2-21-116128/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-21-116128

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andres Suik Otsuse tegemise aeg ja koht 01.10.2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-116128 Tsiviilasi AAS BTA Baltic Insurance Company (AAS BTA BALTIC INSURANCE COMPANY EESTI FILIAALI kaudu) hagi I. I. vastu kahju hüvitamise nõudes Menetlustoiming Hagi läbi vaatamata jätmine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AAS BTA Baltic Insurance Company (AAS BTA BALTIC INSURANCE COMPANY EESTI FILIAALI kaudu) (registrikood 11223507; asukoht Lõõtsa tn 2b, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, 11415 Harju maakond); Hageja lepinguline esindaja: Ü. V. (xxx); Kostja: I. I. (isikukood xxx; surnud xxx). Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON

1. Jätta läbi vaatamata AAS BTA Baltic Insurance Company (AAS BTA BALTIC INSURANCE COMPANY EESTI FILIAALI kaudu) hagi I. I. vastu kahju hüvitamise nõudes.

2. Jätta menetluskulud hageja AAS BTA Baltic Insurance Company (AAS BTA BALTIC INSURANCE COMPANY EESTI FILIAALI kaudu) kanda. Asjas puuduvad kindlaksmääratavad menetluskulud.

3. Toimetada menetlusse võtmisest keeldumise määrus hageja esindajale kätte.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Menetluse käik

1. AAS BTA Baltic Insurance Company (AAS BTA BALTIC INSURANCE COMPANY EESTI FILIAALI kaudu) esitas 31.05.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1428,00 euro saamiseks. Kohus tegi 03.06.2021 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 16.08.2021 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti avaldaja nõue võlgniku vastu üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2-21-116128

2. AAS BTA Baltic Insurance Company (AAS BTA BALTIC INSURANCE COMPANY EESTI FILIAALI kaudu) (hageja) esitas 08.09.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse I. I. (kostja) vastu kahjuhüvitise nõudes.

3. Harju Maakohus jättis hagiavalduse 09.09.2021 määrusega käiguta. Hageja kõrvaldas kohtu 09.09.2021 määruses osundatud puudused 13.09.2021.

4. Harju Maakohus võttis hagiavalduse 13.09.2021 määrusega menetlusse. Kohus üritas hagimaterjalid ja tsiviilasja menetlusse võtmise määruse kostjale kätte toimetada 13.09.2021 avaliku e-toimiku kaudu, 15.09.2021 elektroonselt elektronpostiaadressil jewelest@gmail.com ning 20.09.2021 ja 24.09.2021 tähtsaadetisena.

5. Kohtule sai 30.09.2021 teatavaks, et kostja suri 15.09.2021. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata.

Kohtumääruse põhjendused

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 209 lg 1 kohaselt füüsilisest isikust poole surma korral või muul juhul, kui tekib üldõigusjärglus, lubab kohus menetlusse astuda selle poole üldõigusjärglasel, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohtu hinnangul on üldõigusjärglus § 209 lg 1 esimese lause järgi võimalik üksnes juhul, kui isiku suhtes on menetlus alanud. TsMS § 362 lg 1 kohaselt on hagi esitamise ajaks hagi kohtusse esitamise aeg. See kehtib üksnes juhul, kui hagi on kostjale hiljem kätte toimetatud. Seega menetlus hageja jaoks algab hagi esitamisest ning kostja jaoks hagiavalduse kättetoimetamisest. Surnud kostjale ei saa hagiavaldust kätte toimetada ega seega tema suhtes menetlust alustada.

7. Rahvastikuregistri kande järgi suri kostja 15.09.2021 ning kohtul ei õnnestunud talle menetlusdokumente, sh hagiavaldust, enne surma kätte toimetada, seega tsiviilasja nr 2-21- 116128 menetlust ei saa lugeda kostja suhtes alanuks. Kostja üldõigusjärglane saaks menetlusse astuda vaid juhul, kui ka kostja jaoks oleks menetlus alanud, s.o kostjale oleks hagiavaldus kätte toimetatud.1

8. Lähtuvalt TsMS § 423 lg 2 p 2 võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kostja on surnud ja vastavalt TsMS § 201 lg 2 ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 7 lg 2 on kostja kaotanud tsiiviilkohtumenetlusõigusvõime. Üldõigusjärglus ei ole käesoleva menetluse staadiumis võimalik ning hagi ei saa menetleda surnud isiku vastu, mistõttu ei ole hagiga võimalik hageja soovitud eesmärki saavutada. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p

2 alusel.

9. Lähtuvalt TsMS § 425 lg 1 kohus jätab hagi läbi vaatamata määrusega. Määruses märgitakse, kuidas kõrvaldada asja läbivaatamist takistav asjaolu, kui asi jäetakse selle asjaolu tõttu läbi vaatamata. Kohus selgitab hagejale, et oma nõude lahendamiseks kohtus võib hageja esitada kohtule uue hagiavalduse kostja pärija(te) vastu uue tsiviilkohtumenetluse raames. TsMS § 426 lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud. Hagejal on õigus taotleda tasutud riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel.

1 V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne, 2017, lk 1055 komm e, lk 1057 komm g.

2-21-116128

10. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 168 lg-le 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Kuivõrd hagi jäetakse läbi vaatamata jäävad menetluskulud hageja kanda. Hagiavaldust ei ole kostjale kätte toimetatud, mistõttu puuduvad asjas menetluskulud, mida kohus saaks kindlaks määrata.

11. Tulenevalt TsMS § 427 võib maakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, esitada määruskaebuse. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik