrullpolitseinik Viktor Tju ka i nr AB 1533375 M.F-i š kohtuvälise menetlejana väärteoprotokoll õigusrikkumises LS § 69 lg 3 järgi, väärteo kvalifitseerimisega LS § 224 lg 2 . järgi Õigusrikkumise kirjelduse kohaselt juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris M.F väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,41 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,46 mg/l +/ . Väärteoprotokollis antud ütlustes menetlusalune isik

- 0,05 mg/l M.F tunnistab rikkumist.

Kohtuvälise .a. otsusega väärteoasjas nr menetleja 01.07.2021 284021000513 on M.F karistatud LS § 22 järgi rahatrahviga trahviühiku ulatuses, s.o eurot ja LS § 22

4 lg 2

4 lg

3 p 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega kuuks. Otsuse põhjenduste kohaselt on kohtuväline menetleja seisukohal, et menetlusalune isik on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õigesti. Liiklusseaduse § 14 lg 2 kohaselt peavad kõik liiklejad ja muud isikud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama

liikluse sujuvuse, et vältida ohu ja kahju tekkimist.

Liiklusseaduse § 69 lg 3 kohaselt mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusalune isik M.F juhtis mootorsõidukit, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli mitte väiksem kui 0,41 mg. Liiklusseadus § 224 lg 2 sätestab mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis -

veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Liiklusseadus § 224 lg 3 p

2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni kui isikut on varem Liiklusseadus § 224 sätestatud süüteo eest karistatud.

Karistuse määramisel peab juhinduma KarS § 56, mille lõike 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid menetluse käigus tuvastatud ei ole. Väärteona on karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatusest toime pandud tegu (KarS § 15 lg 3), mistõttu mõjutab tahtluse liik süüteokoosseisu subjektiivse tunnusena süü suurust. Kohtuväline menetleja arvestab otsuse tegemisel asjaoludega, et sõiduki juhtimine seisundis, kui lubatud alkoholipiirmäär on ületatud, on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga – selles seisundis seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervis Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-09, 3-1-1- 76-07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut.

Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud menetlusaluse isiku varasema käitumisega liiklejana. Karistusregistri teatise kohaselt omab menetlusalune isik kehtivat karistust alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimises. Seega nähtub eeltoodust, et M.F ei ole teinud järeldusi talle eelnevalt määratud karistusest ning on otsustanud jätkuvalt liiklusnorme eirata. Seetõttu ei ole varasemalt määratud karistus ilmselgelt piisav, et mõjutada M.F loobuma liiklussüütegude toimepanemisest, sh alkoholijoobes rooli istumisest, mis on ühiskonnas üks levinuim süütegu. Seega on põhjendatud menetlusaluse isiku suhtes kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Kohtuväline menetleja lähtub juhtimisõiguse äravõtmisel asjaolust, et menetlusaluse isiku alkoholisisaldus väljahingatavas õhus oli võrdlemisi suur. Menetlusaluse isiku M.F selgitused, et ta tarbis eelmisel õhtul mõned õlled ning hommikul oli tunne hea ja ei uskunud, et on joove pole usutavad. Liiklusnorme eirates võttis M.F endale teadlikult riski, et normirikkumisele järgneb vastutus ning seda vastutust peab M.F ka täiskasvanud inimesena kandma. Kohtuväline menetleja leiab, et kohaldatud karistus on kooskõlas menetlusaluse süü raskuse ja karistuse eesmärgiga.

2. Kohtuvälise menetleja otsusele esitatud kaebuse sisu ja põhjendused 22.07.2021.a. esitas M.F 01.07.2021.a. Tartu Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele, milles taotleb väärteoasjas kohtuvälise menetleja tehtud otsuse tühistamist talle määratud lisakaristuse osas. Taotlust põhjendab kaebuse esitaja asjaoluga, et ta

töötab , mis asub Viljandis ning ta ise elab töökohast 25 km eemal. xxxxxxxxxx xxxxxxx xx Juhtimisõigust on vaja, kuna vastasel juhul ei ole tal võimalik tööl käia, sest bussiliiklus on seal kandis pea olematu ja ta ei saaks väikse lapsega ka arsti juurde. Bussiga ei saaks ta tööle õigeks ajaks ja peale tööpäeva lõppu ei saaks ta mitte mingil juhul enam koju. Tema kodust on pea ainuke võimalus kuhugi liigelda ainult autoga ning peale tema pole teistel kodustel juhtimisõigust. Kaebuse esitaja peab võimalikuks kaebuse lahendamist kirjalikus menetluses

(KoTo, tl 1, 9).

