2-20-6552/67 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.09.2021 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-6552

Tsiviilasi

Osaühingu ALLESTPAC hagi M M ja J T vastu

ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõudes

Tsiviilasja hind

Kostja 1 vastu esitatavad nõuded 3 500 eurot

Kostja 2 vastu esitatavad nõuded 3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

Osaühing

ALLESTPAC

(registrikood

11028616), lepingulised esindajad vandeadvokaat Carri

Ginter ja vandeadvokaat Albert Linntam

Kostja 1 M M (isikukood xxx)

Kostja 2 J T (isikukood xxx)

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 15.06.2021

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

2. Jätta Osaühingu ALLESTPAC hagiavaldus rahuldamata M M vastu esitatud

nõudes kohustada M M ühe päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist ümber

lükkama Y avaldatud ja 06.04.2020 kell 20.00 Kanal 2 eetris olnud saates „Q“

avaldatud ebaõiged faktiväited nende ebaõigeks tunnistamise kaudu, avaldades Y

teate järgmises sõnastuses ilma täienduste ja muudatusteta: „Mina, M M,

avaldasin Y Osaühingu ALLESTPAC kohta ebaõige väite, et Osaühing

ALLESTPAC rikub eriolukorra reegleid, kuna sealne tootmine on korraldatud

viisil, mis ei vasta nõuetele. Eeltoodud faktiväide on vale.“

3. Rahuldada Osaühingu ALLESTPAC hagi J T vastu esitatud nõudes osaliselt

(kahe väite osas).

4. Kohustada J T ühe päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist ümber lükkama

Y avaldatud ja 06.04.2020 kell 20.00 Kanal 2 eetris olnud saates „Q“ avaldatud

ebaõiged faktiväited nende ebaõigeks tunnistamise kaudu, avaldades Y teate

järgmises sõnastuses ilma täienduste ja muudatusteta:

„Mina, J T, avaldasin Y Osaühingu ALLESTPAC kohta järgmiseid ebaõigeid

väiteid, et: Osaühingu ALLESTPAC tootmisruumi laua taga istus ligi 30 inimest;

Osaühing ALLESTPAC rikub eriolukorra reegleid, kuna sealne tootmine on

korraldatud viisil, mis ei vasta nõuetele. Eeltoodud faktiväited on valed.“

5. Jätta rahuldamata Osaühingu ALLESTPAC 03.07.2021 taotlus kohtuistungi

protokolli parandamiseks.

6. Rahuldada M M ja J T 02.07.2021 taotlus 15.06.2021 protokolli parandamiseks.

Parandada 15.06.2021 kohtuistungi protokoll M M ja J T taotletud viisil.

7. Jätta rahuldamata M M ja J T 19.08.2021 esitatud taotlus võtta asja juurde

tõendina 19.08.2021 menetlusdokumendi lisa 1.

Menetluskulude jaotus

8. Jätta menetluskulud M M vastu esitatud hagi osas Osaühingu ALLESTPAC

kanda.

9. Määrata kindlaks, et M M kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

10. Jätta menetluskulud J T vastu esitatud nõude osas 33% osas Osaühingu

ALLESTPAC kanda ja 67% osas J T kanda.

11. Määrata J T vastu esitatud nõuete osas menetluskulude rahaline suurus kindlaks

määrusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

1. Kostjad kandideerisid ja registreerisid end hageja tootmisesse tööle. Hageja on äriühing,

mis tegeleb plastpakendite ja -kaupade vahendamise ja tootmisega aadressil xxx, Tabasalu

alevik, Harjumaa. Seoses COVID-19 viiruse pandeemiaga on hageja alustanud plastikust

kaitsevisiiride tootmist. Näinud tööd, ei soovinud kostjad hageja tootmises tööd alustada.

Selle asemel pöördusid kostjad telesaate „Q“ poole ja avaldasid Y vihjeandjatena „M“ ja „P“

hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid, mis avaldati 06.04.2020 telesaates „Q“. Kostjad on mitme

faktiväite ja väärtushinnangu kogumina avaldanud ebaõiged kaudsed faktiväited, jättes mulje,

nagu neile oleksid teada asjaolud, mille tõttu ei vasta hageja tootmine eriolukorra nõuetele.

2. Kostjad olid ainsad, kellele 28.03.2020 hommikul töökohta ei jätkunud, mistõttu neil

paluti kell 15.00 tagasi tulla. Kuivõrd „P“ oli 06.04.2020 saates „Q“ selgitanud, et läksid

28.03.2020 kella 10 ajal hageja juurde tööle ning neil paluti kell 15 naasta, tundsid hageja

töötajad kostjad eksimatult ära. Kostja 1 kinnitas telefonikõnes hageja töötajale H A, et

kostjad pöördusid Y ja „Q“ poole. Seega olid kostjad ebaõigete väidete avaldajad, keda

06.04.2020 saates „Q“ nimetati vihjeandjateks „M“ ja „P“.

3. Hageja väitel avaldas kostja 1 Y järgnevad väited:

„Muidugi oli täiesti vale vaatepilt. Tehakse maske, et aidata inimesi, vältimaks seda haigust

ja see kõik on risti vastupidi. See ei olnud tuba, see oli mingi laoruum. See oli nagu mingi

Hiina tööstuse variant Eesti võtmes. See oli täiesti absurd. Sa loed neid uudiseid, kuulad

kõike, mis käib, siis see on täpselt 100% risti vastu.“ – tegemist on ebaõige kaudse

faktiväitega, mis jätab mulje nagu oleks avaldajale teada asjaolud, mille põhjal saab väita, et

hageja rikkus eriolukorras kehtestatud reegleid. Võrdlus Hiinaga väljendab kaudset

faktiväidet, et hageja tootmine on korraldatud viisil, mis ei vasta nõuetele, kuivõrd on laialt

levinud arusaam, et Hiina tootmisettevõtetes ei järgita nõudeid. Ei Tööinspektsioon ega

Terviseamet leidnud hageja tegevuses rikkumisi.

