1-21-2759/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-21-2759

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01.10.2021. a Tallinnas Tallinna kohtumajas Kriminaalasja number 1-21-2759 (kohtueelses menetluses 19221000020) Kohtukoosseis Kohtunik Martin Tuulik Kohtuistungi sekr

etär Mariin Vaks Kriminaalasi V.D süüdistuses KarS § 217 lg 1 järgi üldmenetluses Prokurör Riigiprokurör Alar Lehesmets Süüdistatav V.D , isikukood: XXX; xxx kodanik; emakeel: xxx keel; haridus: xxx xxx; elukoht: xxx, ; töökoht: kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused puuduvad; tõkend: puudub Kaitsjad Vandeadvokaat

ja jurist Reigo Kala Jüri Leppik (kokkuleppel) Kannatanu esindaja Vandeadvokaat Priit Raudsepp

RESOLUTSIOON

1. Õigeks mõista V.D KarS § 217 lg 1 järgi episoodis, mis puudutab 15.03.2019 kell 01:52:07 FTP serverisse sisenemist. 2. V.D 217 lg 1 Süüdi tunnistada KarS § järgi (kõik ülejäänud episoodid, mis on seotud haldusprogrammi sisenemisega rahaline karistus ) ja mõista talle 325 so 6012,50 eurot. päevamäära, 3. Rahaline karistus tuleb kanda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber xxx. 4.

V.D-lt KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 alusel mõista välja teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 876 eurot. See tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank,

1-21-2759 2 (18)

EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida KrMS § 423 ja § 417 lg 2 99921700040227. kohaselt tuleb V.D-l menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 5. KrMS

§ 180 lg 1 alusel mõista OÜ kannatanu Xxx menetluskulud osaliselt, see on lepingulise esindaja tasu 2/3 ulatuses summas 2231,67 V.D-lt eurot välja kannatanu kasuks. Nimetatud summa tuleb kanda kannatanu Xxx OÜ arveldusarvele nr . XXX 6. KrMS § 181 lg 1 alusel mõista kannatanu Xxx menetluskulud osaliselt, see on OÜ lepingulise esindaja tasu 1/3 ulatuses summas 1115,83 eurot välja Eesti Vabariigilt kannatanu kasuks. Nimetatud summa tuleb kanda kannatanu Xxx OÜ arveldusarvele nr . XXX 7. Kannatanu menetluskulud summas 1599,07 eurot jätta kannatanu enda kanda. 8. alusel m KrMS § 181 lg 1 õista Eesti Vabariigilt V.D kasuks välja 1420 (üks tuhat nelisada kakskümmend) eurot kaitsja Reigo Kala kohtueelse menetluse ja maakohtu õigusabikulude hüvitamiseks. 9. kasuks v 625 KrMS § 181 lg 1 alusel mõista Eesti Vabariigilt V.D älja 1 (üks tuhat kuussada kakskümmend viis) Jüri Leppik eurot kaitsja kohtueelse menetluse ja maakohtu õigusabikulude hüvitamiseks. 10. KrMS § 180 lg 1 alusel jätta süüdistatava menetluskulud ülejäänud osas süüdistatava enda kanda. 11. Asitõend- - CD plaat „LISA nr 1“ logidega jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. - Sülearvutist Apple MacBook Air A1466 s/n XXX tehtud koopia 1 fail: G12- 0201450.dmg (mahuga 113 GB, SHA1: 21ed c03e 5b7d 65f6 a09a 491d 8ab1 6885 339d), asub keskkriminaalpolitsei andmehoidlas, kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. - V.D e-maili kontodest xxx ja xxx tehtud üksühene tõmmis (nimega postkastid.ad1, kogusuurusega 738 MB ja SHA1 räsiga xxx), mis asub keskkriminaalpolitsei andmehoidlas, kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, s.o. määruskaebemenetluse korras 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai teada kohtuotsusest. SÜÜDISTUS

1-21-2759 3 (18)

V.D

Xxx -

süüdistatakse selles, et tema, pärast OÜ ga töösuhte ning sellega seoses ka Xxx

OÜ veebikeskkonda sisenemise õiguse lõppemist 19.12.2018, hankis ajavahemikul 07.03.2019 kell 21:01:52 kuni 15.03.2019 kell 01:52:07 kokku 8-l korral andmete üle õigustatud isikuks oleva Xxx OÜ loata ehk ebaseaduslikult juurdepääsu Xxx OÜ arvutisüsteemile, sisenedes korduvalt Xxx OÜ veebikeskkonda ebaseaduslikult kaitsevahendi kõrvaldamise teel, s.o. büroojuhi Xxx OÜ A S kasutajatunnust ja parooli kasutades alljärgnevatelt temale kuuluvatelt IP- ressidelt: aad

- 07.03.2019 kell 21.01:52 hankis V.D ebaseaduslikult kaitsevahendi

kõrvaldamise teel, s.o. A S kasutajatunnust ning parooli kasutades kavatsetult ebaseadusliku juurdepääsu OÜ veebikeskkonna haldussüsteemi Xxx le enda XXX kasutuses olevalt IP-aadressilt xxx, teostades Xxx

OÜ haldussüsteemis päringud alljärgnevate andmete saamiseks:

Aeg Päringuga küsitud andmed 21:02:45 Projekt, mille süsteemne ID on xxx 21:03:03 Klient, kelle süsteemne ID on xxx 21:03:39 Objekt, mille süsteemne id on xxx 21:19:43 Klientide loetelu 21:19:46 Otsiti klienti, kelle andmestikus esineb sõna xxx 21:19:53 Klient, kelle süsteemne ID on 9xxx 21:21:23 Projekt, mille süsteemne ID on xxx 21:21:48 Klient, kelle süsteemne ID on 5xxx 21:22:17 Vaheleht, mille nimeks "paigaldus_tabel" 21:29:03 Avati PDF fail nimega

xxx 21:29:21 Vaheleht, mille nimeks "paigaldus_tabel" 21:30:50 Projekt, mille süsteemne id on xxx 21:31:06 Vaheleht, mille nimeks "paigaldus_tabel" 21:31:24 Projekt, mille süsteemne ID on xxx 21:31:39 Avati PDF fail, mille süsteemne ID on xxx 21:31:53 Vaheleht, mille nimeks "paigaldus_tabel" 21:32:51 Projekt, mille süsteemne ID on xxx 21:32:55 Vaheleht, mille nimeks "paigaldus_tabel" 21:33:32 projekt, mille süsteemne ID on xxx 21:33:50 Vaheleht, mille nimeks "paigaldus_tabel" 21:34:19 Projekt, mille süsteemne id on xxx 21:34:35 Vaheleht, mille nimeks "paigaldus_tabel" 21:34:49 Klientide loetelu 21:34:52 Klient, kelle süsteemne ID on xxx

- 08.03.2019 kell 09:04:35 hankis V.D ebaseaduslikult kaitsevahendi

kõrvaldamise teel, s.o. A S kasutajatunnust ning parooli kasutades kavatsetult ebaseadusliku juurdepääsu veebikeskkonna haldussüsteemile xxx Xxx OÜ enda kasutuses olevalt IP-aadressilt xxx, teostades Xxx

OÜ haldussüsteemis päringu kliendi, xxx, andmete saamiseks. kelle süsteemne ID on Seejärel kell 09:46:25 proovis avada vahelehte xxx, kuid puuduva sessiooni tõttu suunas päring sisse logimise lehele.

- 08.03.2019 kell 10:37:39 hankis V.D ebaseaduslikult kaitsevahendi

kõrvaldamise teel, s.o. A S kasutajatunnust ning parooli kasutades kavatsetult ebaseadusliku juurdepääsu OÜ veebikeskkonna haldussüsteemile Xxx xxx enda

1-21-2759 4 (18)

kasutuses olevalt -aadressilt xxx, teostades Xxx

d IP OÜ haldussüsteemis päringu alljärgnevate andmete saamiseks:

Aeg Päringuga küsitud andmed 10:37:52 Projekt, mille süsteemne ID on xxx 10:38:11 Klient, kelle süsteemne ID on xxx 10:39:52 Projekt, mille süsteemne ID on xxx 10:40:33 Klient, kelle süsteemne ID on xxx 10:43:17 Klient, kelle süsteemne ID on xxx 10:44:08 Klient, kelle süsteemne ID on xxx 10:44:23 Klie xxx nt, kelle süsteemne ID on 10:47:01 Otsiti klienti, kelle andmestikus esineks sõna xxx 10:47:04 Klient, kelle süsteemne ID on xxx 10:56:23 - 11:34:08 Klientide nimekirjad 11:43:56 Vaheleht "list_project"

- 08.03.2019 kell 12:18:03 hankis V.D ebaseaduslikult kaitsevahendi

kõrvaldamise teel, s.o. A S kasutajatunnust ning parooli kasutades kavatsetult ebaseadusliku juurdepääsu OÜ veebikeskkonna haldussüsteemile Xxx xxx enda kasutuses olevalt -aadressilt xxx, kus kell 12:18:09 teostas IP päringu projekti, mille süsteemne ID on xxx, andmete saamiseks ning kell 12:18:18 teostas päringu kliendi, kelle süsteemne ID on xxx, andmete saamiseks.