3. Kohtuvälise menetleja seisukohad esitatud kaebuse kohta

Kohtuväline menetleja o kirjalikus vastuses esitatud kaebusele (KoTo, tl 13-14 leidis, et ma ) M.F-ile LS § 224 lg 2 alusel määratud rahatrahv 140 trahviühiku ulatuses s.o 560 eurot ja

LS § 224 lg 3 p 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisene 5 kuuks karistus on kooskõlas menetlusaluse isiku süü raskuse ja karistuse eesmärgiga. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebuse esitajale M.F-ile rahatrahv 140 LS§ 224 lg 2 alusel määratud

trahviühiku ulatuses s.o 560 eurot ja LS § 224 lg 3 p 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 5 kuuks on kooskõlas toimepandud süü raskuse ja karistuse eesmärgiga. Lisaks mahub määratud karistus etteantud karistusraamidesse, on proportsionaalne ja omab eripreventiivset eesmärki. § 224 lg 2 sätestab – mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi LS

juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25– – 0,74 milligrammi karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 224 lg 3 p 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem LS § 224 sätestatud süüteo eest karistatud. Riigikohtu kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone mõistetakse karistus. Antud juhul on sanktsiooni keskmine määr rahatrahvi puhul 150 trahviühikut s.o 600 eurot ja lisakaristuse puhul

6 kuud. M.F-ile on mõistetud karistus alla santsiooni keskmist määra, mis kohtuvälise menetleja hinnangul on asjaolusid a

rvestades õige.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-09, 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut.

Karistusregistri andmete kohaselt omab kaebuse esitaja M.F kehtivat väärteokaristust alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimises. Seega nähtub eeltoodust, et M.F ei ole teinud järeldusi talle eelnevalt määratud karistusest ning on otsustanud jätkuvalt liiklusnorme eirata.

Seetõttu ei ole varasemalt määratud karistus ilmselgelt piisav, et mõjutada M.F loobuma liiklussüütegude toimepanemisest, sh alkoholijoobes rooli istumisest, mis on ühiskonnas üks levinum süütegu. Kohtuväline menetleja leiab, et kui juht ei soovi kohandada enda liikluskäitumist vastavalt kehtivatele Liiklusseaduse sätetele, tuleb ta juhtimiselt kõrvaldada ning välistada tema osalemine liikluses mootorsõiduki juhina, kuivõrd ta on oma suhtumiselt teistele liiklejatele ohtlik.

Kohtuväline menetleja märgib, et juhtimisõigus ei ole inimesele sünniga kaasa antud võõrandamatu õigus, vaid tegemist on privileegiga, mida isikul on võimalik endale taotleda ning teatud tingimustel järgides ka saada. Samuti on võimalik seda teatud tingimuste esinemisel karistuse eesmärkide täitmiseks ära võtta. Juhtimisõiguse äravõtmine on eelkõige eripreventiivse iseloomuga ning on suunatud isiku mõjutamisele ja kaudselt ka isiku hoiakute ja suhtumisse liikluskultuuri terviku suhtes.

Juhtimisõiguse olemasolu seoses pikkade vahemaade läbimisega elatise teenimiseks, ei ole lisakaristuse äravõtmist välistav asjaolu, sest KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu (RKL 3-3-3-26-10 punkt 7.3).

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et karistus ei pea olema isikule mugav, vaid peab mõjutama isiku elukorraldust ning suunama edaspidi väärtegude toimepanemist vältima. Seega on juhtimisõiguse äravõtmine vajalik, et isik teeks oma käitumisest tõsised järeldused ning suhtuks liiklusesse edaspidi lugupidavalt ja hoolivalt.

Kohtuväline menetleja palub jätta M.F-i kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja poolt väärteoasjas tehtud otsus muutmata. Kohtuväline menetleja kinnitas, et on nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses ja kohtuistungist osa võtta ei soovi.

4.