4. Hageja väitel avaldas kostja 2 Y järgnevad väited:

„Hageja tootmisruumi laua taga istus ligi 30 inimest.“– tegemist on ebaõige faktiväitega, sest

hageja tootmishoones on 14 kohta. Kui kohad on täis, siis rohkem inimesi tööle ei lasta, mida

kinnitab ka kostja 2 kommentaar, et neid tootmisesse ei lubatud.

„Hommikul läksin kella kümneks sinna ja siis ei lastud enam sisse, kuna siis oli juba nii palju

inimesi koos. Ja siis öeldi, et tulge kella kolmeks tagasi. Läksime siis kella kolmeks

tagasi.“„Ja siis mina vaatasin sealt ukse vahelt sisse, kus neid maske toodeti.“ „See pilt oli

ikka, noh, kohe said aru, et midagi on valesti.“ „See ei ole normaalne. Eriolukord ja siis on

selline ruum inimestest pungil täis.“ – tegemist on ebaõige kaudse faktiväitega, sest

nimetatust nähtub nagu oleks tootmisruum olnud inimesi täis ja see ei oleks vastanud

eriolukorras kehtestatud reeglitele ehk väide, et hageja rikkus eriolukorras kehtestatud

reegleid. Keelatud ei olnud 14 töötajal ühes ruumis viibida ja hageja ei rikkunud eriolukorras

kehtestatud reegleid.

„Seal oli kõik risti vastupidi kõigele sellele, mida valitsus on öelnud või Terviseamet ja kõik

teised ametid.“ – tegemist on ebaõige kaudse faktiväitega, mis jätab mulje nagu oleks

avaldajale teada asjaolud, mille põhjal saab väita, et hageja rikkus eriolukorras kehtestatud

reegleid.

5. Hageja esitas kostjate vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõude ning palub

kohtul:

5.1 Kohustada M Mt ühe päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist ümber lükkama Y

avaldatud ja 06.04.2020 kell 20.00 Kanal 2 eetris olnud saates „Q“ avaldatud ebaõiged

faktiväited nende ebaõigeks tunnistamise kaudu, avaldades Y teate järgmises sõnastuses ilma

täienduste ja muudatusteta:

„Mina, M M, avaldasin Y Osaühingu Allestpac kohta ebaõige väite, et Osaühing Allestpac

rikub eriolukorra reegleid, kuna sealne tootmine on korraldatud viisil, mis ei vasta nõuetele.

Eeltoodud faktiväide on vale.“

5.2 Kohustada J T ühe päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist ümber lükkama Y

avaldatud ja 06.04.2020 kell 20.00 Kanal 2 eetris olnud saates „Q“ avaldatud ebaõiged

faktiväited nende ebaõigeks tunnistamise kaudu, avaldades Y teate järgmises sõnastuses ilma

täienduste ja muudatusteta:

„Mina, J T, avaldasin Y Osaühingu Allestpac kohta järgmiseid ebaõigeid väiteid, et:

Osaühingu Allestpac tootmisruumi laua taga istus ligi 30 inimest; Osaühing Allestpac rikub

eriolukorra reegleid, kuna sealne tootmine on korraldatud viisil, mis ei vasta nõuetele.

Eeltoodud faktiväited on valed.“

KOSTJA 1 VASTUVÄITED

6. Kostja 1 leidis, et hagi tuleks jätta läbi vaatamata ja menetlus lõpetada. Kostja 1 on antud

kommentaaris selgesõnaliselt väljendanud ja viidanud avaldatud tavauudistele ja artiklitele nii

teles, raadios, trüki ja veebimeedias, mis rääkisid Covid-19 nakkusest, selle ohtudest ja

soovitustest kuidas seda ennetada. Kostja 1 ei ole sõnagagi maininud ei eriolukorda,

eriolukorra seadust ega eriolukorra reegleid. Seetõttu on vale hagejapoolne väide nagu oleks

kostja 1 jätnud mulje sellest, et hageja rikkus eriolukorras kehtestatud reegleid. Samuti on

vale, et tegu on kaudse faktiväitega.

7. Hagejapoolne teine väide, et võrdlus Hiinaga väljendab kaudset faktiväidet selles osas

nagu hageja tootmine ei vastaks nõuetele ja et elanikkonna seas on laialt levinud arusaam

nagu Hiina tootmisettevõtetes ei järgita nõudeid, on vale. Vastupidiselt aegunud arusaamale

Hiina tootmisest on viimastel aastatel laialt levinud arusaam, et Aasia tööstus- ja

tootmisettevõtted on suures arenemises. Meie inimesed tellivad rekordkogustes läbi

veebikaubamajade aktiivselt Hiina tootmisüksustes valminud tooteid, pidades neid oma

vajadustele sobivaks nii kvaliteedilt, kui ka eetilises plaanis ehk kuidas neid tehases

toodetakse. Samuti on Eesti riik leidnud, et Hiina ettevõtted on riigi jaoks igati sobivad ja

usaldusväärsed partnerid, kellelt Covid-19 kriisis tellida näiteks 11,4 miljoni euro eest

kaitsemaske, kaitseprille, kaitseülikondi jne.

8. Hageja registreerib kostjad koheselt tööle, ei küsi nende töökogemuse ega teadmiste kohta

tootmises -ei esialgses kirjavahetuses ega ka kohapeal. Samuti võimaldab neile vaba ja

kontrollimatu sissepääsu oma tootmisterritooriumile ja visiiride tootmisruumi, olles valmis

neid kohe tööle lubama. Samuti ei küsi hageja kostjate tööle registreerimisel kordagi küsimust

kostjate tervisliku seisundi kohta. Välisuksest sisenemisest kuni ülakorruse kontoriruumini ei

tuvastanud kostja 1 ühtegi takistust või hageja poolt nimetatud desodega turvaväravat.