- 11.03.2019 kell 10:12:45 hankis V.D ebaseaduslikult kaitsevahendi

kõrvaldamise teel, s.o. A S kasutajatunnust ning parooli kasutades kavatsetult ebaseadusliku juurdepääsu OÜ veebikeskkonna haldussüsteemile Xxx xxx enda kasutuses olevalt IP-aadressilt xxx teostades Xxx

d , OÜ haldussüsteemis päringu alljärgnevate andmete saamiseks:

Aeg Päringuga küsitud andmed 10:12:58 Projekt, mille süsteemne ID on xxx 10:13:04 Klient, kelle süsteemne ID on xxx 10:13:31 Projekt, mille süsteemne ID on xxx 10:13:58 Projekt, mille süsteemne ID on xxx 10:14:12 Avatakse PDF fail, mille süsteemne ID on xxx 10:15:29 Klient, kelle süsteemne ID on xxx 10:15:39 Klient, kelle süsteemne ID on xxx 10:16:07 Avatakse DOC file mille nimi on " .doc" xxx

- 11.03.2019 kell 13:12:55 hankis V.D ebaseaduslikult kaitsevahendi

kõrvaldamise teel, s.o. A S kasutajatunnust ning parooli kasutades kavatsetult ebaseadusliku juurdepääsu OÜ veebikeskkonna haldussüsteemile Xxx xxx enda kasutuses olevalt IP-aadressilt xxx, teostades Xxx

d OÜ haldussüsteemis päringu alljärgnevate andmete saamiseks:

Aeg Päringuga küsitud andmed 13:13:09 Projekt, mille süsteemne ID on xxx 13:13:18 Klient, kelle süsteemne ID on xxx

1-21-2759 5 (18)

- 11.03.2019 kell 16:20:11 hankis V.D ebaseaduslikult kaitsevahendi

kõrvaldamise teel, s.o. A S kasutajatunnust ning parooli kasutades kavatsetult ebaseadusliku juurdepääsu OÜ veebikeskkonna haldussüsteemile Xxx xxx enda kasutuses olevalt -aadressilt xxx, teostades Xxx

d IP OÜ haldussüsteemis päringu alljärgnevate andmete saamiseks:

Aeg Päringuga küsitud andmed 16:20:32 Projekt, x

mille süsteemne ID on xx 16:20:45 Projekt, mille süsteemne ID on xxx 16:20:55 Avatakse PDF fail mille nimi on "order .pdf" xxx

- 019 kell 16:20:11 hankinud

Seejärel sama sessiooni jätkudes, s.t olles 11.03.2 ebaseadusliku juurdepääsu OÜ veebikeskkonna haldussüsteemile , jätkas Xxx xxx enda kasutuses olevalt uuelt IP-aadressilt xxx päringute esitamist Xxx OÜ haldussüsteemis ljärgnevate andmete saamiseks: al

Aeg Päringuga küsitud andmed 20:23:29 Objekt, mille süsteemne ID on xxx 20:25:16 Objekt, mille süsteemne ID on xxx 20:26:18 Objekt, mille süsteemne ID on xxx 20:38:09 Objekt, mille süsteemne ID on xxx 20:39:06 Objekt, mille süsteemne ID on xxx

- 15.03.2019 kell 01:52:07 hankis V.D ebaseaduslikult kaitsevahendi

kõrvaldamise teel, s.o. kasutajatunnust dist.xxx.ee ning parooli xxx kasutades kavatsetult ebaseadusliku Xxx xxx serverile -aadressilt xxx juurdepääsu OÜ IP , misjärel laadis FTP serverist alla 31 faili alljärgnevalt:

Aeg Allalaetud faili nimi 01:52:26 /Extras/01 punane.JPG 01:53:28 /Fotoalbum.pdf 01:54:40 /Product photos 2013-2014 webpage/Xxx /VL038.JPG xxx 01:54:50 /Product photos 2013-2014 webpage/Xxx /VLI44.jpg xxx 01:55:52 /Product photos 2013-2014 webpage/Xxx /VLI44.JPG xxx 01:55:53 /Product photos 2013-2014 webpage/Xxx /VLI44, a.JPG xxx 01:56:15 /Product photos 2013-2014 webpage/Xxx M001 (1).jpg /K 01:56:19 /Product photos 2013-2014 webpage/Xxx/KM001 (2).jpg 01:56:23 /Product photos 2013-2014 webpage/Xxx/KM001.jpg 01:56:27 /Product photos 2013-2014 webpage/Xxx/KM002.jpg 01:56:32 /Product photos 2013-2014 webpage/Xxx/KM003.jpg 01:56:36 /Product photos 2013-2014 webpage/Xxx/KM005, a.jpg 01:57:21 /xxx_sisu_trykk.pdf 01:59:04 /Photo album 2015-2016 gallery/Fotalbum Xxx 14 (13).jpg 01:59:07 /Photo album 2015 2016 gallery/Fotalbum Xxx 14 (6)a jpg 01:59:13 /Photo album 2015-2016 gallery/Fotoalbum Xxx (2).jpg

01:59:17 /Photo album 2015-2016 gallery/Fotoalbum Xxx (2).jpg

01:59:24 /Photo album 2015-2016 gallery/Fotoalbum Xxx (5).jpg

01:59:33 /Photo album 2015-2016 gallery/Fotoalbum Xxx (13).jpg 01:59:40 /Photo album 2015-2016 gallery/Fotoalbum Xxx (2).JPG 01:59:47 /Photo album 2015-2016 gallery/Fotoalbum Xxx (4).JPG 02:00:00 /Photo album 2015-2016 gallery/Fotoalbum Xxx (7).JPG 02:00:07 /Photo album 2015-2016 gallery/IMG_0026.JPG 02:00:18 /Photo album 2015-2016 gallery/K008 AL.jpg

1-21-2759 6 (18)

02:00:51 /Photo album 2015-2016 gallery/LM208 ja ld.JPG  02:01:04 /Photo album 2015-2016 gallery/MM103.JPG 02:01:20 /Photo album 2015-2016 gallery/ 2.JPG xxx 02:01:29 /Photo album 2015-2016 gallery/_IMG1562.JPG 02:01:46 /Photo album 2015-2016 gallery/_IMG1724.JPG 02:02:28 /Office from 2007 to 2003 FileFormatConverters.exe

Sellise tegevusega pani V.D süüdistuse kohaselt toime KarS § 217 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. arvutisüsteemile ebaseadusliku juurdepääsu hankimise kaitsevahendi kõrvaldamise teel.

POOLTE SEISUKOHAD

V.D ei tunnistanud oma süüd ja taotles enda õigeksmõistmist. Tema kaitsjad toetasid seda seisukohta, lisaks taotlesid ka . menetluskulude hüvitamist riigieelarvelistest vahendistest Kaitsjate hinnangul ei olnud arvutisüsteemidesse sisenemine ebaseaduslik kuna parooli arvutisüsteemidesse sisenemiseks andis süüdistatavale kannatanu enda töötaja (haldusprogrammi sisenemisel) (FTP serveri puhul). või oli see teada laiale ringile isikutele Prokurör süüdistatava süü on tõendatud tema süüditunnistamist KarS § 217 leidis, et

ja taotles

lg 1 järgi ja karistamist rahalise karistusega 400 päevamääraga, so 7400 eurot. Kannatanu esindaja toetas prokuröri seisukohta, lisaks taotles kannatanu valitud esindaja menetluskulude väljamõistmist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus loeb kohtuliku uurimise tulemusena tõendatuks järgmised asjaolud, milles põhimõttelist vaidlust poolte vahel ka ei ole.

1. V.D töötas perioodil 23.09.2008 - 19.12.2018 Xxx OÜ-s ekspordijuhina (tl 63-65, 71). Xxx OÜ põhitegevusalaks oli ja on mänguväljakute, skateparkide jms tootmine ja paigaldamine (tl 24).

2. Xxx tunnistaja K. K (firma seaduslik esindaja) OÜ kasutas i sõnul süüdistuse perioodil igapäevaseks töökorralduseks arvutisüsteem või andmehoidlat Üksk kokku nelja erinevat i . i kasutusel olnud arvutisüsteemidest ei olnud avalikkusele kättesaadav (tl 24, pöördel). Tunnistaja K. Ki sõnul kõige olulisem neist oli haldusprogramm, mis sisaldas andmeid klientide, tellimuste, tooteinfo, hinnainfo, sh ka omahinna info, arveldamise ja kaubalao kohta, so nende firma jaoks ärisaladust. Haldusprogramm o li üles ehitatud kasutajaõiguste põhimõttele lähtudes, st igal töötajal, kelle o õigus läbi li haldusprogrammi siseneda, sai seda teha oma isikliku kasutajatunnuse ja parooliga, mida kitas ja K. K, so kannatanu seaduslik te väljastas esindaja (tl 24). Haldusprogrammil oli automatiseeritud ja kohustuslik paroolivahetus iga 3 kuu tagant, st iga kasutaja pidi muutma oma parooli vastavalt sellele, millal tema paroolivahetuse aeg, so 3 kuud, . Samuti logis haldusprogramm kasutaja peale sisselogimist automaatselt täitus välja kui 24 minuti jooksul polnud haldurprogrammi kasutatud (tl 25). Enda kasutajatunnuse ja parooli jagamine ei olnud lubatud, kui keegi vajas puuduoleva töötaja asendamisel täiendavaid õigusi haldusprogrammis, siis juhatuse liige andis need vajadusepõhiselt juurde (tl 25). Lisaks kasutati sisselogitavat veebikeskkonda ning Xxx, need ei olnud samuti igapäevaseks tööks ka avalikkusele kättesaadavad olid kaitstud paroolidega. Samuti oli kasutusel FTP server, ja

1-21-2759 7 (18)

millele ligipääs oli läbi võimaldatud edasimüüjatele, tootmise kolme erineva grupiparooli ga seotud töötajatele ja 3D joonistamisele. FTP server ei võimalda kasutada personaalseid paroole- selleks olid seatud grupiparoolid. FTP serveri paroole võis töötaja firma juhatuse liikme nõusolekul jagada teatud juhtudel ka ekspordiklientidele. FTP serverit haldas ja seal lõi paroole IT spetsialist E. H (tl 25).

3. Poolte vahel pole vaidlust ka selles, et V.D töösuhte viimasel päeval, so 19.12.2018 suleti tema kasutajakontod nii haldusprogrammis kui ka sisse logitavas veebikeskkonnas. Seda on kinnitanud K. K ise (tl Samuti ei ole vaidlust (tl 25 pöördel) kui ka M. Auroja 45 pöördel). selles, et peale töösuhte lõppu, so süüdistuses nimetatud kuupäevadel 07-15.03.2019, sisenes V.D korduvalt Xxx . S OÜ haldusprogrammi kasutades selleks A le väljastatud personaalset kasutajatunnust ja parooli ning samuti sisenes ta FTP serverisse edasimüüjate kausta kasutades selleks kasutajatunnus ja nn grupiparooli . dist. .ee xxx edasimüüjate xxx

4. Lisaks sellele, et nimetatud kuupäevadel, so 7 15 märtsil 2019 toimunud arvutisüsteemidesse - (haldusprogramm ja FTP server) sisenemist tunnistab ka süüdistatav ise (tl 2, pöördel 4 ), on see leidnud tõendamist ka järgmiste tõenditega uuritud .

4.1 Kannatanu poolt on koos kuriteoteatega (tl 55-58) esitatud Xxx haldusprogrammi ja OÜ FTP serveri logidega „ “; „ XXX logid Xxx haldusprogrammi kell xxx xxx logid Xxx haldusprogrammi kell xxx logid Xxx haldusprogrammi kell xxx “; „xxx “ ja „xxx“. Need on menetleja poolt salvestatud -plaadile (tl 96) ja vaadeldud 29.03.2019 protokollis (tl 74-83, CD lisad 84-95). Sealt aldusprogrammi xxx on sisenetud ja teostatud erinevaid nähtub, et h päringuid: 07.03.2019 kell 21.01:52 IP-aadressilt xxx 08.03.2019 kell 09:04:35 IP-aadressilt ; xxx 08.03.2019 kell 10:37:39 IP-aadressilt xxx 08.03.2019 kell 12:18:03 IP-aadressilt xxx ; ; ; 11.03.2019 kell 10:12:45 IP-aadressilt xxx 11.03.2019 kell 13:12:55 IP-aadressilt xxx ; ; 11.03.2019 kell 16:20:11 IP-aadressilt xxx 11.03.2019 kell 16:20:11 -aadressilt xxx. FTP ; IP serverile on 15.03.2019 kell 01:52:07 sisenetud -aadressilt xxx ja teostatud erinevaid IP päringuid.

4.2 Menetleja on eeluurimisel tuvastanud, et kõik ülalnimetatud IP aadressid on olnud nimetatud aegadel a kasutuses (tl 100-111, 119-120). süüdistatav Samad IP aadressid nähtuvad ka kannatanu poolt esitatud haldusprogrammi logi väljavõttest, samadelt -aadressidelt on IP haldusprogrammi sisenetud A S mh süüdistuse perioodil le väljastatud kasutajatunnuse ja parooliga (CD plaat, tl 96).

4.2.1 Kaitsjad leidsid, et xxx -lt, IP aadresside tuvastamisel ei ole küsitud andmeid mitte AS vaid kriminaalasja kohtueelne menetleja on seda küsinud teiselt menetlejalt, st KKP ametnikult J. L- lt (tl 97 ja 99). Kaitsja hinnangul pole aru saada, kuidas ja millisel õiguslikul alusel on IP aadressidega seotud tõendid saadud. Prokurör leidis, et KrMS § 60 lg 3 mõttes on tegemist üldtuntud asjaoluga, et PPA volitatud esindajal on õigus teostada otsepäringuid sideettevõtja andmebaasist ilma igakordse eraldiseisva pöördumiseta telekommunikatsiooni firma poole. Kohus leiab, et tegemist ei ole KrMS § 60 lg 3 mõttes üldtuntud asjaoluga õi kui siis ainult v kriminaalmenetlusega igapäevaselt kokkupuutuvate menetlejate jaoks üll aga . K leiab kohus, et seadusliku aluse selleks annab elektroonilise side seadus (ESS) sama seaduse . Nimelt nähtub § 1111 lg 3 p 3 esiteks see, et internetiühenduse pakkuja on kohustatud säilitama internetiühenduse kasutajat tuvastatavad andmed ning vajadusel edastama need andmed ka kriminaalmenetluse raames uurimisasutusele (lg 11 p 1). ESS § 112 lg 2 aga lubab telekommunikatsiooniettevõttel nende andmete kättesaadavu

se uurimisasutusele tagada ka kirjaliku lepingu alusel läbi pideva elektroonilise ühenduse. peab väga tõenäoliseks Kohus , et

1-21-2759 8 (18)

PPA-l Eesti suurima uurimis- selline leping ja jälitusasutusena seadusega võimaldatud telekommunikatsiooniettevõttega sõlmitud on. Seega leiab kohus, et tegemist on tehnilist laadi töökorraldusliku küsimusega kuidas PPA sisemiselt oma päringuid edastab ja vastuseid saab, ,

mis . Seda enam, et sisulist lõppkokkuvõttes ei mõjuta tõendi seaduslikkust või lubatavust vaidlust nagunii poolte vahel ei ole selles, et V.D neid IP aadresse arvutisüsteemidesse sisenemisel kasutas, sest sisenemist on ta ise tunnistanud.

4.3 10.04.2019 toimunud V.D sülearvuti vaatluse tõendatud ga (tl 124-130) on , et süüdistuses märgitud kuupäevadel ja V.D sülearvuti Apple MacBook kellaaegadel on Air xxx veebilehitseja ajaloos leitavad domeeni

xxx külastused ning samuti FTP serveri xxx külastused.

4.3.1 Seonduvalt V.D sülearvuti vaatlusega peatub kohus ka sellele eelnenud läbiotsimise , mille käigus võeti vaadeldud sülearvuti ära l tema elukohas

. Kaitsjad ei vaielnud läbiotsimismääruse ja läbiotsimisprotokolli vastuvõtmisele ja uurimisele vastu (tl 32) kuid juhtisid siiski kohtu tähelepanu järgmisele minetusele. Nimelt nii läbiotsimise määruse (tl 114- 121) kui ka läbiotsimise protokolli (tl 122 i läbiotsimine -123) kohaselt teostat V.D elukoha aadressil xxx. Tegelikult aga on V.D elukoha aadressiks xxx. Sama aadress nähtub ka süüdistusaktis V.D elukohana (tl 1) ja seda kinnitas ka süüdistatav ise kohtule (tl 21). Aadressi muutus on tingitud haldusreformist, mis toimus juba aastaid enne läbiotsimist.

4.3.2 Vaidlust ei ole

selles, et läbiotsimine toimus V.D de facto elukohas, mitte mõnes muus suvalises kohas . Seda või ilmselgelt määruses mittenimetatud kohas (töökoht, auto) kinnitab esiteks V.D ise oma allkirjaga läbiotsimismääruses protokollis. Samuti rääkis ja ta . Ka läbiotsimisest ka kohtus kaitsjate küsimustele vastates läbiotsimise määruses on fikseeritud .