Kohtu põhjendused

4.1. VTMS § 120 kohaselt võib kohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kohtuotsusega kirjalikus menetluses, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

VTMS § 123 lg 2 sätestab, et maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Kaebuse esitaja M.F ja kohtuväline menetleja on kohtule teatanud, et nad soovivad asja lahendamist kirjalikus menetluses ja ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohtu hinnangul on võimalik väärteoasja lahendada kirjalikus menetluses, kuna tõendamiseseme asjaolud on selged ning puudub vaidlus väärteo toimepanemise tuvastamise seisukohalt olulistes faktilistes asjaoludes ja sellele antud hinnangus

4.2. Kohus, hinnanud kõiki tõendeid oma siseveendumuse kohaselt nende kogumis, leiab, et M.F-i kaebus tuleb rahuldada ja Politseitühistada ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri

01. juuli 2021 284021000513 osaliselt, s.o .a. otsus väärteoasjas nr M.F-i karistamises LS §

224 lg 3 p 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmises 5 kuuks. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

4.3. da, kas M.F Alljärgnevalt hindab kohus se rikkus väärteoprotokollis kirjeldatud ajal ja kohas LS § 69 lg 3 nõudeid ja pani toime talle süüks arvatava LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kohtumenetluse pooled ei vaidle selle üle, kas menetlusalune isik on temale etteheidetava väärteo toime pannud. Kohtu hinnangul on menetlusalusele isikule etteheidetava väärteo objektiivne teokoosseis usaldusväärselt tõendamist leidnud menetlusaluse isiku ütlustega väärteoprotokollis ütlustega, tõendusliku alk , tunnistaja Olev Kookla omeetri kasutamise väljatrüki ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega.

Väärteoprotokollis omakäeliselt antud ütlustes menetlusalune isik M.F tunnistab, et juhtis autot olles alkoholi joobes. Kinnitab, et eelmisel päeval tarvitas õlut (mõned õlled) ning hommikul oli tunne hea ja ta ei uskunud, et tal joove on.

Politseiametnikust tunnistaja Olev Kookla kohtuistungil avaldatud peatas ütlustest nähtuvalt

tunnistaja 07.06.2021 kell 07.52 ajal -Viljandi-Kilingimme politsei erimeetme käigus Tartu Nõ

mnt 76,5 km, kontrollimiseks sõiduauto VW Passat, registrimärgiga . Sõidukit juhtis xxx xxx M.F, kellel kontrollimise käigus mõõdeti indikaatorvahendiga tema poolt väljahingatavas õhus alkoholisisalduseks 0,42 mg/l. Tõendusliku alkomeetriga mõõdeti M.F-i joobeks 0,41 mg/l (VT, tl 4-4p ).

Tõendusliku alkomeetri kasutamise väljatrüki (VT, tl 2 kohaselt on 07.06.2021 kell 07.56 )

toimunud mõõtmisel olnud alkoholijoobeks väljahingatavas õhus 0,46 mg/l. M.F-i

arvestades laiendmääramatust 0,05 mg/l oli lõplikuks mõõtetulemuseks alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,41 mg/l.

07.06.2021.a. koostatud s

T, tl 3-3p) kohaselt on M.F õiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse (V

7.06.2021 kell 07.52 Passat, reg. a xxx xxx juhtimiselt kõrvaldatud 0 sõiduki VW märgig Tartu-Viljandi-Kilingi-

Nõmme 76,5 km LS § 91 lg 2 p 2 alusel põhjusel, et on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis.

Seega nähtub eeltoodud tõenditest, et M.F on 07.06.2021.a. kella 07.52 ajal juhtinud mootorsõidukit Nõmme 76,5 km joobeseisundis, täpsemalt tema ühes Tartu-Viljandi-Kilingi-

liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus vähemalt 0,4 Tõendusliku alkomeetri

1 mg/l. mõõtetulemus 0,46 mg/l + Nimetatud tegevusega rikkus ta LS § 69 lg 3 sätestatud /- 0,05 mg/l. nõuet, mis tähendab, et ta juhtis mootorsõidukit alkoholi lubatud piirmäära ületavas seisundis.

LS § 224 lg 2 sätestab vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi.

