3-21-1360/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Määruse tegemise aeg ja koht

01.10.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1360

Haldusasi

Sikupilli-Majaka asumi arengu MTÜ kaebus tuvastada

Tallinna Linnavalitsuse 19.05.2021 korralduse nr 522

õigusvastasus ning kohustada Tallinna linna algatama

Ülemiste ühisterminali detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegiline hindamine

Menetlusosalised

Kaebaja ‒ Sikupilli-Majaka asumi arengu MTÜ, volitatud

esindaja v.adv Maksim Grenoman

Vastustaja – Tallinna linn (Tallinna Linnaplaneerimise

Ameti kaudu)

Menetlustoiming

Kaebuse läbi vaatamata jätmine

RESOLUTSIOON

Jätta Sikupilli-Majaka asumi arengu MTÜ kaebus läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 155 lg 5, § 203 lg 1, § 204

lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnavalitsus võttis 19.05.2021 vastu korralduse nr 522 „Ülemiste ühisterminali

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Lasnamäe linnaosas“ (edaspidi:

korraldus nr 522).

2. Tallinna Halduskohtusse saabus 18.06.2021 Sikupilli-Majaka asumi arengu MTÜ kaebus

nõuetega tuvastada korralduse nr 522 õigusvastasus või alternatiivselt see tühistada ning

kohustada Tallinna linna algatama Ülemiste ühisterminali detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamist (edaspidi: KSH) või alternatiivselt kaaluma Ülemiste ühisterminali

detailplaneeringu KSH algatamist.

3. Tallinna Halduskohus võttis 11.08.2021 määrusega kaebuse menetlusse. Kohus selgitas, et

kahtleb küll Sikupilli-Majaka asumi arengu MTÜ kaebeõiguse olemasolus, kuid pidas

vajalikuks asjaolusid täpsustada. Kaebajal tuli täiendavalt põhjendada enda kaebeõigust ning

seal hulgas välja tuua, milliseid keskkonnakaitselisi tegevusi on ta varasema põhikirja

redaktsiooni kehtivuse ajal ellu viinud.

4. Kaebaja esitas 30.08.2021 kaebuse täienduse, milles selgitas, et ka linnas eksisteerib

looduskeskkond, mille osas saab viia läbi keskkonnakaitset keskkonnaseadustiku üldosa

seaduse (KeÜS) mõttes. Mõjud, mille suurendamise vastu kaebaja võitleb, on muu hulgas

õhusaaste, müra- ja valgusreostus, mis vastavad üks-ühele Tallinna keskkonnahoiu arengukava

2022–2030 lähteülesandes keskkonnahoiu valdkondadena viidatud sfääridele. Õhusaaste,

müra- ja valgusreostuse suurendamisel kahjustub linnalooduslik keskkond, eelõige väheneb

lindude ja putukate mitmekesisus. Kaebaja on alates registreerimisest 10.02.2021 1) kirjalikult

juhtinud linna tähelepanu lumekoristuse probleemidele; 2) saatnud linnale päringu Rail Balticu

terminali arutelu teemal, et veenduda linnaloodusega arvestamises otsuste tegemisel; 3)

valmistanud ette pöördumise keskkonnaministrile Pae tn 1 asuva staadionil kasvavate puude

ehmatama panevalt ohtliku seisukorra pärast; 4) tutvustanud oma jälgijatele lootusvaatluse

maratoni; 5) käivitanud avalikud peenrad aadressil Tuha tn 3 keskkonnasõbraliku eluviisi

tutvustamiseks, mille tulemusena korraldati juulis Tomatipäev ning 6) tegelenud mesilasmaja

projektiga. Kaebaja on kaebuses tuginenud sellele, et KHS läbiviimine on kohustuslik ning

vastustajal puudub selles osas diskretsiooniõigus ning alternatiivselt diskretsiooni ilmselgelt

valele kohaldamisele, arvestades korralduses nr 522 käsitlemata küsimusi.

5. Vastustaja esitas 13.09.2021 vastuse kaebusele, milles leidis, et kaebus tuleks kaebaja

kaebeõiguse puudumise tõttu jätta läbi vaatamata.

Kaebaja ei ole tõendanud, et kaebuse esitamise seisuga oleks tegemist olnud

keskkonnaorganisatsiooniga KeÜS § 31 tähenduses, kuivõrd selle hetke seisuga ei olnud

tegemist MTÜ põhikirjalise eesmärgiga ning MTÜ tegevus enne kaebuse esitamist ei ole seotud

keskkonnakaitse edendamisega. Keskkonnakaitse edendamiseks ei saa lugeda linna

heakorratööde osas märgukirjade saatmist, protokolliga tutvumise soovimist, puude raie

taotlemist ning fotosid, millel on kuvatud kaebaja nimega plakat. Nimetatud fotod ei tõenda

kaebaja poolt väidetud ürituse korraldamist ega keskkonnakaitselist tegevust. Kaebaja

30.08.2021 menetlusdokumendi lisa 5 on esitatud vastuolus HKMS § 81 lg-ga 1, kuivõrd

tegemist on võõrkeelse dokumendiga, millel puudub tõlge. Avaliku informatsiooni kohaselt ei

olnud kuulutatud ürituse puhul tegemist ka kaebaja korraldatud ürituse, vaid Eesti Looduskaitse

Seltsi poolt korraldatud üritusega. Teise organisatsiooni korraldatud ürituse jagamine

Facebookis ei ole käsitletav keskkonnakaitselise tegevusena.

Kui haldusorganil on detailplaneeringu menetlemisel hindamisruum kavandatava tegevuse

eeldatava keskkonnamõju olulisuse osas, ei ole põhjendatud KSH algatamata jätmise

vaidlustamise võimaldamine, KSH algatamata jätmist saab sel juhul halduskohtus vaidlustada

koos lõpliku haldusaktiga (Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-64-11 p 15). Käesoleval juhul oli

vastustajal

hindamisruum

KSH

vajalikkuse

üle

(keskkonnamõju

hindamise

ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS) § 6 lg 2 p 10).

Kaebaja seisukoht, et planeeritakse KeHJS § 6 lg 1 p 14 märgitud tegevust on väär.

Detailplaneeringu

koostamise

eesmärk

on

moodustada

vajalikud

äri-

ja

transpordimaasihtotstarbega krundid ning määrata ehitusõigus Ülemiste ühisterminali hoone,

bussijaamahoone ja büroohoonete ehitamiseks. Nimetatud planeeringuga ei planeerita

raudteerajatisi, vaid üksnes hooneid. Kehtiva õiguse kohaselt ei ole terminalihoone käsitletav

raudteerajatisena. Raudteerajatiste rajamiseks on andnud projekteerimistingimused ning

hinnanud nende käigus KMH algatamise vajalikkust. TTJA 01.11.2019 otsuses nr 1-10/19-369

on leitud, et KMH algatamine ei ole vajalik. TTJA on tuvastanud, et KeHJS § 6 lg 1 p 14

sätestatud kriteeriumitele vastavat tegevust ei planeerita, sest rööbasteede arv jääb kolme

piiresse. Vastustaja on muuhulgas küsinud seisukohta asjaomaselt asutustelt, kes ei ole KSH

läbiviimist vajalikuks pidanud.

Eksitav on ka kaebaja väide, et KSH läbiviimine on igal juhul kohustuslik direktiivi nr

2011/92/EL art 4 lg 1, lisa I art 7 p a) tulenevalt. Viidatud säte sätestab, et KSH läbiviimine on

kohustuslik kaugveoks vajalike raudteede, mitte jaamahoonete rajamisel. Detailplaneeringu

koostamise aluseks on Harju maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha

määramine", mille raames viidi läbi ka KSH Ülemiste ühisterminali detailplaneeringu alal ja

laiemalt Ülemiste raudteejaama alal. Seega mistahes vastuolu direktiivi ja EL õigusega ei esine.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kaebaja on kaebuse esitamisel tuginenud enda kaebeõigusele keskkonnaorganisatsioonina.

KeÜS § 30 lg 2 annab teatud juhtudel keskkonnaorganisatsioonidele keskkonnakaitseks

kaebeõiguse.

Seega

peaks

kaebaja

käesoleval

juhul

olema

valitsusväline

keskkonnaorganisatsioon KeÜS § 31 lg 1 p 1 mõttes, et tal saaks asjas olla kaebeõigus. KeÜS

§ 31 lg 1 p 1 kohaselt on valitsusväline keskkonnaorganisatsioon KeÜS tähenduses

mittetulundusühing ja sihtasutus, kelle põhikirjaline eesmärk on keskkonnakaitse ning kes oma

tegevusega edendab keskkonnakaitset.

7. Kuigi käesolevas menetluses kaebuses väljatoodud negatiivsete mõjude (tõusev

transpordikoormus, õhusaaste, müra- ja valgusreostus, piirkonna riskitase) vastu võitlemine

võib olla kantud keskkonnakaitselisest eesmärgist, ei tähenda, et tegemist oleks kaebaja

põhikirjalise tegevusega keskkonnakaitse edendamiseks ning et sellest tuleneks kaebajale

keskkonnaorganisatsiooni staatus ning seeläbi ka kaebeõigus. Keskkonnaorganisatsiooni

eristaatuse

ning

kaebeõiguse

omamiseks

ei

piisa

vaid

konkreetses

vaidluses

keskkonnakaitseliste argumentide esitamisest. Organisatsioon peab esmalt keskkonnakaitse

olema sätestanud ka põhikirjalise eesmärgina. Kohus jääb 11.08.2021 määruses väljendatud

seisukohale, et kaebuse esitamise ajal ei olnud kaebaja põhikirjaliseks eesmärgiks

keskkonnakaitse ning põhikirjast ei nähtu, et tegemist oleks keskkonnaorganisatsiooniga KeÜS

mõttes. Kaebaja põhikirjaline eesmärk Sikupilli-Majaka asumi elamualade paranemine ning

elamualade arendamisel asumi elanike huvide ja õiguste kaitse ei kvalifitseeru

keskkonnakaitseliseks tegevuseks KeÜS mõttes. Kaebaja on 02.07.2021 ehk alles pärast

kaebuse esitamist põhikirja keskkonnakaitseliste eesmärkidega täiendanud, kuid see ei anna

alust kaebuse esitamise seisuga kaebeõiguse jaatamiseks. Pigem kinnitab see kohtu seisukohta,

et varasemalt ei olnud kaebaja põhikirjaliseks eesmärgiks keskkonnakaitse.

8. Kaebaja on 30.08.2021 vastuses nimetanud tegevusi, mida ta peab keskkonnakaitselisteks

tegevusteks ning mis kaebaja hinnangul tõendavad tema keskkonnaorganisatsiooniks olemist.

Nendeks tegevusteks on: 1) kirjalikult linna tähelepanu juhtimine lumekoristuse probleemidele;

2) linnale päringu saatmine Rail Balticu terminali arutelu teemal, et veenduda linnaloodusega

arvestamises otsuste tegemisel; 3) pöördumise ettevalmistamine keskkonnaministrile Pae tn 1

asuva staadionil kasvavate puude ehmatama panevalt ohtliku seisukorra pärast; 4) oma

jälgijatele lootusvaatluse maratoni tutvustamine; 5) keskkonnasõbraliku eluviisi tutvustamiseks

avalike peenrde käivitamine aadressil Tuha tn 3, mille tulemusena korraldati juulis Tomatipäev

ning 6) mesilasmaja projektiga tegelemine. Kohus nõustub vastustajaga, et tegemist pole

selliste tegevustega, mida saaks pidada keskkonnakaitselisteks ning millest saaks tuletada

kaebaja keskkonnaorganisatsiooni staatuse. Need tegevused ei anna alust kaebaja kaebuse

esitamisel kehtinud põhikirja tõlgendada selliselt, et tegemist oleks keskkonnakaitselisi

eesmärke hõlmavate eesmärkidega.

9. Kokkuvõttes leiab kohus, et kaebaja ei ole valitsusväline keskkonnaorganisatsioon KeÜS §

31 lg 1 p 1 mõttes, mistõttu puudub kaebajal käesoleval juhul kaebeõigus.

10. Kohus juhib kaebaja tähelepanu sellele, et kaebajal ei ole takistusi vaidlustada lõplikku

haldusakti, Ülemiste ühisterminali detailplaneeringut, kuna detailplaneeringut saab vaidlustada

mh avalikes huvides.

11. HKMS § 151 lg 2 p-st 1 tulenevalt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui

pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud. HKMS §

121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal

puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kuivõrd kohus on seisukohal, et kaebaja ei ole

valitsusväline keskkonnaorganisatsioon KeÜS § 31 lg 1 tähenduses, puudub kaebajal ka

kaebeõigus KeÜS § 30 g 2 ja HKMS § 44 lg 2 mõttes. Niisiis jätab kohus kaebuse HKMS §

151 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.

12. HKMS § 43 lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse läbi vaatamata jätmine selle esitajalt õigust

seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee

kohtunik