Visiiride tootmise ruumis oli õhk tuntavalt paks. Ruum oli rahvast täis ja visiiride koostamise

laua ta oli palju rahvast, kes istusid tihedalt koos. Hinnanguliselt oli ruumis vähemalt 20

inimest. Maske ega visiire kellelgi ees ei olnud. Laual ei olnud näha desosid ega

kummikindaid. Keegi neid ka ei pakkunud.

9. Kuna antud Tööinspektsiooni kontrollvisiit (01.04.2020) leidis aset 2 päeva hiljem, sellest

päevast, mil kostjad tehast külastasid (28.03.20) ja 1 päev hiljem sellest, kui Y ja

politseiametnik tootmist külastasid (29.03.2020), siis antud kontroll ei saagi mitte kuidagi

kajasta faktiliselt seda, et nimetatud meetmed mida hageja oli tolleks hetkeks Covid-19

tõkestamiseks rakendanud oli, oleks olnud eelnevatel päevadel rakendatud.

KOSTJA 2 SEISUKOHT

10. Kostja 2 vaidles vastu hagi menetlusse võtmisele ega nõustunud tema vastu esitatud

nõuetega. Kostja 2 väitel ei ole hageja suutnud kokku viia Q nimetatud P ja kostjat 2.

11. Kostja 2 poolt Y avaldatud kommentaar, et tema arvates ja tunnetuslikult viibis

kaitsevisiiride tootmise töökohas liiga palju inimesi, viitabki otseselt just sellisele olukorrale,

et olenemata ettevõtte enda poolt kehtestatud reeglile 14 töökoha osas, võib seal olla ka 30

inimest, kuna see pole nende sõnul kuidagi keelatud. Ei tavapäraste töökorralduslike

meetmetega ega ka eriolukorra meetmetega Covid-19 pandeema tingimustes. Kostja 2 nägi

pika ovaalse kujuga laua ümber, mis asus ruumis vasakut kätt, istumas tihedalt teineteise

kõrval suurt hulka inimesi, lisaks oli teine teatav kogus inimesi ruumi paremas osas ning osa

inimesi liikus veel ruumi keskosas ringi. Kokku võis neid kostja 2 sõnul olla ehk ligemale 30

inimest.

12. Kostjatest päev hiljem kaitsevisiiride tootmise ruumi külastanud Y, filmis nähtut ja andis

omapoolse kommentaari, et seal võis olla 15-20 inimest, mis viitab taas rohkematele

inimestele, kui hageja on kostjate vastu esitatud hagi 4.1.1 punktis sätestanud. Samal päeval Y

kutsel kohale saabunud politseinik, kes külastas tootmist peale Y kohalkäiku (29.03.2020),

väidab hagiga kaasapandud videoklipis Q episood, videos 09:21 minutil, et ruumis oli

“jõhkralt palju inimesi”. Anonüümne hageja töötaja väidab samas videos 08:28 minutil “...ei

ikka täis oli kõik”. Anonüümse töötaja lause intonatsioon ja rõhuasetused millega seda öeldi,

viitab jällegi sellele, et mitte ainult ei olnud täidetud need väidetavad 14 töökohta vaid veel

enamgi.

KOHTU PÕHJENDUSED

13. Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kohus jätab hagi rahuldamata kostja 1 vastu esitatud

nõude osas. Kohus rahuldab hagi osaliselt kostja 2 vastu esitatud nõude osas kahe väite osas.

14. Kohus lahendab esmalt lahendamata menetluslikud taotlused (protokoll parandamise

taotlused ja täiendavate tõendite asja juurde võtmise taotluse). Seejärel lahendab kohus

andmete ümberlükkamise nõude.

Menetluslikud taotlused

15. Hageja esitas 03.07.2021 kohtule taotluse protokolli parandamiseks. Hageja hinnangul on

15.06.2021 kohtuistungi protokoll ebatäpne asja menetluse seisukohalt oluliste asjaolude osas.

Hageja palub muudatusettepanekutega arvestada, sest need on olulised eeskätt tunnistajate

ütluste põhisisu arusaadavuse seisukohast.

16. Kostjad esitasid 02.07.2021 kohtule taotluse protokolli parandamiseks. Kostjad paluvad

viia protokolli järgmised parandused, mis olid helifailis olemas, kuid protokollis polnud.

01:20:46 ütleb C.G “See ongi vastuoluline reeglistik” 02:25:11 ütleb J.T “E-kirjas, tööle

registreerimise e-kirjas. 01:57:12 ütleb H.A. “Kõik töötajad, kes tahtsid tulla, kes nagu tahtsid

said kasutada ka neid samu visiire”. 03:19:47 J.T “Te küsisite konkreetselt minu käest, kas

ruumis oli veel toole, mis on lisaks laua ääres”. 03:41:35 J.T “Kas te siin laua otsas näete

desopudelit?” et seda pole seal olemas. 03:47:17 J.T. “Pole täidetud nii-öelda teadaandmise

või registreerimise nõue”. 03:50:17 J.T “Teine väike laud on veel seal nurga taga” ja

“Inimene istub, koostab maske”. 03:51:56 J.T “Uks võib olla ka ülemisest kinni tõmbamiseks

lahti”. 03:53:28 A. L. “Oma maske kannavad mida nad toodavad”. 03:53:31 lausega - “On

näha seaduskuulekas näide tehasest…”. 03:54:14 A. L “See on õiguse tõlgendamine”.

03:55.27 J.T “Tehti küll vahet”. Kostjate hinnangul on puuduvad laused olulise tähtsusega.

17. Menetlusosalisel on õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli

parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest (TsMS § 53 lg 2).

Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud protokolli parandamise taotlusega nõustumise korral

teeb kohus protokollis parandused. Vastuväited, millega kohus ei nõustu, kantakse protokolli

või lisatakse protokollile (TsMS § 53 lg 4).

18. Kohus teatas 15.06.2021 kohtuistungil, et allkirjastab protokolli 29.06.2021. Kohus

allkirjastas 15.06.2021 protokolli 29.06.2021. Seega tuli taotlus protokolli parandamiseks

esitada

hiljemalt

02.07.2021

kl

23.59.

Hageja

allkirjastas

taotluse

02.07.2021.

Kohtuinfosüsteemist nähtuvalt esitas hageja kohtule taotluse protokolli parandamiseks

03.07.2021. Seega on taotlus esitatud hilinemisega ning kohus jätab hageja taotluse

rahuldamata.

19. Hagejal ei ole vastuväiteid kostjate taotletud kohtuistungi protokolli parandustele.

Seetõttu rahuldab kohus kostjate taotluse protokolli täpsustamiseks ja teeb 15.06.2021

protokolli parandused kostjate taotletud viisil.

20. Kostjad esitasid 19.08.2021 kohtule taotluse võtta täiendava tõendina vastu foto hageja

tootmishoone väliuksest, mille vahele on selle avatud hoidmiseks pandud telliskivi. Taotluse

kohaselt said kostjad alles 15.06.2021 toimunud kohtuistungil teada, et peale „Q“ poolt

salvestatud materjali, mis jõudis telesaatesse, on lisaks ka videoklipist välja jäänud materjal.

Kostjad paluvad tõendi vastuvõtmist erandkorras pärast eelmenetluse lõppu.

21. Taotlused ja tõendid tuleb esitada enne eelmenetluse lõppu (TsMS § 330 lg 1). Kohus

lõpetas eelmenetluse poolte nõusolekul 15.06.2021 kohtuistungil. Kostjad ei ole esitanud

mõjuvat põhjust tõendi vastuvõtmiseks pärast eelmenetluse lõppu. Seega on taotlus esitatud

hilinenult. Samuti ei ole taotlus põhjendatud. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et ukse peal

ei ole silti ega muid kirju tõendamaks, et tegemist on just hageja tootmishoone uksega.

Ühtlasi ei ole võimalik kontrollida, mis kuupäeval ust jäädvustati ning kust see foto pärineb.

Eeltoodust tulenevalt ei ole taotlus põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu.

Andmete ümberlükkamise nõue

22. Hageja hinnangul avaldasid kostjad „Q“ toimetusele faktiväite ja väärtushinnangu

kogumina ebaõigeid kaudseid faktiväiteid, jättes mulje, nagu neile oleksid teada asjaolud,

mille tõttu ei vasta hageja tootmine eriolukorra nõuetele.

23. Hageja nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 1047 lg 4. Ebaõigete andmete avaldamise

korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete

ümberlükkamist, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane (VÕS § 1047

lg 4). Seega tuleb nimetatud normi kohaldamiseks tuvastada üksnes vaidlustatud andmete

tegelikkusele mittevastavus. Ümberlükkamist saab nõuda üksnes faktiväidete avaldamisel,

väärtushinnangute ümber lükkamist ei saa nõuda. Faktiväide on väide, mille tõesus on

kohtumenetluses kontrollitav. Väärtushinnang on väide, mida saab küll põhjendada, kuid

mille tõesus pole tõendatav. Lõike 4 kohaldamise eelduseks ei ole ebaõigete andmete

avaldamise õigusvastasuse tuvastamine. Riigikohus on selgitanud, et kohus peab VÕS § 1047

lg 4 kohaldamisel arvestama hagi piiridega, st hindama üksnes nende asjaolude õigsust, mille

ümberlükkamist hageja on hagiavalduses selgelt taotlenud, ning arvestama hageja taotletud

ümberlükkava avalduse sisuga ja hageja soovitud ümberlükkamise viisiga (RKTKo nr 3-2-1-

145-07, p 12).

24. Kohus tuvastab esitatud tõendite alusel asja lahendamiseks järgmised tähtsust omavad

asjaolud. Kostja 1 kirjutas 27.03.2020 hageja töötajale H A, et soovib koos kostjaga 2 tulla

hageja juurde tööle 28.03.2020 (I kd, tl 8-9 pöördel). H A vastas kostjale 1, et kaasa tuleb

võtta enda näomask. 28.03.2020 kella 10 ajal tulid kostjad hageja tootmishoonesse. Kuivõrd

hageja kõik töökohad olid selleks ajaks juba täidetud, paluti kostjatel tagasi tulla samal päeval

kell 15. 28.03.2020 kell 15 tulid kostjad uuesti hageja juurde. Kostjad hageja juurde tööle ei

jäänud ja lahkusid. Pärast hageja tootmise külastamist võttis kostja 2 ühendust „Q“ saatejuhi

Y. 06.04.2020 oli Kanal 2 eetris saate „Q“ episood hageja kaitsevisiiride tootmise kohta (vt

hagiavalduse lisad 4; 06.04.2020 saade „Q“ ja I kd tl 12), milles kostjad avaldasid

vihjeandjatena „M“ ja „P“ väiteid hageja kaitsevisiiride tootmise kohta.

25. Kohus täitis 25.09.2020 määrusega selgitamiskohustust ning selgitas käesolevale

vaidlusele kohalduvaid norme ja tõendamiskoormist (tl 64-65).

26. Avaldamine on VÕS § 1047 tähenduses andmete kolmandatele isikutele teatavaks

tegemine. Tegemist on andmete avaldamisega, kuivõrd andmeid on avaldatud Y, kes on need

omakorda avaldatud 06.04.2020 saates „Q“. Telesaade on tehtud kättesaadavaks piiramatu

arvuga isikute ringile (avalikkusele). Avaldaja on eelnevast tulenevalt isik, kes teeb

kolmandatele (kõrvalistele) isikutele andmed teatavaks. Meedias (ajakirjanduses) andmete

avaldamise korral saab avaldajaks olla ka meediaväljaandele andmeid edastanud isik. Kuigi

viimane ei ole ajaleheartikli või telesaate avaldaja, saab ta olla andmete muus vormis

avaldaja. Avaldaja all mõeldakse lisaks meediaettevõtjale ka meediale andmeid avaldanud

isikut. Isik, kes avaldas ebaõigeid andmeid meediaväljaandele, vastutab ka VÕS § 1047 lg 4

alusel. Eelnevast tulenevalt on kostjad kui andmeid avaldanud isikud avaldajad.

27. Ebaõigete andmete ümberlükkamise korral tuleb kohtul esmalt tuvastada, kas tegemist on

faktiväidetega ning seejärel, kas faktiväited on õigeid või ebaõiged. Kohus analüüsib, mida

kostjad hageja kohta avaldasid, so kas kostjad on hageja kohta avaldanud ebaõiged kaudseid

faktiväiteid. Isikuõiguste rikkumine on võimalik isiku kohta ebaõigete, mittetäielike või

eksitavate faktiväidete avaldamisega. Ümberlükatavateks ebaõigeteks andmeteks võivad olla

ka kaudsed faktiväited, st faktiväited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid

mis sellest mõistlikult võttes järelduvad (RKTKo 3-2-1-24-15, p 13). Vaidluse korral tuvastab

kohus, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas (RKTKo 3-2-1-80-13,

p 36). See, mida avaldaja ise avaldatuga silmas pidas, ei ole oluline.

28. Kostja 1 avaldas järgneva väite „Muidugi oli täiesti vale vaatepilt. Tehakse maske, et

aidata inimesi, vältimaks seda haigust ja see kõik on risti vastupidi. See ei olnud tuba, see oli

mingi laoruum. See oli nagu mingi Hiina tööstuse variant Eesti võtmes. See oli täiesti absurd.

Sa loed neid uudiseid, kuulad kõike, mis käib, siis see on täpselt 100% risti vastu.“

Kostja 1 on seisukohal, et tegemist ei saa olla kaudse faktiväitega, kuna ta ei ole sõnagagi

maininud ei eriolukorda ega eriolukorra reegleid. Kohus leiab, et kostja 1 poolt avaldatut ei

saa mõista hageja poolt väljendatud viisil. Mõistlik inimene ei saa nimetatud väidet mõista

selliselt, et nimetatud väide jätab mulje, et hageja rikkus eriolukorras kehtestatud reegleid.

Võrdlus Hiinaga väljendab kaudset faktiväidet, et hageja tootmine on korraldatud viisil, mis

ei vasta mingitele nõuetele. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et laialt on levinud arusaam,

et Hiina tootmisettevõtetes ei järgita nõudeid. Nimetatu ei anna aga alust järeldada, et kostja 1

jättis enda avaldatud väidetega mulje, et hageja rikub eriolukorra reegleid.

Kohus on seisukohal, et keskmisele mõistlikule isikule ei ole arusaadav, et kui kostja 1

avaldab, et hageja tootmine toimus „täpselt 100% risti vastu“, siis pidas ta sellega silmas

Vabariigi Valitsuse kehtestatud reeglite rikkumist ehk hageja õigusvastast käitumist. Väite

avaldamise ajal 2020. aasta märtsis kajastas tõepoolest kogu avalik meedia eriolukorra raames

kehtestatud reegleid ning neid reegleid kommenteerisid meedias mh valitsuse liikmed. Siiski

on kohus seisukohal, et hageja nimetatud faktiväide ei järeldu kostja 1 poolt avaldatu sisust.

Keskmine mõistlik inimene ei saa kostja 1 poolt avaldatust aru, et kui kostja 1 võrdles

eriolukorra kontekstis hageja tegevust „uudistes“ avaldatuga“, siis avaldas kostja 1

lõppastmes faktiväiteid hageja tegevuse mittevastavuse kohta Vabariigi Valitsuse kehtestatud

reeglitele. Keskmine mõistlik inimene mõistab, et hageja tootmises oli olukord risti

vastupidine uudistes avaldatule. Milliseid konkreetseid uudiseid kostja 1 silmas pidas,

nimetatud avaldusest välja ei tule. Seega ei saa üheselt järeldada, et kostja 1 pidas silmas seda,

et olukord oli vastupidine Vabariigi Valitsuse kehtestatud reeglitele ning ei saa ka järeldada,

et hageja rikkus eriolukorra reegleid.

Ümberlükatavateks ebaõigeteks andmeteks võivad olla ka kaudsed faktiväited, st faktiväited,

mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad.

Seega ei pea faktiväidet, mille ümberlükkamist hageja taotleb, olema kostja 1 avaldanud

sõnaselgelt. Ka praegusel juhul ei saa kostja tugineda sellele, et artiklis on selgelt sõnastatud

väited. Oluline on, et hageja nimetatud faktiväide järelduks artikli sisust. Kohtu hinnangul ei

järeldu kostja 1 poolt avaldatust see, et hageja rikkus eriolukorras kehtestatud reegleid.

Seega ei ole vaja kostja 1 vastu esitatud nõude puhul edasi analüüsida seda, kas tegemist on

ebaõige väitega. Kohus tuvastas, et kostja 1 ei ole avaldanud hageja poolt kohtu ette toodud

kaudset faktiväidet ja kostja 1 vastu esitatud hagi rahuldamisele ei kuulu.

29. Kostja 2 avaldas järgmised alljärgnevad väited:

29.1 „Hageja tootmisruumi laua taga istus ligi 30 inimest. “- Väidet saab jah-ei skaalal

hinnata ning selle õigsus on kontrollitav. Vastavalt on tegemist faktiväitega.

Kohus leiab, et tõendamist on leidnud, et tegemist on ebaõige faktiväitega. Kostja 2 ei ole

tõendanud, et 28.03.2020 oli hageja tootmisruumis ligi 30 inimest.

Kostja 2 poolt 15.06.2021 kohtuistungil vande all antud ütlused selle kohta, et tootmisruumis

istusid inimesed õlg-õla kõrval ei tõenda seda, et tootmisruumis oli ligi 30 inimest

(15.06.2021 istungi protokoll, II kd tl 62 pöördel). Järgmisel päeval (s.o 29.03.2020) hageja

tootmisruumis käinud politseiniku kinnitusel oli 29.03.2020 tootmisruumis ligi kümme

inimest (hagiavalduse lisa 4 ja 15.06.2021 istungi protokoll, II kd tl 85 pöördel). Samuti andis

tunnistaja Y ütlusi selle kohta, et 29.03.2020 oli ruumis võib-olla mingi kümme inimest

(15.06.2021 istungi protokoll, II kd tl 70). Tunnistaja I M ütluste kohaselt oli inimesi

kümmekond (15.06.2021 istungi protokoll, II kd tl 72 pöördel). Tunnistaja I M sõnul oli

28.03.2020 ja 29.03.2020 tootmisruumis umbes sama palju inimesi (15.06.2021 istungi

protokoll, II kd tl 72 pöördel).

Asja arutamise käigus leidis tõendamist, et hageja kaitsevisiiride tootmises on 14 töökohta.

Nimetatu on tõendatud tunnistajate H A ja A S 15.06.2021 kohtuistungil antud ütlustega

(15.06.2021 istungi protokoll, II kd tl 73 pöördel ja 80). Tunnistaja H A andis ütlusi selle

kohta, et nende poolt oli 14 töökohta, kuna ruumi lihtsalt ei olnud (15.06.2021 istungi

protokoll, II kd tl 73). Tunnistaja A S ütluste kohaselt oli 28.03.2020 Kooli tn 3

tootmishoones 16 inimest. Kokku oli laua taga 14 kohta aga seal oli reaalselt 10 inimest

(15.06.2021 istungi protokoll, II kd tl 80). Hageja raamatupidaja kirjalike selgituste kohaselt

töötas 28.03.2020 hageja tootmises kolm tootmistöötajat ja 10 ajutist töötajat (15.06.2021

istungi protokoll, II kd tl 24).

Tunnistaja H A andis ütlusi selle kohta, et hageja tootmisruumis oli üks visiiride tootmise

laud, mille taga istuvate inimeste vahe pidi olema piisav, et kõrvuti istuvatel töötajatel oleks

küünarnukiruumi (15.06.2021 istungi protokoll, II kd tl 75 pöördel). Samuti andis tunnistaja

H A ütlusi selle kohta, et töö iseloomu tõttu sai visiire kokku panna vaid laua taga istudes

(15.06.2021 istungi protokoll, II kd tl 74). Kohtule tõendina esitatud ja kohtuistungil uuritud

06.04.2020 „Q“ saatelõigust nähtuvalt on filmitud lauda, mille taga töötajad istusid. Laua

taga istub ühel pool lauda kätepaaride järgi lugedes 6 inimest koos nii, et sinna rohkem

inimesi istuma ei mahuks. Seega saab visiiride tootmisruumi laua taga istuda maksimaalselt

14 inimest (hagiavalduse lisa 4 ja 15.06.2021 protokoll, II kd tl 84 pöördel).

Kostja 1 andis vande all ütlusi selle kohta, et ta ei lugenud ruumis olevaid isikuid üle

(15.06.2021 istungi protokoll, II kd tl 62). Kostja 2 andis samuti vande all ütlusi selle kohta,

et ta ei lugenud hageja tootmisruumis 28.03.2020 viibinud isikuid üle (15.06.2021 istungi

protokoll, II kd tl 63). Kostja 2 andis vande all ütlusi ka selle kohta, et ta arvab, et ruumis oli

ligemale 30 inimest, 20-30 inimest. Ümber laua oli hinnanguliselt 20 inimest (15.06.2021

istungi protokoll, II kd tl 63). Kohtu hinnangul on kostja 2 vande all antud ütlused

vastuolulised. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja 2 andis hinnangu inimeste arvu

kohta, olemata neid ise üle lugenud. Seega ei saa pidada kostja 2 väiteid usaldusväärseks

tootmisruumis viibinud isikute arvu kohta. Samuti on kostja 2 ütlused vastuolus teiste

tunnistajate, so tunnistaja I M ütlustega ja muude tõenditega (raamatupidaja kirjalik seletus ja

politseiniku ütlused saatele „Q“.

Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja 2 tõendanud enda väidet, et hageja tootmisruumi laua taga

istus 28.03.2020 30 inimest. Vastavalt on kostja 2 kohustatud enda avaldatud ebaõige

faktiväide ümber lükkama.

29.2 Kohus analüüsib kostja 2 poolt avaldatud järgmist väidet. „Hommikul läksin kella

kümneks sinna ja siis ei lastud enam sisse, kuna siis oli juba nii palju inimesi koos. Ja siis

öeldi, et tulge kella kolmeks tagasi. Läksime siis kella kolmeks tagasi.“„Ja siis mina vaatasin

sealt ukse vahelt sisse, kus neid maske toodeti.“ „See pilt oli ikka, noh, kohe said aru, et

midagi on valesti“. „See ei ole normaalne. Eriolukord ja siis on selline ruum inimestest

pungil täis.“ Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et tegemist on ebaõige kaudse faktiväitega,

sest nimetatust nähtub nagu oleks tootmisruum olnud inimesi täis ja see ei oleks vastanud

eriolukorras kehtestatud reeglitele ehk väide, et hageja rikkus eriolukorras kehtestatud

reegleid.

Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et eriolukorra kontekstis on ka kostja 2 väide, et „See ei

ole normaalne. Eriolukord ja siis on selline ruum inimestest pungil täis“ keskmise isiku jaoks

arusaadav selliselt, et kostja 2 nägi hageja tootmist ja teab tõsikindlalt, et sealne olukord ei

vasta eriolukorra nõuetele. Kohtu hinnangul ei mõista keskmine inimene kostja 2 poolt öeldut

nii, et hageja rikub eriolukorras kehtestatud reegleid. Üksnes kostja 2 poolt eriolukorra

mainimisest ja inimestest pungil täis ruumi märkimisest ei saa teha järeldust, et kostja 2

avaldas väite eriolukorra kehtestatud reeglite rikkumise kohta. Kohtu hinnangul on kostja 2

poolt avaldatu liiga üldine, et sellest saaks teha järeldust eriolukorra reeglite rikkumise kohta.

Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et ebaõigete kaudsete faktiväidete avaldamist kinnitab

muuhulgas see, et kostjate avalduste pinnalt koostatud saate „Q“ artikkel kannab pealkirja

„«Q» Kaitsemaskide vabrikus rikutakse eriolukorra reegleid, aga politsei ei saa midagi teha“

(I kd, tl 109). Asjaolu, et artikli avaldanud meediaväljaandele on olnud üheselt selge, et

hageja rikkus eriolukorra reegleid, ei anna alust asuda seisukohale, et kostja 2 avaldas

eriolukorra reeglite rikkumise väite. Eeltoodust tulenevalt ei saa mõistlikule inimesele kostja

2 väiteid kuulates olla mõistetav, et kostja 2 väitis, et hageja rikkus eriolukorra reegleid.

Hageja on välja toonud, et Eesti õigekeelsussõnaraamatu järgi tähendab sõna „normaalne“

normile vastavat. Sellest ei saa kohtu hinnangul aga mõistlik inimene mõista, et kuna olukord

on ebanormaalne, siis see ei ole eriolukorra reeglitele vastav. Kohus nõustub hageja

seisukohaga, et kostjate avaldatut tuleb tõlgendada keskmise mõistliku isiku arusaamise

seisukohast, arvestades avaldamise hetke ja konteksti ehk avaldamise ajal kehtinud

eriolukorda. Sellest ei saa aga teha järeldust, et kostja 2 väljaütlemised tekitasid avalikkuses

arusaama, et hageja tegevus on õigusvastane ja rikutakse eriolukorra reegleid. Eeltoodust

tulenevalt ei ole tegemist kaudse faktiväitega, et hageja rikkus eriolukorras kehtestatud

reegleid.

Seega ei ole vaja edasi analüüsida seda, kas tegemist on ebaõige väitega. Kohus tuvastas, et

kostja 2 ei ole avaldanud hageja poolt kohtu ette toodud kaudset faktiväidet eriolukorra

reeglite rikkumise kohta.

29.3 Kohus võtab seisukoha väite osas „Seal oli kõik risti vastupidi kõigele sellele, mida

valitsus on öelnud või Terviseamet ja kõik teised ametid.“ Kohus nõustub antud väite puhul

hageja seisukohaga, et nimetatud väite puhul on tegemist kaudse faktiväitega, mis jätab mulje

nagu oleks avaldajale teada asjaolud, mille põhjal saab väita, et hageja rikkus eriolukorras

kehtestatud reegleid. Avaldatud väidetega jääb mõistlikule inimesele mulje, et hageja rikub

Vabariigi Valitsuse kehtestatud eriolukorra reegleid, eirab Terviseameti ja kõikide muude

ametiasutuste juhiseid.

Kohtule hageja poolt tõendina esitatud Tööinspektsiooni seisukohast nähtub, et hageja

tegevus vastas nõuetele seisuga 01.04.2021. Tööinspektsioon teostas hageja tootmishoones

kontrolli 01.04.2020. Kontrolli raames ei teinud Tööinspektsioon hagejale ühtegi etteheidet

ega tuvastanud hageja tegevuses rikkumisi (I kd, tl 10-11). Tööinspektsiooni soovitusest ei

saa asuda seisukohale, et hageja tegevuses ei oleks järgitud kõiki kehtivaid nõudeid, kuid

nende nõuete järgimine on tuvastatud 01.04.2020 seisuga. Tööinspektsiooni seisukoht ei

tõenda seda, et hageja tegevus vastas nõuetele 28.03.2021. Seetõttu jätab kohus

Tööinspektsiooni tõendi arvestamata.

„Q“ saatelõigust nähtuvalt kinnitas 29.03.2020 hageja tootmishoonesse väljakutsutud Politsei-

ja Piirivalveamet, et hageja tegevuses ei esine ühtegi rikkumist (hagiavalduse lisa 4).

Tunnistaja I M ütluste kohaselt oli olukord 28.03.2020 ja 29.03.2020 sisuliselt samasugune

(15.06.2021 istungi protokoll, II kd tl 71).

Faktiväite avaldamise ajal 28.03.2020 kehtinud Peaministri 24.03.2020 korraldusega nr 45

„Eriolukorra juhi korraldus seoses liikumisvabaduse piirangute kehtestamisega avalikes

kohtades“ lõikega 1 kehtestati liikumisvabaduse piirang avalikes kohtades. Nimetatud

korralduse lõike 1 kohaselt tulenevalt kehtestatud eriolukorrast otsustas eriolukorra juht:

1) keelata avalikus kohas viibida ja liikuda rohkem kui kahel isikul üheskoos, välja arvatud

juhul, kui seda ei ole võimalik mõistlikult tagada; 2) hoida siseruumides (välja arvatud isikute

kodudes) ja avalikuks kasutamiseks ette nähtud kohtades, mille all mõeldakse eelkõige

kauplusi, väliseid mängu- ja spordiväljakuid, randu, promenaade, tervise- ja matkaradu,

parke, ühissõidukeid, teiste isikutega vähemalt kahemeetrist vahemaad, välja arvatud juhul,

kui seda ei ole võimalik mõistlikult tagada. Kohus märgib, et hageja tootmishoone ei kujuta

endast avalikku kohta.

Seega on tõendatud, et hageja tootmises järgiti kõiki Covid-19 tõkestamisega seonduvaid

nõudeid, sh eriolukorra nõudeid. Kohus leiab, et tegemist on ebaõige faktiväitega. Kostja 2 ei

ole tõendanud, et 28.03.2020 oleks kehtinud mis tahes reegleid või nõudeid, mis piirasid

28.03.2020 tootmisettevõttes töötavate inimeste arvu. Samuti ei ole kostja 2 tõendanud mis

tahes muu

nõude või

reegli rikkumist

hageja poolt.

28.03.2020 ei

kehtinud

tootmisettevõtjatele reegleid ega nõudeid, mida hageja oleks rikkunud. Tootmishoonetes ei

kehtinud niinimetatud 2+2 reegel. Maskikandmise kohustust siseruumides seisuga 28.03.2020

kehtestatud ei olnud. Kohus nõustub hageja poolt esile tooduga, et Y ütlustes esitatud väide,

et Postimees Grupi ajakirjanikud olid kodukontoris või meelelahutusasutused suletud

(15.06.2021 kohtuistungi protokoll, II kd tl 66 pöördel), ei muuda asjaolu, et kõik

tootmisettevõtjad võisid 2020. aasta kevadel oma tegevust jätkata.

Kostja 1 vande all antud ütlustega on tõendamist leidnud, et neid juhatati kohe teisele

korrusele ja kästi tööle hakata (II kd, tl 61). Nimetatu ei tõenda aga eriolukorra reeglite

rikkumist. Eriolukorra reeglite rikkumist ei tõenda ka tunnistaja I M antud ütlused selle kohta,

et neile ei pakutud maske, kästi teisele korrusele minna ning ei antud mingeid instruktsioone

ega küsitud tervise kohta (15.06.2021 istungi protokoll, II kd tl 71 ja 71 pöördel). I M andis

ütlusi ka selle kohta, et ta sai hageja territooriumile vabalt siseneda, keegi teda ei keelanud.

Pigem oli vastupidi, öeldi, et saab kohe tööle hakata (15.06.2021 istungi protokoll, tl 71

pöördel). Nimetatu ei tõenda aga hageja poolt eriolukorra reeglite rikkumist.

H. A andis ütlusi selle kohta, et hageja kõigile töötajatele olid hageja tootmises tagatud

kaitsevisiirid, desinfitseerimisvahendid ja kindad (15.06.2021 istungi protokoll, tl 73 ja 74

pöördel).

„Q“

saatelõigust

(hagiavalduse

lisa

4)

nähtub,

et

tootmislaual

olid

desinfitseerimisvahendite pudelid. Samuti nähtub, et desinfitseerimisvahendi pudeli kõrval on

kindad (hagiavalduse lisa 4). Tunnistaja A S andis ütlusi selle kohta, et töötajad võisid

kasutada visiire, mida nad ise valmistasid ja olid olemas ka käte desinfitseerimisvahendid

(15.06.2021 istungi protokoll, tl 80). Tunnistaja H A ütlustest nähtub, et kostja 1 ei küsinud

isikukaitsevahendite ega muude ohutusnõuete kohta (15.06.2021 istungi protokoll, tl 77

pöördel). Kostja 2 ei ole tõendanud, et 28.03.2020 oleks kehtinud reegleid või nõudeid, mida

hageja rikkus ning mille alusel saaks väita, et kogu hageja tegevus oleks olnud täpselt

vastassuunaline sellega, mida on väljendanud Terviseamet, valitsus ja kõik teised

ametiasutused.

Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja 2 tõendanud enda väidet, et hageja rikkus eriolukorras

kehtestatud reegleid. Vastavalt tuleb kostjal 2 enda avaldatud ebaõige faktiväide ümber

lükata.

30. Riigikohus on märkinud, et reeglina saab ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda

samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus ebaõigeid andmeid avaldati, s.o kui andmed

avaldati meediaväljaandes, siis saab nõuda andmete ümberlükkamist samas meediaväljaandes,

või kui andmeid avaldati konkreetsetele isikutele, siis saab nõuda andmete ümberlükkamist

samade konkreetsete isikute ees (RKTKo 3-2-1-5-07, p 29). Antud juhul on kostja

vaidlusalased väited avaldanud Y ja need avaldati 06.04.2020 saates „Q“. Seega tuleb kostjat

2 kohustada avaldama ebaõigete andmete parandamisele suunatud väited Y kohtuotsuse

resolutsioonis toodud viisil, ajal ja sõnastustes.

31. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid ei oma kohtu

hinnangul käesoleva asja lahendamisel tähtsust ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.

MENETLUSKULUD

32. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Kohus

jättis hagi kostja 1 vastu rahuldamata. Seega jätab kohus kostja 1 menetluskulud täielikult

hageja kanda.

33. Kostja 1 esitas taotluse mõista välja hagejalt menetluskulud 500 eurot. Kostjal 1 ei olnud

menetluses lepingulist esindajat. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud (TsMS § 144). Seega ei ole kostjal 1 tekkinud õigusabikulusid ning kohus

jätab menetluskulude väljamõistmise taotluse rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt puuduvad

kostjal 1 kindlaksmääratavad menetluskulud.

34. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui

kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS 163 lg 1). Kohus rahuldas

kostja 2 vastu esitatud hagi osaliselt, so kolmest väitest kahe osas. Seega rahuldas kohus hagi

u 67% osas ja jättis rahuldamata 33% osas. Vastavalt tuleb kostja 2 vastu esitatud nõude osas

jätta menetluskulud 33% osas hageja kanda ja 67% osas kostja 2 kanda.

35. Kohus määrab kostja 2 vastu esitatud hagis menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras (TsMS § 174

lg 4).

36. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik

osaliselt tühistatud 08.04.2022 TRK lahendiga