Kohus on seisukohal, et M.F, rikkudes LS § 69 lg 3 sätestatud nõuet, on täitnud LS § 224 lg 2 sätestatud väärteo objektiivsed tunnused.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et M.F kaudse tahtlusega pani väärteo toime vähemalt KarS §

16 lg 4 isik paneb teo toime mõttes, mis sätestab, et kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus 0,41 mg/l ning arvestades tema vanust ja sellest tulenevat eeldatavalt piisavat elukogemust, pidi M.F olema teadlik alkoholi mõjust inimorganismile, seega tema võimalikust alkoholijoobest ning keelust sellise mõju all liikluses sõidukijuhina osaleda. Vaatamata eeltoodule otsustas M.F juhtida mootorsõidukit. Kohtu seisukohta kinnita ütlustes avaldatu, et eelmisel päeval vad M.F-i poolt

jõi ta mõned õlled. Kuna isik asus järgmise päeva hommikul sõiduki rooli, pidi ta teadma tal esinevast alkoholijoobe . võimalikust st

Kohus on seisukohal, et M.F on 07.06.2021 toime pandud rikkumisega LS § 69 lg 3 täitnud LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo koosseisu.

Kohus ei tuvastanud menetlusaluse isiku teos õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid.

5. Kohtu seisukoht karistuse osas

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

LS § 224 lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,25- kuni 0,74 milligrammi põhikaristusena rahatrahviga

300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 224 lg 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § s 224 sätestatud süüteo eest - lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem LS § s 224 sätestatud süüteo eest karistatud. -

LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo puhul sõltub isiku süü suurus tema väljahingatavas õhus või veres mõõdetud alkoholipiirmäära ületamise määrast e mõõtetulemusest.

hk M.F tuvastatud alkoholijoobe määraks oli vähemalt 0,41 mg/l, seega lähenes tema joove LS §

224 lg 2 kohaselt keskmisele määrale (s.o 0,49 , mistõttu on põhjend -0,50 mg/l) atud M.F-i süüd hinnata keskmisest mõnevõrra väiksemaks.

Karistust kergendava

id ja raskendavaid asjaolusid KarS § 57 ja § 58 mõttes kohus ei tuvastanud. Seega eeltoodud asjaolusid arvestades leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt M.F-ile LS § 224 lg 2 alusel määratud rahatrahv 1 trahviühikut s.o süü

560 eurot vastab M.F-i suurusele.

Lisakaristuse kohaldamisel tuleb kohtul lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub, võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumus või juhusesüüteoga (vt Riigikohtu - lahend nr 3-1-1-122-13 p 9).

M.F-i karistusandmetest varasemate karistuste kohta (VT, tl 5, 8 sik omab ) nähtub, et i kehtivat väärteokaristust, kuna on toimepannud samalaadse rikkumise 30.12.2019.a. ning teda on karistatud PPA Lõuna prefektuuri poolt 28.01.2020.a. LS § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 800 eurot. Eelmärgitud rahatrahv on 06.11.2020 seisuga tasutud.

Kaebusest nähtuvalt isik elab töökohast võrdlemisi kaugel s.o 25 km kaugusel ning bussiühendus elukoha ja töökoha vahel on ebapiisav, mistõttu ei oleks tal võimalik bussiga õigeks ajaks tööle jõuda ning pärast tööpäeva lõppu koju jõuda. Samuti ei oleks tal juhtimisõiguse puudumisel võimalik viia last arsti juurde.

Kohus märgib, et eelmärgitud asjaolud väärivad arvesse võtmist.

Võttes arvesse on koheselt sündmuskohal oma süüd tunnistanud ning asjaolu, et isik samuti arvestades isiku vajadust sõidukit kas tööl käimiseks ning vajadusel lapse ravile viimiseks utada , peab kohus piisavaks isiku karistamist üksnes põhikaristusega, milleks on rahatrahv.

Eeltoodu alusel kohus rahuldab M.F-i kaebuse ja Politseija Piirivalveameti tühistab Lõuna prefektuuri osaliselt, s.o M.F-i karistamises LS § 224 lg 3 p

01. juuli 2021.a. otsuse

2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmises 5 kuuks. Muus osas on põhjendatud jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Kohus leiab, et süüdlasele avaldab preventiivset mõju ilmselt juba ka põhikaristusena rahatrahvi kohaldamine ja puudub alus arvata, et lisakaristuse kohaldamata jätmisega võib süüdlane olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Seega on kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et juhtimisõiguse äravõtmine ei ole antud juhul otstarbekas, kuna see takistab oluliselt menetlusaluse isiku elukorraldust. aga Küll peab kohus vajalikuks menetlusaluse isiku tähelepanu juhtida asjaolule, et kui ta jätkab saamalaadsete rikkumiste toimepanekut, siis on võimalik tema käitumist hinnata harjumuslikuks ning sellisel juhul ei oma tema elukorralduslikud asjaolud erilist kaalu lisakaristuse kohaldamisel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik