4-10-1561/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23.07.2010, Tartu Kohtumaja kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-10-1561

Kohtukoosseis kohtunik Peet Teidearu Väärteoasi

J.V väärteoasi liiklusseaduse (LS) § 74 19

lg 2 järgi kaebemenetluses Kaebuse esitaja

J.V (ik: xxx; elukoht: x; töökoht: OÜ C/OÜ L; abielus, ülalpidamisel 2 alaealist last) Kohtuväline menetleja Lõuna Prefektuur (Riia 132, Tartu) Esindaja: vanemkonstaabel Urmas Solovjov

Juhindudes V™S § 132, § 133, § 134, § 135, kohus

OTSUSTAS: Tühistada Lõuna Prefektuuri 04.05.2010 otsus väärteoasjas nr 2780,10,001784 karistuse

osas ja määrata J.V-le LS § 74 19

lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 125 trahviühikut, s.o 7500 (seitse tuhat viissada) krooni.

Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse peale on õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule Tartu Maakohtu kaudu 3

päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest.

Kui kohtumenetluse poolt soovib kasuta

kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul ala kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Asjaolud ja menetluse käik

Lõuna Prefektuuri 04.05.2010 otsusega väärteoasjas nr 2780,10,001784 karistati J.V LS § 74 19 lg 2 alusel rahatrahviga 200 trahviühikut, s.o 12000 krooni.

18.05.2010 esitas J.V eelnimetatud otsuse peale kaebuse, mille kohaselt tunnistab ta end süüdi ja kahetseb tehtut, kuid ei nõustu talle määratud karistusega. J.V

palub kohtul vähendada trahvisummat, kuna arvestades süüteo toimepanemise

asjaolusid – ilmastikust tingitud hädaolukord – ja karistust kergendava asjaolu – puhtsüdamlik kahetsus ja süüteo tunnistamisele kaasaaitamaine – esinemist, on karistus ebaproportsionaalne süüteo raskusega ja süüdlast iseloomustavate andmetega. Samuti põhjendab J.V taotlust sellega, et tal on ülalpidamisel kaks alaealist last, ta on

perekonna ainus sissetulekuallikas ning tasuda tuleb ka teisi rahalisi kohustusi. J.V palub trahvisummaks määrata 100 trahviühikut, s.o 6000 krooni. Kaebuse esitaja nõustub asja kirjaliku lahendamisega.

Kohtuväline menetleja nõustub J.V-le määratud karistuse vähendamisega 150

trahviühikuni, s.o 9000 kroonini. Samuti nõustub kohtuväline menetleja asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohtu seisukoht J.V tunnistab, et pani toime väärteo, kuid palub talle mõistetud karistuse kohtul üle vaadata. Kohus leiab, et käesolevas asjas on leidnud tõendamist J.V poolt eelnimetatud väärteo toimepanemine, mistõttu on selles osas kohtuvälise menetleja otsus seaduslik ja põhjendatud.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab

kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § 7419 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti või sõiduki juhtimise

õiguse äravõtmise kuni ühe aastani. Kohtuväline menetleja määras trahvi sanktsiooni

ülemises kolmandikus, s.o 200 trahviühikut. Kohus jagab kohtuvälise menetleja

seisukohta, et J.V tegevuses karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud KarS §-s 58, ei ole. Samas ei nõustu kohus kohtuvälise menetlejaga selles, et

karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Nimelt tunnistab J.V oma süüd ja

kahetseb enda tegu. Seega esineb KarS § 57 lg 1 p 2 nimetatud karistust kergendav

asjaolu. Kuna J.V puuduvad kehtivad karistused, tal on kaks alaealist

ülalpeetavad ja ta on oma pere ainukene ülalpidaja, leiab kohus, et teda on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma väärtegusid toime panemast ka oluliselt väiksema karistuse määramisega. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas on karistuse eesmärk – mõista

oma teo tagajärgi ja võimalus mõjutada isikut edaspidi seaduskuulekat elu elama –

saavutatav ka rahatrahviga 125 trahviühiku ulatuses, arvestades isiku puhtsüdamlikku kahetsust ja majanduslikku olukorda.

Arvestades eeltoodut, tühistab kohus V™S § 132 p 2 alusel kohtuvälise menetleja

otsuse karistuse osas ja määrab J.V-le karistuseks rahatrahvi 125 trahviühiku ulatuses, s.o 7500 krooni.

Peet Teidearu Kohtunik