, et läbiotsimine viia läbi V.D elukohas Kohus leiab, et läbiotsimine vastas KrMS § 91 lg 1 eeldustele, sest määruses oli välja toodud nii V.D suhtes tõusetunud

kuriteokahtlus kui ka seos läbiotsitava kohaga, so tema elukohaga. KrMS § 9 lg 1 p 1-3 4 järgi oli määruses välja toodud nii läbiotsimise eesmärk, põhjendus kui ka läbiotsimise koht (V.D

elukoht). Kohus leiab, et tavaliselt kinnisasjade läbiotsimisel on aadress kõige selgemaks läbiotsimise kohta identifitseerivaks tunnuseks. Samas võib aadressi puudumisel aga läbiotsimise näiteks kohta identifitseerida ka gps-i koordinaatide, katastritunnuse numbri vms järgi Seega ei ole enne haldusreformi kehtinud aadressi märkimine läbiotsimise määruses ja . protokollis sellise kaaluga minetus, mis automaatselt tooks kaasa tõendi lubamatuks tunnistamise. Üheselt oli arusaadav, et menetleja eesmärk oli läbi otsida V.D elukoht ja seda ka tehti, selles vaidlust ei ole. Seega eksimus aadressiga iseenesest kõnealune on küll taunitav kui menetleja lohakus, kuid ei mõjuta uurimistoimingu õiguspärasust ja läbi selle

tõendi lubatavust. Riigikohus on leidnud, et õigusriiklikkuse põhimõttest tulenevalt ei saa lugeda õigeks seda, et menetleja rikuks tõendeid koguma asudes teadlikult ja tahtlikult menetlusõigust põhjendusega, et ka rikkumisega saadud teavet võib tõendiks lugeda (RKKKo nr 3-1-1-114-04 p 12). Praegusel juhul ei ole kohus sellist tahtlikku menetlusõiguse rikkumist tuvastanud. Tegemist oli menetleja(te) mittetahtliku eksimusega, mis on selgitatav sellega, et V.D elukoha aadress on tõesti rohkem kui ühe korr – aja jooksul a muutunud lisaks eeltoodud aadressidele nähtub 23.09.2008 sõlmitud töölepingust aadressiks xxx. (tl 63). Seega kokkuvõttes ei mõjuta see eksimus tõendi, so läbiotsimise lubatavust ja sealt edasi kogutud tõendite (sülear

vuti vaatlus) lubatavust.

5. Eeltooduga on tõendatud faktiliste asjaoludena see, et V.D on süüdistuses nimetatud kuupäevadel sisenenud Xxx OÜ arvutisüsteemidesse ning see on menetleja poolt õiguspäraselt

tõendatud. Edasi analüüsib kohus KarS § 217 lg 1 järgi esitatud süüdistuse V.D-le

1-21-2759 9 (18)

objektiivset ja subjektiivset külge kuivõrd põhiline vaidlus poolte vahel seisnebki

koosseisuelementidele antavas juriidilises hinnangus.

6. KarS § 217 lg 1 järgi on karistatav arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimine kaitsevahendi kõrvaldamise või vältimise teel.

7. Arvutisüsteemi mõiste sätestab arvutikuritegevusvastase konventsiooni 1 artikkel 1 punkt a. Selle kohaselt on arvutisüsteem andmeid programmi järgi automaatselt töötlev seade või om

avahel ühendatud seadmed. Arvutisüsteemi mõiste juures on kesksel kohal andmete

automaattöötluse (andmetöötluse) termin. Automaatöötlus toimib nn IPO- printsiibil: andmed sisestatakse (input) seadmesse (nt klahvistiku, mikrofoni või skänneri abil), kus neid töödeldakse ( ) ja lõpuks väljastatakse ( ; nt ekraanil väljenduva processing output pildina, kõlaritest tuleva helina või printerist väljutatava kujutisena paberil)1. Kohus leiab, et Xxx OÜ poolt kasutuses olnud neli erinevat andmehoidlat (sh süüdistuse seisukohalt tähtsust

omavad haldusprogramm ja FTP server)

, mida kasutati igapäevaselt firmaga põhitegevuse jaoks ja kuhu sisestati erinevaid andmeid (klientide, tellimuste, tootmise, toodete jooniste, logistika jms kohta) ja mida edasiselt oolt on õigustatud isikute p töödeldi ja vaadati, käsitletavad arvutisüsteemina KarS § 217 lg 1 mõttes. Sealjuures ei oma tähtsust see, kas ja mil

määral erinevad arvutisüsteemid olid omavahel sünkroniseeritud või mitte, sest mõlemad süüdistuse seisukohalt olulised veebipõhine haldusprogramm xxx ja FTP server vastavad nii eraldi kui ka koos arvutisüsteemi mõistele. Süüdistuses on piisavalt selgelt välja toodud see, millisel kuupäeval millise süsteemi sisenemist V.D-le ette heidetakse.

8. Pooled vaidlevad edasi selles, et kas ebaseaduslik juurdepääsu hankimine tähendab kaitsevahendi, so parooli ebaseaduslikku hankimist (näiteks klassikaline eriteadmisi eeldav häkkimine) või tähendab ebaseaduslik juurdepääsu hankimine selleks õigustamata isiku poolt arvutisüsteemi sisenemist kaitsevahendi kõrvaldamise (so parooli) teel. Kaitsjad leiavad, et kuna V.D sai haldusprogrammi parooli teada seaduslikult, so A. S ise andis talle selle, siis on ebaseadusliku juurdepääsu hankimine ka välistatud. Kohus leiab, et KarS § 217 lg 1 mõttes ei ole salasõna (so kaitsevahendi) hankimise viis üldse oluline, sest sõnastuses normi

sätestatud ei tähenda kaitsevahendi (so parooli juurdepääsu hankimine ) hankimist vaid sellele järgnevat ebaseaduslikku ehk õigustamata sisenemist arvutisüsteemi. Seda toetab lisaks normi grammatilisele tõlgendusele ka riigikohtu praktika KarS § 217 lg 1

kaitstava osas. õigushüve Riigikohus on öelnud, et KarS § 217 kaitseb õigustatud isiku huvi hoida arvutisüsteemis olevad andmed saladuses ning samuti tema huvi arvutisüsteemi puutumatuse ning kättesaadavuse vastu (nr 3-1-1-94-14 p 191). Sama otsuse p 187 kohaselt käsitletakse arvutisüsteemile juurdepääsu hankimisena sellise olukorra loomist, kus isikul on võimalik hakata arvutisüsteemi selle sihipärasel moel kasutama. Võimalus süsteemi aktiivselt kasutada tekib isikul end süsteemi sisse logides ja seeläbi võimaluse loomises hakata arvutisüsteemi kasutama (mh liikudes ringi erinevates kaustades ning avades neid). Kaitsevahendi kõrvaldamine tähendab mh salasõna sisestamist. Salasõna kui selline on vastavasse arvutisüsteemi pääsemise vahend ning salasõna kui kaitsevahendi sisestamisel saavutatakse juurdepääs vastavale süsteemile. Kuna kaitsevahendi olemasolu on koosseisu mõttes obligatoorne element, siis järelikult on ilma õigusliku kaitseta need arvutisüsteemid, mida pole ühegi kaitsevahendiga (näiteks salasõna) kaitstud. Xxx

OÜ erinevatele arvutisüsteemidele oli seatud kaitsevahendid (salasõnad). Järelikult koosseisulises mõttes on tegemist arvutisüst emidega, mis on KarS § 217 lg 1 e kaitsealas. Kohus on juba eelnevalt tuvastanud ja näidanud ära, milliste tõenditega on leidnud kinnitust see, et V.D sisenes Xxx e (haldusprogramm ja FTP OÜ arvutisüsteemidess

1

Karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne, 2021, E. Hirsnik, lk 674

1-21-2759 10 (18)

server) kasutades selleks nii A. Sle väljastatud personaalset parooli (haldusprogrammis) kui ka varem teada olnud grupiparooli (FTP serveri puhul). edasiselt oluline Koosseisu mõttes ei ole ka see, mida ate andmetega tegi (lihtsalt vaatas, laadis alla, V.D arvutisüsteemis olev kopeeris vms), sest koosseis on täidetud juba ainuüksi arvutisüsteemile juurdepääsu hankimisega, ehk sinna sisenemisega.

9. Edasiselt on vajalik ära määratleda see, kelle arvutisüsteemi andmeid KarS § 217 lg 1 kaitseb, st kas Xxx S arvutiandmeid. Vaidlust ei ole selles, et V.D OÜ või viimase töötaja A. sisenes haldusprogrammi A. S kasutajatunnuse ja parooliga ning FTP serverisse nn grupiparooliga, mis talle oli varasemalt teada. Kaitsepositsiooni keskne väide on see, et isegi kui V.D sisenes Xxx haldusprogrammi Xxx

süüdistuses nimetatud ajal OÜ OÜ töötaja A. S teadmisel ning temalt saadud parooliga ning FTP serverisse parooliga, mida teadis väga suur hulk isikuid ja mille puhul ei saa üldse rääkida kaitsevahendi olemasolust, siis välistab see automaatselt mõlemal juhul teo ebaseaduslikkuse KarS § 217 lg 1 mõttes.

10. Riigikohus on öelnud, et KarS § 217 kaitseb õigustatud isiku huvi hoida arvutisüsteemis olevad andmed saladuses ning samuti tema huvi arvutisüsteemi puutumatuse ning kättesaadavuse vastu (nr 3 Need on individuaalsed õigushüved, mille -1-1-94-14 p 191). karistusõiguslikust kaitsest võib õigustatud isik loobuda, andes mõnele teisele isikule nõusoleku arvutisüsteemi kasutada , p 191). Viimane välistaks ühtlasi ka sellise teo (samas ebaseaduslikkuse.

11. (haldusprogrammis ja FTP serveris) olevate andmete Kohus leiab, et arvutisüsteemis õigustatud isikuks oli Xxx OÜ. Tunnistajad K. K, A. S ja ka süüdistatav V.D oma ütlustes kinnitasid, et firmas oli kasutusel neli erinevat arvutisüsteemi (sh süüdistuse seisukohalt olulised haldusprogramm ja FTP server , kus kõigil olid personaalsed paroolid , kus õigustatud isikutel oli ühine parool süsteemidesse sise ) ning nendesse statud ja talletatud andmed (klientide, toodete, hindade, jooniste, logistika jms) on ühemõtteliselt käsitletavad kui OÜ Xxx igapäevase eksisteerimise ja põhitegevuse (mänguväljakute tootmine paigaldamine) seisukohalt vajalike andmetega. Samuti rääkisid nii K. K kui A. S sellest, et firma töötajad said vastavalt teadmisvajadusele juurdepääsu nendele arvutisüsteemidele selleks, et oma tööülesandeid täita. Paroole väljastas haldusprogrammile juhatuse liige K. K, FTP serverile aga it-spetsialist. Mitte keegi ülekuulatud tunnistajatest ei rääkinud sellest, et haldusprogrammis või FTP serveris oleks hoitud ka töötajate, sh A või . S, isiklikke andmeid (perekonnafotosid vms) et A. Sl oleks olnud haldusprogrammi mingis osas andmete õigustatud isikuks. A. S töölepingus oli fikseeritud, et haldusprogrammile juurdepääs on üks tööandja poolt võimaldatavatest talle töövahenditest (p 6.1.1, tl 132). Lisaks sellele oli Xxx OÜ just see isik, kes läbi juhatuse liikme korraldatud spetsialistide korraldas S, kes oli arvutisüsteemide tööd ja käitlemist, mitte aga A. süsteemi Järelikult saab väita, et arvutisüsteemis olevate andmete õigustatud tavakasutaja. isikuks, sh nende saladuses hoidmisest huvitatud isikust oli Xxx

OÜ.

12. Kuna ides sisalduvate Xxx arvutisüsteem andmete õigustatud isikuks oli OÜ, siis järelikult saab selliste le andmetele anda juurdepääsu OÜ. Xxx Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-94-14 p 191 toodud seisukoha järgi välistaks just OÜ ( Xxx õiguslik abstraktsioon, keda saab esindada seaduslik esindaja, so K. K) arvutiandmetesse sisenemisel V.D teo nõusolek ebaseaduslikkuse. Xxx OÜ seaduslik esindaja K. K kinnitas, et peale V.D töölt lahkumist ei ole talle sellist nõusolekut firma poolt antud. ööd andis V.D töölt Oma pooleliolevad t lahkumisel üle ja mingit erikokkulepet nende vahel pooleliolevate tööde osas ei olnud. Seega, isegi kui jaatada , et A. S kaitse väidet väljastas 07.03.2019 telefonivestluse ajal V.D-le haldusprogrammi parooli (sellel peatub kohus edasiselt), siis ei välistaks see ikkagi V.D

1-21-2759 11 (18)

teo ebaseaduslikkus , sest A. S . V.D oli t KarS § 217 lg 1 mõttes l puudus selleks pädevus 10 aastat töötanud Xxx OÜ-s, ta teadis, kes on firma seaduslik esindaja ja kes oli A. S irma (f tavatöötaja). Samuti teadis V.D seda, et haldusprogrammi saab siseneda ainult juhatuse liikme poolt väljastatud personaalse kasutajatunnuse ja parooliga, mida tõendab ka fakt, et tema viimasel tööpäeval, so 19.12.2018 deaktiveeriti tema kasutajaõigused mh haldusprogrammis. Sellest saab järeldada, et Xxx OÜ jaoks oli haldusprorammis olevate andmete puutumatus oluline ning õigustamata isikute juurdepääs oli , kelleks oli alates 19.12.2018 ka V.D , piiratud.

13. V.D väitis ülekuulamisel, et haldusprogrammi sisenemiseks sai ta parooli 07.03.2019 telefonivestluse ajal A. Slt, kes palus tal ise minna vaatama, mis peale V.D töölt lahkumist firmas toimub. A. S eitab seda fakti negatiivses mõttes , et ta oleks telefonivestluse käigus parooli V.D-le edastanud. Telefonivestluse nende vahel kinnitab 07.03.2019 vahetult enne esimest sisselogimist sideandmete protokoll (tl 156) . A. S , kõne toimumise osas vaidlust ei ole kinnitas samas kohtus (so enne 19.12.2018) oli ta oma , et V.D töötamise ajal haldusprogrammi parooli V.D-le jaganud, seda tegi ta siis kui V.D teda näiteks puhkuste ajal asendas. Nende vahel oli aastaid kestnud väga usalduslik suhe ja parooli jagamine ei olnud tööandjaga kooskõlastatud. Sõbras jätkus ka peale V.D töölt uhe nende vahel

lahkumist, kuid parooli jagamist 07.03.2019 telefonivestluses eitas kategooriliselt. A. S ta rääkis kohtus samuti seda, et kui haldusprogrammis oli vajalik iga 3 kuu tagant parooli vahetada, siis vahe edasi-tagasi. Neid tas ta oma parooli kahe võimaliku variandi vahel mõlemaid variante teadis V.D . kohtus, et töötamise ajal ka V.D aga väitis 07.03.2019 sai ta A. Slt teada täiesti uue parooli, so sellise, mida ta varasemat ajast ei teadnud. Nii K. K kui A. Sillaots kinnitasid, et paroolide käitlemise osas mingeid kirjalikke juhiseid või nõudeid eraldi ei olnud sätestatud. Kohus leiab, see ei oma antud juhul tähtsust kui firmasiseselt oli kirjalikult fikseerimata, et oma personaalseid paroole ei tohi teistele anda. Ainuüksi juba asjaolu, et arvutisüsteemidele ligipääs oli piiratud kasutajatunnuse ja parooliga, on keskmise elukogemusega mõistlikule inimesele mõistetav selliselt, et andmeomanik ei soovi volitamata isikute ligipääsu andmetele ning on selle piiranud. Erinevate tarkvaraliste kaitsevahendite (so salasõnade, pin koodide jne) kasutamine tänapäeval on niivõrd laialt levinud ka muudes - elusfäärides.

14. Kohus jõudis juba eelnevalt järeldusele, et isegi kui A. S andis 07.03.2019 telefonivestluses V.D-le uue parooli haldusprogrammi sisenemiseks, siis ei muuda see lõppkokkuvõttes V.D teo ebaseaduslikkuse mõttes midagi. V.D oli 07.03.2019 teadlik, et tal puudub töösuhe ga ja et firma on sulgenud temale väljastatud kasutajaõigused Xxx OÜ- haldusprogrammis. Samuti teadis ta oma pika töökogemuse tõttu väga hästi, mis liiki informatsiooni haldusprogrammis hoiti ning et tegemist on andmetega, mida firma soovis õigustamata isikute eest kaitsta. Seal ei olnud A. Sga seotud personaalseid andmeid, mille suhtes A. S

olnuks õigustatud isikuks ja V.D teadis seda. Kuna juurdepääsu nendele andmetele sai anda ainult firma seaduslik esindaja (K. K), siis ei oleks ta tohtinud A. S poolt üleantud parooli 07.03.2019 ja järgnevatel päevadel kasutada (isegi juhul kui jaatada võimalust, et A. S . Parooli kasutamisega (sisselogimisel) hankis ta seega 07.03.19 need üle andis) ebaseaduslikult ka juurdepääsu arvutisüsteemile KarS § 217 lg 1 mõttes. Kohus nõustub prokuröriga selles, et juurdepääsu hankimine toimus just süüdistuses märgitud kuupäevadel, st isegi kui V.D teadis juba enne 19.12.2018 so töötamise ajal A. S parooli, siis kasutas ta seda süüdistuses nimetatud kuupäevadel. Just sellega realiseeris ta ka ebaseadusliku juurdepääsu hankimise arvutisüsteemile kaitsevahendi kõrvaldamise teel, so realiseeris

koosseisu.

1-21-2759 12 (18)

15. n S andis Kuigi kohus jõudis eelmises pu ktis järeldusele, et õiguslikult ei ole vahet, kas A. V.D-le parooli 07.03.2019 või mitte, siis leiab kohus siiski täiendavalt, et parooli andmine 07.03.2019 telefonivestluses on pigem eluliselt mitteusutav. Tõsi on see, et tegemist on sõna - sõna vastu olukorraga, kuid kui vaadata, mida V.D 07.03.2019 ja järgnevatel päevadel saadud parooliga tegi haldusprogrammis, siis on see enam kui kummastav. V.D sõnul andis A. S talle parooli selleks, et V.D saaks ise vaadata, mis peale tema lahkumist on firmas (negatiivselt) toimumas, kuidas kõik on käest ära jne. Kuna süüdistatav tundis enda sõnul muret toimuva pärast ja samuti endiste klientide pärast, siis seetõttu ta uudishimust ka süsteemidesse sisenes. e väite seab aga tugevalt kahtluse alla maht ja ka aeg, mida V.D Sellis kulutas Xxx ringivaatamisele. Tegemist ei OÜ arvutisüsteemides „südamevalu“ tõttu olnud nö ühekordse 07.03.2019 õhtul uudishimuliku vaatamisega vaid kokku viiel erineval päeval ja ajaliselt tunde kestva „surfamisega“. Sealjuures jääb kohtu jaoks arusaamatuks, mida selline andmete vaatamine saaks data üldse näi firma käekäigu või sisemise õhkkonna mõttes. Süüdistatav tunnistas, et vaatas OÜ arvutisüsteemides ringi, vaatas FTP serveris näiteks Xxx - vedrukiikede ja karussellide pilte. Samuti tunnistas süüdistatav, et vaatas ka uusi ehk pärast Xxx - lahkumist alustatud projekte.

OÜ st Arvutisüsteemide logidest nähtuvalt on vaadeldud konkreetseid projekte, kliente, tellimusi, tehtud märksõnalisi otsinguid näit. „ “, xxx jne. Samuti ei saa kuidagi ümber asjaolust, et samal ajal, so 07.03.2019 oli V.D asutanud juba Xxx OÜ- Xxx. Need asjaolud kogumis ga konkureeriva ja samas valdkonnas tegutseva firma OÜ kinnitavad kohtu jaoks pigem seda, et A. S siiski ei andnud 07.03.2019 tel.vestluse ajal oma uut parooli talle üle ja see parool oli V.D-l teada juba varasemast ajast, mida ta alles 07.03.2019 T peale töölt lahkumist korda. egemist on kaitsetaktikalise väitega oma tegevuse õigustamiseks, mida kohus ei pea usaldusväärseks Kokkuvõttes leiab kohus, et V.D on . oma tegevusega täitnud KarS § 217 lg 1 objektiivse koosseisu episoodides, mis puudutab A.

S parooliga haldusprogrammi sisenemisi.

16. V.D-le heidetakse ette so lisaks haldusprogrammi sisenemisele ka ühel korral 15.03.2019 Xxx FTP server

OÜ isse sisenemist. Sinna sisenes ta süüdistuse kohaselt nn grupikasutajatunnuse xxx ning parooliga xxx. Erinevalt haldusprogrammi paroolist, mis oli personaalne ning kohustuslikult vahetatav iga 3 kuu tagant siis FTP serveri parool oli muutmata olnud juba aastaid, selles pole ka vaidlust oli FTP serveri . Kaitsja esitatud tõendilt nähtuvalt kasutajatunnus ja parool sama juba vähemalt 2016 aasta oktoobrist (tl 161). FTP serveri parooli võidi OÜ töötajate poolt vastavalt K. i nõusolekule jagada ka väljaspoole firmat, näiteks Xxx K

ekspordiklientidele. See nähtub ka kaitsja esitatud tõenditest (tl 159-163). Seega teadis seda KarS § 217 lg 1 mõttes kaitsevahendit (parooli) suurem hulk isikuid (nii firma töötajad kui teatud kliendid). KarS § 217 lg 1 koosseisu mõttes on oluline, et arvutisüsteemis olevate andmete õigustatud isik teeb jõupingutusi selleks, et oma arvutisüsteemide puutumatust kaitsta. Teisisõnu laieneb karistusõiguslik kaitse vaid neile normi kaitsealas olevatele isikutele, kes on ise enda kaitsmiseks midagi ette võtnud. V.D lahkus töölt

Xxx OÜ-st 19.12.2018. Samas veel 15.03.2019 oli juba 2016 aastast kasutusel olnud FTP serveri parool muutmata. See viitab kohtu hinnangul pigem sellele, et Xxx selleks, et oma FTP OÜ ei olnud piisavalt teinud kõike serveris olevaid andmeid kaitsta. Kahtlemata oli Xxx OÜ seaduslikele esindajatele selleks ajaks teada, et V.D on töölt lahkunud. Seega pidanuks Xxx OÜ 19.12.2018 (sarnaselt haldusprogrammi puhul kasutajaõiguste deaktiveerimisega) või mõistliku aja jooksul peale seda ka FTP serveri ja vajadusel insaideritele uue kasutajatunnuse ja parooli ära vahetama parooli edastama. Erinevalt haldusprogrammi episoodidest, kus Xxx seaduslik esindaja ei OÜ teadnud seda, et A. S oli oma paroole V.D-le varasemalt andnud ja ei saanud seetõttu ka midagi rohkemat ette võtta, siis FTP serveri puhul oli see asjaolu üheselt firma esindajatele teada. S , mis viitab sellele, et FTP serveris ellele vaatamata seda FTP parooli ära ei muudetud olevad andmed ei vajanud õigustatud isiku kaitset ning järelikult neile tegevusetust arvestades

1-21-2759 13 (18)

andmetele juurde pääsemine polnud ka ebaseaduslik KarS § 217 lg 1 mõttes. Seetõttu tuleb V.D 15.03.2019 FTP serveri episoodis õigeks mõista.

17. Kohus leiab, et Xxx OÜ arvutisüsteemidele korduva ebaseadusliku juurdepääsu hankimisel kaitsevahendi kõrvaldamise teel nii 7, 8 kui 11 märtsil 2019 tegutses V.D kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. üüdistatav seadis endale eesmärgiks OÜ arvutisüsteemidele S Xxx juurdepääsu hankimise kaitsevahendi kõrvaldamise teel ning oli teadlik, et tal puudus selleks nii õiguslik alus kui andmete üle õigustatud OÜ nõusolek Süüdistatav kinnitas Xxx . samuti, et töösuhte viimase päeva ehk 19.12.2018 õhtul proovis ta sisse logida Xxx OÜ haldusprogrammi, kuid see ei õnnestunud ning ta sai aru, et tema paroolid kinni pandud (tl 45 pöördel). Eelneva põhjal on üheselt selge, et süüdistatav teadis enda kasutajaõiguste lõppemisest ning teadis samuti, et Xxx de des OÜ on eemaldanud tema kasutajaõigused enda arvutisüsteemi st, väljenda sellega üheselt keelata süüdistatavale ligipääs enda süsteemidele. Kõnealusest keelust teadlik olles ning seades eesmärgiks võõra kasutajatunnuse ja parooliga OÜ arvutisüsteemile Xxx (haldusprogrammile) juurdepääsu hankimise, tegutses süüdistatav KarS § 217 lg 1 objektiivse koosseisu realiseerimise suhtes seega kavatsetult.

18.

Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolud kohus ei tuvastanud.

19. Kaitsjad esitasid kohtuliku uurimise ajal korduvalt viiteid sellele, et kriminaalmenetluse alustamise ja anomaalsetele tunnustele sellele järgnenud menetlustoimingute . Täpsemalt juhtisid nad tähelepanu sellele, et kannatanu poolt esitatud kuriteoteate ja esimeste menetlustoimingute (sideettevõtjate andmete küsimine) vahele jäi märkimisväärselt lühike aeg. Sam , nad as ei täpsustanud nad seda, et mis siis täpsemalt selles imelikku või anomaalset on viitasid ainult sellele, et nende pikaajalise praktika jooksul on see harukordne. Kohus leiab, et need väited ei ole tõsiseltvõetava

d. Kaitsjad ei ole peale paljasõna isegi üritanud liste kahtluste tõendada (kaasanud tunnistajatena asjaga seotud menetlejaid vms), et kohtueelne menetleja midagi ebaseaduslikku ut oleks teinud. Samas ridade vahelt sellele korduvalt või kallutat „ “ viidati. See kui uurimisasutus leidis ressu kannatanu kuriteoteatele rssi ja võimalust koheselt reageerida on pigem positiivne ja ideaalis see nii olla. Kohus midagi taunitavat võikski ei näe ka selles kui kannatanu esitatud kuriteoteade oli suunatud e-posti teel otse PPA küberkuritegude üksuse juhile O. G. Tegemist on isikuga, kes on korduvalt ajakirjanduses figureerinud küberkuritegude kontekstis ning on täiesti loogiline, et kanntanu või viimase esindajad olid enne menetluse alustamist jõudnud temaga ka juba konsulteerida kriminaalmenetlust puudutavates küsimustes Samuti ei saa jätta märkimata ka seda, et V.D kahtlustus oli . algselt laiem, sisaldes ka võimalikku suure materiaalse kahjuga ärisaladuse rikkumise kuriteokoosseisu KarS § 377 järgi. Kuigi menetlus selles episoodis eeluurimise faasis lõpetati, siis võib ka see asjaolu põhjendada menetluse algusfaasi aktiivset ja kiiret toimetamist.

KARISTUS

20. Vastavalt KarS § 56 lg 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. KarS (30- § 217 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse 500 päevamäära) või kuni kolmeaastase vangistuse Kohus leiab, et praegusel juhul on võimalik karistuse eesmärke saavutada ka rahalise karistuse mõistmisega. KarS § 44 lg 2 kohaselt arvutab kohus raha

lise

1-21-2759 14 (18)

karistuse päevamäära suuruse arvutab süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel, mis V.D puhul on 18,50 eurot (tl 155).

21. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr rahalise karistuse määr on seega 265 . Keskmine päevamäära V.D süü suurus üle keskmise ehk 4902,50 eurot. Kohus leiab, et

pisut on

määra. Süü suurust mõjutab see, et tegutses tahtluse raskeimas vormis ehk kavatsetult ning

samuti see, et ta realiseeri Karistust kergendavad ja s KarS § 217 lg 1 kooseisu korduvalt. raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi, mille eesmärk on süüdlase mõjutamine, et ta edaspidi käituks õiguskuulekalt ega paneks toime

ei ole V.D-l kehtivaid uusi süütegusid. Karistusregistri väljavõtte kohaselt karistusi (tl 154), seega ei ole tema karistust tulenevalt eripreventiivsetest kaalutlustest vaja korrigeerida. Eeltoodust tulenevalt karistab kohus V.D-d KarS § 217 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest rahalise karistuse 325 ga päevamäära ulatuses ehk 6012,50.- eurot.

MENETLUSKULUD

22. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuludeks valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 181 lg 1 kohaselt õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik, arvestades käesoleva seadustiku § s 182 sätestatud erandeid. - Kohtupraktikas on selgitatud, et süüdistatava osalisel õigeksmõistmisel või kriminaalmenetluse osalisel lõpetamisel jäävad riigi kanda kriminaalmenetluse kulud, mis on tekkinud seoses süüdistuse selle osa menetlemisega, milles isik õigeks mõistetakse või tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetatakse. Olukorras, kus kaitsjatasu arvetest ei nähtu, milline osa arvetel näidatud summadest on seotud süüdistuse selle osa menetlemisega, milles süüdistatav õigeks mõistetakse või tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetatakse, tuvastab kohus selle asjaolu hinnanguliselt (RK 1-15-9051/2 p 42).

23. Süüdistataval oli antud kriminaalmenetluses kaks lepingulist kaitsjat Reigo Kala ja Jüri Leppik. Kaitsjad esitasid kohtule taotlused süüdistatava menetluskulude hüvitamiseks KrMS § 181 lg 1 kohaselt.

24. Menetluskuludega seonduvalt esitas kaitsja Reigo Kala arve 29.07.2021 nr 21072 (tl 194) summas 2880 eurot ja 12.08.2021 nr 21081 (tl 195) summas 2232 eurot, seega kokku 5112 eurot (koos käibemaksuga). Arved on adresseeritud Xxx OÜ-le. Kokku on Reigo Kala antud kriminaalmenetlusega seonduvalt osutanud V.D-le õigusabi teenust 35,5 tundi tasuga 120 eurot tund (ilma käibemaksuta) ehk 4260 eurot millele lisandub käibemaks 852 eurot, kokku summas 5112 eurot.

25. Kaitsja Jüri Leppik esitas kohtule taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja KrMS § 181 lg 1 kohaselt süüdistatavale hüvitamiseks õigeksmõistva otsuse korral summas 7699,50 eurot (summa ilma k , tl 196-198). Taotlusele on lisatud arve 02.04.2020 nr 127- äibemaksuta L (tl 199) summas 1170 eurot, arve 02.07.2020 nr 188-L ( tl 200) summas 450 eurot, arve

1-21-2759 15 (18)

04.05.2020 nr 143-L (tl 201) summas 1935 eurot, arve 02.10.2020 nr 1901023 (tl 202) summas 135 eurot, arve 04.11.2020 nr 1901138 (tl 203) summas 495 eurot, arve 03.06.2021 nr 1902170 (tl 204) summas 2317,96 eurot. Arved on adresseeritud Xxx OÜ-le. Kohus märgib, et kaitsja ei ole esitanud arvet taotluses toodud menetluskulude punkt 2 tabelis loetletud kulude rida 10-15 kohta, see on tõlkekulu 12 eurot, 03.08.2021 nõupidamine 1,5 tundi, 09.08.2021 kohtuistungil esindamine 6 tundi, 10.08.2021 kohtuistungi lindistuste kuulamine 1,75 tundi, 11.08.2021 kohtuvaidlusteks ettevalmistamine 3 tundi ja 12.08.2021 eeldatav kohtuvaidluste aeg 3 tundi. Kui taotlusele ei ole õigusabikulude tasumise kohustuse tekkimist või kandmist kajastavaid dokumente lisatud, ei saa kohus KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt võtta seisukohta, kas isikul on tekkinud seoses menetlusega menetluskulu (RKKKm nr 1-17-1205, p-d 33-34; RKKKo nr 1- 17-3858, p-d 17- da 18). Seetõttu ei saa nende toimingute eest makstavat tasu käsitle menetluskuluna ning puudub alus neid kulusid hüvitada (RKKKm asjas nr 3-1-1-4-14, p 10).

Käesoleval juhul on kohtule esitamata arved 15,25 tunni eest ja 12 eurot tõlkekulu eest,

so kokku 2299,50 eurot, mida kohus menetluskulude hulka ei arvesta.

26. Selleks, et hinnata millises ulatuses kuuluvad kaitsjatasud hüvitamisele tuleb esmalt kindlaks määrata, milline on mõistliku suurusega tasu. Riigikohus on asunud seisukohale, et mõistlikku suurust ületavat kaitsjatasu menetluskulu hulka ei arvata (RK 3-1-1-89-16 p 48). Taotletava tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas kaitsja tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kaitsja tunnitasu mõistliku suurusega (RK 3-1-1- -16 p 16). Lisaks eeltootule on Riigikohus selgitanud, et kui 90 menetlusosalisel on mitu kaitsjat või esindajat, arvatakse KrMS § 175 lg s 2 sätestatu kohaselt - menetluskulude hulka neile makstud tasu suuruses, mis ei ületa ühele kaitsjale või esindajale tavapäraselt makstavat mõistliku suurusega tasu. Osutatud sätte mõtte kohaselt ei saa ühe ja sama kaitseülesande täitmise eest mitmele kaitsjale makstud tasu menetluskulude hulka arvata suuremas ulatuses kui see, mida oleks võimalik pidada ühele kaitsjale või esindajale sama ülesande täitmise eest makstavaks mõistlikuks tasuks (RK 1-15-9051 p 40).

27. abi osutamiseks 35,5 Kaitsja Reigo Kala esitatud arvetest nähtub, et kaitsjal kulus õigus tundi tunnihinnaga 120 eurot tund (ilma käibemaksuta). Kaitsja Reigo Kala õigusabi osutamise kulud sisaldavad kohtueelses menetluses V.D e juures viibimist, taotluste ülekuulamis esitamist, tsiviilhagiga tutvumist ja seisukoha kujundamist, menetlustoiminguid prokuratuuris, toimikuga ja süüdistuaktiga tutvumist ning nõupidamist. Kohtumenetluse kulud koosnevad kaitseakti koostamisest, eelistungist, kohtuistungiks ettevalmistamisest ja kohtuistungitel osalemisest, samuti kohtukõne ettevalmistamisest ja kohtuvaidlustest. Kohus leiab, et kaitsja Reigo Kala osutatud õigusteenus oli vajalik ja kulud põhjendatud nii kohtueelses menetluses kui ka kohtus.

28. Kaitsja Jüri Leppik esitatud taotlusest ja arvetest nähtub, et kaitsja tunnitasuks oli 150 eurot (ilma käibemaksuta) ning õigusabi osutamiseks kulus advokaadibürool Leppik & Partnerid 19,75 tundi ning Advokaadibürool HansaLaw 28,50 tundi (millest 15,25 tundi kohus ei arvesta kuna kulude dokumenti esitatud ei ole). Kaitsja taotlusest ja sellele lisatud arvetelt nähtub, et kaitsja Jüri Leppik õigusabi teenuse osutamise kulud koosnevad tsiviilhagiga seonduvatest toimingutes, toimikuga tutvumisest, nõupidamisest, dokumendi projekti koostamisest, taotluse esitamisest, prokuratuuri määrusega tutvumisest ja kaitseakti koostamisest. Kohus leiab, et kaitsja Jüri Leppiku osutatud õigusteenus oli vajalik ja kulud põhjendatud nii kohtueelses menetluses kui ka kohtus.

29. aval oli Seega kulus kaitsjatel kokku õigusabi osutamiseks 68,50 tundi. Kuigi süüdistat menetluses kaks kaitsjat, teostasid kaitsjad erinevaid toiminguid ja ülesandeid. Kaitsja Jüri

1-21-2759 16 (18)

Leppik´u kohtueelse menetluse toimingud seonduvad eelkõige kahtlustusega KarS § 377 lg 1 järgi ning tsiviilhagiga, milles kriminaalmenetlus lõpetati 29.07.2020. Kriminaalasja kohtuistungid toimusid 27.05.2021 0,25 tundi (eelistung), 09.08.2021 7,5 tundi ja 12.08.2021 3 tundi. Kriminaalasjas ei ole ülemäära palju dokumentaalseid tõendeid, mis võiks anda alust pidada kriminaalasja keskmisest keerukamaks. Seega ei ole kohtu hinnangul tegemist ülemäära keeruka ega mahuka kriminaalasjaga. Samas arvestab kohus, et kriminaalmenetlus on kestnud üle kahe aasta, kohtueelses menetluses oli V.D sama kriminaalasja raames kahtlustatav ka lisaks KarS § 377 järgi, milles menetlus küll lõpetati. Seetõttu on põhjendatult V.D kaitsjate teenust vajanud korduvalt ka kohtueelses menetluses. Kaitsjate esitatud arvetest nähtub, et kaitseakti koostamisele kulus Reigo Kalal 1 tund ja Jüri Leppikul 8 tundi, see on kokku 9 tundi. On usutav, et ka ühe kaitsja korral oleks ajakulu olnud sama. Kuna Jüri Leppik ei ole esitanud tõendit kohtuistungil osalemise kulu kohta, arvestab kohus mõistliku menetluskulu hulka kaitsja Reigo Kala kohtuistungil osalemise kulu. Selline jaotus on kooskõlas Riigikohtu seisukohaga, et ühe ja sama kaitseülesande täitmise eest mitmele kaitsjale makstud tasu ei saa menetluskulude hulka arvestada suuremas ulatuses, kui see oleks võimalik ühe kaitsja puhul.

30. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et 68 tundi on aktsepteeritav ajakulu käesoleva kriminaalasjas kaitseteenuse osutamiseks ka siis, kui süüdistataval oleks olnud ainult üks kaitsja. Seega kaitsja Reigo Kala mõistliku suurusega kaitsjatasu on 35,5 tundi tunnihinnaga 120 eurot tund, see on 4260 eurot ja kaitsja Jüri Leppik mõistliku suurusega tasu 32,5 tunni eest tunnitasuga 150 eurot, see on 4875 eurot.

31. Kohtu hinnangul kuulub kaitsjatele makstud tasudest hüvitamisele osa, mis seondub 15.03.2019 kell 01:52:07 FTP serveriga etteheidetava episoodiga kuna selles osas mõistab kohus V.D õigeks. Kriminaalasjas heideti V.D-le ette KarS § 217 lg 1 järgi kvalifitseeritavat kuritegu, mis seisnesid kaheksas erinevas episoodis. Kuigi kohus mõistab V.D õigeks vaid ühes, see on 15.03.2019 aset leidnud teos, ei saa proportsioonides lähtuda põhimõttest, et hüvitamisele kuuluks seega 1/8 tasudest. Kuivõrd 15.03.2019 sündmus hõlmas kohtu hinnangul antud kriminaalmenetluses suure osa vaidlusest (episoodiga seotud tehiolud erinesid ülejäänud episoodide tehioludest) ehk hinnanguliselt 1/3 kogu menetlusest, peab kohus põhjendatuks hüvitada kaitsjatele mõistlikest menetluskuludest 1/3 ning jätab 2/3 süüdistatava kanda. Kaitsja Reigo Kalale tasudest kuulub hüvitamisele KrMS § 181 lg 1 kohaselt 1420 eurot (4260:3) ja jääb süüdistatava enda kanda 2840 eurot. Kaitsja Jüri Leppikule tasudest kuulub hüvitamisele KrMS § 181 lg 1 kohaselt 1625 eurot (4875:3) ja jääb

süüdistatava enda kanda . Kuna V.D kaitsjatasud hüvitanud OÜ on 3250 eurot Xxx käibemaksukohuslane, tuleb summad hüvitada ilma käibemaksuta.

32. Lisaks eeltoodule esitas ka kannatanu esindaja kohtule 12.08.2021 taotluse hüvitada kannatanu esindaja vandeadvokaat P. Raudsepa tasud kokku summas 5927,88 eurot (ilma käibemaksuta 4946,57 euro tl 205). Taotluses märgitud käibemaksuga kogusumma 5927,88 t, eurot (taotluse tabelis 5925,88) on ebaõige kuna esitatud arvetest nähtub, et 31.01.2021 arve nr 2138008 (tl 206) on summas 210,12 eurot (taotluses ekslikult 200,12 eurot). Seega on tegelik käibemaksuga kogusumma 5935,88 eurot. Taotlusele on lisatud ka 30.04.2021 arve nr 2138044 (tl 207) summas 105 eurot; 31.05.2021 arve nr 2138053 (tl 208) summas 577,82 eurot; 30.06.2021 arve nr 2138062 (tl 209) summas 1260,72 eurot; 31.07.2021 arve nr 2138069 (tl 210) summas 525,30 eurot ja 11.08.2021 arve nr 2138076 (tl 211) summas 3256,86 eurot. Taotluse kohaselt kulus antud kriminaalmenetlusega seoses kannatanule õigusabi teenuse osutamiseks 28,25 tundi hinnaga 175,10 eurot tund (ilma käibemaksuta). Arvestades seda, et tegemist ei ole keskmisest mahukama ega õiguslikult keerulisema kriminaalasjaga leiab kohus,

1-21-2759 17 (18)

et tegemist on ebamõistlikult suure tasuga. Riigikohus on näiteks pidanud mõistlikuks kaitsja tunnitasuks 130 eurot (RK 1-15-9051 p 41), kusjuures kaitsja roll kriminaalmenetluses on oluliselt suurem kui kannatanu esindajal. Samuti ei ole antud kriminaalasja raames kannatanu esitanud kohtule tsiviilhagi, seega ei saa pidada kannatanu esindaja töömahtu ülemäära suureks. Siiski arvestab kohus, et kannatanu esindaja on menetluses aktiivselt osalenud ja seepärast peab põhjendatud Kannatanu esindaja esitatud arvest nähtub, et esindaja tunnitasuks 130 eurot. õigusabiteenust osutati järgmiselt: kirjavahetused kokku 1 tund, suhtlus kohtu, prokuratuuri ja kliendiga eelistungiga seonduvalt kokku 1,5 tundi, osalemine eelistungil ja suhtlus prokuröri ja kliendiga 1,75 tundi (eelistungi toimumise aeg 0,25 tundi, seega suhtlus 1,5 tundi), tutvumine kliendi selgitustega logide osas 0,25 tundi, suhtlus prokuröriga kaitseakti osas 0,25 tundi, koosseisu osas ülevaate koostamine 0,5 tundi, kliendi tähelepanekutega tutvumine, suhtlus kliendi ja prokuröriga 0,5 tundi, süüdistusakti pinnalt kliendi tähelepanekutega tutvumine ja suhtlus kliendi ning prokuröriga 0,5 tundi, suhtlus prokuröriga seoses koosseisudega,

kohtumisega ning info edastamine kliendile 0,25 tundi, kohtumine prokuratuuris 3 tundi, kliendi saadetud materjalidega tutvumine 1,25 tundi, suhtlus prokuröriga ja kohtumise aja kooskõlastamine 0,25 tundi, kohtumine prokuröriga 2,25 tundi, kohtuistungiks ettevalmistamine ja osalemine istungil 8 tundi, arutelu kliendiga 0,5 tundi, kohtuistungil osalemine 5 tundi. Kannatanu esindaja esitatud kuludest peab kohus ebamõistlikuks erinevate osapooltega suhtluse mahtu, mis moodustab arvetest nähtuvalt kokku 5 tundi. Kokkuvõttes kulus kannatanu esindajal õigusabi osutamiseks 28,25 tundi, millest kohus arvestab maha poole suhtlusele kulunud ajast ehk 2,5 tundi. Seega peab kohus mõistlikuks tasuks 25,75 tundi, mis arvestusega 130 eurot tund on 3347,50 eurot. Kannatanu esindaja mõistlikust tasust tuleb süüdistatavalt välja mõista kannatanu kasuks 2/3 ning jätta 1/3 (osa, milles V.D õigeks mõistetakse) riigi kanda. Kuna kannatanu on käibemaksukohuslane, tuleb summa hüvitada ilma käi 2231,67 eurot ning ülejäänud osa, 1115,83 eurot jätta KrMS § 181 lg 1 bemaksuta, see on

kohaselt riigi kanda. Menetluskulud osas, mis kohtu hinnangul u suurusega ületavad mõistlik menetluskulusid, see on summas 1599,07 (4946,57-3347,50) eurot, jätta kannatanu enda kanda.

33. KarS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskulu ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. KarS217 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on II astme kuritegu. Kohtuotsuse tegemise ajal kehtib Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määrus nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“, mille § 1 kohaselt kehtestatakse alates 1. jaanuarist 2020 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot. Seega tuleb V.D-l tasuda sundraha 876 eurot.

ASITÕENDID

34.

Kohtuotsuses otsustab kohus ka asitõenditega toimimise viisi. - CD plaat „LISA nr 1“ (logid, süüdistusakti p 6.1) jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. - Sülearvutist Apple MacBook Air A1466 s/n XXX tehtud koopia 1 fail: xxx.dmg (mahuga 113 GB, SHA1: 21ed c03e 5b7d 65f6 a09a 491d 8ab1 6885 339d), asub keskkriminaalpolitsei andmehoidlas, kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. - V.D e-maili kontodest xxx ja xxx xxx tehtud üksühene tõmmis (nimega , kogusuurusega 738 MB ja SHA1 räsiga xxx), mis asub keskkriminaalpolitsei andmehoidlas, kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada.

1-21-2759 18 (18)

Martin Tuulik /allkirjastatud digitaalselt/

Muudetud RKK 01.06.22 otsusega